Olen 11. oktoobri helikaja toimetaja Liina Fjuk. Saate teemad on järgmised. Lasteekraani muusikastuudio lastekoor esineb konkursil Edgar BBC ning mille lõppkontserdiülekande Londonist pühapäeva õhtul klassikaraadio lähemalt räägib ülekandetoimetaja Marge-Ly Rookäär. Eesti riiklik sümfoonia orkester alustas kontserdireisi Itaaliasse. Muljeid kohapealt vahendab toimetaja Mirje Mändla. Leedu uue muusika festivalil Qaeda on klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Kuuleme tema muljeid. Festival müüd. Alustab saabuval kolmapäeval festivalist, räägib helikajale produtsent Madis Kolk. Eestis esineb lähinädalal põnevatel pillidel Terem kvartett Venemaalt, vahendab Kersti Inno. Muine toob lavale muusikali viiuldaja katusel dirigenti ja lavastajat. Intervjueeris Elena Lass. Möödunud teisipäeval andis Tartus kontserdipianist Tanel Joamets. Hedvig Lätt küsis kontserdimuljeid professor Marje Lohu arult. Helikajastus saate lõpetuseks aga Priit Kuuse muusika uudised laiast maailmast. Homme toimub Londonis Queen Elizabeth hoolis rahvusvahelise koorikonkursi needeebeepelsing finaal. Esmakordselt osaleb aga Eestist lasteekraani muusikastuudio lastekoor Aarne Saluvere juhatusel esitab Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusikat. Konkursi eesmärk on propageerida koorimuusikat raadioeetri vahendusel. Seekord toimub konkurss juba 50 seitsmendad rada nagu alati läheda konkursile rahvus, raadio, oma kooride salvestused kuulataksegi koore helilintidel ja sealt pääseb edasi finaali tükki 10. Kop võistulauldakse kolmes kategoorias osalevad lastekoorid, noortekoorid ja täiskasvanute koorid. Žürii valib välja iga kategooria parima ning üldvõitjale antakse finaalkontserdi lõpus üle rändauhind, mida nimetatakse hõbedaseks roosi karikaks. Lasteekraani muusikastuudio lastekooris. Aarne Saluveri sõnul on koor teinud ettevalmistus tööd väga tõhusalt. Meie lastekoori vanus täna on keskeltläbi kuskil 11 kuni 14 aastat ja selle raadiokonkursi vanusepiirang on üldse lastekooridel 14, nii et see on toodud nagu noh, küllalt küllalt nädalale, mis ühtepidi on ka normaalne, sest et pärast 14-st ju tihtipeale jah, nad ju võib-olla enam päris lapsed pole, sellised muundumised hakkavad peale, aga omakorda noorus esitab selliseid piiranguid natuke repertuaarile, nii nii, ütleme esituse seisukohast kui ka võib-olla ütleme, selle sisu külje pealt. Alustame Veljo Tormise talvemustrite esimese osaga talveks hommik, mis on selline Andres Ehini tekstile kirjutatud sürrealistlik ja sellistel Kromaatilistel sekundi kõladele klastritel tõusev langev selline kogum, mis on mis on ilus laulu- ja tank küllalt, komplitseerib leitud. Ega temast veel eraldi terviku kujundamine, päris tükk tegemist, ma arvan, lastekoorile igal juhul. Siis teiseks teoseks läheb ettekandele Arvo Pärdi poolt kirjutatud Bishop on Jeruusalemma see teos, millest siin ka on kunagi jutt olnud, mille puhul me saime olla need õnnelikud ETV tütarlastekoorile, kellele see teos kirjutati. Ja, ja see oli ka päris suur väljakutse siin. Arutasime omavahel ja, ja on küsitud, et kuidas laste esitus küpsus sellise teose puhul on. Aga täna ma võin öelda nende proovide põhjal, et me oleme paar päris päris ilusat ja sisukat ettekannet teinud. Augusti lõpus oli üks selline õnnelik aeg, kui, kui Arvo tartis Eestis käis seoses siin Tõnu Kaljuste juubeliga ja orientoksidendi ettekandega. Ja nendel päevadel puutusime kokku, ta kuulas proove rahule. Et tunne on, et võiks välja tulla veel. Ja Nad on kõik sellised, igaüks nagu eri masti lood, et lõpetame siis väeosaga kiigelauludest sellise lõbusa ja, ja suhteliselt optimistlikuga, kuigi pealkiri on ju, et kiigel kartlik, aga selle kartuse taga tegelikult on vist suur julgus. Ja seljas on teil samuti eestimaad. Esindav rahvarõivas jah, me leidsime siin, see oli aasta 2000 lõpp, kui me olime minemas sellele Vancouveri ülemaailmsel lastekooride poodiumile ja otsisime endale sobivat riietust. Et lasteriietest oli meile huvipakkuv Vormsi lapse kollane ja pruunide triipudega kleit ja tänaseks võib öelda, et on selliseks teatud kaubamärgiks kujunenud. Tegelikult on see konkursile minek igale lapsele parandav. Et tegelikult ei taha nagu maha jätta, mitte kedagi püüad viia iga õhta nagu siis selle piirini, et ta teeks siis sellel konkursil või sellel võistlusel, kuidas me nagu siis ütleme, parima tulemuse ehk sealt siis nagu edasi minna. Kui sa jätad talle selle võimaluse nagu andmata, siis see tähendab, et tal puudub samamoodi motivatsioon selle pingutuse sooritamiseks ja automaatselt panen arengu kinni. Püüad olla siis nii heatahtlik, kõik koos ja, ja tegutsedes nagu meeskonnana, lootes, et kõik siis annavad sel hetkel oma parimat, meil on pärast seda jälle millestki edasi minna. Täna ma olen sellega rahul, et, et on selline hea meeleolu ja selline tore meeskonnatöö olnud selles mõttes, et et juba algusest peale, et tegelikult on see ju toimunud nii kooriühingu klassikaraadio kui kõikide Eestis osavõtvate kooridega. Et see on olnud selles mõttes laiapõhjaline, et seal on selline kollegiaalselt tehtud otsus, head eesti koor pääses edasi ja loodan, et, et see tulemus, mille me seal esitame, noh kuidas öelda pakub iseendale teistele kuulamisrõõmu, see vist oleks kõige tähtsam. Koorikonkursi Let piibüashing finaali vahendavad otseülekandes 24 raadiojaama 22-st riigist. Klassikaraadios algab otseülekanne homme õhtul kell kaheksa. Eesti riiklik sümfooniaorkester sõitis sel nädalal pikale kontserditurneele Itaalias. Ja tore on see, et yks klassikaraadio toimetaja on torne esimestel päevadel Eesti riikliku sümfooniaorkestriga kaasas. Telefoniühendus on need Mirje Mändla, kes ongi toimetaja. Palun Mirje, räägi, kuidas on läinud esimesed ERSO kontserdid Itaaliast, kust te üldse praegu olete ja kuhu edasi lähete? Oleme siis hetkel tõesti siin, Itaalias, mägede vahel, kohas, mis kannab nimes, on talu, mis ilmselt ei ole Eesti inimestele tuttav ja ega siin olijadki ilmselt varem ei teadnud sellisest paigast, et suurt midagi. Aga tegemist on loomulikult looduse poolest väga maaliliselt, kauni kohaga, kus hommikul ärgates on esimene asi see, et sa näed päikeses helendavaid mäetippe ja looduslikult kauneid rohelisi mäenõlvu sealjuures. Ja eile õhtul andsime siis siinsamas Sondalus kohe kontsert. Siin sondolas muide, on selline nagu kontserdite korraldus välja kujunenud, et umbes iga kuu aja tagant käivad siin esinemas lausa Refone orkestreid ja publik on muidugi ka väga tähelepanu väärne, asjatundlik ja ka huviline. Näiteks käivad siin esinemas Ukraina ja, ja Kiievi muusikud, samuti siis paljud Itaalia muusikud ja kavad on väga esinduslikud. Kõik täis tõsist klassikalist muusikat, voorsakid muuseas Boratiini Beethoveni üheksas sümfoonia, näiteks kui nad siinsamas son talus ka sellel hooajal. Nii et siin on väga asjatundlik publik, kellele sellist heal tasemel muusikat pakutakse. Aga meie orkester siis eile õhtul esitas siin Heino Elleri koitu viiulikontserti seensoleeris laima toodjev, erakordselt pehme, sooja, õrna viiulitooniga mängis ta ilmselt see tuleb muidugi pillist ja võib-olla see meie suur orkester kõlas sellise pehme külalise viiuli kõrval isegi natukene järsult, eriti, mis puudutab tutikohtasid. Esitasime ka Mahleri neljandat sümfooniat, et mäletatavasti selle turneel mängis orkester, seda ka Tallinnas. Aga peab ütlema, et eilne Mahleri neljas sümfoonia oli erakordselt õnnestunud ja seda eriti sümfoonia teise ja kolmanda osa puhul, nimelt teises osas on ju väga värvikad puhkpillide kasutamist helilooja läbi viinud, kus meloodiad käivad erinevate puhkpillide häält ja siis on seal väga palju metsasarvesoolosid, need olid väga õnnestunud ja ka klarnet ja poe kõik mängisid nagu suurepäraselt ja kolmandas osas siis saavutati väga hea keelpillitoon. Kõik kulminatsiooni tulid väga täpselt läbi viidud, niiet Ta ütles, et see, mida helilooja partituuri kirja oli pannud, õnnestus minu meelest täielikult. Ja isegi selline tunne, et kuhu veel edasi on minna pärast kolmandat osa, et tundus, et tegelikult võiks veel sümfoonia ära lõpetada. Ja tegelikult tunduski, et võib olla la Jelena, kuna loovadest isoleeris sümfoonia neljandas osas. Võib-olla ei suutnud selle kõigega nii hästi kaasa tulla, kui oleks lootnud. Aga võib-olla tal on siin veel edaspidi kontserditel võimalus ennast paremast küljest näidata, aga orkester oli tõesti tippvormis ja, ja selle üle ääretult hea meel. Sest et tegelikult esimene kontsert pärast lendu Milanost Itaalias eile õhtul oli ääretult raske orkestrile, sest et muusika oli väga väsinud ja, ja pärast päevast proovi oli isegi korraks kerge paanika seised, kuidas suudetakse ennast kokku võtta, et peaks ikkagi Milano Verdi konservatooriumi saalis näitama ennast kohalikule publikule parimast küljest. Aga tegelikult mingi ime läbi isegi muusikat? Koja vaatamata väsimusele vaatamata ka kontserdite hilisele algusajale õnnestus ka eilne kontsert nendes oludes küllaltki hästi. Aga rõõm oli ka Sten Lassmanni. Just nimelt on meil siin kaasas oma noor 21 aastane pianist, kes samuti siis juba Tallinnasse katsetas Prokofjevi teist kontserte, et kuidas tal õnnestub, koostame orkestriga siis dirigendipuldis Nikolai Aleksejev ja ja ka tema ületuse ennast, et loomulikult ei ole ka noor muusik harjunud läbi tegema ka reisija, siis näitame ennast tippvormis. Tegemist on juba tehniliselt erakordselt raske kontserdiga. Aga ka temal õnnestus ja sellel oli tõesti nagu suur heameel ja tegelikult Milanos on orkestrilt siin umbes 10 päeva pärast järgmine kontsert ja siis nad loodavad ennast näidata loomulikult veelgi paremast küljest, tõstad, siis on nad puhanud, aga peab ütlema seda, et kui siin turneel oli juttu, et ega orkester suurt Itaaliat ennast ei näegi ja ei näe neid kauneid linnu ei saa tutvuda kultuuri vaatamisväärsustega, siis tõepoolest kas need vahemaad on pikad ja enamus päevast ikkagi möödub bussis Teil riskidest, siis umbes viis tundi ja siis hotellis on võimalus umbes tund-poolteist puhata ja siis minnakse juba proovinud, nii et väga pingeline on seal kontserditurnee siin, aga mulle tundub, et orkestrile on sellest väga palju kasu, sellepärast et tegelikult Tallinnas ei ole neil võimalusi, on ta iga päev, kontsert ei ole ainus võimalus iga päev kokku võtta ja teha kunsti. Ja kindlasti see kaovad neid kodus ka mitmesugused igapäevased asjad, millega nad siin nagu tegelema ei pea. Et nad tõepoolest pühendavad ainult kunstile energiat kogunenud nad ainult selleks, et õhtul minna lavale ja anda endast parim ja ja mulle tundub, et see mõjub neile kohutavalt hästi, just eile maakleri puhul oli seda tunda, et neil on võimalus siin muusikasse ja muusika tegemisse süveneda. Ja kindlasti oleks huvitav. Ta on ka pärast nüüd selle kontsertturneed, kui nad neid mitmeid teoseid on siin sisse mänginud. Kasvõi ka Tšaikovskit. Täna õhtul meie näiteks Moldovas anname siis kovskis siin kontsert, viiulikontsert kõlab ja kuues sümfoonia. Et päris huvitav oleks pärast seda pikka kontserditurneed need teoseid kuulata, kui võib-olla orkestrile on välja kujunenud oma kõlapilt ja arusaam nendest kontsertidest, sümfooniat, tõst ja võib-olla ka siis kindlasti palju paindlikum koos Nikolai Aleksejeviga, võib-olla ta suudab ka selliseid suuremaid riske ka kontserdil ette võtta, pärast seda kontserdil näeb. Kui palju erinevat repertuaari ERSO üldse selle turnee jooksul läbi mängib kavad muutuvad tasapisi või Igor. Loomulikult jah, muutuvad, on mõningad sellised põhiteosed, mida siin tõepoolest mängitakse tihedamalt nagu transi, neljas sümfoonia, mida ka esitati Milanos vaba õhtul siis on siin veel, Eller on üsna läbiv, kuna me oleme ikkagi eestiorkester, siis peaksime loomulikult siin Itaalias ka Eesti muusikat mängima. Lisaks Ellerile eesti muusikast kõlab siin veel Sumera imemoorium ja seda siis 15. oktoobril Milana kontserdil näiteks. Mahleri neljas sümfoonia loomulikult ja Tšaikovski kuues et need on sellised kontserdi teise poole lugudena sellised suurhetked. Ja loomulikult on siin tegemist ikkagi vene muusikuvad. Nikolai Aleksejev on ikkagi vene dirigent ja seetõttu on ka kavas loomulikult palju Tšaikovskit ja Prokowstriorite arvama. Ja huvitav on ka see, et siin need kohalikud kontserdikorraldajad neil on nagu väga tihedad kontaktid ilmselt venelastega, sest et nad isegi vene keelt oskavad väga hästi, et nendega saab suhelda vene keeles. Leedus algas uue muusika festival, selle nimi on Kaida. Telefonil on Tiia Teder, kes külalisena sel festivalil, millised on senised muljed. Festival algas eile ja kestab 20. oktoobrini. Eks need nüüdismuusikafestivalil Balti riikides on kõik ühe korraga, samal ajal on Riias alanud eila just festival Arena. Ja meil algab siis mõne päeva pärast nüüd festival. Eks see kop reerumine, selle nimi, et mõned ühised esinejad saaksid siis Ühtede kuludega tulla, sest kanti kohale, et ka siin esineb Kevin Braiversi ansambel ja Ardidki kvartett võtab osa sellest koida festivalist aga on muidugi ka erinevaid külalisi, erinevaid esinejaid, näiteks on siin Vilniuses luuka Francisconi Itaalia nüüdismuusika üks tippe, kellest ka meie programmis. Mulle tuleb see festival, algas grandioosselt prooniaskutaviksuse ooper, balleti Ignised piires. See on siis tuli ja usk on selle pealkiri võib-olla eesti keeles selle esietendusega, mida siis eile vaatasime ooperi- ja balletiteatris siin Vilniuses. Ja see on niisugune rituaalne etendus, mis on tellitud muide Leedu presidentuuri poolt Toidukuninga Mindaugas kroonimise 750.-ks aastapäevaks. Ja oliseni paratoriaalne teosega kahes vaatuses, esimene vaatus jutustas Leedu esmamainimise ka seonduvatest faktidest nimetasid piiskop Bruno Martööriumist. Kuidas paganat? Mahaleid? Aastal 1009. Ja teine vaatus oli paar sajandit hiljem Leedu ainsa kuninga kroonimisest. Kuidas Mindaugas võttis vastu usu ja kroonid ja kogu selle sinna juurde kuuluva au. Ja siis nagu kutt Aaviksoo loomingus ikka, see arhailine ja katoliiklik muusika saavad nagu üheks ja kas selline uhke rituaal oli näha ja kuulda? Väga hästi esitatud ja väga mõjusalt lavastatud visuaalselt imekaunis ütluse meenutas natukene sellist Eurovisiooni vaheklipi või küll mingit olümpiamängude kultuuriprogrammi, mis seal laval tuli sellise paganliku ja, ja katoliikliku ühendus nii liikumises kui muusikas hästi võluv etendus oli. Nii et muljed on head See seal oli palju mõtlemapanevat muidugi kogutavičuze enda helikeel on higine, omada kraane, mis, mis tekitab tõesti mõtteid. Näiteks eile ma just mõtlesin selle peale, et seal ooperiteatris ainult võib-olla ühe korra kasutati sellist nagu ooperihäält või. Need olid siis kuningas ja kuninganna, kes omavahel arutasid, et mida on kõik saatus neile ette näinud, et see oli nagu sellises pelganto stiilis, aga, aga muidu oli lavaldikusi kuulda väga niisugust naturaalset ja loomulikku laulmist. Kuigi orkester oli muidugi siis ütleme lääne traditsioonides väga hea orkester, muide Leedu ooperi- ja balletiteatris ja üldse terve teatrihoone oli hästi selline. Lihtne ja askeetlik natukene nägi välja nagu Pärnu kontserdimaja, noh, nagu ülesehituse poolest, et ümberringi on avatud jalutusruumid ja sees on suur saal. Aga hästi hästi meeldiv, kõrgel tasemel tunduski, eks olevat. Mainisid, et sa vokaali kasutas, oli selline mitteklassikaline, kas nad kasutasid mikrofone? Ei, ei, seda ei olnud ja seal oli lisatud üht-teist nagu helilindilt, äikest, kellasid, linnulaule, aga praegu just rääkisime Guttavitsiusega, et see ei olnud mitte tema lisand, vaid see oli lavastaja väljamõeldis, et seal selliseid loodushääli ja lindi pealt tulevaid helisid oli. Aga kõik oli väga-väga naturaalne. Ja mis oli veel nagu mõtlema panekut, David siis muusikas ei ole nagu sellest narr diilid näiteks selles teoses. Nüüd see oli tõesti rituaal, kus esitati midagi mingisugust sellist ühist pühitsust. Ja polnud seal ka nagu sorrist üksikisikud, nagu üldse, kes oleks jutustanud või kuidagi kommenteerida tele omandad mingit positsiooni. Et selles mõttes kuidagi halastamatult objektiivne. Aga mis mulle veel nagu imelik tundub, saal oli rahvast täis täitsa viimase koha, mida siis, ma ei tea muidugi võib-olla kuulus etendus mingisugust programmi, aga ei olnud nagu üldse nende vaimustatud plaksutati viisakalt mindi laiali, et noh, minu ettekujutus tulistlast leedukatest ei olnud sugugi mitte selline. Kas näed seda muusikat, mida seal Kaida festivalil esitatakse ja just seda Leedu oma programmi saab klassikaraadios ka kunagi nüüd kuulaja kuulata. Raadioga hakkame kohe asja koordineerima ja peale selle on Leedu muusikainfokeskusest paremat võib-olla meie kandis ei olegi praegu just siin praegu asume, kus toimubki üks konverents parajasti Poola ja ja Leedu muusikateadlaste konverents. Ja Leedu muusika infokeskus on jälle selleks festivaliks välja andnud uued plaadid ja kuued CD-Romi, mille peale on Leedu muusika nii-öelda e-info kujul siis üht-teist informatsiooni. Nii et kindlasti Toomesid kaasa uut muusikat ja räägime ja tutvustame seda. Helikaja. Saabuval kolmapäeval algab Eesti kontserdi korraldatud uue muusika festival nüüd 2003. Avakontserdi annab nüüd ansambel, mis ühtlasi tähistab ka oma kümnendat sünnipäeva. Klassikaraadio teeb nüüd festivalist hulgaliselt ülekandeid enne kolmapäevase avakontserti ja neljapäevase Kevin Prayersi ansambli kontserdi algust kell 19. Poole tunni jooksul pakume ka ülevaadet nüüd festivalist. Praegu katkenud vestlusest festivali produtsendi Madis Kolgiga. Madis Kolk, mis teid pidi tekkisid huvi ja kontaktid kahe eri mandri eksperimentaalhelilooja, Steve Reichi ja Kevin Prayersiga. Mõlemad. Olnud ma usun, nii, nüüd festivali koostajate Olari Elts, Erkki-Sven Tüür ja mina, eks huvi väljas ja ma arvan ka üldse eesti muusika inimeste huvi väljas ju aastaid ja mõlemad on väga nähtavad ja omanäolised ja suure jälje jätnud ning mõjukad muusika isiksused ja Ma usun, et mõlemad on ka sobivad või kuidagi ühte häälestuvad siin valitseva või domineeriva muusikalise mõtlemisega muidugi üleüldse Steve rassi, ma kujutan ette, et praegu elavatest heliloojatest üks kõige rohkem jäljendatumaid maailmas ja Eestis kindlasti ka väga huvitav on. Tähendab, ootan suure huviga, kui Erkki-Sven Tüür vestleb Steve Richiga. Kontserdi eel erksime maininud, et tema jaoks on rass umbes kogu eluaeg midagi väga erilist olnud ja tegelikult seal ju emotsiooni ja tehnika sarnasusi on täiesti olemas, mida Ants Juske on nimetanud katkestatud projektiks modernismi Eestis, eks, ja selle nüüd võib-olla takkajärgi läbikäimiseks meil päris maksimalistliku keerukat sürrealistliku muusikat pole õieti kirjutatud ja seetõttu on minimalistlik muusika jõustanaalne muusika on alati olnud loomulikul kombel kesksel kohal siin ja nii Proyast kui rike. Selle suuna ühed kõige mõjukamad esindajad võib olla maailmas. Milline on nüüd festivalil suhe oma maa nii-öelda kontserditoodangu ja siis sissetoodava vahel ja milliseid printsiipe järgides on kokku pandud oma maaprogrammid? No ennekõike on ju, eks ole, Eesti muusika on esiettekannete tellimuste näol nüüdisfestivalil oleme katsunud iga kord teha võimalikult huvitavat valikut osalt muidugi, mida oleme alati püüdnud teha, et külalisansamblitele esinejatele, et katsuda nendega läbi rääkida, et nad võtaksid Eesti esiettekandeid. Seekord on seda isegi vähem kui eelmistel kordadel, sest et noh, näiteks Briersi ansambli kava on niivõrd monograafiline, et siin on nagu ei sobi ju, eks ole, pakkuda või on ka olnud mõned esiettekandetellimused meie mitmelt huvitavamalt heliloojalt, kes noh, muidugi see on väga kena, et neil on palju tellimise tööd, aga, aga nad ei ole jõudnud oma graafikus. Nüüd festivalil Li tellimustega ikkagi lõpuks valmis, et need jäävad edaspidiseks. Aga noh, on Läti raadio, kammerlauljad teevad René Eespere teose esiettekande ja vähemalt New ansambel mängib Toivo Tulevi teost, mille nad ise on teil niimoodi aasta tagasi Esijate kandnud ja arvatavasti siia tulles nüüd tellivad meie heliloojatelt järgmiseks aastaks juurde. Nii et see on kahtlemata väga soovitud liin. Kahtlemata on nii, nagu on väljastpoolt tulnud interpreetide poolt Eesti esiettekanded, mis võib-olla siis noh, loodetavasti jäävad nende edaspidisesse repertuaari ja võib-olla plaadistavad neid ja nii edasi, et see on üks koostöö vorme ja noh, kõikvõimalikud koostöö ja kommunikatsioonivõrgustiku laiendamise tegevused Moosena on suunaga kui ja seetõttu mõttekad Kasel festivalil, jah, on mitmed Eesti muusikute ja mujalt muusikute koostööd ka esiettekannete uudisteoste alal, neist selgelt kõige silmapaistvam on niinimetatud Est Fleming projekt ehk eesti ja flaami heliloojate meeldimine Tulve ja Tõnu Kõrvits ning Patrick Leclerc ja piim, Hendrix Belgiast või õieti flaamimaalt kummagi maa heliloojad kirjutavad teise maa poeetide tekstidele. Rebala ansambel on see kollektiiv, kes esiettekannet teostab, nii et see on kava peagu täienisti esiettekannetest, mis tekkinud koostöös prüge kontserti pauga. Mis tähelepanu väärt ka tavaklassika, aga ennekõike uue helikunsti ja üldse kunstide keskus. Veel viimase aasta sees valminud plaaniga saada Euroopas juhtivaks elektroonilise muusika suurte produktsioonide Andmepangaks arhiiviks ja toimumiskohaks, nemad olid flaami heliloojate uute teoste tellijad ja kogu see kavasid korda kaheksandal novembril ka seal trüges et see on selline nii mitmeharuline koostööprojekt, millele, et jätkuvad ja järjed. Teine selline on sellel festivalil jätkuvalt oma 10. juubelitegevusaastat tähistava Weekend kitarr triani ning kahe ameeriklase David Rosenbergi ja John Vietcherigi ühiskompositsioon, mida nad on koosnenud improviseerinud ja kokku pannud suvel ja pärast internetis ja nüüd on neil jälle proovisis jaan enne festivali eestvõtja anud David Rosenberg, kes on päris tuntud muusikuna ja plaadistajana, aga veel rohkem kirjaniku ja filosoofi. Nathan vist ma ei tea, kuus või seitse. Need, kes raamatut välja andnud, kus ta ühendab ja mõtiskleb oma rännakutel toodud materjalide, Haruldaste, etniliste kultuuride ühisjoonte üle, Norra, Tiibet, Aafrika, kus ta kõik kokku korjanud on ja seekord kasvatab ta eesti lindude laule siin lindistatud helifragmente, et see, ma usun, on ka tore, aga kui selle produktsiooni saaks mingil kombel plaadistada. Ning rääkis nüüd festivali produtsent Madis Kolk, nüüd festival algab saabuval kolmapäeval. Jälgige ka klassikaraadioprogrammi tervet rida kontserte, saate kuulata ülekandena. Festivali eelkokkuvõte on eetris Pooletunniste saadetena kolmapäeval ja neljapäeval kell 19, enne kontserdiülekande alguses. Tuleval nädalal annab Eestis neli kontserti Terem kvartett Peterburist. Tavatu koosseisuga Terem kvartett on venepärase eksootika näide. Ansambli koosseisus soprani Alt, Tomra bajaan ja balalaika. Ansamblimängumaneer on sümbioos eht venepärasest rahvalikust ja klassikalist Virtoossest. Kontserdikorraldaja osaühingu Tartu kontserdijuhataja Väino Land. Tere kartetiale Eestis esmakordselt on siin kordi käinud. Kes on kontserdil käinud, need nendele ei ole vaja tutvustamist. Ülejäänud soovitan soojalt tulla. Ja võib-olla meeldetuletuseks aasta tagasi olid nad koos ka Venemaalt pärit täna ühe maailma kuulsama baritoni Vladimir seal naviga Pirita kloostri aias mis tekitas furoori. 1986. aastal loodud ansambel mängib Vene rahvapillidel folkmuusikat ja klassikatöötlusi, vaimukaid vene paroodiaid ja džässmuusikat. Jah, nad on ikka sõna otseses mõttes virtuoosid ja vaimukad virtuoosid, nii et ei vaja võib-olla tutvustamast nad näevad laval efektsed välja. Ma arvan, et Eesti sügisesse niuke ilus rõõmus päikse Kirki. Ansambel on ka rohkesti salvestanud muusikat. Jah, seda nad on aastate jooksul muidugi palju teinud ja erinevatest žanritest ikka päris tõsiselt klassikast kuni humoorikat, vahepalade, niuke, jätsumi, tangokuningad, Tani praktiliselt igati. Tere kvarteti liikmed tajuvad hästi publiku meelsust suheldes kuulajatega suudetakse mõne looga välja selgitada, mida konkreetne publik eelistab, kas rohkem klassikat, džässi või hoopis näiteks vene multifilmimuusikat. Sellest johtuvalt on igal kontserdil erinev kava. Seekord Eestis, sõltub meie publikust. Kontserdid toimuvad kolmapäeval, 15. oktoobril Viljandi Pauluse kirikus 16. oktoobril Pärnu kontserdimajas, seitsmeteistkümnendal oktoobril Tartu Vanemuise kontserdimajas ja laupäeval, 18. oktoobril Tallinna Kaarli kirikus. Hiiul. Täna, 11. oktoobril esietendub Tartu Vanemuise suures saalis Charry pakki muusikal viiuldaja katusel. Lavastuse kunstnik on Rosita raud NUKU teatrist. Grafon Oksana tiitava. Peaosades mängivad Hannes Kaljujärv ja Kaire Vilgats ja järgnevalt kuulame intervjuud lavastaja Vahur Kelleri ning dirigente. See on mul juba päris mitu aastat, kaks aastat tagasi ei olnud see, mis tuleb, võib-olla vastavas ametis. Nyyd võlub elujõud, mis on selles rahvuses inimestest. Et vaatamata sellele, et kui, kui kogu elu laguneb, käest ära ei kaob, leiaksime kodust välja kõik need traditsioonid ja kombed, mis neil on olnud, sajanditepikkused justkui enam ei kehti ja sellele vaatamata leiavad, leiavad endas jõudu ja jaksu olla rõõmsad. Leida selle juures neid külgi, mis on, mis on head siis on ilusad näha ikkagi. Järgnevalt kõneleb Vahur Keller sellest, kuidas suhestub tema lavastus 1989. aasta Georg Maldis lavastusega. Siin on kaks erinevat lavastust, see oli üks avastus omas ajas, seal oli kindlasti väga tugev roll ka Eesti riigi poliitilisele olukorrale. Väga teravaks muutusid kohatus urjäädnik ku ja teie vahel ja nii edasi, et selliseid väga väga oluline teema, et meil on see kindlasti natukene vähem oluline. Tegu on Vanemuise teatriga, kus, kus nad on harjunud mängima ja elama kõrvuti aastaid aastakümneid, näiteks Jaan Willem Sibul on teinud palju draamades rolle kaasa ja nii edasi ja näitab samamoodi, on laulnud siin peredeni. Nii-öelda kujun läbiv kuju ja eks ta ongi selline märk, nagu, nagu Devi alguses kirjeldab. Iseenesest tõesti loogikavastane, sa oled katusel katuseteraviku peale, sul on ohtralt alla kukkuda ühele või teisele poole. Ja siis selle juures sa mitte ei tegele enda elu päästmisega. Vaid mängib pilli. Mängid rõõmsat lugu, selle juures. Märkasin võõrastest. Järgnevalt kõneleb dirigent Anu Tali. Mina kuulun nende inimeste hulka, kes oma muusikas nagu kategooriat ei peale ülemaks, siis sümfooniad, ooperid väga tõsist, et viiuldaja katusel on väga hea ja keeruline muusika, keeruline mängijatest, oma rahva muusikalise alge poolest, et seal juudi muusika algega ja aeg-ajalt vene rahvamuusika algab ja seda peab väga hästi tunnetama ja loomulikult esitab ta tegelikult pillimeestele väga suured väljakutsed. Minule on see esimene tükk välja tuua Vanemuises ja sellepärast oleks minust järgmiselt ebaprofessionaalne ja tuleb öelda, et ma ei võta seda tõsiselt äärmise tõsidusega ja võtan endale usaldatud ülesannet kui suurt au. Muusikalise juhina on see esimene tükk, muidu oleme pidanud piirduma paari prooviga iga tüki juures, mis kindlasti tekitab väheke närvilise õhkkonna, kui täna on minu jaoks 100 tükki väljatoomine, Tapalantseerib nagu draamaetenduse ja muusikaetenduse piirimail, et tegelikult kuna see muusika on nii vahetu osa ja sa pead nagu see muusika tegelikult kannab seda sisu, seda sügavat sisu endas seedub terviku välja, et see tuleks esile seal olnud minu ülesanne ja minu õnneks on peaosatäitja Devie siis Hannes Kaljujärv minu arust sama meelt, et tema muusikaline osa tegelikult mind väga rõõmustab, sest et seda on varasemalt tehtud pidevalt pisut draamanikumalt ja mul on muidugi hea meel orkestri üle, kes tegelikult tabab nagu lennult seda juudi muusika alget ja seal on ka mitmeid juute kontsertmeistrist näiteks ja nende jaoks muidugi on puhas kaifmuusikamängimine, näitlejad saavad väga hästi hakkama, aga need inimesed, kes eelnevalt nagu rohkem dialoogi rõhusid ja siis laulu ajal lihtsalt endale laulsid, laulavad ilusasti saali ja, ja minu arust on Madden peaosatäitjate muusikaline osa on ikka väga liigutav. Ei jäänud millestki alla lauljatele ja eks ta ongi selline tükk, kus tegelikult niukene muusikaliselt rääkimine või rääkides laulmine on tegelikult kohane. Ei ole olnud, huvitav, on lennanud tulde, on olnud rajal olnud raskeid hetki, aga, aga tundub, et tulemus ei jää tulemata. Miks see tükk niimodi puudutav ongi lihtsalt see, et siin on võib-olla see viiuldajastjas selles muusikalises alges selles teemas ja selle telje suhtlemises Jumalaga ja tema viiuldaja juuresolek või siis jumala juuresolek tema isikus tegelikult on see, mis on minu arust võib-olla selles teoses niisugune läbiv joon. Muusikal viiuldaja katusel esietendub täna õhtul kell seitse Vanemuise suures majas. Möödunud teisipäeval toimus Tartu Ülikooli aulas pianist Tanel Joa. Metsa klaveriõhtu kontserdil kõlasid Kloote püsii prelüüdi esimene vihik, Jascreabini prelüüdi, Diazonaadid ja kontsert toimus Heino Elleri nimelised muusikakooli sügisfestivali raames. Kontserdimuljeid jagab Eesti Muusikaakadeemia kammeransambli professor Marje Lohuaru. No ma tulin suure rõõmuga sellele kontserdile, sellepärast et alati on huvitav kuulata Tanel Joa metsa, keda juba õpinguajast tean kui väga tugevat isiksust, väga head pianisti. Ja nüüd mind just võlus eelkõige see kava, tähendab minu meelest see on väga stiilselt kokku pandud kava TPS-i Jascreabin, Tanel Joa metsa teame kui Screabeni interpeeti juba väga hästi, aga TPS-i oli mulle tõesti väga meeldiv, ütleksin, üllatus väga kaunilt, väga poeetiliselt, väga ilusasti olid nad kujundatud ja eelkõige minule just meeldisid need lüürilisemad lüüdid ja siin just Tanel Joamets minu jaoks nagu avaldus võib-olla isegi veidike teistmoodi, kui ma olen harjunud seda kuulama, justama faktuuri peenusega strisside artikulatsiooni täpsusega, nii et see näitab veel, et kõik on võimalik. Eestis pole lihtne olla kontsertpianist. Me teame seda kõike. Eesti turg on väike, aga samaaegselt on ka siin võimalik edasi areneda, luua endale järjest uusi kontakte, seada endale uusi eesmärke. Nii et selles suhtes tõesti tahaks Tanelile ainult edasi veel jõudu soovida ja kuulajatele väga häid kunstilisi elamusi. Tanel Joa metsa esituses mainisite, et just see kujundlikus oli üks pluss, eriti just depressiivne lüüdid. Esimene vihik, Tanel on alati väga omanäoline. Eelkõige on tegemist ikkagi väga tugeva kunstnikunatuuriga, nii et siin, mida ta välja pakub, ma kunagi ei kahtle selles, et see ei ole omanäoline, et see ei ole teistsugune. Et ma ei hakkakski võrdlema, ma arvan, et muusikas interpretatsioonis ei ole võrdus alati kõige parem asi, sellepärast et iga kunstnik on omanäoline. No muidugi, ma arvan, et Tanel teeb seda niivõrd veendunult kõik, et tema esituses tõesti need olid mulle väga huvitavad kuulata ja väga, ta on väga heas vormis tugi, seda peab ka tunnistama. Ja ma kuulsin siin, et tal on suured suur kontsertturnee Venemaal praegu ees, nii et tõesti tahaks ainult selleks soovida veel edu. Olete Tartus Heino Elleri nimelise muusikakooli sügisfestivali Hannes andmas meistrikursusi? Jah, Tartusse on alati meeldiv tulla. Ma olen siin aastaid õpetanud juba kammeransamblit, eelkõige muusikaakadeemia kammeransambli õppejõuna ja meie filiaali raames, aga nüüd Tartus hästi tore sügismuusika, nii nagu muusikaakadeemias on Tallinnas sügisfestival, siin on sügismuusika ja olen siin juba kursusega tegelikult teist aastat ja mina isiklikult pean seda ettevõtmist küll väga õnnestunuks. Just meistrikursuse raames, võib-olla saab seda kammeransamblit siin ka väga edasi arendada. Ja õpilased on tõesti väga, väga, aga head ja väga huvituvad ja tunduvad olevat väga motiveeritud. Nii et minut tööpäevad on siin tõesti väga tiheda vaevu jõudsin kontserdile ja see igal juhul rõõmustab. Minu meelest on siin palju potentsiaal, oli nii, et noor ja kes tõesti leiavad ennast muusikas ja tahavad sellel alal edasi tegutseda ja õppida ja just selline õppimise valmidus ja siin entusiasm meeldib mulle väga ja neid noori on näha ka Tanel Joa metsakontserdil ja publiku puuduse üle küll kurta siin ei saa, nii et ülikooli aula on ju tegelikult rahvast tulvil ja vastuvõtt on väga soe. Täna oleksin ma alustuseks rääkida koguni kuue eesti dirigendi tegemistest välismaal rahvusvahelise muusika laval. Alustan kõige tuntumast maestro Neeme Järvis. Mitmed aastad Detroidis kestnud pingutused Detroidi sümfooniaorkestris. See enam kui 2000 kohalise orkestri ümberehitustööd, õigemini kontserdimaja renoveerimine ja selle ümber uue hoonetekompleksi terve muusikakeskuse rajamise tööd on jõudnud nüüd õnnelikule puu. Just täna toimub maks Fischeri nime kandva hakkavas muusikakeskuses, selle avamise pidulik galakontsert ning avatseremoonia dirigendiks Neeme Järvi. Võib kinnitada, et selline suur ettevõtmine sai teoks tänu Neeme Järvile kui muusikadirektorile ja tema autorit teedile orkestri kõrgele tasemele toomisel. Keskus kannab aga selle ehitise peamise rahastaja, miljonär maks Enn Fischeri nime. Tänase kogu avaldusele Rumeenia korraldaja ja esitleja on aga teine peasponsorautokontsern Daimler Chrysler. Avakontserdi kavas kõlavad mustanahalise heliloojad Jonathan Hollandi selle puhune tellimusteos mootor City transmiks avateosena siis Beethoveni viiulikontsert, Teeezzo, alalisi külalisdirigendi, itsak Berlmaniga solistina ning Aaron koplandi kolmas sümfoonia silmapaistvamaid uue ilme sümfooniaid 20. teisest poolest. Kogu suurprojekt kandis nimetust ookestrapleis ja läks maksma enam kui 60 miljonit dollarit. Avamise teha lähevad oktoobri lõpuni ka kahe järgmise nädalakavad Järvi juhatusel. Nädala pärast teesso resideeruv helilooja Maicel tooge pala reisida roov katuse püstitamine samuti esiettekandes ning veel nädal hiljem avatakse kava hoopiski meie Eino Tambergi uue avamänguga pidulik muusika festi Music mis Neeme Järvi tellitud oma tsirka kümneminutilise Kuuse hobusemaailma esiettekandele orkestri kutsutuna loodab Detroiti kohale sõita ka maestro Eino Tamberg ise. Novembris detsembris juhatab Järvi Euroopas, aga enne avakontserte Detroidis on ta dirigeerinud kahte suurt Philadelphia orkestrit kodusaalis ning bostoni sümfooniaorkestrit Angel uudifestivalil avakavades Jöteboris kahel korral juhatanud ka Eduard Tubina eesti tantsu, süüti samas kassibeliust Svencenitia Sten hammerid. Detroidi hooaja avaõhtute tähele pandavamaks sündmuseks olidega Verdi reekviemi kolm järjestikust ettekannet selles samas suures ookest Rahoolis. Vahepeale Olari Eltsi esinemistest Islandil ja britis. Pärast avakontserti Riias oma Läti rahvusorkestri ees kiiruste selts Reykjaviki kas juhatas Islandi sümfooniaorkestrid saare pealinna kontserdisaalis kõlasid Magnus Lindneri feerija, Prokofjevi esimene orelikontsert Vikingur Olossoniga solistina. Sama solist oli ka Islandi 20. sajandi klassiku joon noorudaaliks klaverikontserdi ettekandel ja kava lõpule numbriks Erkki-Sven Tüüri kolmas sümfoonia esmakordselt Islandil. Seejärel salvestati joon Nurdaali klaverikontsert veel ka Islandi raadiole. Ning siis kolmandal oktoobril kontsert liverpooli kuningliku filharmooniaorkestri ees. Teatses filharmoonia saalis. Taas debüüdina siiagi oli Olari Elts valinud avanumbriks Magnus ping perifeeria siiski riigi klaverikontsert ning Sibeliuse viies puhas põhjamaa kava. Kriigi klaverikontserdi solistiks oli sealtkandi nimekas muusika tegelenud naispianist klaverimuusikafestivali algataja ja kunstiline juht Katrin Stot. Muuseas, tema klaverifestival ja meie festivalil klaver on sündinud peaaegu ühel ajal. Islandi ja Liverpooli vahel käis selts ka veel Tallinnas, nüüd ansambliga proovi tegemas. Eile ja homme dirigeerib Aga Don Giovanni Estonia teatris. Järgnevad sõnumid kõnelevad aga tõesti huvitavast kokku kohtumisest kahe dirigendi noorema järvi puhul. Ühel ja samal päeval seitsmendal oktoobris sai teatavaks nii Paavo kui Kristjan Järvi määramine uuteks peadirigendid. Eks Euroopas Paavo preenenis resideeri väänd Hoycze kammerfilharmoonia ette kolmeks lastaks alates 2004. Ning Kristjani määramine niideröderachisse toon kanstler orkestrimuusikadirektoriks Austrias. Paavo Järvi on kuulsas festivalide hansalinnas Spreenenis käinud nende hoitšega mar filharmoonia juhatamas juba 1995.-st aastast peale ning saavutanud orkestriga väga kontakti nende valiski, orkester ta nüüd oma peadirigendiks. Noore inglase Daniel Harding. Hoidži kammerfilharmoonia moodustatud 15 aastat tagasi üle saksamaalise parimate noorteorkestri Jungenud Hoycze filharmoonia vilistlastest on Saksamaal ja kaugemalgi praegu väga tuntud kollektiiv. Kristjan Järvi uus orkester Euroopas. Rootsi noorlandi Peri orkestri järel on nüüd Austrias samuti tuntumaid Alam-Austria helikunstnike orkester liikuv kollektiiv nii-öelda pingereas ehk neljas Viini Filharmoonikute Viinis sümfoonikute ja liinil Raadio Sümfooniaorkestri järel. Just nüüd juhatas Christian orkestrid Viini kuulsasse Ferainis ning sai pealinna tähtsamas ajalehes vibresse väga kiitva arvustuse. Kristjan Järvi oli toonud kavasse ka oma koostööpartneri absoluutansambli juurest New Yorgist, saksofonist ja helilooja Daniel Schneideri saksofoni. Kontserdi song, helilooja kas solistina just selle põhjal, rõhutab arvustaja. Veel olid kavas Stravinski sümfoonia ja Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. Toon, künster, orkestri potentsiaal, plaan ja lootusrikas tulevik, on Kristjan Järvi käe all kindlustatud. Eri Klas viisama Tampere linnaorkestri koos Eesti rahvusmeeskooriga lahti Sibeliuse alasse, kuna sümfoonia lahti oli Jaapanis. Klasse juhatas siin Sibeliuse poeemi Sanders ning Brahmsi kantaat Rinaldo Epuks, Straussi säratustrat ja Turu linnaorkester esines Lahtis joon stuur koort sihataselt samas veel üleeile Kawaska juubilar Eino Juhani rauda, vaara tšellokontsert aga lahti linnaorkestrile, kes üleeile kaalukas jaapani reis kaheksa kontserti Tokyos, Santori Sumiidaja muuseas siino hallides kaasakas Fuku okas mujalgi, lõpuks sapparus Sibeliuse viiulikontserdi solistiks David Kärd. Isegi Sibeerise kuller. Sümfoonia oli Tokio jaoks kaasa võetud Helsingi üliõpilaskonna laule jätkas tegev Sibeliuse teine sümfoonia, pea kõikjal. Soomes käis juhatamas taas ka Estonia teatri dirigent Endel Nõgene. Olen su väikese koosseisulised linnaorkestrit, hindab ta päris kõrget klassi ja Theo tahteliseks kollektiiviks. Siinses Kareelija saalis esitati meeleolukas sügise alguse kava solistideks viiuldaja Konstantin Vaids Viinist ja meilgi Mustoneni õhtul käinud rumeenlane Vassiljev kiiraga veel operetti operi veteran lauljatar Tamara lund, kes olnud väga heas vormis. Praegugi tahaksin lõpetuseks veel vaadata üle, kus ja missugused Arvo Pärdi teoseid on oktoobrikuul ette kantud ja veel esitanud tamisel fraatris. Eri versioonid on siin enam märgatud. Aga kaantus Britteni mälestuseks ja teisigi teoseid. Meie rahvusvahelisel muusikapäeval esitas Kiili filharmoonia orkester kantusel. Seda mängib Gabreeneni noorteorkester mõne päeva pärast Lieežis ja haagis ning ka alles ja kodulinnas fraatrisse keelpillide ja löökpillide varianton. Hamburgis kõlanud ansamblil resonantsid ja see esitatakse peatselt ka Kaplinnas fraatrias samale koosseisule viiulisoologa kavas Stockholmis ning Cuomo servassid Jenta kõlas esiette kandigi teinud Patricia Rosario solistina Jöteboris foonikutelt kolmapäeval ja neljapäeval. Ning Tabula Rasa on ettekandel homme Oulus Madetoja saalis orkestrid, stiivo.