Tere, mina olen Jüri Makarov, kuulate uunikumi. Paarkümmend aastat tagasi oli Jüri Makarov mitte ainult Eesti, vaid kogu Ida-Euroopa muusikatööstuse edu. Koon ja käilakuju on Eesti meedias kirjutatud kuulsa rock Summeri vaimne isa. Teda jahtisid paljud USA ja Jaapani kuulsad muusikamänedžeride, sest nende arvates ei olnud ka siinkandis midagi sellist üldse võimalik teha. Aga lisaks legendaarsele muusikafestivalile jõudis Makarov teha raadiot, televisiooni, ööklubi ja nii edasi ja nii edasi. Meie küsisime tema käest, et kui esimesi lemmikuid muusikas mainida, siis mis kõigepealt meenub? Ma arvan, et nad tõrjuvad kahte erinevasse kanti, et üks on see lapsepõlveproge-rock ja teine, On see lapsepõlve nagu Hard rock ja alles hiljem võib-olla siis, kui ma olin mingi 18, siis hakkas must muusika tulema nagu minu juurde. Oma esimese plaadi sain ma 73. aastal, kus ma vahetasin mäleta, kas mingi Nikolai hõbemündi sama klassivennaga ja ma sain sealt vastu dipli meelindžepe. Ja sealt see alguse sai. Ma olin siis 14 aastane ja siis ma hakkasin nagu aktiivselt plaate vahetama, seal tollel ajal selline uus hinnatud plaate, siis oli vaja nagu vahetada seda erinevate plaatide vastu ja siis mingi hetk võtsid kaustiku, mõtlesin, et seal on 40 kaheksale tõiga, plaat kirjutati üles ja ma mõtlen, loodi autorides produtsendid ja, ja siis tekkis mõte, et teab, kas ma seda austikud ikka nagu täis saan, 48 lehte ikkagi. Aga noh, läksid teada, et kaustikud nagu kuhjusid, plaadid, kuhjusid ja eks siis tol ajal sai diskotentsuda kõikuma, teenistuse sai sisuliselt plaatidesse nagu ümber lööma. Häid lugusid on nii palju, et, et, et see võiks olla kas enese fokstrotti pealt või see võiks olla tyyp. Mingisugune lugu, aga ma võib-olla valiksin hoopistükkis käri Moore'i lõunari. Sellega mulle seostub üritus, mida me tegime ja mingil hetkel oli vajaduse. Kusjuures, mis tekib siis, kui üks, üks suurem üritus hakkab lõppema, siis on vaeseid tühjus kuidagi täita, ta peab täituma mingisuguse fluidumiga, nimetame seda muusikaks, mida sa edasi annab. Ta peab olema natukene kurb, ta peab olema mõtlik ja ta peab sisendama mingisugust lootust tulevikku. Et selline täpselt see lõunarand. Me lasime seda summeri lõpus, olete käri Moore provintsi rockis, jah, tali ühe päeva peaesineja, ma arvan, et see võis olla aasta mingi 89 või üheksa ülejäänud ja, ja seal ta sel juhul just nagu läks rohkem nagu bluusile üle. Et see oli, see oli võimas. Ma pärast tahtsin teda korduvalt rock summerile tuua, aga aga seda ei õnnestunud erinevatel põhjustel teha. Lihtsalt tal oli kogu aeg midagi muud seal plaanis või siis ta ei uurinud ja nii edasi. Aga ma tahtsin jah, et ta elusalt mängiks seda nii-öelda viimase loona. Garri Moore'i muusikukarjäär algas 1900 kuuekümnendatel aastatel, mil ta mängis kitarri nii haar, Troc kui džäss projektides. Laiem tuntus saabus küll sooloplaatidega, millede stiil varieerub samuti haar Trokist pluusini. Just viimast on Põhja-Iirimaal Belfastis pärit legend viimastel aastakümnetel viljelenud käri moore on karjääri jooksul jõudnud välja anda üle 20 albumi, tema tuntumad hitid on over the hill, sümpharovoi out in feel Entervjuums ja stilgata bluus. Instrumentaalpala lõuner on pärit samalt 1987. aasta albumilt vaelt front ir, millelt ka õuede Hilsem, Farway.