Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Peaminister Juhan Parts esitab välisministri kohale Rein langid. Presidendi juurde läheb peaminister selle ettepanekuga pühapäeval. Eesti linnade ja maaomavalitsuste liit tegid ühisavalduse, milles soovivad linnade ja valdade tulubaasi suurendamist ja maa munitsipaliseerimisega. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidudel petitsiooni arvamine Unesco maailmapärandi nime Irja on suurendanud rahvusvahelist huvi balti kultuuripärandi vastu. Ühiseid pidusid siiski veel ei kavandata. Tänane Päevakaja oli 16000. Eesti raadio uudistesaade Päevakaja on eetris olnud alates kuuendast oktoobrist 1958 välismaalt pommirünnakutes šiiidi mošee. TeleBagdadis on hukkunud üle 20 inimese. Arvatakse, et rünnakud korraldas al-Qaeda Iraagi rühmitus. Ning ilmast. Homme sajab Eestis kohati vähest lund. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, saartel null kraadi. Täna teatas peaminister Juhan Parts, et esitab välisministri kohale Rein Langi. Presidendi juurde läheb ta selle ettepanekuga pühapäeval. Peaminister põhjendas oma otsust ka, vahendab Kadriaadner. Vabariigi presidendiga kohtume pühapäeval ja kui vabariigi president aktsepteerib, siis sellisel juhul on võimalik langil asuda välisministri ametisse. Esmaspäeval. Peaminister Juhan Partsi sõnul sõidavad uue välisministri suured ülesanded Euroopa Liidu ja NATOga. Liitumine ei ole vähendanud Eesti välispoliitika tähtsust, ütles peaminister. Rahvusvahelise positsiooni tähtsuse kasv sellisele väikeriigile, nagu me oleme, nõuab välisteenistuselt ja laiemalt ka riigi välispoliitikast märksa suuremat igapäevasemalt pühendumist. Tulevase välisministri ees seisvatest ülesannetest olulisemaks peab parts riigi maine hoidmist ja välispoliitika lähendamist Eesti avalikkusele. Ma olen veendunud, et, et Rein langil on kõik võimalused saada väga heaks välisministriks, see nii-öelda uus aeg, kui nii võib nimetada, nõuab kindlasti ka seda, et me paremini suudaksime selgitada Eesti avalikkusele, mis parajasti päevakorral, miks ühte või teist käikumi teeme, milline on pikaajaline vaade, milline lühiajalisem vaade ja selleks on Rein Langi kindlasti suured eeldused. Rein Lang ütles, et välispoliitiline suund tema ametisse astudes ei muutu. Mingisuguseid kannapöördeid ja muudatusi Eesti välispoliitilises doktriinis loomulikult ei tule. Eesti välispoliitikale on olemas ka selged alused ja need baseeruvad tegelikult kolmel suurel sambal. Need on meie aktiivne liikmeks olek Euroopa liidus, meie aktiivne liikmeks olek NATO-s, head liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega ja kindlasti lisandub siia neljanda tähtsa punktina head naabrussuhted meie naabritega ja siia hulka kuulub ka Venemaa, mis esimene töö on esimene töö on sõita NATO tippkohtumiseni juba esmaspäeva õhtul ja sealt naastes loomulikult tegeleda ööpäevaringselt selle riigisaladuse temaatikaga välisministeeriumisse see asi kuulub, tuleb ära lahendada ja no vähem kui kuu jooksul. Edasi sõnumeid välismaalt on, esitab ülevaate Toomas Kelt. Iraagi šiiitide esindajad nimetavad tänaseid nende vastaseid pommirünnakuid Bagdadis provokatsioonideks, millega püütakse õhutada vägivallalainet Iraagis šiite ühendava Iraagi islamirevolutsiooninõukogu poliitnõunike tulla. Siis Al hakim kinnitas, et rünnakud tunud juhuslikult šiiitide peamise usupühaajale. Iraagi julgeoleku nõunik aga ütles, et tema hinnangul on rünnakute taga Al-Qaeda Iraagi rühmitus. Täna hukkus neljas pommirünnakus Bagdadis üle 20 inimese. USA kasutab Iraani tuumaprogrammi teemat suhetes Venemaaga. Vahetuskaardina leiab vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Gorbatšov USA kritiseerinud Moskva otsust jätkata lõunaid Taani tuhandemegavatise tuumareaktori ehitamist. Ühendriigid on veendunud, et Teheran püüab tuumaenergiaprogrammi kattevarjus tuumarelvi valmistada. Vene president Vladimir Putin aga kinnitas, et Iraani hiljutised sammud näitavad tuumarelva soetamise kavatsuste puudumist ning Moskva jätkab Teherani tuumakoostööd. Venemaa tuumasuhted Iraaniga tulevad kindlasti kõne alla ka Putini ja USA presidendi George Bushi kohtumisel Bratislavas kuu lõpul. Poola toetab jätkuvalt Ukraina püüdlusi astuda rahvaliitu ja NATOsse, kinnitas täna Poola välisminister Adam Rothschild. Pärast kohtumist oma Ukraina kolleegi Bors Tarasjukiga ütles Rumsfeld, et see on Ukraina otsustada, millise kiirusega ta tahab edasi viia NATOga ühinemise plaani. Rotvelt kinnitas, et Ukraina relvajõud on läbi teinud tohutud muutused, eriti Democrats arstliku kontrolli valdkonnas. Tarasi sukk rõhutas omakorda, et Ukraina koostöö alliansiga, mida varem arendati rangelt sõjalisel tasandil, hõlmab Ukraina valitsuse demokratiseerumisega ka poliitilist dimensiooni. Ukraina president Viktor Juštšenko ütles, et tuleval nädalal Brüsselit külastades kutsuta Euroopa Liitu alustama Ukrainaga ühinemiskõnelusi 2007. aastal. Kuuest Eestist Eesti linnade ja valdade päeva plenaaristungil räägiti kohalike omavalitsuste arengust ja osast avalikus sektoris. Kuulamas käis Birgit Itse. Linnade ja valdade esindajad tegid ühisavalduse, milles tõstavad esile probleeme omavalitsuste tulubaasi arengus. Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kurmet müürsepp. Omavalitsuse tulubaas sõidab hanejalgadel ja me tahame teda saada sellistena nagu uutele alustele, et omavalitsuste tulubaas oleks kindlam, et oleks ette määratletav. Samas me oleme seisukohal, et täna rahalisi vahendeid meie tulubaasis ei ole päris piisavalt. Et meie osakaal avalikus sektoris on on suurem kui raha osakaal. Me pakume riigile mitmeid variante, et, et tõsta omavalitsustele laekuva kohaliku üksikisiku tulumaksu protsent suuremaks 0,4 protsendipunkti võrra ja samas anda ka veel õigus kohalikele omavalitsustele seda seda määra kehtestada. Nii nagu seda tehakse maamaksuga praegu. Ta annaks omavalitsustele sellise kindla tulubaasi võimaluse, et seda ühegi administratiivvõttega ei muudetaks. Ühisavalduses rõhutatakse ka, et Eestis on kohalikke omavalitsusi tihti taandatud suhetes riigiga samale tasemele valitsusväliste organisatsioonide ja kolmanda sektoriga Euroopa Liidu riikidesse nii ei ole. Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees Jaanus Tamkivi kinnitas siiski, et omavalitsuste olukord ja positsioon on aastatega paranenud. Eesti ütleme, omavalitsuste avaliku sektori osakaal võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega ei ole sugugi muidugi paha, Euroopa tase on sellest muidugi oluliselt parem ja, ja riik peab ikkagi jätkuvalt, andes üles andilt üle omavalitsus, selleks et peavad tagama ka selle vajaliku rahaga ja küllap omavalitsuses arenevad, need saavad ilusasti hakkama ja kui ma siin võrdlesin ka ametnike arvu, siis siis kui, kui Eesti vabariigis on 15 protsenti kõigist ametnikest töötab kohalikes omavalitsustes ja ülejäänud töötavad riigisektoris ja Soome riigis on kohalike omavalitsuste osakaal ütleme ühiskonda pleemide lahendamise juures oluliselt suurem, kui meil. Esimene läbirääkimiste voor kohalike omavalitsuste ja valitsuse vahel toimub märtsis, kokkuleppele loodetakse jõuda juba jaanipäevaks. Kolmet müürsepp tõdes, et kõiges soovitus ilmselt kokkuleppele ei jõuta. Kaks kõige olulisemat temaatikat, millest omavalitsused ei soovi kuidagi taganeda. Üks on siis see maade munitsipaliseerimise probleem, et ikkagi seadusandja peab võtma julged otsused ja andma omavalitsustele maad, maad rohkem, kui tal praegu on. Ja teine on siis teede rahastamine. Tallinnas olid koos Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude korraldajad ja eksperdid, et täpsustada koostegutsemise valdkondi veel kord Birgit Itse. Eesti kultuuriminister Urmas Paet tõdes, et Balti laulu- ja tantsupidude liikumine piirkonnast väljapoole on suurendanud riikide vastutust traditsiooni säilitamise eest. Balti riikide kultuuriministrid olid ühel meelel selles, et laulu- ja tantsupidude valmistamine peaks kestma kogu aeg, mitte vahetult enne pidu. Ühiseid laulu ja tantsupidusid esialgu siiski plaanis pole. Leedu rahvakultuuri keskuse direktor Juozas mikut. Aavičius rõhutas, et laulu- ja tantsupeod ei tohiks sarnaneda kampaaniaga vaid see peab olema hariduslik projekt, millega kujundada nii noortes kui ka terves ühiskonnas ühiseid väärtushinnanguid. Läti laulu- ja tantsupeo traditsiooni kaitsmise ja hoidmise rahvusliku komitee esimees dirigent romans vanaks lisas, et tuleks luua tingimused, mis võimaldavad laulu ja tantsuga tegeleda ka pärast koolide lõppu. Ning kuigi kultuuripärandi säilitamiseks loodud seadus võib olla formaalne, siis ilma selleta tänapäeval enam ei saa. Ainsa balti riigina ongi laulu ja tantsupeo seaduse vastu võtnud Läti. Leedus on menetluses rahvapärandi kaitsmise seadus. Eestis on rahvakultuuri kaitsev seaduse ettevalmistamisel. Laulu- ja tantsupidude säilitamise ja arendamise vajalikkust täna kahtluse alla ei seatud. Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul otsiti pigem võimalusi, kuidas edasi minna. Eks seal on natuke see tõde ka, et iga maa arvab, et ega temal on päris hästi. Mulle tundub, et Lätil tegutseb hästi strateegiliselt, nad mõtlevad süsteemselt kuidas just nimelt seda laulu-tantsupidu protsessi hoida ja arendada. Et meil on see lugu siiski tiba juhusliku ega küsimus ei ole peo enda korraldamise küsimus, on just nimelt, et, et meil oleks piisanud foorumil oleks siis piisab rahvatantsurühma ja nende juhendajaid enne nende juhendajad, kes õpivad täna meie kõrgkoolides muusikaakadeemiast tulevad välja dirigendid, et neil oleks põhitöökoht, millega leiba teenida. Et see, see on nagu hästi-hästi valus teema. Kuna probleemid on osalt kultuuri, osalt haridusministeeriumi ja omavalitsuste haldusalas, peetakse vajalikuks ühise ekspertkomisjoni loomist, mis olukorda koordineerima hakkab. Täna läks eetrisse 16 tuhandes- Päevakaja Eesti raadio uudistesaade Päevakaja on eetris olnud iga päev alates kuuendast oktoobrist 1958 päevaga ja ristiisa Valdo Pandi meenutus esimese päevaga ja tegemisest. Siin olid veel Lauri Kaasik ja Kivilo sel päeval otseselt seotud samuti Albert käe. Ja loomulikult siis kogu toimetusel. Päeval, kuuendal oktoobril 58 otsustati, et on viimane aeg minna üle nädala sündmusi käsitlevalt, ringvaate vormis saatelt päevasündmusi igal õhtul, nii värskelt peegeldavale saatele. Kas see otsus oli seotud ka pisut kõhklustega? Ta oli seotud isegi nii suurte kõhtustega. Alguses tuli kolm päeva vist teha proovisaateid, kas me suudame ühe päeva jooksul ette valmistada kõik palad, mis on olulised teostada ja eetrisse anda ja tõepoolest juhtuski nii, et ma ei mäleta, kas oli esimese saate puhul või natuke hiljem, et oli helilinte, mille üks ots oli FPS, teine meetofonil ja kolmas paberikorvis. Millist osa sinu kui reporteri kui raadio ja televisiooni ajakirjanduse arengus etendama Päevakaja. Sellest halle juukseid põhjustanud osa etendanud seepärast, et selle saate töörütm on väga närviline see tuletõrjekomandot meenutav, selline ooteasend, pidev aktiivne ooteasend sealse kõige väsitavam töö juures? Valdo Pant vastas Jüri Hanseni küsimustele ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund, läänerannikul võib veidi tuisata. Mandril kohati udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, läänerannikul üheksa kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus kaheksa, saartel null kuni miinus neli kraadi hommikul pikemate selgimiste korral Ida-Eestis võib kohati langeda miinus 10 kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund, saju võimalus on suurem Lääne-Eestis. Puhub kagutuul kaks kuni seitse, saartel viis kuni 10 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme miinus kaks kuni miinus seitse kraadi saartel null kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.