Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti Rahva muuseumi ehitus peab algama 2007. aastal ja rahvusringhäälingu loomisest ei tohi saada kinnisvaraprojekt, leiab uus kultuuriminister Raivo Palmaru. Tänavuse südamenädala põhitähelepanu on suunatud tubakaseadusele, mis praegu riigikogu menetluses on. Seadus ei kaitse lapsi kodus suitsetavate vanemate eest. 40 aasta seal ilmus taas põhjalik algupärane seeneraamat, selle sees on 400 ja Eesti metsade seened. Välismaalt. Vatikanis Sixtuse kabelis hakkasid kardinalid uut paavsti valima. Vaatlejate arvates kujuneb tugev võitlus uuendusmeelsete ja konservatiivide vahel ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati vähest lund või lörtsi. Õhutemperatuur on null kuni pluss kuus kraadi. Kultuuriminister Raivo Palmaru ütles oma plaanidest rääkides, et põhiosas jäävad asjad samaks. Kuid on ka asju, kus uus minister tahab panna villavabriku vee teistpidi voolama, nagu ta ise väljendas. Üks neist on ministeeriumi haldusalarahastamine. Minister tahab eelarvest raha juurde. Kahjuks on siin tendents olnud võrdlemisi kurb. Parematel aegadel on Kultuuriministeeriumi eelarve moodustanud 5,2 protsenti riigieelarvest. Praegu on see alla 3,2, kas seda protsenti suurendada eelarvest ja tahan seda, ma tahan teha. Lisaks sellele tahaksin mingil moel poleks juurde Euroopa fondide raha. Kolmas prioriteet on muidugi loovtööstus, idee, mis on leidnud siin majas selget kinnitust. Kultuuriminister leiab, et vaja on uut riigi kultuuripoliitika põhialuste dokumenti, sest 1998.-st aastast siiani on palju muutunud. Väga keerukad probleemid on seotud rahvusringhäälingu loomisega, kus Eesti Raadio ja Eesti televisiooni ühendamist ei saa pidada kõige tähtsamaks. Minister näeb ohte, mida tuleb vältida. Üks esimene on see, et, et sellest ei kujuneks kinnisvaraprojekt. Et see oleks siiski innovaatiline projekt suures põhjusa innovatsioonist läheks tehnikasse trikiks selleks, et seda raha, mis juurde tulevad, seda ei valatakse betooni. Et see läks tehnikasse ka selle lendamise puhul. Küsimus on selles, et kuidas säiliks proralism või seda, et uudiseid ei tuleks ühest punktist. Ja ka see, et muudatus ei tooks kaasa selle, et organisatsioon oleks lihtsalt ühest punktist poliitiliselt võhik. Oleme ausad, need ohud on ju kõik olemas. Teine uus asi, mis ilmtingimata tuleb teha, on ringhäälinguala regulatsiooni reform. Küsimus on selles, et luua riigis täitevvõimust eraldiseisev sõltumatu regulaator ametkond, mis võtaks endale sideametiringhäälingu, nõukogu ja muid funktsioone. Senine regulatsiooni mudel on ministri sõnul taas arengule jalgu jäänud. Ja üks, mida minister nimetab ülesannete ülesandeks. Eesti Rahva Muuseumi ehituse algus, olgu aastal 2007 Edasi välismaalt. Täna hakkasid kardinalid Vatikanis Sixtuse kabelis uut paavsti valima. Telefonil on meie korrespondent Ülle Toode. Vatikan on astunud Johannes Paulus teisele lahkumise järgsest leinast uude aega Eesti aja järgi kell pool seitse õhtul lukustati Sixtuse kabeli uksed ja alla kaheksakümneaastased hääleõigusega. Kardinalid alustasid seal kolmanda aastatuhande esimese paavsti valimist. Hetk enne andsid 115 puna Kuurset kardinali Sixtuse kabelis Michelangelo loodud viimset kohtupäeva kujutava fresko all vabadus vande teadmisega, et mõne päeva pärast tõuseb üks nende seast pühale toolile, kellest saab aga Johannes Paulus teise mantlipärija ja 265. roomakatoliku kiriku pea, on hetkel võimatu ette ennustada. Paavsti valimised võivad kesta kaks kuni kolm päeva. Vatikani vaatlejate hinnangul on nendest kujunemas tõsine võitlus, sest kardinalid on tugevasti lõhestunud uuendusmeelsete ja konservatiivide vahel konklavile eelenud. Missat juhtis täna hommikul üks paavsti valimiste pea soosikuid 78 aastane mõjukas saksa kardinal Joseph Ratzinger, kes ühtlasi manitses teisi kardinale viimase moe vooludele ja kaasaegsetele mõjudele mitte järele andma ning kaitsma Vatikani igipõlist õpetust. Me oleme liikumas relatiivismi diktatuuri suunas, mis ei pea ühtki asja kindlalt määratuks, vaid väärtustab ainult omaenese ego ja oma ihasid, ütles Ratzinger tänasel missal Peetri kirikus. Kuigi ajakirjandus peab just Ratzingeri üheks tugevamaks paavstikandidaadiks, arvavad paljud Vatikani vaatlejad siiski, et tema liialt vanamoodsad vaated Maltale paavstitroonile pürgimisel takistuseks kujuneda. Nii arvatakse, et uueks kiriku peaks võib saada ka üllataja kardinal, keda seni parti kandidaadina pole üldse nimetatud. Paljud arvavad ka, et järgmine aasta on pärit kolmandast maailmast. Euroopas elab näiteks tänapäeval vaid neljandik kogu maailma enam kui miljardist katoliiklasest. Juba täna lõuna paiku hakkasid palverändurid kogunema pühade väljaku vasakusse serva, kus paistab hästi ära Sixtuse kabeli peenike korsten. Sellele korstnale on aga pööratud kogu maailma silmad ootuses, et sealt tõuseks Peetri kiriku kellahelina saatel valge suitsusammas, mis tähendab, et katoliiklik maailm on saanud uue paavsti. Ülle Toode, Vatikan. Uuest Eestist selle aasta südamenädala põhitähelepanu all on tubakaseadus, mida riigikogu praegu menetleb, jätkab Indrek Kiisler. Eestis on viiendik surmadest põhjustatud vaka tarbimisest. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Niisiis ei kahtle keegi, et riik peaks rangemalt piirama suitsetamist ning eriti kaitsma mittesuitsetajaid passiivse suitsetamise eest. Selleaastase südamenädala avalöök antigi seetõttu riigikogus, kus arstid kontrollisid rahvasaadikute ja riigikogu ametnike südame olukorda. Riigikogus on nimelt käsil tubakaseaduse menetlus. Uurisin riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmelt Nelly kaalikkuvalt, mis on kõige suuremad muutused võrreldes praegu kehtiva korraga. Toitlustusasutused restoranid näiteks kahjuks üsna harjumuspärane on, et kui minnakse restorani, siis ikka saab suitsetada nii palju, kui kulub. Vot see nüüd langeb kohe ära, jah, igas restoranis vähemalt ruum suitsetajatele, aga saalis, kus inimesed söövad, eks ole, seal on, peab olema õhk puhas. Doktor Anu Heilman Ida-Tallinna keskhaigla südametervisekeskusest kinnitas, et kahjuks ei võitle seadus kodus suitsetamise vastu. Kui näiteks lugeda koolinud terviseuuringust, kus 13 kuni 15 aastaste laste seas 82 protsenti mõtest elavad kodudes, kus suitsetatakse nende juuresolekul siis võimalik teisendada minema koolidesse ja lastele rääkima sellest, et tibla, laps küsiks ema käest, kuule, emme näeb, mulle räägiti sellist asja, et see on üks kole asi, mis sa siin teed võimalikult üldse läbi laste mõjutada. Sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial tunnistas, et seadustega selle vastu võidelda ei ole võimalik. Me arutasime komisjonis ka, aga me ei leidnud tõesti ka kuidagi sellist seadusesätet, et kuidas jõuda koju. Nii et tõepoolest, ma arvan ka, et selline laste ja suhte kaudu teavitamine ja lastelt lastele noortelt noortele programm, et see on kindlasti tõhusaim vahend. Kuid kuidas on seaduse rakendamise ja järelevalvega Nelli Kalikova Siin ei ole vaja loota seal, no ma ei tea politseile või, või kasvõi munitsipaalpolitseile, kuigi näiteks tänaval võiks küll sellega munitsipaalpolitsei tegeleda, eks ole. Ma arvan, et palju üks roll on see pere, mis me rääkisime, eks ole, ja teine roll on, on nende asutuste omanikud pärast, et, et kui ikkagi asutuses ei ole lubatud suitsetada, kes vastutab ja kes maksab trahvi omanik, eks ole. Uus tubakaseadus loodetakse vastu võtta neljandal mail. Kirjastus Eesti loodusfoto esitles Tartus uut seeneraamatut, see on üle 40 aasta esimene põhjalik algupärane seeneraamat Toomas Kelt intervjuu. Raamat 400 eesti seent seenestaja taskuraamat annab ülevaate kõige olulisematest Eestis kasvavatest seentest. Autori mükoloog Kuulo Kalamehe hinnangul on 400 seent päris paras kogus, mida ühte raamatusse kokku panna. Ja 400 seent on esimeses järjekorras väga paras arv kokku panna, sellepärast sellest, et Eestis on söödavaid mürgiseid ja ka ütleme seenest metsas nii esimestena ette jäävaid mittesöödavaid seeni kokku umbes 600, üldse on suur seeni Eestis 2000 riiki, nii et see on nii üks neljandik stseeni Eestist. Me püüdsime siia kokku panna just nii, et kui inimene läheb metsa sisse kasvukohtade, püüti määrajaid raamatus ka olemas, et siis kui on hea ja normaalne seeneaasta, siis ta peaks kohtama neid kõige tavalisemaid seeni. Kalamees lisas siiski, et kõige tavalisemaid seeni paari sõnaga nimetada ei saa. Seeneliigid esinevad meil ajati erinevalt, praegu hakkab seeneaeg metsas juba peale ja see kestab kuni jõuluni, kuid viimane aasta Meil on isegi näidanud seda, et seened kasvavad meil aastaringselt ja igal aastaajal ja Allasta tüübil oma väga head seeneliigid, Need, neid häid seeneliike on kindlasti mitukümmend. Meie inimesed tundsid seeni aastakümneid tagasi nõrgalt aga nüüd, eriti viimasel aastakümnel, on see seenetundmine oluliselt paranenud. Meie põhjanaabrid soomlased teavad seeni igiammustest aegadest väga hästi. Võib-olla on selle põhjuseks see, et eestlased on hakanud väga palju soomes käima, kohtuvad seal inimestega kokku ja korjavad isegi seal seeni. Kuula Kalamees pani seenestaja käsiraamatukokku koos harrastusseeneuurija sisustusarhitekt Vello Liiviga. Koostöö sujus väga hästi, rääkis Kalamees. Mina tunnen Vello Liivi juba 30 aastat, kui ta hakkas koostööd tegema meie mükoloogidega. Vello Liiv on selle aja jooksul jõudnud väga kõrgele tasemele, ta naerab ja tunneb see niisama hästi kui meie seene teadlasedki hilisemal ajal siis on juhtunud nii, et ta on hakanud seeni väga intensiivselt pildistama ja tema on praegu meie ainukene seenefotograaf. Raamatuesitlusele eelneb ka emeriitprofessor Kuulo Kalamehe 70.-le juubelile pühendatud seminar Toomas Kelt, Eesti Raadio Tartu stuudio. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm, puhub kirde ja põhjatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss üks kraad. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund või lörtsi. Puhub kirde ja põhjatuul neli kuni 10, rannikualadel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme null kuni pluss kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.