Kell on kaheksa Eesti raadiouudiste toimetus võtab veel kord kokku 26. aprilli, olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Eesti raudtee üldkoosolek ei kinnitanud ettevõtte eelmise aasta majandusaruannet. Riik soovib sõltumatut hinnangut Eesti raudtee vara ümberhindamisele. Selle aasta esimene kolme kuuga raudtee ülesõidukohtadel toimunud juba kaheksa kokkupõrgete eksperdid peavad peamiseks põhjuseks juhtide hoolimatust. Raudtee ohutuse nädal juhib sellele teemale tähelepanu. Rahandusminister loodab panna tasakaalus eelarve kokku juuni lõpuks. Läti võib nõustuda piirilepingu sõlmimisega Moskvas 10. mail, nii teatas Läti välisminister. Prantsusmaale on endiselt 52 protsenti inimestest Euroopa põhiseaduse vastu. Täna oli Pariisis koostööd toetamast Saksamaa kantsler. Pärnus toimunud teatriteemalise mälumängusarja võitis sütevaka humanitaargümnaasium. Ilm püsib sademeteta, öösel on temperatuur kahe külma ja kolme soojakraadi vahel, homme on kaheksa kuni 15 kraadi sooja. Eesti raudtee üldkoosolekul oli majandusminister Edgar Savisaar vastu ettevõtte eelmise aasta majandusaruande kinnitamisele. Riike esindava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole raudtee vara ümberhindamist kahe koma neljalt miljardilt kroonilt kuue koma ühele miljardile tehtud usaldusväärselt lähemalt. Hanno Tomberg. Eesti raudtee eelmise aasta majandusaruandes kasvas ettevõtte vara ühtegi 3,7 miljardit krooni 6,1 miljardi kroonini. Vara ümberhindlus auditeeris vähetuntud Eesti firma, kelle omakapital ei vasta nii suure vastutuse võtmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudtee osakonna juhataja Ain Tatter. Majandusaasta aruanne, et üldkoosolek ei kinnitanud, kuna riigile kuulunud aktsiate esindaja hääletas majandusaasta aruande heakskiitmise vastu sellises ulatuses ümberhindlus nagu 3,7 miljardi võrra eeldab ikkagi sellise sõltumatu rahvusvahelise audiitorfirma hinnanguid. Vara ümberhindamine lõid segamini ka raudteeinspektsiooni arvutused raudteeinfrastruktuuritasu kehtestamiseks ja võimaldas Eesti raudteel uued hinnad vaidlustada. Inspektsioon peab lähtuma ikkagi metoodika kinnitatud metoodika põhimõtetest ja arvestatakse kapitalikulu soetusmaksumuses, mitte varade ümberhindamise, nii et reaalselt see nagu ei muuda selles mõttes kasude tasude määra. Eesti raudtee enamusomanikufirma BRS nõukogu liikme Jüri Käo sõnul soovitas varade ümberhindlust Eesti raudteeaudiitor Deloitte Dust. Riigi esindajad ei vaidlustanud nagu ümberhindlust kui sellist ja saavad hästi aru, et ümberlinnus on vajalik ja põhjendatud. Nad tahavad igaks juhuks veel täiendavalt veenduda, et ümberringlus on läbi viidud vastavalt kehtivale nii-öelda raamatupidamisseadusele. Selleks tahetakse tellida tõesti raudtee telliks ühe eraldi sõltumatu eksperdi, kes selle asja üle vaataks. Tatari sõnul raudteeinfrastruktuuritasude ümbervaatamiseks põhjust ei ole ja uued hinnad hakkavad kehtima alates 29.-st maist. Küll aga näete põhjust kahelda Eesti raudtee aastaaruande kinnitamisest. Et juhul, kui nüüd tähtaegselt seda majandusaasta aruannet naudi, titt ei ole võimalik teha, siis on meie ettepaneku, et eelmise aasta majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ilma ümber hinduseta. Edasi raudteeteemadel jätkame, kestab raudtee ohutuse nädal, eesmärgiks teadvustada liiklejaid raudteega seotud ohtudest ja vähendada õnnetuste arvu. Meelis Kompus jätkab. Ainuüksi selle aasta esimese kvartali jooksul juhtus Eesti raudteeülesõitudel kaheksa kokkupõrget, milles sai vigastada viis inimest. Eelmise aasta sama perioodi kohta käiv statistika on kurvem, hukkus kuus inimest ja sai vigastada kaheksa. Seepärast on alanud teavituskampaania kõigiti põhjendatud, nentis julgestuspolitsei liiklusjärelevalve osakonna juhataja Tõnis Sulu. Tagajärjed on traagilised, väga traagiliselt. Selle jaoks on kõik kampaaniad teretulnud. Kuidas sulle tundub, et mis selliste õnnetuste peamine põhjus on see juhtida selline hoolimatus või võib-olla näiteks see, et raudtee ülesõidukohad ei ole nii hästi nähtavad? Kindlasti tuleb eraldi lahata, aga näha on, et ikkagi juhtide hoolimatus pluss ka mõnel kohal siis nähtavus, raudtee tähistamine ja muud ohutusmeetmed raudteel. See auto ja rongi kokkupõrge oli betooni tänava ülesõidul õnneks lavastatud, aga kuulsite ise, kuidas purunesid Reltsidele jäänud auto küljeklaasid ja kuidas võimas vedur autot piltlikult öeldes nagu põhukotti enda ees edasi lükkas. Kündis üles kogu rööpmealuse. Killustiku auto jäi kõige selle järel siiski üllatavalt terveks. Tõnis Sulu. See, et auto on praegu suht-koht terve, ei tähenda seda, et inimene ei oleks seal kõrvalistmel surma saanud. See näitab küll seda, et see tõenäosus ellu jääda seal kõrvalistmel oli, alla on praegusel juhul suhteliselt väike, nii et ma kardan, et seda inimest enam ei ole. Teavituskampaania eest kannab hoolt mittetulundusühing, operatsioon Life'i ver, Estonia, selle tegevjuht Urve Miidla. Tegelikult autojuht peab tundma liikluseeskiri õige põhjalikult ja autojuhi esmane ülesanne on siis kiiresti kõik reisijad autost välja saata ja vedurijuhile anda märku sellest, et ta teaks asjast hakata pidurdama. Urve Miidla kui Tõnis Sulu on üht meelt selles, et karistuste karmistamine või stoppmärgi eiramisest teooriaeksamile saatmine paadunud autojuhti väga ei distsiplineeri. Massiline seaduste karmistamine ei aita, juhid, liiklejad peavad aru saama, mis neid tegelikult hoiab, siis ongi tulemus olemas. Jätkame välisteemadel. Prantslased on endiselt pessimistlikud Euroopa põhiseaduse suhtes, täna olid Pariisis seaduse toetajatele abiks ka sakslased. Enneken laugen, Pariisist jätkab. Täna oli Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder peaaegu terve omavalitsuskabinetiga Pariisis, et osaleda ühisel Ministrite nõukogu istungil. Nagu tavaliselt oli viiendat korda toimuva Saksa-Prantsuse ühisnõupidamise keskseks teemaks majanduslik koostöö. Pärastlõunal tähistati sor Bonnis Saksa-Prantsuse, Kaubandus- ja Tööstuskoja viiekümnendat aastapäeva. Eva president Chirac oli hoolitsenud selle eest. Lähtumine meedias laialdast kajastamist leiaks, kuna sündmust on väga soodus rakendada mai lõpus välja kuulutatud Euroopa konstitutsiooni referendumi jah-kampaania etteotsa. Nii kinnitasidki mõlemad riigipead pidulikult, et saksa, prantsuse tuumikmootor on tugeva Euroopa eest ihu ja hingega väljas. Alates veebruari lõpust on Prantsusmaal kuumimaks teemaks eelolev referendum. Kõik meediavormid on tulvil debate, uue konstitutsiooniteemalised raamatud on saanud kahe kuuga bestsellerite. Eks. Eile avaldatud arvamusuuringute järgi on aga 52 protsenti praam lastest konstitutsiooni vastu. Veel nädal tagasi ütles ei, lausa 55 protsenti küsitletuist. Parempoolsete ridades on ülekaalus siiski konstitutsiooni pooldajad. Vastuhääletajate arv on kahanemas, hetkel on neid 21 protsenti. Vasakpoolsete seas võidutsevad jätkuvalt ei meeleolud parlamendi suurima positsiooni jõu. Sotspartei read on täielikult lõhestunud. Kui partei juhatus teeb kihutustööd konstitutsiooni poolt, siis koguni 55 protsenti sotside toetajatest on viimastel andmetel põhiseaduse vastu. Pinge on seda tugevam, et üks kahest valijast ei ole veel oma kindlat otsust langetanud. Prantslased ei ole konstitutsiooni kui niisuguse. Nad ei usalda lihtsalt EL-i põhiseadust väljapakutud kujul ja sõnastuses vasakpoolse ei leeri, peamine hirm on seotud sotsiaalsete garand Tiide vähenemise ja majanduse liberaliseerimisega. Parempoolsete jaoks on üheks komistuskiviks uued laienemiskavatsused, nimelt Türgi küsimus. Chiraci tänase sõnavõtu põhisõnum oli omakorda see, et tänu konstitutsioonile on võimalik täiesti uudse tuppa mudeli väljatöötamine, mille aluseks on sotsiaalne turumajandus. Prantsusmaa häda on ilmselt selles, et veel ainult kuu enne referendumit ei tee valijad vahet, kus lõpeb sisepoliitika ja algab Euroopa Liidu kompetents. Kui oma riigis kasvab tööpuudus ja väheneb ostuvõime, see tähendab valitseb rahulolematuse ebakindlus, on hirmul suured silmad. Eneken laugen, Pariis. Nüüd muud olulisemad välisuudised Meelis kompuselt. Läti võib nõustuda sõlmida Venemaaga piirileppe 10. mail Moskvas Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumise ajal, arvas Läti välisminister Artis Pabriks. Minister ütles, et ta võiks lepingu ise allkirjastada. Paariks meenutas, et Venemaalt saadi kutse piirilepe allkirjastada 10. mail ja ta ennustas, et pakutud päevalasega toimub. Piirileppe juurde käib deklaratsioon, kus öeldakse, et Läti ei seo piirilepet okupatsiooni tagajärgede likvideerimise küsimusega. Pabriks ütles ajakirjanikele, et selliste deklaratsioonide lisamine piirilepetele on rahvusvaheline praktika, mille kasutamist soovitasid juristid. Minister lisas, et Läti okupeerimise küsimuse juurde tuleb tagasi pöörduda alles siis, kui Venemaa on selleks valmis. Kolm Rumeenia ajakirjaniku pantvangi võtnud Iraagi võitleja Nad pikendasid vangide tapmise tähtaega ööpäeva võrra. Võitlejad on lubanud vangid tappa, kui Rumeenia oma vägesid Iraagist välja Ivy. Rumeenia pole seda nõuet kavatsenudki täita, kuigi opositsioon on valitsust üles kutsunud pantvangivõtjate soove rahuldama. Valitsusametnikud on aga seni kommentaaridest keeldunud. Viimased Süüria sõdurid ja luureagendid lahkusid täna Liibanonist, lõpetades 29 aastat kestnud okupatsiooni ja vahetu sekkumise naaber Maasjusse. Vägede lahkumine kestis kokku seitse nädalat. Liibanon lased kuulutasid pärast baaside tühjenemist uue ajastu saabumist, aga paljud analüütikud kahtlevad, kas Süüria mõju on Liibanonis ikkagi jäädavalt lõppenud. Täna oli peaminister Andrus Ansip rahandusministeeriumis. Muude jooksvate küsimuste hulgas arutati ka järgmise aasta eelarvega seonduvaid küsimusi. Peaminister ja rahandusminister on mõlemad veendumusel. 2006. aasta eelarve saab olema tasakaalus. Võrreldes 2005. aasta eelarve tuludega, mille maht on 53,04 miljardit krooni, on kavandatava 2006. aasta eelarve tulude mahuks 57,14 miljardit krooni. Rahandusministri sõnul on kavas esitada valitsuskabinetile järgmise aasta tasakaalus eelarve vastavalt kabinetis kokku lepitavale ajale. Juunikuu lõpuks. Pärnus jõudis aga täna kuule koolinoorte teatriteemaline mälumängusari Gulliver idiaatri mäng sellest lähemalt Toomas šalda. Jaanuaris alanud koolinoorte teatriteemalises mälumängusarjas osalesid kuue Pärnu ja Pärnumaa kooli võistkonnad. Kokku peeti seitse kohtumist, kus parimate väljaselgitamiseks tuli osalejatel lahendada nii loomingulisi ülesandeid kui vastata klassikalistele teatriküsimustele ja tunda ära teatrimuusikat. Alati on osalenud ka mõni üllatuskülaline, kelleks on palutud mõni Endla teatri näitleja või lavastaja. Täna oli selleks Piret Lauri maa, kes tänavu valiti Pärnu teatri parimaks naisnäitlejaks nii publiku kui kolleegide poolt. Mõni tund tagasi Endla teatrikohvikus lõppenud finaali jõudsid sütevaka humanitaargümnaasiumi raeküla gümnaasiumi noored. Võitja kuulutas välja sarja korraldaja, Pärnu ülejõe gümnaasiumi informaatikaõpetaja Jaakend. 2005. aasta pulli vere teatri mängu võitjaks tuli sütevaka humanitaargümnaasiumi võistkond. Ja kannul palusin hinnata nii noorte esinemisoskust kui nende teatrialaseid teadmisi. Need etendused, mis ma siin näinud olemine improvisatsiooni, need olid fantastilised. Kahe meetri kõrgusele õhku hüppav hunt Tõstamaalt näiteks või näiteks eelmisel korral poolfinaalis raeküla Romeo ja Julia. Aga Tügavamata etendus oli märgata seda, et esimestes mängudes veel ei kujutavad ette, millised küsimused on aga need, kes jõudsid edasi järgmisse mängu, teadsid juba, mis tulemas ja ootamas on, valmistasid ka eriti nüüd siin finaalis oli seda märgata. Midagi osalejad ise sarjast arvavad võiduka sütevaka humanitaargümnaasiumi võistkonna liige tuulitav. Minule pakkus lihtsalt rõõmu, ma ütleks, esiteks, meil oli väga lõbus teha neid teatritükke, mis me pidime tegema, neile tüüdake, saime ka igasuguseid teadmisi, sellepärast et me ikkagi õppisime ka ise juurde. Eelkõige andis suurt rõõmu. Nii korraldajad kui osalejad olid seda meelt, et teatriteemaline mälumängusari Pärnu koolinoortele võiks kujuneda traditsiooniks Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ja ilm on meil öösel vähese pilvisusega ja sademeteta, kohati võib olla udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, õhtul võib Kagu-Eestis vihma sadada. Puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on homme kaheksa kuni 15 kraadi. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.