Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 25.-st novembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar ründas lõhkekehaga varustatud mees politseibussi, üks politseinik sai surma ja kolm vigastada. Hukkus ka ründaja. Asi sai alguse Ühest tülist tuttavate vahel, mida politsei lahendama kutsuti. Et esialgne info oli ebatäpne, ei olnud sündmuste verist lõppu võimalik ette näha, leiab põhja politseiprefekt Raivo Küüt. Riigikogu kultuurikomisjoniga kohtunud haridusringkondade esindajate sõnul on kavandatav haridusreform vajalik, kuid mitmetes punktides veel läbi vaidlemata. Näiteks ei ole vaja õpetajate perioodilist taseme kontrolli. Valitsus võttis vastu avalduse, milles nimetas Ukraina võimude käitumist presidendivalimiste läbiviimisel vastutustundetuks ja kutsus lahendama tekkinud kriitilist olukorda poliitilise kokkuleppe teele. Tema president Vladimir Putin ütles, et lääneriikidel ei ole õigust sekkuda Ukraina valimisprotsessi ja kõik kaebused peab lahendama Ukraina kohus. Putin kinnitas ka seda, et on andnud korralduse valmistada ette piirilepingud Eesti ja Lätiga ning kutsuda nende riikide presidendid tuleva aasta üheksandaks maiks Moskvasse. Ukrainas jätkusid massimeeleavaldused ka täna. Ametist lahkuv president Leonid Kutšma hoiatas kodusõja puhkemise eest. Kõik Vene naftafirma Jukos juhid on vahistamiskartuses Venemaalt lahkunud ja firmat juhitakse Londonist. Tallinnas toimunud Venemaateemalisel seminaril rõhutas üks Moskva tuntumaid analüütikuid Aleksander Šaravin et venelane olen senini säilinud nõukogulikult institutsioonid ning pole arugi saadud, et neid on vaja muuta. Konkursi kaunis kodu tänavuse peapreemia pälvis Kaili kilbi ja Jüri Jegorov eluase Tallinnas. Ilmast. Öösel on ilm olulise sajuta, temperatuur võib langeda kuni miinus 10 kraadini, tekib kiilasjää. Homme sajab kohati kerget lund, õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Möödunud ööl saiu õismäel pommi plahvatuses surma politseiametnik Julia Gorbatšova, veel kolm politseinikku sai viga vastada. Sündmused arenesid nii, et korrakaitsjatel ei avanenud võimalus tasuda pommiga mehega läbirääkimistesse või suunata teda paika, mis oleks olnud kõigile ohutu, ütles põhja politseiprefekt Raivo Küüt. Tema sõnul sai politsei väljakutse kell kaks. 48, kui helistaja teatas, et korteri rõdul on võõras isik. Juhtimiskeskus reageeris sellele telefonikõnele kui võimalikule korterivargusele sündmuskohale ühe politseipatrulli. Kuus minutit hiljem sündmuskohale jõudnud politseinikud leidsid maja trepikojast eest naise, kes teatas, et tema korteris on ohtlik mees ja palus politseinikel ta sealt minema viia. Korrakaitsjad nägid korteris agressiivselt käitunud meest, kelle avatud jopehõlmad vahelt paistis ümber keha pandud lõhkeseadeldis. Hoopis asju ja karjus, et kui politseinikud ei lahku, määrita kõiki mööda toa seinu laiali, ütles prefekt. Politseinikud taandusid Ottalist, sulgesid ukse ja jätsid ohtliku mehe korterisse. Siis teatas aga koridoris olnud naine, et korteris on veel üks isik ja sellal, kui politseinik naist eemale talutas, sisenes teine korrakaitsja taas korterisse. Politseinikul õnnestus pommi kandnud mehega kontakt saada loovutada, nad väljusid korterist ja suundusid ja välisukse poole, ütles küüt. Välja jõudes pistis aga pommiga mees jooksu ja kadus pimeduse varjus politseinikel silmist. Samal ajal kogunesid sündmuskohale abijõud, kohale olid kutsutud ka demineerijad ja spetsiaalne läbirääkija pommiga. Mees ilmus taas välja ootamatult ja tal oligi kavas rünnata, kinnitas põhja politseiprefekt. Me oleme analüüsinud ja vaadanud, ideaalis veel jätkub, kuid praegune situatsioon võimaldab väita, et nii nagu antud informatsiooni raames käituti siis teistmoodi taktikat, oleks olnud ettenägematu valida. Kõigepealt esmased väljakutsed rääkisid meile nagu vargusest. Ja siis me kvalifitseerume seda ka teistmoodi ohuna või ohuallikana hiljem juba siis selgus, et et isikul võib olla lõhkekeha ja siis me valisime juba teise taktika, suunasime lisajõude, tõime remineerijad, läbirääkijad ja nii edasi, valisime järgmise suund. Mida nüüd tagantjärele tarkusest võiks öelda, kas oleks saanud midagi teha teistmoodi, et võib-olla oleks ehk ohvriteta asi lõppenud. Ma arvan, et see oleks esmalt kõigepealt muidugi sellest teatest peale, kui meil oleks olnud see teade kohe, kus kohas see isik, kus ja mida ta teeb, kuid antud situatsioonis meil ei olnud teada asukoht, millel teadlase piirkond asusime, selle isiku liikumisteid lokaliseerima võis koha peale hoidma. Ja kui meil oli valitud niisugune positsioon, kogunemiskoht, kuhu kohta siis kõik olevat läbirääkijad, timineerijad kõik kokku siis see isik oli veendunud hoopis selles, et Ta tegelikult ründab politseid ja kasutas seal sellistajatamises ootamatutes efekti ja viiski oma idee, nagu seal kohapeal ellute ilmuse, sellest alast, mida me hakkasime piirama pimedast kohast ja täiesti ootamatult niisuguse nurga alt sellesse politseiautosse, ehk et ta ründas seda, ta hüppas ise sellesse politseiautosse sisse. Toimunud plahvatuses hukkusid nii autos olnud politseinik Giulia Gorbatšova kui ka ründaja, samuti sai surma politseibussis olnud teenistuskoer. Kolm bussi kõrval viibinud politseiniku toimetati Mustamäe haiglasse. Nende seisundi kohta pärisin haigla kommunikatsioonijuhilt Christian Hamburgilt. Üks mees on siis üliraskes seisus ja 12 meest on raskes seisus. Kas see üliraske tähendab ka eluohtlikku? Ütleme hetkel otseselt eluohtlik seisund ei ole, aga, aga siiski üliraske inimene intensiivravi osakonnas. Kas vastab tõele see jutt, et ühe politseinikul, kes viga sai, on amputeeritud, jalad? Minu teada ei ole, siin on kõigil on nagu on põhimõtteliselt pea piirkond viga saanud ja, ja noh, esimesel, kes need üliraskes seisus on see väga palju vigastusi, aga otsesed jala amputatsioon ja ma küll ei näe kellegi Uurimist juhib põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla õlviste. Tema sõnul võib terrorismi versiooni kindlalt välistada. Käesolevaks ajaks on selgunud, et plahvatuse toime pannud meesterahvas tegutses isiklikest suhetest tekkinud konflikti mõjul. Kõnealune meesterahvas on varem kriminaalkorras karistatud küll väga ammu 86. aastal prantsuse ees. Lõhkeaine päritolu ongi selle kriminaalmenetluse uurimisobjektiks, praeguseks ajaks ei ole veel selgunud, kust see meesterahvas selle lõhkematerjali või lõhkeseadeldise sai ning see, millega täpselt tegemist oli, see selgub ekspertiisi käigus. Esialgsetel andmetel oli see lõhkeseadeldis tõenäoliselt valmistatud selle meesterahva poolt ise. Ja edasi teiste teemade juurde valitsus tegi täna avalduse, milles avaldas muret olukorra pärast Ukrainas. Oma arvamust väljendasid ka riigikogu fraktsioonid. Uku Toom räägib lähemalt. Seaduseelnõude arutamisest tehti vaheaeg, kui istungi juhataja andis sõna välisminister Kristiina Ojulandil ja kes tutvustas parlamendiliikmetele valitsuse Ukraina-teemalist avaldust. Eesti vabariigi valitsus avaldab sügavat muret asjaolu üle, et Ukraina võimud eirasid peale presidendivalimiste esimest vooru tehtud rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi. Valitsus kahetsusega, et Ukraina presidendivalimised ei vastanud demokraatlike valimiste rahvusvahelistele standarditele. Eesti vabariigi valitsus avaldab kahetsust, et Ukraina võimud pole täitnud rahvusvaheliselt võetud kohustust anda Ukraina rahvale võimalus avaldada oma soovi riigi tuleviku määramisel. Sellise vastutustundetu käitumisega on ühiskonnas tekitatud sügav lõhe ja usalduskriis, mida veelgi süvendas ennatlik valimistulemuste väljakuulutamine. Valitsus väljendab lootust, et kriis lahendatakse poliitilise kokkuleppega edasi väljendasid oma arvamust parlamendifraktsioonid ja nagu ka kohapeal ära märgiti, oli see üks, eriti sagedasi kordi, kus kõigi arvamus kokku langes. Kõik kiitsid valitsus avalduse heaks. Mihhail Lotman Res Publicast küsis, kas ei peaks ära märkima ka Ukraina idanaabri rolli nendes sündmustes. Enn Eesmaa Keskfraktsioonist andis olukorrale sellise hinnangu. Ja see, mis praegu toimub Ukrainas, on väga selge märk mitte üksnes demokraatia kriisist selles riigis vaid ka valimisdemokraatia kriisist. See on kaugeltki olulisem konflikt ja olukord, kui võib-olla paljudele esmapilgul paistab. Sotsiaaldemokraat Katrin Saks korrigeeris aga veidi valitsuse avalduse sisu. Ukraina rahvale anti võimalus avaldada oma soovi. Küsimus on selles, kas selle sooviga arvestati või mitte. Põhiküsimus ei olnudki mitte selles, kes võitis kas Juštšenko või Janukovitš. Vaid põhiküsimus oli selles, et rahvas oli veendunud, et neid peteti. Nende soovi arvestatud. Olukord Ukrainas oli kõne all ka Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel, haagis Hollandist vahendab uudiseid Indrek Treufeldt. Tegelikult Ukraina ei olnud põhiteema, nii ei olnud ette nähtud, sellepärast et arutlusel oli ikkagi niinimetatud neli ühist ruumi, kõigepealt majandusruum, siis vabadusel ja julgeolekul põhinev ruum, siis välisjulgeolekuruum ja kultuurisuhted, et haridussuhted. Ja see punkt Ukraina oli tegelikult, et nagu teiste teemade all aga paraku kujunes küll nõnda. Ukraina kujunes selliseks filosoofiliseks aruteluks lähenemised, praegu on ikkagi väga erinevad ja hetkel on ikkagi suhteliselt terav niisugune vaimne vastasseis Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ja, ja selle pinna ilmselt on meil teravaid mõttevahetusi oodata. Missugused olid need formuleeringuid, mida kasutati pressikonverentsil? No kõigepealt Euroopa liidul on ju uus komisjon, seetõttu komisjon suhteliselt hillitsetud Venemaa liinil ja pealegi on komisjonil veel niisugused sisemised probleemid. Hetkel kritiseeriti lisaks veel üht või teist volinikku. Nii et mulle tundub, et uus president Barroso ei ole väga kursis vene suhetega. Samas kogu selle niisuguse jõulise väljaütlemise võttis enda peale hetk eesistujamaa Holland, Hollandi peaminister ütles väga jõuliselt, et Euroopa Liit ootab siiski Ukrainast sellist euroopalikku lahendit. Siis niisugust tulemust, mis oleks aktsepteeritav läänes Ameerikasse Euroopa liidus ja hetkel ei saa siiski seda seda öelda. Ja huvitav on see, et see diskussioon, et mõlemad pooled ütlevad, et süüdistavad nagu, nagu teist selles, et, et on vat sekkunud sündmustest Ukrainas. Nii ütleb Euroopa Liit, et Venemaa tegi teatud tiiteid selles suhteliselt, kes peaks saama siis Ukraina presidendiks. Ja selles loos on ju väga oluline Vladimir Putini personaalne roll. Ja samas jälle Venemaa ütleb, et miks nüüd Euroopa Liit sekkub oma niisugustes teravates kommentaarides Ukraina asjadesse, et tegelikult Venemaa vaadates Ukrainas oli kõik seaduspärane, kõik toimus nii, nagu ukrainlased ise on otsustanud. Nende seaduste järgi, mis Ukrainas on vastu võetud Meieni jõudnud teadete kohaselt on president Putin käsitlenud ka piirileppe sõlmimist Eesti ja Lätiga. Ja võib-olla Eestis võib tunduda, et see teema on, on olnud väga esil, siiski olnud kõrvalteema, aga uus on see moodus, kuidas seda käsitles. Üks kõrge Venemaa presidendi eriesindaja Euroopa Liidu asjades Sergei rezempski ja Jesenski ütles, et ta tegelikult tsiteeris siis president Putinit, et kohtumiste ajal siis piirilepingute teema ja Putin ütles, et ta on kutsunud balti riikide esindajad järgmiseks aastaks ühend üheksandaks maiks pidustustele ja samas, et ta on andnud palve välisministeeriumile valmistada ette piirilepingut ja vot sellest väljaütlemisest. Nüüd tundub, et Venemaa üritab neid kahte asja siduda. Ukraina teema on kogu päeva jooksul välisuudistes esikohal olnud, sõnumid võtab kokku Meelis Kompus. Ukrainas. Kositena massilised meeleavaldused läänemeelse Viktor Juštšenko toetuseks. Parlamendi spiikri sõnul libiseb riik hoogsalt tsiviilkonflikti poole ning on vaja leida poliitiline lahendus. Viktor Juštšenko meeskond esitas täna ülemkohtule kaebuse keskvalimiskomisjoni tegevuse kohta. Opositsioon ei soovi pidada kõnelusi võimude ja eile võitjaks kuulutatud Viktor Janukovitšiga. Juštšenko peab ainsaks välja pääseks kujunenud olukorrast valimistulemuste mõlemapoolselt mittetunnustamist. Juštšenko kutsus ühtlasi tänas sõjaväelasi ühinema üldstreigiga. Meil eesmärk on sundida valitsus presidendivalimiste tõttu tekkinud vastasseisus järele andma. Samuti pöördus Juštšenko taas rahvusvahelise kogukonna poole üleskutsega mitte tunnustada presidendivalimiste tulemusi, mis annavad võidu venemeelsele vastasele Viktor Janukovitš sile. Ametist lahkuv president Leonid Kutšma aga hoiatas, et presidendivalimiste tulemustest põhjustatud vastasseisudeta võib riiki ähvardada kodusõda. Ühtlasi kutsus Kutšma välisriike hoiduma Ukraina valimisvaidlustesse sekkumisest. Ma annan külmutanud suurema osa oma uraanirikastusprogrammist vastavalt läinud nädalal Euroopa liidule antud lubadustele, teatas ÜRO. Ainsa erandina soovib Iraan jätta uurimistööotstarbel ilma tuumamaterjalita kasutusse 20 tsentrifuugi, kinnitas rahvusvahelise aatomienergia agentuuri peadirektor Mohamed ElBaradei. Teherani palve on tekitanud vaidluse Iraani ja Euroopa liidu vahel. ElBaradei avaldas lootust, et erimeelsused suudetakse peagi lahendada. Faluutsast Iraagis leiti laboratoorium, kus valmistati keemiarelva, teatas Iraagi rahvusliku julgeoleku minister. Laboratooriumis valmistati surmavaid, lõhkeaineid ja mürke Kaleti laboratooriumist, juhiseid pommide ja mürkide, samuti antraksi valmistamiseks. Labori avastasid Iraagi rahvuskaardi sõdureid. Vahistamiskartuses on kõiki naftafirma Jukos tippjuhid Venemaalt lahkunud, vahendab ajaleht Financial Times. Nüüd juhitakse firmad välismaalt ja selle nädala sees toimus nõukogu koosolek juba Londonis. Jukose töötajate kodudes toimub peaaegu iga päev läbiotsimisi. Firma peab tegutsema täieliku terroriseerimis õhkkonnas, kinnitas Jukose ka lähedalt seotud isik. Jukose suuromanik Mihhail Hodorkovski on juba üle aasta vahi all süüdistatuna majanduskuritegudes. Sõltumatud vaatlejad peavad firma vastu algatatud protsesside tegelikuks põhjuseks aga Hodorkovski soovimatust alluda Kremli diktaadile. Tallinnas toimus täna seminar Venemaa muutuste ahelas, autoritaarsusest totalitaarsusesse kohal olid mitmed analüütikud Moskvast, vahendab Mall Mälberg. Venemaa poliitilise ja sõjalise analüüsi Instituudi direktor Aleksandr Šaravin ütles, et ennekõike tahaks ta selgitada oma Eesti kolleegidele, et nende nõudmised tänasele Venemaale kui moodsalt arenenud ja demokraatlikule riigile pole päris õiged. Ostetud peab aru saama, et Venemaa on alles uue riikliku ülesehituse alguses ja pole sellest läbinud enam kui 30 protsenti. Suurem osa vene riiklikke institutsioone pole hakanud geent veel muutma. See käib nii armee julgeolekukohtu, prokuratuuri välisministeeriumi kohta. Peaaegu kõik diplomaadid jäid Venemaale paranduseks enese Liidot ja nende mõtlemine on mõnikord ka kahjuks Nõukogude. Kui ta oma raske on nendelt inimestelt oodata mingit läbimurret suhetes lääne demokraatlike riikidega. Leem pole konkreetsetes inimestes, vaid süsteemis. Isegi need inimesed, kel on igati tänapäevasel vaated ja kes satuvad taolise süsteemi, on sunnitud mängima selle reeglite järgi. Ja kui nad ei ole nõus nende reeglitega, siis süsteem lihtsalt tõukab nad välja. Tänase vene. Kuna ülesanne on esiteks nii kiiresti kui võimalik, tunnetada, et tuleb rajada uued struktuurid, et aeg pole veel päris mööda lastud ja teiseks teha seda kiiresti. Võmbus Tunjuda uusi Murmidki mustuvas nibu nisu ei kurusumis jõukad lõugu teile Eestis õnnestus seda teha võib-olla just tänu sellele, et teil polnud oma sõjaväge kude vabaks saite, teeb olnud oma julgeolekuteenistus. Ja miilits, mis teile päranduseks jäi, tehti sisuliselt ümber uueks politseiks. Venemaal pole seda juhtunud. Venemaal on 13 aastaga säilinud sisuliselt Nõukogude institutsioonil. Sildid vahetati väljaga, sisu jäi samaks. Seda on väga oluline teada, sest häda pole selles, et midagi ei tehta, vaid selles, et pole arugi saadud, et on vaja teha. Nii selgitas siis Venemaad poliitilise ja sõjalise analüüsi instituudi direktor Aleksandr paaril. Mis stsenaariumid Venemaad oodata võivad, oli ka üks tänane teema. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Kindlasti üks võimalusi või õigs selliseid stsenaariume võib-olla, et ühel ajahetkel lihtsalt sellel võim keskusel, kes siis Venemaalt raevu teostab võimu võib olla ääretult raske hoida koos õid. Igal juhul ohud, kui sellised eksisteerivad. Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna kavandatava haridusreformiga seonduvaid küsimusi, avalikul arutelul käis ka meie reporter Indrek Kiisler. Kultuurikomisjon kutsus enda juurde ligi 20 huvigruppide esindajad, et kuulda nende arvamust kavandatavast koolireformist. Kõik kokkutulnud olid ühel meelel selles, et Eesti kool vajab muutusi, kuid kuidas ja et selles ilmselt jäädaksegi eriarvamusele. Kõigepealt ei ole isegi haridusametnikele selge, mille alusel töötatakse Rapla maavalitsuse haridusosakonna juhataja Aivar soe. Siis. Ei jää, seda kraami on aastaks 2007. 2007. aastani. Tema sõnul ei ole võimalik selle programmi kohta midagi lugeda ka haridusministeeriumi koduleheküljelt. Minister Toivo Maimets vastas, et seda programmi ühtse dokumendina välja ei antagi vaid selle alla koondatakse kõik ministeeriumi tegevused, mis on suunatud koolisüsteemi uuendamisele. Palju vaidlusi tekitas kavandatav õpetajate kvalifitseerimise süsteem, mille järgi iga viie aasta tagant peab õpetaja tõestama, et ta on ikka koolis töötamiseks sobiv. Koolijuhtide liidu esindaja Martin Kaasik tegi ettepaneku see ära muuta. Mina julgen väita, et 90 protsenti õpetajatest valima õppida. 10 protsenti oleksid need, kelle jaoks on mõeldud see nüüd see süsteem, mis kümneid miljoneid. Meie ettepanek oleks, et teha maaparandustöösuhteid reguleerivates seadustes tuleks vabastada mitte õpetaja koolist suuremate probleemidega. Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Indrek Raudse hinnangul kaovad lähiaastatel viletsamad õpetajad ise koolist, sest tekib kõva konkurents. Sama palav kui palju inimesi Eestis ootab. Nüüd juhul, kui haisev suuna kalevipojal arutadega tooli ehk palk tähendab, seda tuleb mööduda. Haiglas on väga hea, väga hea. ÄRA teade. Neli endist ministrit tegid täna avalduse, milles nõuavad valitsuselt haridusreformi seaduste tagasivõtmist. Kahjuks on valitsuse poolt esitatud eelnõud süsteemitud, paljud sätted on omavahel vastuolus. Küsimused jäävad vastuseta, sest seadusemuudatusi selgitamata määrused on ette valmistamata. Pole teada, milline on pakutud finantseerimisskeemi tagajärg. Samuti jääb küsitavaks, kas ka tulevikus saab laps kodu lähedal koolis käia. Seoses eeltööduga peame vajalikuks, et valitsus võtaks parlamendile esitatud eelnõud riigikogu menetlusest tagasi märgivad endised ministrid Mailis Reps, Tõnis Lukas, Katrin Saks ja Peeter Kreitzberg. Tallinna raekojas kuulutati täna välja konkursi kaunis kodu võitjad. Kohal käis seal meie reporter Andres troosak. Kauni kodu-nimelist auhinda anti tänavu välja kaheksandat korda. Sisekujunduse valdkonnas on see vanim ja suurim konkurss, mida korraldavad ajakiri Kodukiri, Pindi kinnisvara ning tänavu ka Eesti ühispank. Konkursi patrooni Ingrid Rüütli sõnul on sellised võistlused eestimaalasele igati vajalikud ja tähtsad. See näitab just seda, et eestlane tõesti armastab kodu ja mitte ainult dete armastata ei osta seda valmis sagedasti, vaid paneb sinna palju omale loomingut oma hinge. Ja see on küllaltki haruldane, sest mitte kõikides maades tänapäeval enam ei valmistata ise esemeid, kodu jaoks ei tehta keldrite ehitate maju. Ja see on kõik kuulub eestlase olemuse juurde ja see on üks osa meie meie pärimuskultuurist traditsioonidest, mis uuel kujul elab tänapäeva ühiskonnas. Edasi. Konkursile esitas oma kodu ligi 100 pered, kellest 13 jäid konkureerima ka peaauhindadele. Peapreemia 50000 krooni pälvisid Kaili kilbi koorov Jüri Jegorov Tallinnast. Žürii esinaise Sirje kadalipu sõnutsi selgus võitja seekord väga lihtsalt. See üksmeel on mulle üllatuseks selleaastasest kahel eelneval aastal on see viimane, hääletamine on eriti raske mõlemal, eelmisel aastal jäi peapreemia kandidaadiks täpselt kaks kodu, kõik žürii liikmed ise olite, oleks sel aastal õnneks seda olukorda ei tekkinud, selle kergendust ka samas muidugi kodude hindamine on kohutavalt võimatu ja raske. Ja printsiip ongi pigem siis terviklikkus ükskõik mis vallas, ükskõik, kas siis noortekodu, vanadekodumaja või korter, suur või väike, kui see selle printsiibi järgi hinnates on mingil määral võimalik võrrelda. Tänavuses võidutöös on mitmeid aspekte, millest oleks inimestel oma kodu sisustamisel paljugi õppida, ütles kanalit. See võib mõjuda minimalismi-na, kuna seal ei ole asju ülearu palju, teisipidi seal üldsegi väga suur elamine, nad on suutnud oma napi sisustusega seda suurekt suurena õhulisena hoida, selle segamini ultramodernsed asjad ja väga vanad asjadega oma kätega taastatud. Seekord anti välja konkursi patrooni eriauhind Ingrid Rüütel. No ma valisin kaks lepingutel üks Saaremaakodu, mis oli kõikidest erinev just selle poolest, et seal oli kasutatud palju puitu ja, ja kohalikke kive, kohalike materjali, nende naturaalsetest vormides töötlemate kive ja igasuguseid huvitavaid kuude vorme ja ta oli tõesti väga omapärane ja teine kodugine, oli see kõige lapsesõbralikum kodu. Seal oli tõesti esiteks väga huvitav üldlahendus ja väga palju väga-väga toredaid, väga nutikaid detaile. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub loodetuul kaks kuni seitse, öö hakul põhjarannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Külma on kaks kuni seitse, kohati kuni 10 kraadi. Päeval on ilm vahelduva pilvisusega ja kohati võib sadada kerget lund. Loodetuule kiirus on kolm kuni üheksa, põhjarannikul pärastlõunal puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme päeval null kuni miinus kuus kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 15915 kuulmiseni.