Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Euroopa Liidu tippkohtumine lõppes, peamine Reali liidu laienemine alates 2007.-st aastast, kui kõik läheb plaanipäraselt, on Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa liidu liikmed. Horvaatiaga alustatakse liitumiskõnelusi järgmise aasta märtsis Türgiga oktoobris. Seda raha, millega katta perearstide palgalepet, alles otsitakse. Kogu kulumudeli, lubab sotsiaalministeerium välja töötada kolme kuu jooksul. Perearstid soovivad garantiisid. Eesti raudtee ja suurim raudtee lasi ühendav ametiühing sõlmisid täna kolmeaastase kollektiivlepingu, mille järgi tõuseb ametiühingu liikmete palk tuleval aastal kokku keskmiselt 12 protsenti. Kokkulepe poolte hinnangul mõlema huve arvestav ja pragmaatiline põhja prokuratuur otsustas algatada kriminaalasja jalgpallimänedžer ja Eesti jalgpalliliidu asepresidendi Aivar Pohlaku suhtes seoses väidetava perevägivallaga. Kauni kooli. Auhind anti täna üle Raudna Põhikoolile Viljandimaal. Homme on meil pilves ilm, Päeval sajab vihma või lörtsi, õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Euroopa Liidu tippkohtumine lõppes, peamine teema oli liidu laienemine. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis alates 2007.-st aastast on Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa liidu liikmed. Horvaatiaga alustatakse liitumiskõnelusi järgmise aasta märtsis Türgiga oktoobris. Kai Vare on Brüsselis telefonilt, palun. Türgi andis nõusoleku allkirjastada protokoll emme liitumiskõneluste algust laieneb Türgi ja Euroopa Liidu suhteid reguleeriv niinimetatud Ankara leppe kõigile uutele liikmetele. Ehk teisisõnu Türgi tunnustaks Küprost eesistujamaa Hollandi peaminister Jan Peter palke, nende rõhutas, et protokolli all kirjastamine ei ole veel Küprose tunnustamine, aga see on samm õiges suunas. Nende nimetas Türgi liitumiskõnelustele kutsumise ajalooliseks sammuks. Eesti peaminister Juhan Parts ütles kommentaariks, et võrreldes Horvaatiaga kestavad kõnelused Türgiga kahtlemata kauem. Kindlasti tuleb näete ka Türgi liitumise mõju Euroopa liidule viilu rahakotile. Küprose jaoks on tema sõnul teatud garantiid, sest uute liikmete vastuvõtmist puudutavad otsused loovad liikmesriikide nõusolekut. Pealegi kestavad Türgi liitumiskõnelused praeguste plaanide järgi 14 15 aastat. Selle ajaga jõuavad toimuda muutused Varssavi võrdluses Eestiga. Ka meie tegime liitumiskõneluste jooksul pidevalt muudatusi ja viisime läbi reforme. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso tunnistas, et raskused tulevad läbirääkimistel kindlasti. Tema sõnum türgi rahvale oli, et tänane otsus oli mitteprotsessi lõpp, vaid algus, Euroopa liit, rõhud läbirääkimiskutset esitades. Kõneluste eesmärk on türgi täisliikme staatus, aga tulemus pole sellegipoolest teada. Kõnelused võib katkestada, kuid ja ei suuda nõudmisi täita. PõhiEuroopa liit ise tunneb, et ei ole uute liikmete vastuvõtuks valmis. Kui reis liikmestaatuseni ei jõuta, jääb Türgi igal juhul tihedalt seotuks Euroopa Liidu struktuuridega, rõhutas Barroso. Kai Vare, Brüssel. Aitäh Kai, lähme uudistega stuudiost edasi. Haigekassa nõukogu ei kinnitanud eile uut kulupõhist tervishoiuteenuste hinnakirja ja otsustas jätkata senise hinnakirjaga. Riik lisab sellele 365 miljonit krooni palgaleppe täitmiseks, mis sõlmiti septembris. Nimetatud summa sees ei ole aga arstide palgatõusu. Viimaseid hõlmab palgaleppe ka ja seepärast peeti perearstidega eraldi nõu. Täna tegid perearstid avalduse, et nad ei ole olukorraga rahul. Teemat jätkab Riina Eentalu. Sotsiaalministeeriumi abiministri Külvar Mandi sõnul lepiti kohtumisel kokku, et perearste koheldakse võrdselt eriarstidega. Perearstikulumudel vaadatakse läbi esimese kolme kuu jooksul ja leitakse nendele küsimustele lahendused. 30. detsembril koguneb haigekassa nõukogu, et kinnitada siis hinnakiri ja selle hinnakirjas on olemas ka perearstide niinimetatud pearaha, kus siis palgakomponent on olemas. Nagu öeldud, 365 miljoni krooni sees pole arstide palgaraha perearstidega, kokku oleks see summa 402 miljonit. See öeldi eile esimest korda välja ja nüüd hakatakse seda raha otsima. Kust see puudujääv raha võetakse, on täna kaks nädalat enne aasta lõppu lahtine, aga see, et asi on lahtine, teeb perearstid rahutuks. Kui hinnakiri kinnitatakse alles 30. detsembril, siis enne uut aastat ei saagi mingit lepingut pakkuda. Perearstid peavad aga oma õdedele esimesest jaanuarist palka maksma ja rendipinna eest maksma. Perearstide liidu juht Madis Tiik. Kus on see garantii, et 30.-le öelda jah, et aga me ei leidnud, sest seda ei ole lepingus kirjas palgakomponendi osa, aga kõik teised asjad, mis puudutavad need baas, rahasta, need, nii, et räägime järgmisel aastal läbi, see tähendab seda, et kolmekuulisel perioodil. Me peame millegi teise asja arvelt maksma renti, omama nublu, muud võimalust. Ja kõige tähtsam perearstid ei saa aru, miks nende ettepanekutele pole vastatud septembrist peale ja kõik jääb aastalõpuperearstid pole nõus, et haigekassa juhtide aetakse kellegi tegemata töö pärast patuoinaks teha. Kolme kuu jooksul ei ole Meie pöördumistele vastatud, meid ei ole kutsutud läbirääkimistele ja nüüd 12. tunnil öeldakse, et jah, me oleme aktsepteerinud teie ettepanekut. Me teeme ettepaneku selle 30. detsembril ja teie siis peate otsustama, kas te teete kolmekuulise lepingu. Ka puhtfüüsiliselt ei ole võimalik kolmandaks kuupäevaks teha, ma tahaksin sellega nii-öelda laiemalt, et tegelikult vastutavad ka teised ametnikud, kes kolme kuu jooksul ei suutnud osapooli loodame kokku saada ja neid asju selgeks rääkida, nii et süüdistada ainult haigekassa juhatuse esimeest ei ole päris õige. Eesti raudtee ja suurim raudtee lasi ühendav ametiühing sõlmisid täna kolmeaastase kollektiivlepingu, mille kohaselt tõuseb raudteelaste ametiühingu liikmete palk järgmisel aastal kokku keskmiselt 12 protsenti. Kadri Abner. Eesti raudtee tegevdirektori asetäitja Riivo Sinijärve sõnul olid läbirääkimised väga konstruktiivsed. No see oli kolmekuusetöö tulemus ja Ma arvan, et jõudsime heale kompromissile, ma usun, et kõigepealt päris rahul olla selle palgatõusuga, mis on järgmiseks aastaks üheksa protsenti pluss tarbijahinnaindeksi tõus. Mulle tundub, et, et meie partnerid jäid rahule ja, ja kamee Eesti raudteelaste ametiühingu juhi Sophie arvates on nüüd Eesti raudtee töötajatele tagatud kindlustunne palgatõusu osas kolmeks aastaks. Ilmselt need kollektiivlepingud ja üldse lepinguid ei saa kunagi nii ideaalseks, mis ametiühingud rahuldaksid. Aga see, mis täna alla kirjutati, on päris hea kompromiss. Kolmeks aastaks on töötajatele tagatud ikka tõesti stabiilne reaalpalga tõus tööandja jaoks. Me usume, et pakume siis töörahu, see on oluline. Ma ei arva, et Eestis on palju ettevõtteid, kus siin saastaga tõstetakse üheksa protsenti pluss inflatsioon, see on siis vähemalt 12 protsenti. Sobtšaki sõnul on lepingu oluline osa ka see, et kollektiivleping laieneb ka mitte ametiühingu liikmetele juhul, kui töötaja selleks soovi avaldab ning on nõus tasuma solidaarsustasu, mida kasutatakse kollektiivlepingu tingimuste täitmiseks. Põhja prokuratuur otsustas algatada kriminaalasja jalgpallimänedžeri ja Eesti jalgpalliliidu asepresidendi Aivar Pohlaku suhtes seoses väidetava perevägivallaga. Küsisime kommentaari põhja ringkonna prokurörilt Arika Pettailt. Perevägivald on ääretult delikaatne, keeruline varjatud kuriteo liik ja, ja ega sellist avaldust tuleb võtta täie tõsidusega ja vesteldes kannatanuga. Ma jõudsin selles veel kindlamal veendumusele, et on põhjust alustada kriminaalmenetlust ning seda sai tehtud. Te peate kannatanu all silmas Aivar Pohlaku abikaasad. Just suure tõenäosusega lähedase nüüd Ida-Harju politseiosakonda kus siis toimub eeluurimine ida harjusse seetõttu, et sündmuskoha järgi toimus see perevägivald Ida-Harju piirkonnas. Kriminaalmenetlust ei alustatud siis minaal koodeks, paragrahv 114 alusel kriminaalkoodeksi alusel seetõttu, et tegemist on piinamisega ja seal pidev füüsilise valu tekitamine ja kuna tegevus on toimunud aastast 1981 kuni 2002 siis see on kriminaalkoodeksi kehtivusaeg. Karistusseadustik hakkas kehtima alles 2002. aasta septembris. Kas ei ole alust alustada kriminaalasja ka teistpidi näiteks Aivar Pohlaku abikaasa suhtes? Kontrollitakse kindlasti ka teistpidi neid väiteid ka Aivar Pohlaku väited saavad kontrollimist ja kui on piisavalt alust, siis loomulikult alustatakse ka teistpidi. Kriminaalasi. Pärnus pandi täna nurgakivimajale, mis kerkib tagastatud majade üürnikele. See on esimene maja, mille linn ehitab spetsiaalselt sotsiaalkorteriteks. Lähelik. 16 korterit on parem kui mitte midagi, siiski lahendavad need üsna väikese osa tegelikust vajadusest. Pärnu Üürnike Ühenduse esimees karrisu. Tagastatud majade üürnike 16 korterit, 12 tulevad nendest ühetoalised neli tuleb kahe- toalisi tegelik vajadus oleks 200 korterit, siis ma arvan, et me lahendaksime tegelikult selle probleemi ära, sest mitte kõik 500-st peres praegult, kes on sundüürnikud, ei vaja tegelikult endale elamispinda, on olemas erinevaid lahendusi, kes on oma laste juurde läinud ja kes on teise linna kolinud, kui ta on ainult mõttega kinni oma korterit ei oodanud, mis edasi saab ja mis tulevik toob üks 50 60 oleks lähiaastatel hästi kiiresti tarvis ja need on tõesti problemaatilised pered ja kui Pärnu linn on tõepoolest pingutanud siin andnud tsipa üle 100 kord tere siin viimase viie aasta jooksul sundüürnikele, siis paraku riigi panus natukene kehvaks jäänud ja me ootaksime tegelikult suuremat panustas. Kohalik omavalitsus ei suuda küll üksinda neid asju lahendada, mida riik on tegelikult esile kutsunud. Pärnu linnapea Väino Hallikmägi kinnitas, et esimene maja ei jää kindlasti mitte viimaseks. Meil on praegu töös kaks planeeringute, ühe planeeringuga, me kavatseme linnale, munitsipaalkorterit või siis tagastatud majade üürnikele veeriks maja ehitada ja siis on meil veel mõned krundid linnas, kus kavandame munitsipaalkortereid, ehitada tervete majade kaupa. Korterid munitsipaalmajades hakkavad kuuluma linnale, elamiskulud tuleb katta üürnikel. Metsa tänavale kerkiva maja ehitab linnavalitsuse tellimusel aktsiaselts relder. Projekti autor on Margit kõrts. Kokku kulub maja ehitusele viis ja pool miljonit krooni. Poole kuludest katab linn, teine pool tuleb Kredexi toetusest Eesti Raadio uudistele Pärnust. Ülle Hallik. Kauni kooli õue tiitlit antakse Eestis välja juba viis aastat tänavuse asele Raudna põhikool Viljandimaal Piret ristjatab. Konkursile esitavad koolid ennast ise ja see ei ole projekt, mis jagab raha, vaid peab olema hea idee ja koostatakse projekti raportid. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Lehte Jõemaa ütles Eesti Raadio uudistele, et Raudna Põhikooli projekti raport oli väga sisukas. Raudna põhikoolis on väga hea keskkonnakasvatustöö ja siin ollakse valmis kooli ümbrust kujundama, muutma ja õpilaste arvamusel võiks siin olla üks botaanikakasvuhoone. Siis võiks olla spordiväljakut puhkenurki ja paiku ja see on juba niisugune eeltöö, mida siis tulevased renoveerivad ja seejärel heakorrastada arvestada. Tulles vastu õpilaste soovidele, siis on neil väga kena matkarada ja, ja kõik see on seotud olnud õppeainetega. Eesti 2004. aasta kauneima kooli tiitli Raudna põhikoolile üle andes märkis vabariigi president Arnold Rüütel, et Eesti kaunite kodude kõrval peaksime senisest enam hakkama rääkima kaunitest koolidest ja kodusest koolikeskkonnast. Tähtis on hea tahe ja raudne kool on selle kujukaks, näiteks, et tahe oli olemas ja tehtigi ära nii õpetajat kui lapsed panid õla alla ja käe külge ja tulemus on silmanähtav ja ma usun, et nii nagu kauni kodude hulk on lausa kordades kasvanud. Kindlasti kasvab nii kaunite koolide hulka. Ja lisame siia ka, et presidenti Viljandimaal Eskordinud politseiauto sattus liiklusõnnetusse, aga inimesed vigastada ei saanud. Ja ilmast, homme päeval on meil valdavalt pilvine ilm, kohati sajab lörtsi või vihma. Puhub lõunatuul viis kuni 10, hommikupoolik kul saartel puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni pluss viis kraadi. See oli kella kaheksane Päevakaja, stuudios oli toimetaja Mall Mälberg. Kena õhtu jätku.