Tere, head kuulajad, algab muusikauudistesaade, mida toimetab Tiina kuningas. Saates kuuled teie Remmeli muljeid rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud ERSO kontserdist. Tartu peab esimesest kuningast Kümnenda oktoobrini samuti sügisfestivali, mida korraldab Elleri nimeline muusikakool. Festivali kava tutvustab kooli direktor Kadri Leivategija. Eesti filharmoonia Kammerkoor kutsub hooaja avakontserdile koori peadirigent. Poolhylieri küsitles Kersti Inno. Kolmapäeval, kaheksandal oktoobril korraldab Tallinna piiskopliku toomkogudus heategevusliku kontserdi orelisild, millest saadud tulu läheb Tallinna metatistliku kiriku uue oreli ehituseks. Lähemalt räägib toomkiriku organist Ene Salumäe. Eesti muusikaakadeemias algavad taas pühapäevased orelitunnid, mida vahendab ka Klassikaraadiotoimetaja Helve. Võsamäe rääkis sel puhul organist Andres Uiboga. Tartu Vanemuise tantsuhooajast räägib teatri peaballettmeister Mare Tommingas. Teisipäeval, seitsmendal oktoobril on Raimond Valgre 90. sünniaastapäev. Tallinna Ronja tähistab seda kontserdiga sving, mind ikka, lohutab Tallinna filharmoonia direktor Jüri Leiten. Küsitles Kerstin. Estonia ja talveaia alanud hooajast, räägib talveaia direktriss Viktoria Jagomägi. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis toimuvast konverentsist kõneleb Alo Põldmäe ja muusikauudiseid kaugemalt vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Viimase kuu jooksul on Eesti riiklik sümfoonia orkester kuulajad suhteliselt lühikese aja vältel hellitanud kolme populaarse ilusa kavaga ikka süsteemis esimeses puhas kontsertorkestriga ja siis kontserdi teises pooles mõni tuntud suur sümfoonia. Saanud kuulda Tšaikovski kuuendat sümfooniat. Brahmsi neljandat ja nüüd esimesele. Toobal rahvusvahelisel muusikapäeval. Maakleri neljandat, mis on rahvusvaheline muusikapäev seest on meedias vast juba üksjagu palju räägitud. Idee on pärit legendaarset Viiu taati nuhhinilt. Ja päeva mõte on selles, et muusika on keel, mida tajud intuitiivselt ja muusika peaks ja võiks jõudma iga inimeseni kui see temale mõistetavas keeles räägib. Muusikapäeval antakse alati üle ka Eesti muusikanõukogu preemiad. Sel aastal läksid need Erkki-Sven Tüürile, Andres Mustonenil, Valter Ojakääru-le Erkki-Sven Tüür loobus preemiast ja andis selle seemneks sihtfondi asutamiseks. Ütles oma pöördumises, et mäletab ise, kui raske oli ennast täiendama pääseda nõukogude ajal seetõttu, et piirid olid suletud. Aga nüüd isal on see raske rahapuuduse tõttu. Ühest kasutatavast fondist peaksid õppivad Heiluvad saama toetust, et käia maailma nägemas. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit dirigeeris taas praegune peadirigent Nikolai Aleksejev. Tšaikovski kontserdi solist oli vene päritolu viiuldaja Dmitri mahti. 1095. aastal sündinud Mahdin on pärit viiuldajate piirest, saavad Venemaal hea koolituse Ameerikas veel lihvi lisaks ning lobby imistuse Utrechti konservatooriumist Hollandist komando konkurssidel võita saavad muuhulgas mon reaalis Helsingis Sibeliuse nimelise konkursil ja Lõuna-Aafrika Spretoorias. Tegemist oli väga hea mängijaga, kellel on kõik paigas tehnika kui tooni osas. Ja tundus Kaidžekovski kontsert on ta rohkelt mängitud ja väga heas esinemisvalmidus võtta. Võib-olla vaid seal väga professionaalne ja kõrgetasemeline ning ei olnud nii väga isikupärane ja võib-olla jäiga emotsionaalses mõttes vahel kuskile poolele teele eriteesi tuntav laulvate aeglaste teemade puhul. Ainuke asi läks topeltnootide või kuueteistkümnendik juurde, oli kõik põnev ja haarav. Romantismiajastu viimased suure sümfoniste Gustav Mahler on üsna tõsine pähkel igale orkestrile mängida maalerist IN teatavas mõtteski. Kantomaaniline stiil on väga ilus ja väga mõjuv, kuid kaua seda ilmselt harrastada ei saa. Ja selle stiilinäideteks võiks veel tuua just eelmise kontserdihooaja lõpul ette kantud söeldagi kurelaulud aga ka Eesti oma suurteose, Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine. Mahleri neljas sümfoonia, mida muusikapäeval mängiti, on suhteliselt lühike ja nopi koosseisuga teos. Maali armastab puhkpille ja paneb vastavatele rühmadele alati suure vastutuse riigiks. Sümfooniaorkester mängistuda rasked rollerit väga rõõmustavalt ja võis olla üpriski uhkema esindusorkestri üle konkreetset, väga palju vaeva olivast nähtud puhkpillirühmadega. Onu, tantsid siin oma parima flöödi, Toboedja klarnetit, ütlen alati tasemel pakkusid need mitmeid suurepäraseid soolosid, kus esioboe oli eriti suur koormus mille ta ka auga välja kandis. Aga esiLaanet Hannes Altrov mängib alati väga ilusa tooniga ja oskab ka mitte lausa solistiks muutuda, vaid olla mingis heas tasakaalus ülejäänud orkestriga. Väga suurepärased huvid, ka orkestri kontsertmeister Arvo Leibur mängitud repliigid. Sümfoonia kolmas osa algas keelbidelt tõeliselt uhke pianiinoga. Seal oli täiesti olemas ilus ühtlane kõla pikkades meloodialiinides. Teise osa süngevõitu saginas vaheldusid soolad, kiirkäigud, keerulised rütmid, sujuvaid kantsiga ja sugugi mitte paanikaga. Esimese osa lõppu viimast korda tagasi tulev valsi teemake oli mängitud efektses hapuse piiril, pianos ja õnnestumisi oli palju ja eelpool loetletud detaile lisaks mõisal uhkesti mingit elavust ja õhinat mängus mis paneb mõtlema, et kui nii oleks alati. Neljandas osas lisandus Acestyle vokaalsopran laulis Pille Lill mahedalt ja pehmelt. Ainult kuulates kahjuks teksti ees, teadsin vaid, et see on üks saksa selline pool, vaimulik rahvalaul kogust poisi võlusarv, mis oli üks maaleri teksti lemmikuid. Ma tean nendest selle asja sisu, aga kuulates ma sõnadest väga palju aru ei saanud, seda ehk oleks veel sinna juurde soovinud. Helga ja Tartus on käimas sügisfestival kammermuusika ja meistrikursustega, mille korraldajaks on Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool ja festivalil osalevad muusikakooli kõik osakonnad. Elleri muusikakooli direktor Kadri Leivategija. Mis on selle festivali eesmärk? Sügismuusika festival pakub mitmeid meistriklasse, pakub ka külalisesinejaid ja nüüd teist aastat toimulana ka meil taas ühe ilusa tähtpäeva tähistav päike konverents koos kontserdiga sel korral just on lõpetanud oma nädalase meistriklassi Hannoveri kõrgema muusikakooli professor Ewa Märtson Wilson, kes on meie juures nüüd juba neljandat aastat igasügisene laulu, õpilaste hoogne nädal tiheda õppetööga ja sellest tuleneva ilusa kontserdiga lõppes kolmapäeval meie kaunis linnamuuseumi saalis ja oli ääretult rahvarohke ja samas väga suurt huvipakkuv ka linnarahvale ja kindlasti potentsiaalsele uuele õpilasele meie koolis jah, tulemas kohe homme on kammerkontsert Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis, kus esinete meie vanamuusika ansambel meriino ja sinna juurde veel orelimuusikat tee, mille tõttu just see kontsert toimub siin meie kooli suures saalis, et pakkuda ka oreli õpilastele muusika, kontserti ja eneseteostamise võimalust niimodi kontsertlaval. Traditsiooniliselt on meie noorteosakonna sügiskontsert kuuendal oktoobril, kus tõesti meie 180 õpilasega noorteosakond teeb oma esimese väljapaneku siis nendest noortest muusikutest, kes on selleks ajaks juba jõudnud sobivasse kontsertvormi ja seda kuuendal oktoobril kell 18 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis. Nii see just on ja sellel aastal alustas siis meie noorteosakonnas pealinstrumentalistide tööd ka see, et me võtsime siis esimesed harfi õpilased. Nimelt on meil terve aasta olnud barokkharf, mida õpetab liine Langsete ja kohe järgmisel päeval, seitsmendal oktoobril kell seitse Tartu Ülikooli aulas esineb meie juht Tanel Joamets oma klaveriõhtuga, et pakkuda SIas Kriaabeni loomingut ja kaheksandal okt, oktoobril on meil väga oluline sündmus, nimelt meie väga pikaajaline kooli direktor Aleksandra Semm-Sarv, kes oli siin Elleri koolis direktoriks 1950 kuni 1969 ja tema vääriline sünniaastapäeva tähistamine siis 90 statend saab siin teoks, kus esinevad tema õpilased ja tema õpilaste õpilased. Kuna tegemist on väga lugupeetud klaveripedagoogi ka eelkõige ja meie sügismuusika kaks viimast kontserti, siis kõigepealt meie õppejõud Tiina konksu klaveriklassi õpilased teen eelkõige just noorteosakonnast ja selleks ajaks on ka pea. On olnud nii külaliseks Eesti Muusikaakadeemia professor Marje Lohuaru, kes meie kammermuusikaklassi õpilastega valmistava ette kena kava, et siis lõpetada sügismuusika, sel korral Marje Lohuaru meistriklassi kontserdiga siis Tartu linnamuuseumis taas ja see sügisfestivali kontsertprogramm lõpeb 10. oktoobril kell 18 Tartu linnamuuseumis Marje Lohuaru meistrikursuse lõppkontserdiga. Helleri noorte muusikute kontserdid viiendast kuni 10. oktoobrini. Helgaja. Eesti filharmoonia kammerkoori hooaja avakontserdid toimuvad eeloleval nädalal Rakveres, Pärnus ja Tallinnas hakkab bella kavaga pool hilieri juhatusel. Kuigi kooril pärast suvepuhkust on olnud juba ridamisi kaalukaid esinemisi nii kodu- kui välismaal, Tõnu Kaljuste juubeliga seotud kontsertid Stockholmis, Läänemere festivalil, Tormise kavaga ja Tallinnas Arvo Pärdi teose printsiip esiettekandega Eestis samuti menukat kontserdit kahel festivalil Saksamaal preeminisi Berliinis. Hooaja avakontserdikava on seotud aga juba ka järgmiste kontsert turneedega, räägib Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigent Paul Hillier. Osad Hispaania renessansiajastu suurmeistri Victoria missast omagno müsteerium võeti kampa sel põhjusel, et eeloleva kontserditurnee korraldajat Iisraelis soovisid Victoria muusikat meie koori esituses kuulata. Teine oluline teos esimeses pooles on Läti helilooja Maia Ainfelde maailma äärel lätikeelse pealkirjaga Piet seeme stalas ja läti keeles teoska esitatakse 1996. aastal valminud teos ja tõi heliloojale esikoha rahvusvahelisel Barlow Foundation heliloomingu konkursil Ameerika Ühendriikides ning tegi Maia infielde nime maailmas tuntuks. Pool Hillier peab Maia inflte teost maailma säärel üheks kaunimaks kaasaegseks kooriteoseks väga rahul sellega, et see nüüd ka Eesti filharmoonia kammerkoori repertuaaris on ning kavatseb selle salvestada järgmisel aastal kolmandale raadile sarjas Baltic Voices. Eestis kõlab Maia infelte teos esmakordselt kontsertile, Pärnus oodatakse ka heliloojat ennast. Kontserdi ava, noh kõlab aga Arvo Pärdi magniifikaat, üks kaunimaid väikevorme helilooja loomingus ning kontserdi teises pooles muusikat kolmelt heliloojalt Eesti filharmoonia kammerkoori viimaselt plaadilt pausofeern seitsmeteistkümnendal sajandil Venemaal tegutsenud heliloojate Vassiility tovi Dmitri Bortnjanski, Giuseppe Sarty kirikumuusikat. Palusin pool hilieril anda lühiülevaade ka eelseisvast hooajast. Folud tulemas on kiire toimekas aasta avakontsertidele järgnevad kohe oktoobris üksteise järele turneed Iisraeli järjekordsele Abukoshi festivalile ja seejärel Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Oktoobris-novembris. Ameerika turnee Põhikava kannab nimetust Baltic Voices. Tänu kahele plaadisalvestusele on selles osas rohkesti repertuaari. Esitletakse veel vene kirikumuusikat viimaselt plaadilt, lisaks Galina Grigorjeva, Arvo Pärdi, Alfred snitke muusikat. Seda Iisraelis esitletakse Bachi Pärti, samuti muusikat Baltic voolcise kavast. Pärast Ameerikat. Novembris minnakse Soome väikelinnas juntiosse pimedaja festivalile luks muusike. Detsembris tuuakse meie kuulajani Südsi jõululugu sinna juurde ka prantsuse helilooja Sharpantjee jõulukantaat ja uuel aastal tuleb koori juhatama hilieri vana sõber Inglismaalt koorijuht Gregor Erreus, kes valmistab ette kava Janotšekialisti muusikast. Märtsis esitatakse koos Tallinna Kammerorkestriga, Bachi ja Stravinski muusikat. Lihavõtte ajal saab teoks kuuri esmane koostöö Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Poolhylieri juhatusel tuleb ettekandele Mozarti c-moll missa. Tõnu Kaljuste valmistab ette Lepo Sumera härra kava Eesti muusika päevadeks. Maikuus on plaanis moonia mundile salvestada ka Rahmaninovi Vesper. Juunis lõpetatakse hooaeg Britteni kammerooperi kovitaja jõgi ja Helena Tulve uudisteose etendustega Tallinnas Katariina kirikus. Eesti filharmoonia kammerkoori avakontserdid leiavad aset kolmapäeval, kaheksandal oktoobril Rakvere kirikus, neljapäeval, üheksandal oktoobril Pärnu kontserdisaalis ja reedel, 10. oktoobril Tallinnas Nigulistes. Tallinna kontserdist teeb klassikaraadioülekande. Heligaja. Tallinna toomkiriku orel tähistab kaheksandal oktoobril oma 120 viiendat sünnipäeva. Ene Salumäe, Tallinna toomkiriku organist. Milline on olnud selle oreli käekäik ja millised on sünnipäevapidustused? Ja tõesti, me kaheksandal oktoobril tähistame 120 viiendat juubelit, aga see juubeliaasta nagu. Oleme siin välja kuulutanud, see tegelikult sisaldab veel mitmeid teisigi juubeleid ja kandub edasi ka järgmisse aastasse, nimelt Tallinna toomkiriku orel koosneb väga mitme ajastu orelitest või, või nii-öelda või ütleme, selles praeguses pillis sisalduvad eelmiste pillide osad, viled, tuulepõhjad ja muudki ja näiteks seesama oreliprospekt, mille järgi ju paljud seda orelit tunnevadki, et ta on pärit, et just sellest 125 aastat tagasi ehitatud laade kasti orelit ja sinna siis 1000 913914 ehitas Saksa orelimeister Sauer juurde veel nägemuse järgi modernse oreli, mille üheksakümnendat juubelit me siis nüüd tähistame järgmisel aastal ja lisaks sellele nendele kahele meistrile on sellel orelil veel ka 18. sajandi lõpus ehitatud kreemneri orelist üksikuid osi. Et seal on nagu mitu sajandit kõlab sellest pildist tänasel päeval. Viie aasta eest orelifestivalil oli väga rõõmus sündmus Tallinna toomkiriku restaureeritud oreli avamine. See sai teoks tänu Tallinna toomkiriku orelifondile ja seekordne sünnipäeva kontsert ja üldse need sünnipäevapidustused on teil pühendatud ühe täiesti uue oreliehitamisele. Tõepoolest, see Tallinna metodisti kiriku orelifond on nüüd selles suhtes natukene erinev, sest et nemad on võtnud oma ülesandeks hankida päris uus vileorel ja see on juba Eestimaal suhteliselt haruldane nähtus. Ja nii on metodisti kiriku orelifond otsustanud, et sinna kirikusse sobiks väga hästi sti Lõuna-Saksa 18. sajandi väga kuulsa orelimeistril Gottfried Silbermanni stiilis orel. Meister ehitas selliseid pille, mille peal Johann Sebastian Bach mängis omal ajal, nii et et sinna sobib siis kõige paremini just selline 18. sajandi orelimuusika. Aga loomulikult siis väga hästi sobib Bachi muusika, aga ka kõik hilisem muusika kuni sinna 19. sajandi päris lõpu ja 20. sajandi alguseni välja ja siis juba edasi jälle, mis on loodud 20. sajandi teisel poolel, et seal vahepeal oli üks niisugune periood, kui ehitati selliseid niinimetatud reumaatilisi oreleid, mille üheks näiteks on just Tallinna toomkiriku 90. aasta tagasi ehitatud orel. Milline võiks olla prognoos, millal saaks seda orelit reaalselt esitama hakata? Kui saadakse esimene miljon sellest viiest miljonist, mida sa orel tõenäoliselt maksma läheb, siis võiks hakata orelit juba ehitama ja selle ehitamise enda protsess, ütleme seal meistriga läbirääkimisest kuni billi valimiseni ja kogu see asi kestab oletatavalt 28 kuud. Ja alguse saab siis teha kaheksandal oktoobril kontserdil pealkirjaga orelisild. See kontsert on selles mõttes alguseta, et ta on Tallinna toomkiriku oreli juubeliaasta üks üks avasündmusi, Tallinna metodisti kiriku orelifond on tegutsenud juba mõnda aega ja nendel on koos juba selline kolmandik miljonist. Nii et nüüd see panus, mida Tallinna toomkiriku oreli juubeliaasta jooksul nende ürituste käigus me soovime anda selle orelifondi heaks, see on siis nüüd loodame heldetele, andjatele ja nendele, kes tulevad head muusikat, et kuulama ja seal laulab Tallinna metodisti kiriku suurepärane kammerkoor kreedo oma suurepärast dirigent Piret Ripsija evin Toodo juhatusel väga erinevalt muusikat vanast uueni välja ja siis Tallinna toomkiriku oreli ja koguduse poolt. Olen siis mängimas mina toomkiriku organist, tina ja mängisid Bachi mendel Sony ja ka professor Hugo Lepnurme avamäng, mille ta kirjutas otseselt sellele Tallinna toomkiriku orelile esimeseks augustiks 1998, kui oreli restaureerimine valmis sai ja mille ta tookord ka ise esitas. Ja olgu lisatud, et Tallinna metodisti kiriku orelifondi algkapitali andist professor Hugo Lepnurme oma elutöö preemiast. Ja see oli sisuliselt nii, kahjuks vormiliselt kujunes nii, et tema tütred selle panuse sinna ja algkapitali andsid. Kuna Hugo Leppnurm sai oma elutöö preemia postuumselt. Nii kõneles Tallinna toomkiriku organist Ene Salumäe. Kontsert orelisild algab saabuval kolmapäeval, kaheksandal oktoobril kell 19. Sissepääs on vaba, kuid oodatud on annetused Tallinna metodisti kiriku orelifondi jaoks. Orelitund Eesti Muusikaakadeemia ja klassikaraadio ühisüritus, mis saab teoks Eesti Kultuurkapitali toetusel võtab hoogu oma kolmandaks hooajaks. Ja praegu on minu vestluskaaslane professor Andres Uibo, kes on ka selle ürituse liikumapanev jõud. Kaks hooaega läks meil väga toredasti. Meil oli väga tore pill kasutada Muusikaakadeemia uue oreli näol. See algab, hooaeg tõotab natuke teistpidi tulla ja läheme rändama. See tähendab, et orelitundi hakkab toimima nagu alati, oli kahe nädala tagant, alates oktoobri algul, pühapäeval algusega kell üks aga nüüd erinevates paikades, alustame siis jällegi muusikaakadeemiast, aga siis läheme Nigulistes sädeleva toomkirikusse. Tuleme akadeemiasse tagasi, lähme uuesti toomkirikusse Nigulistes ja tuleme jälle akadeemiasse tagasi, vat Evelisuse ringi. Ja vaatame, kui see ring meil õnnestub, siis miks mitte juba minna päris suuremale rännakule ja minna ütleme Tallinnast ka välja. Meil on ju väga palju huvitavaid ajaloolisi oreleid, mis on maailmas praegu väga suurt huvi äratanud, et ka raadiokuulajale tahaks anda nüüd veidi vaheldust, rääkida nendest suurtest väärtustest, mis meie kirikutes olla. Praegu sellel esimese poolaasta organistide seltskond on põhimõtteliselt sama, kes on meil varemgi esinenud, ainult Ines Maidre ei ole orelitunni raames seni üles astunud. Aga Ines teatavasti elab ja töötab Norras ja tal ei ole olnud võimalik meie ettevõtmistega varem ühineda. Seekord on ta siin, teeb Artur Kapi muusikafestivalil novembrikuu sees. Ta juba siin on, siis kasutavad ära ja ta ka teeb ühe tunni Eesti muusikaakadeemiast. Ega ei saa lasta päris uusi tegijaid oma pead terveks tunniks. Sest et iga raadiominut peab olema väga täpselt täidetud ja peab olema nii-öelda seda sisemist kindlust ja veendumust olla mikrofoniga vastamisi Need, kes möödunud hooaeg meil olid, Ene Salumäe, Kristel aer, Lattik, mina, meil kõigil on olemas niisugune pikemaajalisem kogemus ja, ja küllap tuleb ka uusi tegijaid juurde. Järgmine poolaasta. Aga ega oreli õppijaid väga palju hetkel ei ole, see on sellel põhjusel, et orel on ääretult kallis pill tema juurde harjutama saada on tõeline luksus. Möödunud hooajal siiski väga edukalt esinesid muusikaakadeemia üliõpilased ja magistrandid, kas sel hooajal teisel poolel on ka neid oodata? Ojaa kindlasti selles mõttes, et alles just ta saabus tagasi mul minu õpilane hulla Villentaal Poolast rahvusvaheliselt konkursilt, kus ta pääses finaali ja sai diplomi, nii et 26 osavõtja seast selline esimene väljaminek suurele areenile lõppes väga hästi ja see annab tunnustust ja kinnitust, et need nooremad tegijad ka peavad eetrisse saama. Praegu selles tutvustussaates võib-olla siis lõpetame edaspidi täpsemalt kõigest ja ma kordan veel seda. Viiendal oktoobril, siis sellel pühapäeval kell 13 Eesti Muusikaakadeemia orelisaalis on selle hooaja esimene orelitund, mille täidab Toomas Trass. Vana hispaania meistrite muusikaga. Heligaja. Täna õhtul esietendub Tartus sadamateatris Tris Vanemuise tantsu- hooaja esimene lavastus, milleks on nüüdistantsuetendus, aut, Baund, lavastaja ja koreograaf on itaalia pärit, talub Belgias töötav koreograafiat Teo mooles. Tantsuetenduse out Baund on teekond, mille käigus arenevad inimeste suhted, vajadused ja emotsioonid. Tantsuetendusele tegi lavakujunduse Vanemuise teatri peaballettmeister Mare Tommingas, kelle sõnul tekkisid kontaktid külalislavastaja Mateo molessega juba mitu aastat tagasi. Mateoga tekkis mul kontakt juba paar aastat tagasi, kui meie üks endisi lavastajaid külalisi Rašid, tika käis meil kunagi ju 90. tegemas maa laulu ja siis kaks aastat tagasi nad käisid koos Iida festivalil, kõigepealt andis Shopi klassikalise tantsu meistrikursuse siis juba eelmine aasta oli moderntantsu meistrikursus, siis ta valis juba välja tantsijad ja siis need paari päeva pärast on meil lõpuks esietendus, nii et ma praegu võin öelda, kui me selle valik tegime. Ma olin kindel, et sellest tuleb hea asi. Proovides seda Läsigi tantsijatele ette näidatud materjalile, teha improvisatsiooni ja suunas neid. Nii et tegelikult see on üks, ma arvan esimesi kui mitte päris esimesi etendusi, kus autorlus on suuresti isegi tantsijat kanda, 10 tantsijat laval igaüks on individuaalne ja eriti seda individuaalsust rõhutab veel see, et sadamateatris see etendus on väga huvitavalt üles ehitatud. Publik istub ümberringi ja on vahetus kontaktis tantsijaga, tantsija istub ka etenduse ajal vaataja kõrval ja võib suhelda temaga. Ma ütleks võib-olla veel ära selle, et autfondi me mängime ainult üheksa korda. Millega veel üllatab Vanemuine Tantsu publikut, meie hooaeg õnnestub isegi rohkem kui sajaprotsendiliselt, sest nüüd neljas oktoober on siis autondi esikas ja tulevad nüüd neljas aasta ida tantsufestival ja see aasta tuleb tõeliselt kuninglik. 14. detsembril on suures majas suur galakontsert ja tulevad siis Londoni kuningliku balleti esipaar Age Oks, Toomas Edur Taani, siis Kopenhaageni kuningliku palee tee üks esibaaridest tuleb Riia ooperi balletiteatri esipaar tuleb Helsingi rahvusooper. Tere, esipaar tuleb, loodame ka Estoniat, teatri esipaar, see peaks juba küllaga ütlema, mis siis toimub 11. detsembril, aga enne seda viis päeva väga huvitavaid lavastusi sadamateatris esietendavad kaks nüüdistantsuetendust meie oma noortelt koreograafiliselt, Ruslan Stepanov Welt ja Janek Savolaineni. Seda detsembri syyda tantsupäevadel 12.-st 14. detsembrini. Kas midagi jääb ka järgmiseks last algusesse? Veebruari esimesel poolel esietendub suure maja laval Alice Imedemaal. Aprillis peaks jõudma meie tantsu- ja balletikool oma esimese lennu diplomietenduseni ja mis on väga tähtis. Neljandal märtsil saab Vanemuise ballett 65 aastaseks. Aga nüüd, laupäeval sadamateatris esietendub mate molese tantsuõhtu aut Baund. Jaa. Sving mind ikka lohutab, see on kontsert Raimond Valgre muusikast, helilooja, 90.-ks sünniaastapäevaks. Tallinna filharmoonia direktor Jüri Leiten, kuidas õnnestus teil kokku panna selline kava, mis praktiliselt paari päevaga Tallinnas läbi müüdi? Samasugune üllatus oli seal ka meile. Kevadel on tõesti, vaatasime, et kui valgel selline ümmargune aastapäev tuleb, et miks mitte teha kontserte ja kuna ma ise olen olnud viimased 12 aastat seotud ka modern, Foxi ka siis on minule isiklikult see teema väga lähedane ja alati selles suhtes on hea sõber Mart Sander ju andnud nõu. Nii see sai paika pandud, et sellised kontserdid toimuvad. Ja just Tallinna kontsert on siis nagu õigel päeval eesti rahvas ikka endiselt armastab. Valgret me ei oodanud. Jah, sellist müügiedu sellele kontserdile pole. Reklaamikampaania pealt oli nagu piletid läinud aga üritame need, kui need kontserdid hakkavad maestro Eri Klasiga rääkida kokku ja leida see aeg veel selle aastanumbri sees ehk siis novembri lõpus või detsembris isegi ja teha kordus kontsertid. Kontserdi ülesehitus on selline, et Modern Fox on kontsert esimeses pooles ja teises pooles. Tallinna kammerorkester Kossolistidega. Meie idee oli luua alguses kontserdi esimeses pooles selline õhkkond ja lasta kuuldavale selline helipilt, nagu ilmselt vanasti oli nendes tantsuklubides ja kohvikutes. Ja sellised olidki tantsuorkestrid vanasti, et, et ma arvan, Modern Fox vastab päris hästi samale helipildile ja samale stiilile. Ja teises pooles on siis kammerorkester ja on valminud siis täiesti uued arranžeeringutes Tõnis kõrvitsat kammerorkestrile mõned lisapillid, kitarr, kontrabass, akordion ja teises pooles soleerivad siis Liisi Koikson, Riho Sibul lauljatena ja Margus Kappel. Selline mõte tuli, võiks lasta aga natuke instrumentaalmuusikal kõlada, kuna Margus on tore särtsakas pianist, meil, kes suudavad mängida väga erinevaid žanre. Ja Margus oli sellega lahkelt nõus üldse ma pean ütlema kõike, esinejad, neid on koos nüüd Modern Foxi kammerorkestriga, inimesi käib laavel 40 ringis. Kõiki esinejaid on väga nõus olnud, ei räägi keegi, et, et see on ära tüüdanud see muusika või seal liiga melanhoolne või ma arvan, et meie katsed ei tule väga melanhoolne, et seal on modern, Foxi lon küllaltki sellised krapsakaid lugusid ja, ja ma arvan, et ka teises pooles on huvitavaid momente ja uusi lähenemisi. Ja veel, ma pean ütlema, et kindlasti kuuleb sellel kontserdil selliseid Valgre lugusid mida jõgesid ei mängita, näiteks tema esimene trükitud laul, blond Aleksandra, Narva valss või Narva ballaad, erinevad väljaanded annavad erinevalt siis kontserdi pealkirjaga järgi siin mind ikka lohutab, selle looga on ka selline lugu, et ka viimane klantspaberil trükitud valgele laulude kogumik, mis on Eestis välja antud ei sisalda seda lugu. Ühesõnaga ka meie muusikateadlased ei tea lõpuni ikkagi kõiki Valgrest. Ja kuna need noodid siin mind ikka lohutab on Modern Foxi sattunud nii nagu paljud teisedki vanad noodid läbi inimeste tolmunud garaažinurkade, siis see on ka põhjus, miks me kontserdil selle nime panime seal tegelikult selline lugu, mida tõesti siiamaani vist Modern Fox mänginud. Valgre kontserdid toimuvad kolmes valgega seotud linnas. Jah, no eks need linn on tegelikult võib-olla v ja nüüd siis esimesed kontserdid pühapäeval Pärnus, esmaspäeval Tartus ja seitsmendal oktoobril siis Tallinnas. Eks nendele kindlasti lisa tuleb ja uisa lisa tuleb, kui me leiame, arvad, et seda korrata, siis kindlasti tuleb üks kontsert veel Tallinnas ja kindlasti kontserdil Viljandis. Viljandi serenaad on ka väga oluline. Valge looming. Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimuvast kontserdist teeb klassikaraadio ka ülecond. Kontsertide toimumisajaks on valmis ka Modern Foxi Raimond Valgre muusikaga heliplaat, millel on kontserdiga sama Pealkiri sving. Mind ikka lõhuta. Eile alustas Estonia talveaed kolmeteistkümnendat hooaega. Viktoria Jagomägi, milliste suundadega läheb talveaed vastu alanud hooajale? Estonia on minu arust traditsioone täismaja ja me peame kõigepealt lähtuma sellest, mis on selle vaja hüvanguks vaja, ehk teiste sõnadega me alustasime loomulikult Estoonlaste esinemisega ja meessolistid helveskus ja Vello Jürna laulsid ja jaga mängis ooperikvartett lähtuvalt sellest, et Estonial hakkab lähenema 100. juubel, oleme me ühelt poolt traditsioonidele mõelnud ja meenutame olnut. Seda jätkub sarja all 100 aastat Estoniat kogu hooaja jooksul. Aga mõtlema ka olevikule ja tulevikule. Need on meie solistid, kes praegu on laval, aga ka noored ja pakume võimalust neid siis talveaias esineda. Tore on see, et me saame sel hooajal rääkida oma etendustest. Kõigepealt menukalt jätkub veel vanatüdruku ja varga. See on siis me nutiprotess, kooper, etendamine meil kaks korda oktoobris ja kaks korda novembris. Aga juba praegu käib ettevalmistus täiesti uue jõuluetenduse väikese tuuma jõulud. Teksti on kirjutanud leelo tungal ja muusika Villu Valdma, lavastajaks Tõnu Tamm, kunstnik Jane kaasliikumisjuht, Tatjana Järvi. Kõik nad teevad juba praegu usinalt tööd, selleks, et 11. detsembril välja tuua esietendus ja südame etendame talveaias tervelt 25 korda detsembris. See võiks olla kogu peretükk ja jätkame hooaega kontsert vestluste sarja algklasside õpilastele, see on siis kuni neljanda klassi õpilastele muusikateatri etenduse sünd. Praegu on meil Elo järve nahanäitus ja Raimond Valgre 90 on ka talveaias tähistatud. See oli aasta 67, kui Estonia teatrietendus ka Raimond Valgre loomingust üks muusikal. Aga seekord siis järgmisel nädalal on meil kaks kontserti kohata soovid, Raimond Valgre-le pühendatud, kus laulavad ja räägivad Katrin karisma ja Tõnu Kilgas. Ma pean siin tänava meie aedniku Merike Viilup pit ja siit saab head energiat. Ma arvangi, et talve ja eriline aura ongi tingitud sellest, et meil on ilusad taimed ilus kunstinäitus ja, ja hea muusika. Sülgaja. Eesti teatri- ja muusikamuuseum korraldab koostöös Eesti muusikateaduse seltsiga saabuval esmaspäeval. Teaduskonverentsi telefonil on teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe. Selline konverents leiab aset esmaspäeval, kuuendal oktoobril algusega kell 11 teatri- ja muusikamuuseumisaalis. Ja me tähistame selle konverentsiga koostöös Eesti muskajaduse seltsiga Sankt-Peterburgi asutamise kolmesajandat aastapäeva. Meil on ju kõigile teada, kui suur osatähtsus. On Peterburi linnal eesti professionaalse muusika sünnile ja võiks öelda isegi professionaalne muusika võlgneb Peterburi linnale oma tekke. Sest valdav enamus heliloojaid praegu klassikuteks peetavad need on kõik oma muusikalise hariduse saanud Peterburi konservatooriumis. Konverents algab siis professor Raimo Bulloti ettekandega. Ettekande teema on Peterburi eestlaste ajaloo uurimise seisust. Ta on saabus päris hiljuti värskelt andmetega, kuidas seis Peterburis materjalid kättesaamisega, kust on võimalik saada eestlaste kohta täiendavat informatsiooni. Siinkõneleja räägib siis Peterburis sündinud eesti heliloomingust teatavasti nii tobias kui Artur Kapp Mart Saar ja kreek ja Heino Eller. Maantee on oma esimesed suurvormid just teinud Peterburis. Igor Tõnurist võtab üle jutujärje ettekandes Eesti kannel Peterburis. Professor Mart Humal räägib Cyrillus Kreegi Peterburis loodud Taaveti lauludest. Edasi räägivad noored muusikateadlased kurbel Leemets, Jaagnes Toomla. Urve Leemets räägib ainult tammekirjadest, mis ta saatis Peterburist kodumaale ja muusikaakadeemiast aknast. Toomla räägib praegugi Peterburis elavast heliloojast Rein laulust ja tema analüüsi. Ettekande teema on Rein laulu kolmas klaverisonaat. Sõnavõtjaid on registreerunud mitmeid neist, näiteks Tõnu Soo sõrm räägib Eesti puhkpilli mängijaid Peterburis on oodata küll aga Peterburi eesti seltsi esindajat Nikolai peitsi meie helilooja Lydia austripoega. Tema räägib Peterburi eesti seltsi muusikalisest tegevusest on lubanud tulla ka Jüri Trei, kes oli kultuuriala esindaja Peterburi Eesti konsulaadis ja muusikaosakonnas. Teadur Tiiu Tosso tutvustab värskeid materjale mis on äsja saabunud New Yorgist Peterburi eestlaste Anton Kasemetsa ja August Niilenderiga seotud materjale. Ja nüüd muusikaline osa on ka seal on Markko Martin, esitab Rein laulu kolmanda klaverisonaadi. Ja sopran möllab looman koos siin sellisega nad esitavad Miina härma soololaule. Jätkub konverents ümarlauaga, kus oma mälestusi ja kokkupuuteid Peterburi ja Venemaa ja Leningradi muusikutega tutvustavad ja meenutavad. Meie dirigendid on lubanud tulla vestma selliseid dirigendid, kellest ma nimetan. Kuna arengut Venno laulu JÜRI, Alperteni, Eri Klasi, Peeter Sauli, Anu talit ja vestlusringi lülitub ka praegune ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev. Praegu aktiivselt tegutsev eesti helilooja ja muusikapublitsist Igor Karsnek on ju ka helilooja hariduse saanud Peterburis, temagi liitub Me vestlusringiga. Ja nii siis see päev otsa peaks saama ümarlauas. Nii et esmaspäeval, kuuendal oktoobril kell 11 tere tulemast teatri muusikamuuseumis Müürivahe 12 ja konverents Peterburi ja Eesti muusika on siis algamas. Üheksandal oktoobril kannab klassikaraadio üle Põhja- ja Baltimaade raadiote hooaja kontserti. Sarja teine kontsert on Islandi raadiopoolne. Toimub Reykjavikis, nagu sarja esimesel kontserdil Helsingis, kõlab nüüdki nüüdislooming kõrvuti klassikaga. Esitlusele tuleb inglise helilooja Ralph Williamsi fantaasia toomas talli, seda emale aastast 1910 Ludwig van Beethoveni teine sümfoonia. Üheksanda oktoobri kontserdikeskseks teoseks on aga Islandi oma 1941. aastal sündinud Chealisti haridusega helilooja halgrimpsoni esiettekanne. Esitlusele tuleb nimelt tema tšellokontsert. Solist on norra päritolu tšellist Truls nõrk, kes augustis soleeris menukalt ka Tallinna metodisti kiriku kontserdil koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Truls mürgile on see esiettekanne üks tšellokontserdid maailma esiettekannetest, mida ta jooksval hooajal mängib. Hiljuti kandis ta ette Mangis Lindberghi kontserdi ning käesoleval hooajal esitab taga Matias pingheri tšellokontserti. Williamsi Beethoveni halgreemsani teoseid esitab üheksandal oktoobril Reykjavikis Islandi sümfooniaorkester peadirigent Roman kamba juhatusel. Põhja- ja Baltimaade raadiote sarja Eesti Kontsert jääda veebruarikuusse Estonia kontserdisaalis. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit juhatab varemgi meie orkestri ees olnud Soome dirigent joon stuur, karts Põhja- ja Baltimaade raadiote kontserdisarja kava on võimalik lugeda ka klassikaraadio koduleheküljelt. Otseülekanne Reykjavikis algab klassikaraadiost neljapäeval, üheksandal oktoobril kell 22 27. Sülgaja. Täna on esimeseks peauudiseks rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu maailma muusikapäevad Sloveenias, Ljubljanas pealinna kõrval ka naaberkeskustes. Niisiis selle rändava asupaigaga maailmafestivali peateema nagu uus muusika, kolmandale aastatuhandele 35 üritust ettekandele tulnud teoste valik autoriteetset rahvusvaheliselt žüriilt. Valida tuli muuseas ette pandud 400 seitsmeteistkümne teose hulgast. Festival on juubelihõnguline. Maailma muusikapäevade algus ulatub tagasi 1923.-sse taastasse Salzburgis samasugusel festivalil viis aastat hiljem siis juba Pariisis kohal muuseas ka meie, maestro Heino Eller kus ka maailma muusikapäevi korraldatud pole, on nad väga suur suurt mõju avaldanud kogu piirkonna muusikaelule, nii ka nüüd Sloveenias, eelmisest reedest, 26.-st septembrist kuni eilseni suurte traditsioonidega kunstide majas sankarjevidoomis avati juba esimesel õhtul hollandlase Hansman kuul Weeki heliinstallatsioon, mis jäi kestma festivali lõpuni. Õhtulava kontsert, Sloveenia filharmoonia orkestrit, Taani helilooja Peeter rebruuni moon ootel, samas ka teise tuntud sloveeni Primos, Ramowsi oopus, organofoonia kavas sisend Johnsorn USAst ning Hanegeeri sümfoonia Tree relõpetamas. Ja veel avapäeval valguse ja muusika on multimeediaetendus, Kresseri väljaku Francis ka nii kirjutada, kus päratu pikas kavas sloveeni autoreid enamuses ja ka Rootsis juba kaua elanud Viktoria Borissov ollase oreli hobust siin kõlamas ning taas Ivo Peetris fanfaarid. Nüüd neljale laupäevalgi kavades Peetrits siitkandi tuntumalaga Tubravko betooni Horvaatiast ja õhtul kongressikeskuses Belgradi filharmoonia orkester juhatamas meiegi Olari Eltsi professoriks olnud uros layovitš kava lõpetamas skoda galantne tantsud öökontserdil San Francise konvendi kloostris ainest tuntud autor Friedrich Tseeerrha Austriast oma viie kammerpalaga. Ja pühapäeval tehti tore meenutuskontsert Mariboris Sloveenia rahvusteatris esimese 80 aasta taguse Salzburgi kontserdikava. Ja nii siis kõlasid Arthur Bliss Albert Russell Darius jooning, Sergei Prokofjevi arvukas Sloveenia interpreetide esinduse kõrvale astus ka BBC Singers Londonist. Mitmekülgse Bella kavaga Rootsi maestrot Aarne Melneesi rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu täidesaatva komitee president mälestamas tema populaarne koorideos. Linn fini too lugu kahe aastakümne tagant, kui maailma muusikapäevad Stockholmis toimusid esmaspäeval esinemas New ansambel Hollandis David portse liini juhatusel. Õhtul kolmas sealne orkester, Sloveenia raadio ja televisioon. Oma tuntud mehe Anton paluti dirigeerimisel ka soomlase Uljas pulkise premeeritud teos Tshanted kaadion võlutud aed. Soomlanna Kaija Saari Getuge viiulisolistina kõlamas veel tuntud külalise ansamblid väljaspool Strasbury löökpillimängijad ning mingu Edgar vett. Ja teisipäeval koori karmina Sloveenika kontsert. Nimeta seal vampiire rabile kus Arne Melneesi aglecta, mis meilgi lauldud ja triana Helski teose Vampire abile vahel oli kavas üllatusena meie Veljo Tormise Raua needmine. Kolmapäeval kohal aga frankfurdi raadio sümfooniaorkester peadirigent Žufolfi dirigeerimisel, defalia fundsem, linski ja Ivani erdits ning ka hindiumit. Sümfoonilised metamorfoosi Veeberi teemal. Millegiga Olari Elts äsja oma avakontserdil Läti rahvusorkestri ees Riias sisustas. Üleeile ja eile Timmuusika teaduslikus sümpoosioni. Ja õhtul veel külalisena Klang foorum viin Sloveeniast pärit kuulsa vinko globokkari kaastegevusel ja üleni tema kavaga. Eile veel üks kuulus külaline, Michachaamel kammerorkestri kontsert, toorium vana Amsterdam ees. Henriku retski pala konstallatsioonid, kava lõpeta samas. Michachamel on ju see, kes Ljubljanas esmaspäeval esinenud New ansambli toob varsti Tallinna meie nüüd festivali lõpetama. Eilne lõppkontsert Sukharjevi toomis, Sloveenia filharmoonia orkestrit, inglase Joseph psüühipsi lugu, kes tänavu sai tellimise promenaadi kontsertidele Põhtule Londonis siis veel tuntud sloveeni uros kreeki viis laulurahva teemal ning edasi vaid Puleesi ära veel vaheldumisi. Niisugused said siis maailma muusikapäevad ühe Soome, ühe Leedu, ühe vene, ühe ukraina ja ühe eesti teosega kõigi teiste hulgas. Ka Roomas on oktoobrikuul kahe uue muusika festivali üritused. Neist noorem on 24-st festival Loovis patsi musikaali, mille kunstiliseks juhiks naishelilooja, Haade kiile ja neljakümnendat korda tehakse teoks festival noova kontsenantsa mille üritusi jätkub detsembrini. Praegu käib ka suur festival Kesk-Euroopas Ruuri Drian Laal. Suurejoonelise ja kalli festivali kunstiliseks juhiks kutsuti pärast Salzburgi festivali juurest lahkumist nimekas belgia teatrimees ooperilavastaja sära Martšee. Tänavu tagantjärele Veldi Salzburgi Mozart eumi rahvusvahelise fondi hõbedase Mozarti medaliga pärjatud Mord Kjell tõi nüüd puhmi Arfundert Halles oma lavastuses esimesel oktoobril publiku Mozarti võluflöödi, mis on Ruuri triennaali, Pariisi rahvusooperi ja madridi kuningliku teatri ühistöö. Arke telekanal kandis etenduse otse üle tuntud solistide hulgas võis märgatavaid saksa baritoni. Olav täieri mängis Pariisi lemmi siis Jaan tülluur, dirigent Marek minkovski aga publikumenu segamini vilekooriga. Põhjanaabritele pianisti täht antis siirale Pärnu ois Draghi festivalide iga-aastane külalisesineja sai juba teise rahvusvahelise võidu tänavu Iirimaal Dublinis toimunud Aqsa konkursi võitmise järel maikuul tuli ta nüüd võitjaks maailma ühel mainekamat pianistide konkursil Inglismaale liid, siis tänavu tähistas konkurss ka oma alguse neljakümnendat aastapäeva. Soovijaid oli enam kui 230 kokku 48-st riigist. Konkursile valiti neist 70, kas nemad siis 25-lt maalt finaalis mängis. 24 vastane andis siirale Manchesteri kuulsa hälli orkestri saartel Beethoveni neljanda klaverikontserdil, olles eelmises 75 minutit kestvas voorus väga silmapaistvalt esitanud karoshimanovski teise sonaadi. Juba enne finaali võitjaks ennustatud siirale võitis siis printsess Mary kuldmedali 12000 naelase esimese preemia ja 2000 naela väärt publikupreemia, mis kindlustab talle sooloõhtu BBC raadio kolmandas teise preemia sai Usbekitar Jevgenia rubiinova kolmas jaapanlane juma ossaaki, neljas Igor Tšetuujev Ukrainast 506. preemia taiwani Nigeerias. Meeldiv on lugeda, et suur konkursi laureaadi eluloos märgitakse tema praeguseks õpetajateks. Sibeliuse akadeemias on ka meil festivali klaver käinud raekalju ning meie pianist Ivari Ilja nimetatakse tema koostööpartnerite hulgas dirigendi eriklassi ning lisatakse, et kevadel 2004 Teed anti siirola debüüdi Detroidi sümfooniaorkestriga Neeme Järvi juhatusel. Anti siirala esinemine novembrikuul Finlandia Talos koos Soome Raadio Sümfooniaorkestriga Paavo väljundi juhatusel. Tollesama võiduteose Beethoveni leian. Orelikontserdiga on juba praegu välja müüdud ning seda saab jälgida raadio vahendusel. Tänasele heligajale tegid kaastööd Kersti Inno, Liina Fjuk, Hedvig Lätt, Marge-Ly Rookäär, Elena Lass ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Katrin mõõdik. Sülgaja.