Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja. Tere klassikaraadio kuulajad, algamas on esimese novembri heliga ja, ja nüüd lähemalt tänase saate teemadest. Rahvusooperi nõukogu esinaine Signe Kivi ja uus loominguline juht Arvo Volmer allkirjastasid lepingu selles Kersti hinna vahendusel. Päeval annab kontserdi Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Eri Klasi juhatusel sellest kuule Margali Roo kaeru vahendusel. Hingedepäeval juhatab Vanemuise sümfooniaorkestrid Anu Tali ja teda intervjueeris Elena Lass. Esietendub muusikal Oliver Erki Pehki intervjueeris Tiina kuningas. Tartus esitleti 27. oktoobril Evald Tordik plaati. Sellest kuuleme elevassi vahendusel. Tartu pinda. Ühingu tegemistest kõneles Margus Pärtlas Tiina kuningale. Eesti meestelaulu. Selts tähistab viieteistkümnendat aastapäeva, räägib seltsi esimees ja nats. Teda küsitles Marge-Ly Rookäär. Kadrioru lossimuusikasarjas esinenud Tallinna kammerorkester kontsertmeister Harry Traksmanni küsitles Kersti Inno ja saate lõpetaja Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast head kuulamist. Liigaja. Kolmapäeval kirjutasid Estonia valges saalis Rahvusooper Estonia nõukogu esinaine Signe Kivi ja dirigent Arvo Volmer alla töölepingule, mille kohaselt Arvo Volmer alustab esimesest augustist 2004 tööd Rahvusooper Estonia loomingulise juhina. Kommentaar Signe kivilt. Ühele ooperiteatrile kunstilise juhi leidmine on tegelikult väga keeruline ja pikk protsess, sest potentsiaalsete kandidaatide näol on alati tegemist inimestega, kellel on oma plaanid väga pikaks perioodiks ette tehtud. Ja arvestades sellega, et Estonial seisab ees juubeliaasta, oli Estonia jaoks see valik eriti oluline. Nõukogu ette tuli juhtkond juba ettepanekuga kaaluda Arvo Volmeri kandidatuuri ja ise kohtusin Arvo Volmeriga mitmed korrad ja nõukogu ühel korral. Ja meil ei jäänud kahtlust, et Arvo Volmer on põhjalikult läbi mõelnud kuni Estonia teatri jaoks lähiaastateks. Et tal kindel seisukoht paljude asjade suhtes, mida tuleb Estonias muuta. Et ta on tõesti rahvusvaheliselt tunnustatud tuntud dirigent ja küps juht sellele kohale ja nii siis tänasel päeval kirjutasimegi lepingule alla. Arvo Volmer, milline on teie nägemus rahvusooperis Estonia Rumeenia ja nendest muutustest ja sellest tööst, mis seisab teil ees selle teatri kunstilise juhina? No minu elus toimuvat selles mõttes suured muutused, et ma hakkan palju rohkem kui siiamaani Tallinnas viibima, ma enne seda ainult käisin põhiliselt oma muude kohustuste kõrvalt Tallinnas, aga nüüd mul on siin suur vastutus ja õnneks palju tööd. See on väga tore asi, kui inimesel on palju tööd. Mingisuguseid ootamatuseid ooperimajas juhtuma hakata ei saa, sellepärast et ma loodan, et kõige parem ooperimaja jaoks on just see kunagi, ütles klass või Arne Mikk, kes nüüd oli eelmistest Estonia juhtidest, ütles, et ooperimaja iseärasus on see, et eesriie peab iga õhtu tõusma ja selle tagamine tõuseksima eelmiste suuremate närvipinget deta ja, ja muredeta, et mis siis nüüd juhtub, kui eesriie tõuseb. Et selle tagamine, selle saavutamine ongi. Ma arvan, üks esimesi ülesandeid reaetenduste taseme ühtlustamine, sest ei saa salata, et mitte kõik etendused alati ei kõla päris nii, nagu ootaks või nagu Me muusikud sooviksid tuleviku suunas võib-olla traditsioonilise kuldse klassika kõrvale vähekene seikluslik, Omaid tükke. Sooviksin ausalt öeldes näha visuaalselt säravamat teatrit, minu meelest ajastu märk on selged aktsendid ja niisugune väikene ja väga detaili süvenevad lavapildid võiksid vahetevahel andaga ruumeni, õhukestele, sümbolistlikumatele, põnevamatele, Estonias, haava olnud vana ooperit ja tahaksid kohe väga sügavalt lõigata ja tuua ühe esimestest ooperites õige peatselt lavale. Tõsi on see, et see muidugi ei juhtu nii pea sellepärast et järgmise aasta, mis meil mängime lühendatud hooajaga, plaanid on suures osas tehtud ja sinna ei mahu lihtsalt enam midagi juurde panna, aga tahaksin teha oma perioodi jooksul väikese ringi Monteverdist Klucky kaudu vaagnerini ja võib-olla midagi väga uut ka veel otsa. Viimasel ajal on kaunis palju sõitmist tulnud. Kõige viimane tegevus oli nüüd nädala lõpus Hollandis krooningeelist juhatasin Hence festivalil kontserti, kus kandsime ette tema viimase sõnani lõpetatud siis 10. sümfoonia ja veel ühe 90.-te aastate keskel valminud orkestritüki, mille nimi oli happasianadmente äärmiselt keeruline muusika äärmiselt nõudlik mängijatele väga vaprad orkestrile Need olid seal, Hollandis on niisuguse asja ette võtsid. Muidugi juhatan veel reeglipäraselt oma orkestrit Oulus, kuigi see lepingu aeg hakkab varsti lõpuks lõppema. Kurb lahkuda 10. hooaeg on juba minemas, aga Austraalias alustan sümfooniaorkestri kunstilise juhina alates esimesest jaanuarist 2004. Tõsi on see, et 2004.-ks sel aastal on seal veel, kui palju ei tee, sellepärast et see aasta on ka juba varem valmis plaanitud. Nii et alates 2005.-st aastast hakkab seal tihedam sõitmine seda vahet peale. Õnneks on nendel sellel ajal, kui meie suvel puhkame, just parasjagu kõige magusam hooaeg minemas, nii et et see ei sega oluliselt tegemisi siin põhjapoolkeral. Huviga ootan oma ja eelseisvaid esinemisi Moskva suures teatris, kus me siis peaksime aasta lõpus juhatama pähklipureja etendusi ja jaanuaris ja veebruaris ühe Taska produktsiooni. Neli etendust olen sõitnud veel palju mujalgi ringi, käinud siin reeglipäraselt erinevaid saksa orkestreid juhatamas ja Rootsis ka Šveitsis, nii et tegemist on jätkunud ja Ma arvan, et selline ülesanne, mis mul siin Tallinnas Eestis ees seisab, mulle teretulnud, et ma ei unustaks ennast sõitma ja saaksin istuda rohkem ühe koha peal ja natukene rohkem ka iseendaga tööd teha. Soovime Eesti ooperipublikule ja rahvusooperil Estonia õnnelikku aega koos uue loomingulise juhi Arvo Volmeriga. Helgaja. Homme hingedepäeval annab kontserdi Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester. Professionaalsete orkestrite kasvulava ees on läbi aegade seisnud pea kõik Eesti nimekad dirigendid Peeter Lilje, Stroman Matsovist kuni Arvo Volmeri nii välja homme orkestri ees Eri Klas ja seda mitte esimest korda. Tõtt-öelda ma olen ennemgi juhatanud Muusikaakadeemia orkestrit ja olen muusikaakadeemiaga ka muide seotud, sest et ma olen sellisel tiitlil siin kui külalisprofessor ja ma annan igal hooajal 34 aasta jooksul oleme andnud selliseid meistrikursuseid meistriklasse kolm-neli korda. Vastus ka, muide järgmine kuu on mul siin õpetamist noortele dirigendile ja mul on hea meel, et et laulda resultaate, sest et selle kooli ja nende kursuste järgi on siin kerkinud pinnale vägagi andekaid muusikuid ja kui nüüd mõelda ka seesama Olari Elts või Joost, kes nendel meistriklassidel on käinud samuti Lauri Sirp ja Hendrik Vestmann. Nii et küllaltki palju noori dirigente on nii-öelda minu silma alt läbi käinud. Mis puudutab, aga sümfoonia kestis, siis minu arvates see peaks kuuluma kindlasti iga dirigendi peiu Ablaase, harjutada neid mängima suurt sümfoonilise muusikaga. Ja seda ma olen teinud, noh, päris palju ja päris mitmes kohas olen juhatanud aasia noorteorkestrit, iiri noortel kestrid ja Ameerika noorteorkestrid. Ja muidugi Soome Sibeliuse akadeemia orkestrit ja miks siis mitte ka siis meil omal kodus missekovski. Ma mõtlen, et see on helilooja, kelle muusikat ei ole mitte õpetlik, vaid lihtsalt seda muusikat mängida väga keeruline, ta ei ole sugugi lihtne, aga samaaegselt annab ta palju muusika üle ka võimalust ansamblitunde arendamisel kui ka lihtsalt positseerimiseks. Nii et see on see põhjus, miks see kuskil Teil on üks proov selja taga, kuidas proov kulges? Proov kulges vägagi heatujulised vägagi pingsalt. Me nägime kõvasti vaeva laeva siin orkestrile ei saa armu anda, sest iga näpunäide, iga rütmiga noodikene igast risk on vaja võrdlemisi algusest seletada ära. Sest Nende, samadest Richide, nendesamade rütmide ja nootidega peavad need noored muusikud peast kokku puutuma professionaalsetes kollektiivides. Nii et see ei ole valmis orkestri juhatamine, vaid see on ikkagi suuresti koolitund, aga selle kõik korvab nende hea tahe, nende energia. Ja kui mõni noodika läheb veel mööda rütmi, ei ole veel päris selge, siis selleks ongi proovid. Aga loodame, et, et asi kosub muidugi, mõnes pillirühmas on pillimehi vajaka ei jätku ja mõni pilvi ei ole nii tugev kui teine. Mõni on jälle väga hea. Nii et kõik on vahelduv, aga vaja luua õige õhkkond ja õigeansambel. Homme kõlab Estonia kontserdisaalis Pjotr Tšaikovski muusika avamäng fantaasia Romeo ja Julia, esimene sümfoonia ning rokokoo variatsiooni tšellole ja orkestrile. Viimane teos kannab endas helilooja imetlust Wolfgang Amadeus Mozarti vastu ja selles soleerib homme Margus Uus. Praktiliselt tähendab, see lugu on väga hea loba muidugi ja eks ta ole paljunõudev seal loos on väga palju erinevat niivõrd tossust kui siis sellist kantilensamat joont ja muidugi romantiline, nõuab palju. No ma esitasin seda juba tükk aega tagasi seal konkursil. Ja siis peale seda oli valik, et kes saab orkestriga mängima, siis ma esitasin selles rohkem kui pool aastat tagasi. Ja nüüd ma hakkasin sellega jälle jälle tegelema, et saaks nüüd esitada. Kuidas on sujunud koostöö maestro Eri Klasiga? Esialgu väga elust vähendame ahe proovi juba saanud teha ja loodetavasti läheb järjest paremaks. Torkestadegalasele nägi esimest korda selle ja nüüd loodame kõige paremat. Maestro Eri Klas näeb noorest tšellomängijas Eesti tulevikulootust. No kui ma eelmine kord juhatasin seda akadeemia orkestris, siis Margus istus selle orkestri tšellokontsertmeistrikoha peal. Ja nüüd eile mängides temaga esimest korda sekkovski koalitsioone oli mulle hea meel kuulda puhast intonatsiooni tema musikaalsus. Muidugi on Talga veel palju õppida ja, ja praktika, et see nii-öelda sooloorkestriga tal ei ole. Kuid olen täiesti veendunud, et sellest saab meeliks eksmeistrist, sellist. Kuivõrd vajalikuks te peate seda, et Muusikaakadeemia orkester annab avaliku kontserdi? No see on võrdub mingil moel ka mingisuguse eksamiga, sest et lihtsalt kuivas lihtsalt harjutada ja mängida orkestri repertuaari, see peab ka mingisuguse tulemini jõudma ja taoline esinemine avalikkuse ees on väga-väga vajalik ja mul on hea meel, et me esineme Estonia kontserdisaalis ja mul on hea meel, et see on kontsert, kuhu võivad tulla kõik ja see kontsert on tasuta. Ja kontsert toimub päeval, nii et ta ei ole mingi õhtune kontsert, et ei vaja hirmu tunda, et kuidas koju saada. Sellised kontserdid on väga vajalikud nii nendele noortele interpreetide, selle kui ka linnarahvale. Homne hingedepäeva kontsert Estonia kontserdisaalis on publikule tasuta ning ülekannet saate kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Esmaspäeval, kolmandal novembril kell 19 on klassikaraadio eetris John Adamsi teos Anderson sne krationast shows tehas, mis on vähendanud tud New Yorgis aastal 2001 septembrikuus toimunud sündmustele. Teos esitab Hollandi raadio filharmoonia orkester edate vaardi dirigeerimisel. Käesoleval aastal kuuendal septembril toimunud kontserdi teises pooles kõlas Beethoveni üheksas sümfoonia. Homme, teisel novembril toimub Tartus Salemi kirikus Vanemuises fonikute hingedepäeva kontsert, kus kõlab Mozarti ja mendalsoni muusika. Üles astub solist Lasse Joamets, intrigeerib Anu Tali. Kavas on siis pühapäeval küllaltki tuntud muusika Hendersoni kõige tuntum teos e-moll viiulikontsert pidasis, esitab põline tartlane, kes elab ja töötab tänasel päeval Soomes Lasse Joamets. Esitame niisuguse legendiga seotud Mozarti ooperis Don Giovanni avamängu kõigist teavad seda legendi kivist külalises ja Don Giovanni ja siis lõpuks esitame maailma kõige tuntuma sümfoonia ilmselt Mozarti, neljakümnendat g-moll sümfooniat. Kuidas teie suudate sedavõrd mängitud teoseid tõesti nagu Mozarti 40-st sümfoonia enese jaoks värskena üldse hoida? Endale tuleb ära mõtestada, kuidas need teosed on kirjutatud ka lihtsalt mängimine ei ole piisav. Sa pead endale ära mõtestama, need fraasid on need olukorrad, kuidas see on kirjutatud. Meil on äärmiselt suure minekuga ja energiaga ja lustiga läheb praeguse proovi tegemine. Tegelikult oleneb väga palju dirigendist ja oleneb ka sellest, missugused koodid nagu lahti Krakid selle teose tegemisel, et mulle küll tundub, kus sel hetkel, et orkestrile on pigem naudiks, et neil ei tule välja ja neil on see arusaadav ja neile sobiv teravmeelne ja, ja mõtestatud ja tegelikult ühe ühtse terviku algava ja sellist kava, rõõm esid kõige meeldejäävam interpreteeriks, barokksolistid Kaheksateistkümnenda sajandi solistid prükkeni taktikepi all, see on nüüd siis vanade pillidega ja üldiselt oli aeg, millal ma Mozarti ja varasemat muusikat enne teda esid kirjutatud muusikat armastasin väga omas ajas kuulata või nii-öelda selles stiilis tänaseks see ei ole üheselt mõistetavalt nii ja võib mängida romantiliselt suurte orkestrit ega ei saagi väga klassikaliselt mängida või barokselt minu arust selline mootorlik, kerglus ja kergemeelsus, kui soovite, ja filism nagu tänapäeval on võib-olla üllatavam, kui seda veel kuuleb Vanemuise sümfooniaorkestri esituses. Tegelikult mängib meil enamasti orkestriaugus romantilisi oopereid, mis puudutab Don Giovanni ooperit. Mozarti helikeeles on väga vähe selliste traagiliste sisse kirjutatud, see ei olnud see aeg, see on, kui te kuulata, kuidas see avamäng algab, siis selle omas ajas väga ebatavaline, et püksooper algaks sellise matsuga, ta hakkab täiesti rusikalöögiga näkku, kui põhimõtteliselt sellel ajal kirjutati niimoodi, et avamäng oli alles elamiseks, avamäng ei tohtinud kedagi segada, kõik jõid veini, suhtlesid omavahel ooperis käimine, sotsiaalne toiming. Aga nüüd järsku lööb praegu pauguga rusikaga pähe ja sunnipealt kuulama, see oli äärmiselt suur murrang tollases ooperiajaloos. Hendersoni viiulikontsert, millisel kohal see kontsert teie arvates siis romantilise muusikaliteratuuris seisab? Niuksed geniaalsemalt kirjutatud teos üleüldse maailma muusikaajaloos, mina kui põhiliselt foonilise muusikamängija pean ütlema, et seal on täiesti fenomenaalsed, orkastratsioonilisi treid ja ja kahtlemata on ta üks kõige tuntum viiulikontsert üldse. Ma arvan, et inimestele, kes võib-olla ei tea, et see on nendel soni piiriga, kõik teavad neid teemasid ja siin tutvustamist lahtimõtestamist ei vaja, sest sõrakord ilus seal on nagu sellist juudilikkujab ja mustlasmuusikat. Seal on südantlõhestavalt ilusaid meloodiaid ja maailma kõige tuntum viiulikontserdi teema kohe alguses. Lastega me saime kohe esimesest proovisime läbi mängida, et saime pildi sellest, mida tema teeb ja mida meie teeme. Ja ma tunnen, laseb küll pikka aega, väga hea mängija, oleme mänginud koos Eesti-Soome sümfooniaorkestrist, äärmiselt võimekas solist ja väga andekas viiuldaja, suur improvisaator ja heade värvide leidja ja väga nutikas. See kõik tuleb selles kontserdis välja ja, ja kahtlemata on ta seda kontserti ja mängimise kodulinnas pidanud sedavõrd oluliseks, et ta on ennast ka sellisesse vormi viinud, mis on täiesti imetlusväärne. Kui hea on see kirik-kontserdipaigaks? See on väga hea kirik, ta on suhteliselt väike, tegelikult ma olen ükskord seal mänginud, on vist oma publik juba välja kujunenud väga-väga hea akustika ja väga hea. Täna esietendub Tallinna linnahallis laenalt paati menumuusikal Oliver, mille maailma esiettekanne toimus 1960. aastal Londonis. Ühtejärge mängiti seda üle 2000 korra. Muusikali aluseks on Charles Dickensi romaani Oliver Twist. Jaga muusikali laulu, sõnade ja libreto autor on Lionel haat. Tallinnas lavastab Oliveri Georg Malvius, dirigent on Erki Pehk. George malmisega on neil päris viljakas, koostöös on meil juba kolmas produktsioon koos, nii et eks me ikka ikka koos muusikale on siiamaani ikka välja valinud produtsendid, siin ma tean väga täpselt, et Miss Saigon on olnud muusikali produtsendi Mikk Purre suur unistus pärast seda esimest korda, kui ta seda ise nägi. Aga Oliver, ma arvan, et see on nüüd olnud kombinatsioon sellest, et pärast neid suuri ooperlikke ja sügav, tõsiseid dramaatilisi muusikale, mis nüüd sai tehtud hüljatud ja Miss Saigon linnahallis vajab ka smistes Productions i publik ka natukene rohkem vaheldust ja Oliver on peremuusikal kohe kindlasti. Ma arvan, et see on üks argument, nende poolt ta, eks ta on kindlasti ka George valmiduse valik, nagu kõikide selliste muusikalide puhul. Muusika ei ole siin mingi kolmandana järguline asi, aga kahtlemata ka mitte primaarne, et ma arvan, et sama Annika kandev ja lihtsalt hea muusikali tunneb sellest ka, et see muusika pikitakse sinna vahele just õigetel hetkedel. Just sellistel hetkedel, kus on vaja midagi võimendada. Sest muusika, noh, nagu me kõik teame, see annab natukese kõrgema ja võimsama dimensiooni igale asjale teatris väga tihti kasutatakse muusikalist tausta, rääkimata filmidest, kus ilma muusikata või, või helindamiseta ei oleks ju filmi ollagi, et ükskõik kui, kui head oleksid seal näitlejad, et muusikaližanri on see kahtlemata noh, kas primaarne või sekundaarne, ütleme, et nad jagavad võrdselt seda positsiooni. Kes siis mängivad selles muusikalis, kas taas laulvad näitlejad? Laulvad näitlejad ja ka lauljad. Et kui alustada lauljatest, siis Jassi Zahharov, Evelin, Samuel, elemilister, Kelli Uustani ja kui rääkida olevatest näitlejatest, siis Mait Malmsten kahtlemata, aga on ka väga palju katsetusi, näiteks Andrus Vaarik teeb oma elu esimese muusikalirolli ja laulab lava peal ja ja see on täiesti vaimustav. Ja ka siin teeb kaasa ka suur hulk lapsi selles muusikalis, kuidas nad valiti. Lapsed on valitud raadio ja, ja ajalehe reklaamide põhjal, aga enamuses on nad ikkagi välja tulnud 21.-st koolist ja poiste kooridest Estonia poistekoorist, Lydia rahula poistekoorist, nii et ütleme, et enamus ongi poisid, kes laulab kuskil poistekooris. Ja peaosatäitja on Oliver. Milline poiss Oliver on ja mida lugu Oliverist meile peaks õpetama? Nagu ikka, sellised muinasjutulaadsed lood Charles Dickens ainese loojana vapustavalt ja karakteri kirjeldaja ja muinasjutuvestja iga muinasjutt õpetab meile vähemalt üks, kaks moraali. Et eks ka see taastun, tolerants, arusaamine, tänapäeval väga oluline mõiste, majanduslik ebavõrdsus, heategevus, kõik sellised asjad, nii et siin on neid märksõnu, ma arvan, päris omajagu. Oliveri mängivad meil kolm poissi, Jörgen Aav, Mark Klaane ja Oliver Remma. Et kõik kolm poissi õpivad 20 esimeses koolis ja kolmandas, neljandas viiendas klassis Nathan erinevates klassides. Kõik Oliveri täiesti erineva siin ajakirjandusest on läbi käinud, et üks on blond, teine brünett ja kolmas punapea. Lisaks sellele võrdlusele ka laululiselt on nad täiesti erinevad, nii et selles mõttes on põnev tulla kuulama, vaatama ka rohkem kandiste etendusi tuleb kokku 16. Ma arvan, et see on, ütleme linnahalli olnud tooriumi kohta päris suur arv. Sest noh, linnahalli mahub üle 3000 inimese, kõik etendused toimuvad novembrikuus, see tähendab, et alates esimesest novembrist, kui on esietendus kuni viimase etenduseni, mis on siis novembri viimasel nädalavahetusel ja etendusi mängitakse kindlasti laupäeviti, pühapäeviti ja, ja mõnel reedel algavad kell 19. Novembri, teisel ja kolmandal nädalavahetusel mängitakse laupäeviti ka kaks etendust. Ekstundidega on mõnelegi. Meenub, kui Roland Laas mees mööda konservatooriumi koridore ja kuulas klasside uste taga, kas mõni klass juhuslikult saaks veidi klaverit harjutada. Ühest klassist kostis imelikult männitud üksikuid hääl. Ja piiludes mängin klaverit, istuvad passin, lauljad, teevad toimikut, kes nooti vaatas, siis pilgu klaviatuurile laskis ja ühenoodime. Siis tõstis jälle pilgu noodile seeriat, klaviatuurile, lõie toodi ja nii edasi. On olemas plastiliinist toimikud, mis sa teed ning sai vastuseks. Mul tulebki love, teeks. Sellise Aadu regi poolt räägitud loo rääkis Vanemuise teatri endisest ooperisolist dist teevalt tordikust praegune Vanemuise laulja Peep Puis. 27. oktoobril toimus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis bass Evald Tordik. 80. sünniaastapäeva tähistamine. Esitleti uut CD-plaati, millele on salvestatud Ewald tordiku loomingu paremik. Kolme aastakümne vältel. 1957.-st aastast laulis Evald Tordik umbes 70. muusikalavastuses sealhulgas poolesajas. Plaadi saamisloost kõneleb. Minu mõte on vist juba 10 aastat vana, sest et kõigepealt aeti seda plaati välja anda 70.-ks sünniaastapäevaks, aga siis ei tulnud sellest midagi välja, et üks pidi tegema ja teine ja kolmas ja, ja sinnapaika ta jäi. Järgmine lärmi oli 75. sünniaastapäev ja nüüd lõpuks 80.-ks, siis sai valmis, varem on olnud vinüülide midagi, aga, aga nüüd korralik digitaliseeritud materjal, see on nüüd esimene, mina olin ikka rohkem selline asjaajaja, kes võttis arhiivist välja, mis on olemas ja, ja siis ikkagi Vivian Tordik, Eevardi lesk siis ja lapsed ka tegid valiku ja, ja siis saime fonogrammid ja siis tehti omakorda fonogrammide pealt valik ja tordi kirjutas ka siis selle orientatsiooni plaadiümbrisel plaadil on Ena mures ikkagi ooperiaariad koorilauljana, kui teda siin pead ei ole. Siin on Mozarti võluflöödi-ist korrodiini, vürsti, Igorist, Tarbamuski näkineid ja mõned laulud, kaakon siin Subertist ja Syriidovi laulud Robertsi tekstidele. Kuna Süvalepa tõlkes plaadi väljaandmist toetas Eesti kultuurkapital, setu kultuurkapital. Ja järgnevalt meenutusi pisut noorema põlvkonna lauljalt Eevi Wanamöldrilt. Koostöö algas 1969. aastal, verd eri kolletos, aga Ewald tortikut, mina imetlesin juba varajases põlves juba ja imetlesin teda kui kontsert, lauljat, kellel oli alati oma laulu ettekande sõnum. Kindlalt kandis nagu kuulajani. Viiekümnendatel aastatel oli Vanemuise ooper väga tunnustatud Udo Väljaotsa juhtimisel. Väga huvitavaid lavastusi toodi välja ja Evald Tordik oli sellel ajal oma hiilgevormis. Mul oli väga hea meel, Ma hiljem laval nagu temaga natuke mõndagi koos sain laulda, ta mängis oma rolli lahti näitleja. Kui me räägime rohkem praegu tema niisugustest koomilistes trollidest, siis minule jättis väga sügava mulje tema kuningas Renee roll Tšaikovski ooperist Yolante, mis on väga tõsine roll isana ja see, kuidas ta oma aarias selle igatsuse tütar mäe nägijaks võiks saada, selle lahti laulis. See oli alati nii, et minul igatahes pilist pisarad jooksid, kuidas ta laulis. Temas oli väga suur, niisugune suur, suur ampluaa ja kuulajannata väga sügava mulje jättis minule targumuski ooperis möldri rollis oli haruldane laulja suurepärase näitlemisoskusega ja eeskujuks noorematele. No. Kui palju Vanemuises, mida on läbi aegade olnud üldse artiste, kellel on olnud nii kõrgema lavakunstikoolikooliga, konservatooriumi paberid? Ris tee vald on ainulaadne, meie kõik oleme saanud lavalis ettevalmistus ja mina sain ka Leo kalmeti käest nii-öelda lavalise all õppereeglistiku kätte. Mulle tundub, et edaspidi on see lavalise õpe, seostamine laulmisega pühendunud rohkem lauluhääletehnoloogia omandamisele, aga see teine pool on nagu väikesel noh, et hea, kui mängib umbes sellele tasandile. Samamoodi on rõõm öelda, et Evald tordikud lavastada, kas nagu Vanemuises väga säravalt lahti Udo väljaotsa siis kui kird juhtis teatrit, siis oli selle ümber väga tugevat poleemikat, sest Vanemuine püüdis olla helden Steini Saksa suur kuulus ooperilavastaja stiilis. Et Vanemuise täpselt samasugune ei pea olema vahet, kas on ooper-draama, draamanäitlejat mängisid operetist ja ooperilauljat piltlikult öeldes vahel tantsisid balletti, kollektiiv oli läbi põimunud nii tugevasti omavaheliste tegevustega, et kadus vahe ära. Nüüd juba kolmandat hooaega korraldab Rahvusvaheline Eduard Tubina ühing muusikaõhtuid Estonia talveaias. Ühingu aseesimees Margus Pärtlas teisipäeval, neljandal novembril Estonia talveaias algab see kell viis, mis sellel esimesel õhtul toimuma hakkab. Esimesel õhtul tahaksime tutvustada ühte uut plaati, ühte uut raamatut, kuulata muusikat, mis kõlab sellel plaadil, aga mitte nüüd plaadi enda pealt, vaid elavas ettekandes. Selleks plaadiks on eesti prealüüdid, mille möödunud aastal mängis sisse pianist ja muusikateadlane, meie ühingu esimees Vardo Rumessen. See plaat ilmus Finlandia Records väljaandel sellel suvel. Ja plaat on väga huvitava idee ja ülesehitusega, sellel kõlab 28 Mart Saare klaveriprelüüdi ja 14 Eduard Tubina klaveritel süüdi. Teatavasti nii saar kui Tubin on eesti muusika klassikud, kes klaverile väga suurt tähelepanu pöörasid. Prelüüdi žanr oli nende loomingus olulisel kohal ja mõnes mõttes on see plaat nagu antoloogiline, sest sellel kõlavad kõik saare ja kõik Tubina klaveriprelüüdi. Mis raamat see selline on, mida seal esitletakse? Tegemist on Tubina ühingu kolmandana aastaraamatuga. Kolmas aastaraamat on teaduslikuma, kui nii võiks öelda Akadeemilisema ilmega ja adresseeritud rohkem professionaalsetele, muusikutele ja eelkõige väljaspool Eestit, kuid loomulikult ka Eesti oma lugejatele. Suurem osa artiklitest on inglise ja saksakeelsed. On eestikeelsed kokkuvõtted ja kroonika rubriik on traditsiooniliselt eestikeelne. Kogumikus on üheksa artiklit, mis põhinevad möödunud suvel 2002. aasta suvel Tallinnas toimunud teaduslikud sümpoosioni Eduard Tubin ja tema aeg ettekannetel. See oli üks küllaltki esinduslik sümpoosion väliskülalistega Ameerikast, Rootsist ja muidugi Eesti enda osavõtjatega. Ja seal kõneldi Tubina elust, konkreetsete teoste analüüsi, oli seal, oli võrdlusi teiste heliloojatega ja vot kõik need materjalid on siis nüüd vormistatud artiklites ja jõudnud selles aastaraamatus. Muusika õhtule on oodatud kõik, kes Eesti klassikalisest muusikast ja eelkõige Eduard tuubinast lugu peavad, tahaksid oma teadmisi ja silmaringi laiendada, selles vallas tahaksid muusikat kuulata ja ka oleks huvitatud muusikalisest kirjasõnast. Need ei pruugi kaugeltki olla professionaalsed muusikud, ütleksin, muusikaõhtud on olnud vabad ja suuresti ongi meie publiku olnud nii-öelda muusikasõpradest, kuid meil käivad ka muusikaõppeasutuste üliõpilased ja esinejate kolleegid õppejõud, nii et, et ma usun, et see ring jääb samaks. Loodetavasti laieneb ja on üsna mitmekesine. Eesti meestelaulu selts saab 15 aastaseks. Meestelaulu seltsi esimees Jaan Ots meenutab vajadusi 15 aastat tagasi, mis tingisid seltsi loomise. Selts tekkis 1988. aastal, kuna see oli aeg, kus mehed soovisid kaasa lüüa aktiivsemalt Eesti poliitikas ja üldse ja midagi teha. Ja viiendal novembril koguneti Ugala teatrisse, Viljandisse, kus siis meestelauluseltsi esimene volikogu toimus ja kus võeti vastu otsus, et selts luuakse, valiti juba 12 liikmeline juhatus. Ja sellepärast me seda päeva nüüd esimest novembrit Pärnus tähistame Pärnus sellepärast, et seltsi põhisil lõplikult võeti vastu Pärnus Pärnu raekojast, mis need põhikirjas kõige olulisemad punktid on, missuguse ülesande endale siis selts võttis? Eesmärgiks oli meestelaulu arendamine Eestis poiste laulu arendamine. Aga minu arvates. Me rõhutasime ka seda, et me oleme ootalised, isamaalised ja oluliseks peame õige eesti mehe kasvatamist ja ma usun, oleme 15 aastat ka seda põhikirja nii-öelda suhteliselt hästi täitnud. Kui palju on seltsi liikmeid täna? Täna võib öelda ümardatult 3000 Nendest 60 protsenti on noormehed ja poisid ja 40 protsenti siis mehed, mis on suuremad, ära tehtud tööd. Mina isiklikult tunnen kõige rohkem rõõmu sellest, et eesti poistekooride arv on Euroopa riikides üks kõige suurem. Võib-olla kõige suurem. Mõnede riikide kohta lihtsalt andmed puuduvad, aga ma praegu ei tea ühtegi riiki, kus on suuremad poiste kurderv kui Eestis. Eesti ühiskonna jaoks ma arvan, et oluline on see, et me hakkasime kohe tähistama vabariigi aastapäeva piduliku lipuheiskamise tseremooniaga, sest esialgu, kui see esimene lipu heiskamine oli ära toimunud, siis järgnevat enam ei pidanud tulema ja ka meie initsiatiivil. Siis tegime ettepaneku, et, et miks mitte sellist ilusat üritust iga aasta teha ja nii ta ka on olnud. Teiseks kohe kevadel esimest korda pidasime emadepäeva ja nüüd päris neljandat korda, siis tähistame Tartu rahu aastapäeva, sellepärast et me oleme seda meelt, et see on Eesti riigi jaoks kõige olulisem tähtpäev. Kui millegipärast oli Eesti riik ise selle tähtpäeva suhteliselt ära unustanud. Tahaks küll väga-väga loota, et meeskooride madalseis, mis hakkab nüüd loodetavasti mööda minema tänu ka sellele, et me oleme need noorte meeskooride maakondades organiseerinud kuigi see protsess võiks minna paremini kui ta võib-olla mõnes kohas läheb. Aga kokkuvõttes ikka elamist selle nimel, et tulevikus täna on see suur pidupäev Pärnu kontserdimajas. Kes on need väljavalitud, kes esinevad. Kuna kõik niikuinii ei laulma korraga panna ei saa, siis on võetud see põhimõte, et võistulaulmise parim meeskoor, võistulaulmise parim noorte meeskoor Parib poistekoor ja parimad solistid. Me oleme esindatud siis kõigi oma tegevusvaldkondadega ja loodetavasti parimal tasemel. Meil on väga hea meel, et klassikaraadios kontserdi otseülekannad. Ülekanne algab täna pärastlõunal kell neli. Tallinna kammerorkestrile on eeloleval nädalal ees järjekordne lossimuusika. Sarja kontsertsari on Kadrioru lossis juba kolmandat aastat Tallinna kammerorkestri kontsertmeister Harry Traksmann. Milline helilooja on siis sel aastal teil tähelepanu keskmes? Läbi kogu nende kontserdite on siis läbivaks on Rossini, kus millest seekord me mängime siis number kahte esimese ja kolmanda mängisime siin mõni kuu tagasi mängisime Rootsi-Mihkli kirikus. Koosseis on väga ebatavaline selles mõttes, et seal puudub orkestri, seda ehk siis joolar kirjutatud kontrabassi tšellod ja kaks viiulipartiid sinna ja võib-olla siis nii palju, et nad on väga tänuväärsed teosed selles mõttes, et seal on nagu kõikidel pidi rühmadel oma sõna sekka öelda, et ütleks nii, et isegi kontrabassid mängivad viisi tänuväärsed võib-olla siis ka selle poolest, et vioolarühma esindajad saavad oma elu üle järele mõelda. Rossini oli teatavasti kõigest 12 aastane, kui ta need kontserdid kirjutas. Kas see lapselik, kus on tunda ka muusikas? Jah, nii ja naa, võib öelda, et, et kindlasti on nad väga helged ja humoorikad ja virtuaalsed. Samas võib ka öelda, et juba väga nii meistrikäega kirja pandud Rossini järgmisi sonaate saab kuulata sarja järgmistes kontsertitel. Aga seda kontserti raamivad Pärti, Bach. Jah, Me alustame Pärni kollaažiga teemal VA CH, mis vist ma arvan, et minu poolt ei vajasin tutvustamist. No seda me oleme mänginud päris palju, seda teost eelkõige Tõnu Kaljuste ka just ütleme paljudel välisreisidel need seekord siis nägime nüüd Eestis ja siis ilma dirigente. Bachi viiulikontserdis saab üle hulga aja tiit kuulata soleerimas. Jah, paraku on see nii, kuigi jah, teda teosta nüüd meil oli võimalus mängida seda ka nüüd selle aasta eelmise hooaja lõpus, ehk siis maikuus Saksamaal, haardenbergis. Nüüd siis mängime siin Kadriorus ja seda teost, ma arvan, et minul ei ole siin põhjust hakata lahkama, aga mängida tasub teda minu poolest kas või tema jumaliku teise osa pärast. Väga palju soolasid ei mängi selles mõttes, et ma olen rohkem selline kammermuusik. Minu väljundid on jah, põhimõtteliselt on, on siis kammermuusikast kaasaegses muusikas. Kui nüüd ilma dirigendid mängust üldisemalt rääkida, siis kindlasti ei ole see nii, et need orkestri kontsertmeister võtab siis nüüd selle dirigendi rolli nagu üle vaid noh, pigem situatsioon ikkagi antud juhul on, meil on ikkagi nii-öelda keelpilliorkester, see siiski sarnaneb pigem vist kvartalit mängule, kus kõik mängijad peavad 11 eelkõige kuulama ja jälgima. Mis nüüd puudutab seda tööprotsessi, siis selles mõttes on ka nagu situatsioon on erinev, ütleme, kui dirigent tuleb orkestrile mingit teosega, siis, siis ta on kindlasti mingi kindel kontseptsioon, mida ta hakkab seal läbi viima orkestriga siis meil tööprotsessis saame seda asja nagu niimoodi demokraatlikult ütleks läbi viia, et me kujundame selle kontseptsiooni erinevatest arvamustest ja kõik mängijad saavad oma arvamust ja oma mõtteid välja öelda ja siis sel viisil kujunebki see kontseptsioon, mingisugust diktatuuri, kui sellist ei eksisteeri. Nii et taoline kontsert on orkestrile hea ansamblitöö kogemus. Seda kindlasti ja, ja ma arvan, et see pakub mängijatele ka mingit teistmoodi, võime rääkida siin vastutusest või siis iga mängija tunnetab nagu oma osa kogu selles protsessis võib-olla paremini kui seda dirigendiga tehes. Mis muidugi ei tähenda seda, et dirigente vaja ei oleks, aga antud teoste puhul ma arvan, et me saame hakkama. Tallinna kammerorkester kutsub kuulajaid Kadrioru lossi neljapäeval, kuuendal novembril õhtul kell seitse. Alates eelmisest esmaspäevast saab klassikaraadiost kuulata otseülekannet Londonist Vigmorfhoolist. Tegemist on Euroopa ühe vanima ja populaarsema kammersaaliga, mis avati 1901. aastal. Esialgu kandis kuulsa saksa klaverimeistri Beff Daini nime. Aga juba esimese maailmasõja ajal hakati saali kutsuma tänava järgi, millel kontserdisaal asub liig morfhooliks. Saalis on 543 ja kohalolijad saavad osa saali erilisest intiimsest atmosfäärist ning suurepärasest akustikast. Kontserdil toimuvad iga päev sageli kaks või kolm korda päevas. Igal esmaspäeval teeb BBC lõunakontserdist otseülekande, mida nüüd kell kolm pärastlõunal ka klassikaraadios kuulda saab. Eelmisel esmaspäeval esines saksa bariton Olaf Päär, kes esitas Robert Schumanni laule. Eeloleval esmaspäeval, kolmandal novembril saab kuulda eriti noorema põlve pianisti stiivne hospurni esinemist. Ettekandele tuleb kolm pala ferenduslisti poeetilistest ja religioossetest, armooniatest ja neli osa oli järgmise stseeni tsüklist 20 pilku Jeesuslapsele. Novembris ja detsembris esinevad veel pianist Maria piires plärnetist Julian Bliss, pianist Alexander Slovodiaanik, Tokyo keelpillikvartett, Florestan trio ja pianist Fredike. Maailma tippinterpreetide esinemist Londonis. Vignorhoolis saab kuulata igal esmaspäeval. Otseülekanne Londonist algab kell kolm pärastlõunal. 28. oktoobril ilmus plaadi märgit Elarkal uus album. Sellele salvestatud kolm Sergei Prokofjevi Romeo ja Julia, sõiti samanimelisest balletist ja süüteesitajad seltsi. Näete sümfooniaorkester Paavo Järvi dirigeerimisel. Anname nüüd sõnajärje dirigendile. Meil on selles mõttes Cincinnatis Naha vedanud, Ameerika kõige tuntum plaadifirma on tellar, klassiks on siiski meiega ennast sidunud nendega mitmeks aastaks juba enne minu saabumist Dacintsinaldasinategi plaate seal palju, aga praeguses situatsioonis, kus suurem osa orkestrid ei plaadista enam, kuna see on majanduslikult raske turg, ei ole see, mis ta oli. Meil on siiski õnn Playsta ja mitte ainult plaadistada mingisuguseid raskesti kättesaadavaid heliloojaid, mida võib-olla kuskil kataloogis on vaja või, ja nii edasi, aga standardsed head repertuaari näiteks nagu Prokofjevi, Romeo ja Julia. See plaat on minule selles mõttes eriline, et kohvi aroomi üle, et ma olen 18 korda juhatanud Oslo ooperis balletina, seda muusikat mõtelnud väga hästi ja selles balletis on palju head muusikat, mida tegelikult ei saa mängida. Muidu oleks kahe ja poole tunnine kontsert ja helilooja ise teinud kolm süüti sellest, kuna huvitaval kombel esimene ettekanne Moskvas oli niivõrd suur läbikukkumine, et arvasid, kui midagi selles üldse järgi jääb, siis esimene süüt panin nad kõik, need huvitavad asjad kokku ja see suitsu nii populaarseks. Ja järk-järgult hakkas ka see palett kujunema arenevale oma varem nägema. Ja nüüd ta muidugi kõige populaarsemad põlete üldse üldse kõige tuntumaid teoseid võib olla hägune seal, aga alguses oli see niivõrd suur läbikukkumine, ta püüdis nagu säästavane paremad mõtted panna Ühte süüti ja siis pärast ta kirjutas teise süüdi sellest ülejäänud muusikast, nii et see on selline üldine sünopsis tervest balletist, aga helilooja enda kokku pandud sõit. Klassikaraadio eetris kuuluvad laati tervislikul kujul kolmapäeval, 12. novembril algusega kell 14 algavas albumit. Täna alustame tooblahi preemia selle aasta laureaatide tutvustamisest, nagu eelmisel laupäeval lubatud. Need on heliplaadipreemiad Gustav Mahleri sümfoonilise loomingu salvestuste eest nii tänapäevaste kui arhiivi pättide osas, mida annab välja rahvusvaheline žürii. Mälestamaks helilooja viibimist tooblahkis helilooja majakeses Austriat Itaalia piiril. Uus plaadistuste osas, mis olulisim, sai preemia dirigent maris Jansons praegu peadirigendipostidel, pits pööris USA-s ja värskelt Münchenis maris Jansons. Plaat on pärit hooaja 1999 2000 kontsertide salvestusest, kus Oslo filharmoonia orkestrit kõlavad tema juhatusel nii maaler, esimene kui üheksas sümfoonia. Need on firma Simaks. Kaks ideed ja kontserdid toimusid siis, kui Jansons oli veel Oslo filharmooniaorkestri peadirigent. Kuni 2002. aastani. Taas väljaannetest köitis žürii tähelepanu plaadistus Mahleri kuuendast sümfooniast trimmitropoolase juhatusel aastast 1959 tehtud Lääne-Saksa raadio orkestriga ja nüüd firmalt IM-i ja eripreemia dirigent Bruno Walterile samaviisi postuumselt tema töö eest maaler. Interpreedi. Žüriis oli teiste hulgas tooblachi fondi ja preemiatega juba pikemalt tegelenud Ungari maestro Attila Champai. Samuti plaadi ajakirja fonofoorum peatoimetaja. Meenutame, et samasuguse preemia Mahleri kolmandat sümfoonia uue plaadistusest vääris 10 aastat tagasi 1993 kaal Neeme Järvi. Plaat Šoti Kuningliku Rahvusorkestriga firmad söandas siit lähemegi edasi uudisega Neeme Järvis. Juhatanud eelmisel nädalavahetusel oma kolmanda piduliku kava koos Eino Tambergi piduliku muusika esiettekandega Detroidi sümfooniaorkestri ees. Uue kontserdikeskuse maks Fischer Music seentel. Avamise puhul sõlmis Neeme Järvi neil päevil uue peadirigendi lepingu hoopiski New Jersey sümfooniaorkestriga nõuakis. Uue aasta aprillis juhatab ta sarja eelkontsert orkestri tutvustamiseks ning orkestrile raha kogumiseks. Täis ametis asub tööle aga hooaja 2005 2006 algusest, mil tema valmistada juhatada 10 kava orkestri kogu hooaja 18-st. Vaata millega prantsuse kriitikute ühenduse palmioksapreemiad saavutuste eest sealt maa muusikaelus. Grand Prix aasta parima ooperietendus, puhuslam Martin ooper Pariisi rahvusooperis, eeskätt tänu dirigent Marc Albrestile. Jätkem senini meelde. Julieti lavastas Vitšertsioons Clauderostani preemia parima lavastusest, provintsiteatris sai tooli teater tuluusis Alban Bergi Lulu uuslavastusest. Lavastus Ans skandinaavlased Bethalmeenilt, dirigendiks küntern Oychold. Parima prantsuse teose preemia sai Pascaldise peni uus ooper pere la inimene suitsus, mis oli samuti laval Pariisi rahvus päris aasta muusika isiksuse tiitli väärispianist Bjäärlora, Emaar ja aasta avastuseks oli kontratenor Filipp Šaruski. Lisage veel peapreemia saanud dirigendi Mark Albrecht-i kohta et just sellel kuul jõuab tema käe all vaatajate ette selle hooaja suurimaid projekte, latsigi ooperis tsemberlioosi mammut, ooperi troojalased, uuslavastus, kus Mark Albright tiik rajal loodetavalt laulab ka meie noor bariton Ain Anger. Ja nüüd pilk Barcelona ooperis grandiaatridellis jõusse, Kataloonias esimeseks lavastuseks lysseus oli Belgia helilooja Philip Uusma. Tantsi uus ooper, talvemuinasjutt. See on ühisprojekt brüsseli kuningliku teatriga lamanni, kus Muhus majandusi talvemuinasjutt jõulude aegu 1999 maailma esi kandele tuli teatri 300. aastapäeva tellimusena. Nüüd Barcelonas juhatas ooperit lamanni uus jaapanlasest peadirigent kasussi onu. Üks peaosalisi oli muuseas ka soomlane, juhakodi lainen. See on ka koosta ühtlasi Lyoni rahvusooperiga Prantsusmaal ning lavastajaks on kuulist teatrimees ja festivali juht lükk Bondi. Vahepeal on talvemuinasjutt laval olnud ka Pariisis Klee teatris. Nüüd oktoobris Selilist Zeus, laeval Toma ooper Hamlet dirigeerimes noorema põlve prantslane Bertrand. Peadirigendiks teatri peaaegu et maani mahapõlemise eel Barcelonas. Väga tähelepanuväärsed on alati diaatridel sõu pelsialistidest külalised oma sooloõhtutega. Ede algasid oktoobris belgia päss päritonist veterani Schose vandaami õhtuge ja teine kuulus veteran, väsimatu mantserra kavaliee annab siin oma kodulinnas taas sool. Õhtu 10. novembril. Aastavahetuseni on järgnemas Violetta Urmana ja Esseliinakas. Laulame soolokontserdil ja teeme teatavaks ka Milano La Scala avaetenduse järgmisel kuul traditsiooniliselt seitsmendal detsembril. Tänavu on selleks valitud Rossini, pri, Mooses ja vaarao uuslavastus Luceronkoonilt juhatamas peadirigent Riccardo Muti. Järgmisena laval Putšiini Durandatud Bellioosi suur tähtpäevast on uhke olnud Prantsusmaal. Troojalased oli äsja uuslavastusena vaatajate eska Pariisis Atlee teatris Jon eelivad kaadineri dirigeerimisel lavastusi teinud kreeklane jaanis, kus kuuest etendusest viimane kolmapäevale alanud kuulan Christoph Penderetski 70. sünnipäeva maestro viimatist esinemiste hulgas paljude teistega sellel suvel ja suve järel. Oma teoste dirigendina oli ülesastumine uudse Tomi festivalil Saksamaal kus meiegi muusikuid esinenud Tallinna poistekoorist Hortus musicus, Jeni tänavune festival kandis pealkirja muusikama Poola ning naabermaalt olid kohal rida nimekaid muusikuid. Penderetski dirigeeris festivali lõpunädalal oma monumentaalseid kreedo Peene nendes poola solistide kvartetti Põhja-Saksa Raadio ja Krakowi filharmoonia koori ning Põhja-Saksa Raadio sümfooniaorkestri ees. Festivale, uised omi. Kuurordi saarel toimus juba kümnendat korda. Edastame sõnumi nimeka muusik. Pahaleni surmast 96 aastasena. Palen tegutses ka ooperidirigendi ja heliloojana. Dirigeeris veel üheksakümneaastase nägi. Paar aastat tagasi esines Soome rahvusooperikutsel loengutega Helsingis Šveitsi päritolu pahalane emigreeris küll 1939 Argentiinasse ent sõja järeltulija koopasse tagasi sai siin kõige enam tuntuks saksa ja itaaliakeelsete ooperit Asku sõnastike kaudu sarjas oopern tervelt. Ka oli ta mitmete tuntud muusikute biograafiliste raamatute autor. Ta kirjutas ise muusikat kuni lastemuusikali teni Šveitsist. Lõpetuseks veel Viini. Eile algas siin pealinna esinduslikem uue muusika festival Claudio Abado asutatud viin Modern festival, kus ka Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri teosed kõlanud, kestab seekord 29. novembrini. Teeman nas. Euro. Samas tutvustatakse lähemalt Sloveenia, Rumeenia ja Bulgaaria muusikat. Nende oma ansamblite poolt. Tänasele heligajale tegid kaastööd Marge-Ly Rookäär Helena Lass, Tiina kuningas, Kersti Inno ja Priit Kuusk. Saadet näiteks kokku mängida Katri mõõdik ja toimetas Mirje Mändla.