Tere hommikust. Jeesus võrdleb taevariiki väga erinevate asjadega, kordonisse põllusse peidetud aare, kord hoopis ilusaid pärleid otsiva kaupmehe siis jälle pidusöögisarnane rida on kirev ja täna lisame veel mõned pildid. Jeesus ütles, millesarnane on jumala riike, millega ma teda võrdleksin. Ta on sinepiivake sarnane, mille inimene võttis ja viskas oma aeda. See kasvas ja sai puuks ja taeva linnud pesitsesid tema okstes. Ja Jeesus ütles taas, millega ma võrdleksin jumala riiki. See on haputaigna sarnane, mille naine dise segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema. Taevariik on niisiis ka sinepi evakese ja haputaigna sarnane. Mida ühist peaks olema neil nii erinevatel asjadel? Lähemalt silmitsedes võime öelda, et Jeesus ei võrdle maiseid asju kui selliseid taevariigiga vaid need on pildid, liikuvad pildid, kus oluline on sündmus. Taevariik ei ole ei peitaarega pärlikaup Mesega leivataigen vaid see, mis ja kuidas nendega toimitakse. Kui aarde leidmisel ja küllakutse vastuvõtmisel või siis tagasilükkamisel oli pearõhk inimese käitumisel siis tänased lood räägivad sellest, millisena näeb jumal oma riigi levimist. Ja need täna hommikul kuuldud lood on lohutavad paistku pealegi, et paljud ei taha jumalast ega ta riigist midagi kuulda. Viimselt see ei loe. Nii nagu imeväikesest sinepiseemnest kasvatage põõsas nagu tühisest kogusest juuretisest hakkab käärima astja täistainast. Nõnda mõjub jumala sõna seeme. Seda kindlat usku, et jumala riik tuleb, väljendab eriti selgelt teel, kolmas Jeesuse tähendamissõna. Nõnda on jumala riik nagu inimene viskaks seemne maha ja heidaks magama ja ärkaks üles ööl ja päeval, ent seeme tärkaks ja looks pea. Nõnda, et inimene ei tea, kuidas iseenesest kannab maa vilja. Esmalt orast seepeale päid, see pealetäit nisutera pea sees. Aga niipea, kui William küps, läkitab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes. Jumala riik kasvab meie keskel iseenesest kreeka keeles on siin sõna Automatic kee automaatselt. Jumal ei muretse selle pärast, kas kirikud ei kao? Nad võivad mõnel maal tõepoolest haihtuda, mõelgem kas või Väike-Aasiale kus asusid need elavad kogudused, kellele on saadetud ilmutusraamatu seitse läkitust. Neid ei ole ammu enam, seal on üksnes muhameedlased. Aga kui ühel maal igaldub, siis teisel tärkab oras ja loop pea. Jumala riik ei kao ka siis, kui viimane eestlane ristiusu hülgab. Inimesed toimivad kutse saamisel nii või teisiti. Ja see on nende isikliku saatuse küsimus. Kas nad saavad tantsu sest osa või jäävad välja. Nagu ütleb Martin Lutter, väikeses katekismuse sama meieisapalve seletuses. Jumala riik tuleb küll iseenesest ilma meie palveta. Aga me palume sellest palves, et ta tuleks ka meie juurde. Palvetagem. Me täname sind, et sinu riik tuleb, sinu tahtmine sünnib. Anna, et ta tuleks ka meie juurde. Igaühele meie seast, kellel kõrvad on kuulda. Aamen.