Täna kuulete järjekordset saadet sarjast riigita rahvas, seekord tuleb juttu Itaalias elavatest Fryulidest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Itaaliast räägitakse ikka kui itaallaste riigist, vaatamata sellele, et seal elab mitmeid väikerahvaid ja mõne väike rahvaarv ei olegi nii väike võrreldes meiega. Jah, näiteks frii uule elab oma ajaloolisel asualal Fjuulias umbes 550000 vähemalt see 550000 on need inimesed siis, kes peavad ennast juuliks, arvatakse, et tegelikkuses annet Frjule seal veelgi rohkem. Ja seal fruulias noh, ligikaudu 500000 inimest kasutab ka riiulikeelt. Nii et kui me mõtleme eestlaste peale, keda ilmselt Eestis on kusagil 900000 kandis, siis jah, ega neid Fry uule ei olegi väga palju vähem kui meid. Ja kui me mõtleme selle peale, et väljaspool Fryuljat elab Itaalias umbes 170000 Fry uuli ja väljaspool Itaaliat elab umbes 800000 Frjuuli siis kokkuvõttes on fruulid rahvusena tegelikult üksjagu suurem rahvas, kui eestlased. Lihtsalt oma ajaloolisel asualal fruulias elab neid siis jah, vähem kui meid, eestlasi, siin Eestis. Sulide ajalooline asupaik on siis Itaalia kirdeosas. Veneetsiast natukene põhjavool ja see Frioolia tänasel päeval moodustub kolmest provintsist ja see kolm provintsi omakorda on autonoomse maakonna Fryulja Veneetsia Giulia osa. Fryulja Veneetsia, Giulia maakond koosneb neljast provintsist, nendest neljast provintsist kolm, on siis selle ajaloolise Fryulja osad, mis on huvitav. Kui me mõtleme selle autonoomse maakonna nime peale Fryulja Veneetsia Giulia, siis seal sees on nimi Veneetsia. Tegelikkuses Veneetsia linn sellesse maakonda ei kuulu. Veneetsia linn kuulub naabermaakonda, Veneto maha kanda. Aga jah, selle maakonna nimes on, on sees ka sõna Veneetsia. Fioolia on umbes seitse ja pool 1000 ruutkilomeetrit suur. Kui me võrdleme siin Eesti maakondadega, siis peaaegu kolm Saaremaad ja noh, see autonoomne maakond on üle 7800 ruutkilomeetri suur. Nii et vägagi valdav osa sellest autonoomsest maakonnast ongi Frjuulia. Ja selles Frjuulias elab siis peaaegu miljon inimest, täpsemalt umbes 970000 inimest. Autonoomses maakonnas elab üle 1,2 miljoni inimese. Priuljas on rahvastiku tihedus erinevates piirkondades vägagi erinev. On paiku, kus rahvastiku tihedus on umbes 100 inimest ruutkilomeetril, on paiku, kus rahvastiku tihedus ületab kolmesadat inimest ruutkilomeetril. Mis tähendab seda, et fuias on alasid, kus rahvastiku tihedus on umbes 10 korda suurem kui Eestis. Brasiilia põhjaosas on väga palju mägesid. No näiteks Fryulja kõrgeim punkt on peaaegu 2800 meetri kõrgusel üle merepinna üheksa mäe tippu, Frjuulias on enam kui kahe ja poole kilomeetri kõrgusel. Nii et jahviulia põhjaosa on küllaltki mägine. Samas Fryulja keske lõunaosa On jällegi tasandik ja, ja see on põhjuseks, miks selles suhteliselt väikese territooriumiga Fryuljas kohtab vägagi erinevat kliimat. Kui see tasandik on niiske vahemerelise kliimaga, siis kõrgel mägedes on alpikliima rästik, kes valitseb kontinentaalne kliima. Ja ka näiteks temperatuurid ja sademete hulk on Fryulja erinevates osades vägagi erinev. Tasandikul on piirkondi, kus aastas sajab keskmiselt umbes 1200 millimeetrit ehk siis umbes kaks korda rohkem kui Eestis. Aga mägedes on alasid, kus aastas sajab enam kui 3000 millimeetrit ehk siis umbes viis korda rohkem kui Eestis. Kõige soojem kuu on juulikuu. Sealsed keskmised temperatuurid on tasandikul 22 kuni 24 kraadi mägedes 14 16 kraadi vahel. Kõige külmem kuu on jaanuar. Jaanuari keskmine temperatuur on mõnel pool miinus viis kraadi, mõnel pool aga pluss viis kraadi enamikes piirkondades siis nende äärmuslikke tempera tuuride vahel. Üldiselt on tegemist meie mõistes igal juhul vägagi soojapaigaga ja see soe kliima seal on ka põhjuseks, miks see on piirkond, kus vägagi ulatuslikult kasvatatakse heledat. ViinamarjaFryulja ongi tuntud kui viinamarja ja, ja veinide tootmise piirkond. See väike Freulja annab umbes kaks ja pool protsenti Itaalia kuulsast veinitoodangust. Eeskätt toodetakse seda veini siis just nimelt heledates viinamarjadest. Ja on ju turistide meelispaik? Ja Juulia on tõepoolest turistide seas vägagi armastatud piirkond. Kui me mõtleme, et selles autonoomses maakonnas elab umbes 1,2 miljonit inimest siis seda autonoomset maakonda külastab aastas enam kui 10 miljonit turisti mis tähendab seda, et turistide hulk piirkonnas on kordades suurem kui kohalike elanike hulk. Me oleme võib-olla harjunud, et Eesti on suhteliselt atraktiivne turismimaa. Aga jah, selle Fryulja piirkonnaga ei anna siinset turistide hulka absoluutselt võrrelda. Süürias on ju korralik teedevõrk isegi põhjaosas, kus on palju mägesid, on väga head teed. Teedevõrk on väga hea nii maanteede kui raudteede osas piirkonnas arvestatava sadamat piirkonnas on oma rahvusvaheline lennujaam Ki ja, ja kõik see on loonud eelduse selleks, et kaasajal on piirkond Taagi aktiivse ja vägagi kõrgetasemelise majandusega. Veelgi enam, tegemist on Itaalia ühe jõukama piirkonnale. Kui vaadelda rahvuslikku kogutoodangut elaniku kohta või inimeste keskmisi sissetulekuid, siis see piirkond kuulub Itaalia jõukamate hulka. Samas peame arvestama, et väga palju sajandeid on tegemist olnud Itaalia ühe kõige vaesema piirkonnaga ja, ja see on asjaolu, miks alates 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi 70.-te aastateni rändas Fryuuljast välja ligikaudu üks miljon inimest umbes sama palju, kui seal elab täna inimesi rändas Fryuuljast välja ja seda vähem kui 100 aasta jooksul nad ei tulnud, toime ei tulnud toime. Tegemist oli majanduslikult siiski vägagi tagasihoidliku piirkonnaga ja põhjuseks asjaolu, et Fryul ja see ei ole mitte kunagi olnud arvestatavat tööstust. Seda ei ole seal tegelikult ka väga tänasel päeval. Fryulja majandus põhineb väike ettevõtlusel ja see väikeettevõtlus täna on vägagi kitsalt spetsialiseerunud vägagi kõrgetasemelisel spetsialiseerunud ja seda nii põllumajanduses kui ka tootmises. Lisaks viinamarjadele kasvatatakse seal ka hulgaliselt mitmesuguseid puuvilju köögivilju. Fryulja on tuntud juustutootmise piirkond, aga tähtsal kohal on ka näiteks singi tootmine tööstuses, Aphryuljas olulisel kohal mööblitootmine, aga ka näiteks selline küllaltki spetsiifiline valdkond nagu nugade tootmine. Ja need lähevad suurest ekspordiks. Jah, ja nii mööblist kui, kui nugadest suur osa just nimelt läheb ekspordiks ja ka põllumajandus saadustest suur osa läheb ekspordiks ja nii on jah, tõesti saavutatud olukord, kus suhteliselt lühikese ajaga, noh, me võiksime rääkida siiski viimasest 40-st aastast umbes on piirkond tõusnud madalseisust korralikesse kõrgustesse ja, ja tänasel päeval ei ole selliste väljarändamise survet nagu see sageli kipub olema. Ei ole halba heata, võiks öelda nii, et fruulide rahvuse säilimise jaoks on see Fryulja piirkonna pikaajaline vaesus olnud tegelikult vägagi positiivne. Kui me mõtleme kui väikese rahvaga siiski Itaalia kui terviku mõistes on tegemist, siis see truulid on suutnud säilitada suures osas oma keele. Näiteks enam kui 18 aastastest fruulidest Frjuulias peab üle 70 protsendi oma esimeseks keeleks riiulikeelt, mis siis, et enamus riiul on kakskeelsed, nende esimene keelav pruulikeel ta väga vanade inimeste seas enam kui kaheksakümneaastaste seas on see protsent tublisti üle 90 ja, ja see, et nad on suutnud säilitada oma keele, et nad seda ka aktiivselt igapäevaelus kasutada. See on suuresti tingitud sellest, et sinna Fryuliasse ei ole olnud sellist tõsist migratsioonisurvet Itaalia muudest piirkondadest don Fry uuliasse suhteliselt vähe soovitud minna ja, ja pruulid on seal saanud elada isekeskis ja sellistes tingimustes on olnud lihtsam säilitada oma keelt ja kultuuri. Muidugi viimasel ajal Fryulja elanikkond on kasvav ja seda ka migratsiooni tõttu, ent siiski paljude teiste väikerahvastealadega võrreldes ka Euroopas, ma mõtlen, on Fryuliasse migratsioonisurve siiski tagasihoidlik ja, ja tänu sellele, jah, on Fry uulidel küllaltki hea võimalus oma keelt ja kultuuri säilitada ka lähitulevikus. Kas ametiasutustes saavad sõõrid oma asju ajada, Freudi keeles? Tänasel päeval kahjuks veel mitte. Fryuljas on küll Fjuuli keelt viimase 15 aasta jooksul kaitstud Fr juuli keelt on siis nii, kohalike seadustega ma mõtlen siis autonoomse maakonna seadustega, kui isegi Itaalia vabariigi seadusega kaitstud lausa kolmel korral, 1993. 1996. ja 2007. aastal. Ja kõige kaugemale on selles mõttes läinud selle autonoomse maakonna 2007. aasta seadus mis väga detailselt loetleb ette Frjuulideile õigused, keele, rääkijate, õiguse, pruulikeelekasutusalad, keele õpetamise ja muu sellise. Ent tänasel päeval ametlikus asja majanduses riiulikeel siiski ei kasutata, kuigi alates 2007.-st aastast on siis riiulil õigus vastata pruulikeeles. Tal ei ole täna veel õigust nõuda, et temaga suheldakse fruuli keeles ametlikus asjaajamises, aga tal on õigus vastata fruuli keeles. Ta ei ole kohustatud seda tegema itaalia keeles. Freali keele oskajat kasutajate puhul on oluline see, et nii nagu paljude teiste riigita rahvaste puhul ka selle rahva juures linnades on keele kasutamine oluliselt väiksem kui väljaspool linnu. Samas näiteks kui me mõtleme keelekasutuse peale igapäevases elus ja näiteks ka äridest, siis seal on keele kasutamine tegelikult väga ulatuslik, kuna pruulias enamus ettevõtteid on väikeettevõtted, sisenes väikeettevõtetest tegelikult igapäevase keelena, toimib just nimelt fruulige, see kõik tegelikult aitab igapäevakeeles pruulikeelt säilitada, aga säilitada jah, siiski just nimelt vanemate inimeste seas noored sageli lähevad üle itaalia keelele. Ja muidugi see avardunud maailm tähendab ka seda, et osade noorte jaoks, kes isegi pruulikeelt oskav konfriuli keel mitte esimesel mitte teisel kohal, vaid lausa kolmandal kohal olev keel. Esimesel kohal on itaalia keel, teisel kohal on inglise keel kui internetikeel ja siis tõesti alles kolmandal kohal, kui üldse on, siis alles kolmandal kohal on fruuli keel. Selles mõttes ohumärke on, aga jah, see 2007. aastal vastuvõetud vägagi positiivne seadus peab nendele ohumärkidele vastu seisma riskitegurite ilmnemise tõenäosust vähendama. Itaalia keskvõim on need pruulikeele kaitseks ette võetud seadusemuudatused mõnes osas tunnistanud lausa põhiseadusevastaseks. Selle autonoomse maakonna võimuorganid on nagu natukene püüdnud eeskujuks võtta Katalooniat sinna Kataloonia tasemeni liik. Järgmiseks on küll veel väga palju aega, aga, aga natukene on see siiski nagu eeskujuks võetud ja, ja Itaalia keskvõim ütleb, et see on siis defr juulikeelsete suhtes nagu diskrimineeriv lähenemine unustades samas täiesti ära, et Fry uulia on siiski Frjuulide ajalooline kodumaa ja kui seda Fryulgelt seal ei kaitsta igas mõttes, siis noh, kus mujal veel ja, ja kui seda ei kaitsta, siis selge see esse fluorigeel võib hääbuda fruuli keeles ilmuv ajakirju. Freudi keeles ilmu küll mitte ühtegi sellist päevalehte, mis ilmuks kogu selles Fry uulias ja mis oleks täielikult Fryuli keelne. Seal on mitmed ajalehed, kus on osa artiklitest pruulikeelsed osa itaaliakeelsed täielikult pruulikeelset ajalehte paberkandjal olemas ei ole, internetis aga küll. Feuli keeles antakse välja raamatuid riiuli, järjest tehakse näidendeid. Pruulikeeles on viimastel aastatel tehtud ka filme. Freudi keel levib internetis. Kui me oleme siin harjunud vaatlema, kui palju on vabatahtlikkus internetientsüklopeedias vikipeedias mingi väike rahvakeeles artikleid siis fruuli keeles Ansa artiklite arv täna siiski suhteliselt väike, see on peaaegu 3000. No seda ei ole palju, eriti kui me näiteks mõtleme, et Korsika keeles on see number peaaegu 6000 või või kõmri keeles peaaegu 28000 või baski keeles üle 57000. Aga siiski jah, internetis on riiulikeelsed lehed täiesti olemas, fruuli keelt on võimalik õppida koolides, tänasel päeval on siis vanemate jaoks otsustamine, kas laps õpib koolis fruuli keelt ka või mitte vabatahtlik. Aga see vabatahtlikkus on siis viimastel aastatel viidud sellisele printsiibile, et üldiselt õpetatakse, kui lapsevanem ei taha, et tema lapsele seda õpetatakse, siis ta peab tegema vastava avalduse. Enne oli nagu, teistpidi, enne oli nii, et ei õpetatud ja need, kes tahtsid, need pidid tegema avalduse ja varem õpetati seda fakultatiiv ainena, aga nüüd siis jah, on jõutud teistsugusele lähenemisele riiulikeelt ei õpetata siis mitte algkoolis, aga õpetatakse ka keskkoolis ja näiteks keskkoolis vähemalt ühel tunnil, nädalast me muidugi teame, et ega see keeleõpe üks tund nädalas, see ei ole ju praktiliselt mitte midagi, see on ikkagi väga vähenenud seda keelt korralikult selgeks saada. Aga noh, parem siiski see, kui mitte midagi pruulikeeles tehakse ka raadiosaateid, on teleprogramme, osa saateid on kakskeelsed, kus on itaaliakeelsetele saadetele olemas freoonikeelne tõlge ja, ja positiivne on see, et jah, et viimastel aastatel Fr juuli keele kaitse ja, ja fruuli keelekastet vaatamine tegelikult laieneb ja laieneb ka selles mõttes, et administratiivsete meetoditega püütakse seda keelt kaitsta. Pruulikeelt on võimalik õppida kahes kõrgkoolis. Kui siin mõnikümmend aastat tagasi sai rääkida sellest, et üldiselt fruuli keeleõpe kõrgkoolis käib nagu väga kiiresti alla siis kõige viimastel aastatel on see olukord natukene paranemas ja, ja fruuli keele õppimist kasutamist toetatakse kohaliku omavalitsuse tasanditel Sis rahaliselt pruuli. Veneetsia Giulia maakond võib omale selliseid asju lubada, sest et jah, tegemist on Itaalia mõistes ühe kõige rikkama maakonnaga ja näiteks on olemas tänasel päeval isegi andmebaas, kus on üles loetletud viimseni pruulikeele õpetajat, kes Noffeuli keelt suudavad siis tõesti õpetajad arvestataval tasemel, et isegi selline andmebaas on olemas ja teda pidevalt täiendatakse ja, ja püütakse siis saavutada ka seda, et just suurendada fruuli keele õpetajate hulk, sest et kahjuks siin mõnikümmend aastat tagasi oli olukord selline, kus ikkagi enam kui pooled õpetajad Fryulja koolides tegelikult Fryulgelt ei osanud. Kui laiemalt vaadates elanikkonnast fruuli keele oskajaid oli suhteliselt palju, siis, siis jah, palun, kui õpetajate seas oli neid vähe ja väidetavalt siis arstide seas oli neid eriti vähe, aga kaasajal püütakse liikuda ka selle poole, et, et õpetajate hulgas jaga arstide hulgas, et oleks pruulikeele oskajaid rohkem. See oli keelel on õige mitu dialekti. Kuidas see asi on lahendatud keele õpetamisel. On püütud saavutada seda, et, et see ametlik kee põhineks siiski ühel dialektid ametlik keel on siis see keskpruulikeel, see on siis see nii-öelda see Fryuli standard ja mis on tänasel päeval huvitav, et see Frjulist standard on selline keel, mida kirjutatakse siis kõikides nendes erinevates dialektiliselt murretes ühteviisi. Aga mida siis erinevates dialektides hääldatakse pisut erinevalt? No lihtne näide, et kui sõnas on kirjapildis nagu pikki siis mõnel pool hääldatakse seda pikkaiin, aga mõnel pool hääldatakse seda Jeena või näiteks kui häälduses kuu, siis mõnel pool öeldakse seda, Huuna mõnel pool hääldatakse seda aga pikka uuna. See ühtne kirjapilt võimaldab siiski nagu kõnes erinevates piirkondades kasutada natukene sellist nii-öelda kohalikku keelt. Aga üldiselt jah, hariduses siiski püütakse juurutada pruulistandardi kasutamist, sest ilmselt üsna õigustatult arvatakse, et kui soovitakse keskenduda mitte ühele keelele, vaid soovitakse tõesti neid kõiki neid erinevaid murde dialekte õpetada, siis kokkuvõttes iga dialekti või murdekõnelejate hulk on nii väike, et sellest lihtsalt ei tule midagi välja. Son ressursside liigne killustamine ja selle väikese rahva juurest võib nagu mõjuda halvasti. Kuigi jah, eks Frevlias nendes piirkondades, kus siis ei kõneleta seda standard freooni keelt, eks seal on ka kohati sellist vastuseisu sellele ühtse keele juurutamisel, et öeldakse, aga noh, et nüüd see keskpruulikeelse nagu siis hävitab mõnes mõttes teisi pruulikeeli seda ühtset fruuli keelt on tegelikult juurutatud mitte nüüd ainult viimastel aastatel või siiski juba pikemat aega ja see on kindlasti ka üks põhjus, miks on õnnestunud seda Fryulge suhteliselt hästi säilitada. Milliste keelte hulka keel kuulub? Kuulub romaani keelte hulka, täpsemalt retoromaani keelte hulka, retoromaani keeled on siis lisaks pruulikeelele ka veel ladina keel, mida vahel eestilis nimetatakse ladina keeleks ja romansi keel. Ladinid elavad siis Põhja-Itaalias, täpsemalt dolomiidi mägedes ja nende fruulida ja Ladinite vahele jääb siis natukene Veneto maakonda. Ladinid elavad siis Fry uulidest läänevool ja nüüd nendest Ladinitest omakorda lääne pool küll, aga siis enam mitte Itaalias olid juba Šveitsis elavad siis romansid ja, ja kui Ladineid on suhteliselt vähe Ladinaid arvatakse olevat kusagil 30000 siis romanss on pisut rohkem ja romansside eeliseks on asjaolu, et Šveitsis on neli ametlikku keelt ja üheks ametikeeleks just selles kantonis, kus elavad põhiliselt romansid on siis ka romansi keel. Aga jah, kokku siis kolm retoromaani rahvast. Aga mis on huvid? Kaasaegne fr? Juuli keel on oma sõnavaralt itaalia keelele lähedasem kui näiteks romansikeelena ajaloo käigus, kus romansid on pikka aega elanudki. Šveitsi konföderatsiooni is ja frii uulid on elanud väga erinevate isandate võimu all ajaloo käigus on juhtunud nii, et need kunagised küllaltki lähedased sugulaskeeled on tänaseks päevaks jõudnud seisu, kus, kus sõnavara on jahvri Uly keelelähedasem, itaalia keelele kui romansi keelele. Aga Noffeuli keeles on sõnuga mitmetest teistest keeltest ja, ja vahel nimetatakse fruuli keelt lausa ida ladina keeleks. Sellepärast pruulikeeles on küllalt palju sõnu, mille tüved on pärit ladina keelest ja kreooli keelt on lisaks ladina ja itaalia keelele mõjutanud küllaltki tugevasti ka saksa keel ja, ja tegelikult ka Sloveenia keel. No varasemalt üldse slaavi keeled, aga, aga viimastel sajanditel jussist Sloveenia keel. Sest Sloveenid on ju pruulide idapoolsed naabrid. Žiguli keele tekke juures on oluline, et selle praeguse fruuli keele asualal Kristuse sünnipaiku ja enne seda elasid hoopis keldid, täpsemalt keldi rahvas karnid ja kaasaegses keeles on tegelikult ka üksikuid laensõnu keldi keeltest just nimelt sellest kunagisest karni keelest. Neid sõnu ei ole palju, aga neid sõnu siiski on. Nüüd aastal 181 enne Kristust Läks piirkond Rooma impeeriumi võimu alla ja roomlased nagu kõikjal oma vallutatud aladel hakkasid kiiresti peale suruma oma ladina keelt täpsemalt juurdus siis ka selles piirkonnas, mida tänapäeval tuntakse prioujana juurdus ka siis sealse rahvaladina keel ja just nimelt selle rahvaladina keeles siis pruulikeel ühel hetkel ka eraldus. Ja see ph juuli keele teke jäi kusagile esimese aastatuhande viimastesse sajanditesse. See on siis aeg, mil ladina keelest enamus neid keeli, mis ladina keelel baseeruvad, eraldusid, nii et jah, me võime öelda seda, et kusagil aastaks 1000 oli juba olemas fruuli keel. Esimeses reali eelsed dokumendid on teada 13.-st sajandist, 14.-st sajandist on teada Fryuli keelset ilukirjandust, sealhulgas fruuli, keelset luulet, aga üldiselt keskajal sellephjuuli keele kasutamine oli siiski suhteliselt tagasihoidlik ja muuhulgas oli põhjuseks asjaolu, et frii uuri, keel paljude sajandite vältel ei ole kunagi olnud oma piirkonnas ametikeeleks, et seal on kasutatud kõikvõimalikke teisi keeli. Ta esmalt oli ametikeeleks ladina keel, hiljem oli Veneetsia keel Veneetsia keel, siis keel, mida tegelikult kasutatakse tänapäeval, mis on siis itaalia keele üheks dialektiks ja peale Veneetsia keelt ametikeeleks oli itaalia keel. Aga Yasse fruuli keel ei ole kuni kõige viimase ajani piirkonnas noh, mitte mingisugust ametikeele staatust omanud. Ja see kahtlemata teeb selle juuli keele säilimise fakti tõesti veel imelisemaks või selles mõttes, et, et need pruulid vaatamata asjaolule, et neil on kogu aeg peale surutud teisi keeli, et nad on oma keele suutnud säilitada, see on minu arvates tõepoolest väga suur saavutus ja ei ta alles 19. sajandi teises pooles hakatis reali keeles suhteliselt rohkem avaldama kirjandust, sealhulgas siis ilukirjandust ja 1207 esimesel aastal anti välja esimene pruulikeele sõnaraamat ent 20. sajandil on fruuli keel elanud läbi küllaltki tõsiseid tõuse ja mõõnasid. Ja väga oluline aastaarv pruulikeele jaoks on 1933, mil siis Itaalia diktaator Mussolini keelustas igasuguse Fr. Juulikeelsete väljaannete trükkimise pruulikeele kasutamine omavahelises suhtlemises ei olnud keelatud, sellesse suhtuti põlgusega, sellesse suhtuti väga negatiivselt. Aga Jafar juulikeelseid trükiseid ei tohtinud välja anda Mussolini jaoks kogu see Itaalia pidi olema üksnes itaaliakeelne. 20. sajandi teisel poolel on huvi fruuli keele vastu Frioolias hakanud väga hoogsalt kasvama. Võiks öelda, et see huvi tegelikult algas kohe vahetult peale teist maailmasõda ja selle huvi edendamise juures on väga suured teened. Ühel konkreetsel isikul. Selleks isikuks on kuulus itaalia poeet, kirjanik, filmilooja ja intellektuaal Pier Paolo. Pasoliini ja Pasoliini eestvedamisel koondusid siis pruulikeeles, kirjutavad kirjanikud. Pasoliini oli üks juuli keeleakadeemia loojatest 1945. aastal. Pasoliini võitles Frjuulide autonoomia eest. Miks ta seda kõike tegi? Pasoliini ema oli Fryuul. Pasoliini ise ei olegi syndinud Frjuulias aga üsna varases lapsepõlves pärast seda, kui isa oli arreteeritud, kolissis Pasoliini Fryuliasse koos emaga ja lapsepõlves kuulis Pasoliini oma ümber küllaltki palju pruulikeelt. Jaa, vanemaks saades, kui ta juba kirjutas ja kuulus oli siis muuhulgas kirjutas Pasoliiniga fruuli keeles ja, ja need osaliini, jah, teened selle pruulikeelekastet tamise ärgitamisel jäiga Fryuli keeles kirjanduse väljaandmise fruuli keeles luuletuste kirjutamisel. Need teened on tõesti noh, võiks öelda, mõõtmatud viimase 100 aasta jooksul ei ole pruulikeele edendamise mõttes küll ilmselt mitte keegi jah, nii palju ära teinud, kui veer Paulubasoliinid. See oli tähestikus on 23 tähte ja neil puudub ka täht. Seda ka täht annab küll kasutavad, kuid üksnes võõrsõnades samamoodi üksnes võõrsõnades kasutavad nad ka yksi kiirekitia ja w-d. Aga noh, XY w see on nagu, nagu meile võib-olla mõistetavam, aga jah, et see keel oma sõnades saab hakkama ilma ka täheta võib mõnele tunduda üllatusena. Feuri keeles märgitakse eraldi ära pikk täishäälik, pikk täishäälik märgitakse siis ära katusega, täpsemalt sirgunud fleksiga. Nii on siis ka näiteks freooni piirkonna selle Fryulja omakeelne nimetus Fryuul. Kuigi see u-täht kirjutatakse seal ühe tähega, aga, sest sirgumpleks seal U peal näitab seda, et seda uut hääldatakse pikalt ja kui kahekordne täishäälik konfjuuli keeles täiesti olemas, siis kahekordselt kaashäälikut seevastu ei kohta fruuli keeles praktiliselt üldse. Feurieses nimisõnad võivad olla mees-või naissoost naissoost nimisõnad lõpevad sageli välja hääldatava e-tähega. Meessoost nimisõnad lõpevad aga enamasti kaashääliku või i'ga. Osaid Itaalia keelest pärit meessoost nimisõnu lõpevad hooga. Ja mis nüüd on huvitav, et mõned Fryouri rahvuslased, sealhulgas mõned fruuli kirjanikud, keelduvad neid O tähega lõppe vaid itaalia keelest üle võetud sõnu. O-tähe k lõbus kirjutamast. Nad kirjutavad nad sõnad küll, aga ilma selle lõpus olev oota nii et justkui nagu ametliku kirjapildiga vastuolus. Aga nad väidavad, et Fryuli keel ei peaks üle võtma itaalia keelest toorlaene et kui itaalia keelest võetakse sõnu üle, siis need sõnad tuleks siiski mugandada fruuli keele reeglitele vastavateks. Kuidas pruulid ja itaallased omavahel läbi saavad? Õnneks fruulias teravad, sellist rahvuslikku probleeme ei ole. Et kuigi Itaalia keskvõim on aeg-ajalt rääkinud, et Fryuljas On olemas rahvuslased noh, tegelikult rahvuslus positiivses mõttes on seal kahtlemata olemas, aga negatiivses mõttes rahvuslus seal sisuliselt ei ole kuigi osade itaallaste jaoks näiteks isegi Frjuulide rahvuslipu kasutamine on mõnes mõttes nagu selline äärmuslik väljendus. Strjuulidele on täiesti olemas oma rahvuslipp, mis on pärit juba vähemalt 15.-st sajandist, see on siis sinisel taustal kollase kotka kujutiskotkal on tiivad lahti sirutatud ja kotkas vaatab paremale ja seda lippu Itaalias ametlikult tunnustatud ei ole. Ja osa siis jah, itaallasi suhtub selle lipukasutamisse negatiivselt. Samas näiteks autonoomse maakonna sele fruuli Veneetsia, Giulia maakonna ametlikul lipul on ka kollane kotkas. Ta põhinebki sellel Frjuulide rahvuslipul talgil välimuselt täna teistsugune ja selle lipu kasutamissse suhtuvad itaallased hästi, see on täiesti ametlik maakonna lipp. Aga üldiselt seeläbi saame itaallaste huvide vahel on küllaltki hea. Noh, itaallased, suur rahvana ei tunne mõistagi ennast mitte kuidagi fruulide poolt ohustatuna. Ja teisest küljest nohvri uuliazcaju keele, see on ikkagi itaalia keel täna igas mõttes esimesel kohal. Võib-olla nüüd, kui fruulid hakkavad tõesti oma keed seal rohkem kaitsma, kui Itaalia keskvõim ei tee ka neile selles osas takistusi, siis võib-olla juhtuda thryuljas elavad itaallased ühel hetkel tunnevad, et neile tehakse liiga ja võib-olla mingi vastasseis teravneb, aga kaasajal siiski jah, itaallased ennast kuidagi ohustatuna ei tunne ja frii uurid, ilmselt on ühest küljest liiga väike rahvas aga teisest küljest ka võib-olla liiga alalhoidlik rahvas selleks, et väga aktiivselt oma õiguste eest võidelda. Ja et selle võitluse käigus oma põlise suure naaberrahvaga kuidagi tülli minna. Arvestama siiski ka seda, et Freulid on Põhja-Itaalias elav rahvas. Nende temperament ei ole siiski mitte kuidagi võrreldav sellise Lõuna-Itaalias ega keda me oleme harjunud ja kes ongi ikkagi väga temperamentne, vägagi võib-olla keevaline ja kes võib olla vägagi väikestest asjadest, võib väga tõsiselt ärrituda. Ja kus noh, konfliktid on, on palju kergemad tulema, see on täiesti teistsuguse kultuuriareaali kala kui, kui see LõunaItaalia Ajaloo jooksul on shoulidel olnud väga palju erinevaid valitsejaid. Nad ei ole olnud kunagi iseseisvad. Vaatamata sellele, et see rahvas on väga kenasti kaasajani säilinud ei ole see fruuli rahvas iseennast suutnud tõesti sisuliselt mitte kunagi valitseda. Tal on alati olnud mõne võõrrahva võimu all. Me oleme rääkinud paljudest väikerahvastest ja enamike nende juures oleme saanud rääkida ka sellest, et on siiski kasvõi mingi lühiajaline iseolemise periood või olnud või selline pooleldi iseolemise periood. Jah, aga pruulide puhul me sellest kahjuks rääkida ei saa. Pruulialale neljandal sajandil enne Kristust asusid siis elama keltide hulka kuulunud karnid ja ka tänapäeval, muide osa sellest Fryuljast nimetatakse ka karniaks. Nii et see keldi rahvas, karnid on suur jälje jätta, isegi tänasesse päeva teisel sajandil enne Kristust hakkasid Fryuljad koloniseerima roomlased. See tähendas seda, et nad tõid sinna koheselt oma keele, oma kultuuri, oma kombed ja Rooma võimu ajal oli selle tänapäeva Frjuuli aladel üks vägagi suur ja tuntud linn. Aga kui leia selles linnas elas teisel sajandil üle 100000 inimese. Linn kuulus selle Rooma nii-öelda keskprovintside hulka. Ühel hetkel, kui need Rooma nii-öelda keskelt provintsid, said omale numbrid sai see provints tänapäeva pruulialal numbriks 10 10. Rooma keskprovints ja see linn, aga kui leia oli keskRooma provintsi viie suurema linna hulgas. Nii et tegemist oli tõesti vägagi olulise keskusega. Põhjus selleks oli väga lihtne. See piirkond asus kaubateede ristumiskohal. Ühest küljest läbisid seda ida-lääne suunalised kaubateed siis mäestiku ja Aadria mere vahel tõesti ei olnudki mujalt nii-öelda võimalik kaubateid läbi viia, kui just nimelt läbi Fryulja. Aga teisest küljest kulgesid läbi tänapäeva Freulja, Aadria mere sadamatest algavad kaubateed, mis liikusid Põhja-Euroopa poole ja pole siis jahime, et seal, tänapäeva Freali aladel oli Rooma impeeriumil vägagi tähtis keskus. Pärast Rooma võimu lõppu aga selle piirkonna stabiilsust tõesti oluliselt vähenes ja piirkond on olnud paljude erinevate valitsejate all näiteks hunnide bütsantsi, langobardide võimu all. Langobardide kuningas lõi kuuendal sajandil juuli hertsogiriigi ja just nimelt selles hertsogiriigi nimel oli juba tänapäeva mõistes sõna Fryuul ja põhjus selleks oli lihtne ka Rooma ajal selle piirkonna nimes oli sees sõna juuli ja see juuli või July. Sellest nimest tulenebki siis Fr. Juulia ja selle Fryuli hertsogiriigi keskuseks oli näiteks foorum July ja see fruuli hertsogiriik koli üldse langobardide esimeseks riigiks ja toimista kui kaitsebarjäär Põhja- ja kirde poolt tulnud avaarida ja slaavlaste rünnakute vastu, nii et ka langobardide võimuajalise Fryuli ala oli küllaltki tähtis piirkond. Kaheksandal sajandil sattus Frjuulida frankide võimu alla ja 11. sajandil sai Fryulja uuesti hertsogiriigi staatuse kusjuures järgnevatel sajanditel hakkas Fryulja piirkond oma mõjuvõimu laiendama naaberalade arvelt. Ja ühtlasi võime me öelda seda, et keskaja mitmete sajandite jooksul oli see Fryulja piirkond üheks kõige paremini ja tugevamini organiseerunud organiseeritud piirkonnaks tänapäeva Itaalia aladel üldse. Et tegemist oli sellise küllaltki tugeva võimuga piirkonnaga. Ja, ja kuigi tegemist oli fruulia hertsogiriigiga seda hertsogiriiki siiski mitte kuidagi ei valitsenud Frjuulid. Järgnevates saadetes on oluline, et juba 12. sajandil hakkas Fryuljast tegutsema parlament, mis ühtejärge tegutses ligikaudu kuus sajandit, kuni aastani 1805 millise parlament keelustati, noh, see parlament, jah, muidugi oli ülikute parlament lihtrahval ei olnud selle parlamendiga mitte mingisugust asja. Aga eks need parlamendid keskajal olid enamus sellised ülikute parlamendid. Juba 14. sajandil anti välja Fryulja konstitutsioon, koguti siis kokku need piirkondlikud seadused. Viieteistkümnenda sajandi alguses ühendati Fryulja aga Veneetsia Vabariigiga. Piirkond sattus Habsburgide Veneetsia vaheliste sõdade tallermaaks ja suhteliselt kiiresti. Vaesus isegi näiteks põllumeestel ei olnud mõttekas suurt midagi maha panna, sest kunagi ei teadnud, millal jälle sõjasalk üles põldude jookseb ja, ja kogu sinu töövaeva tahtmatult või tahtlikult hävitab. Veneetsia vabariigi all olid Fryuljaska küllalt kõrged maksud. Veneetsia Vabariik oli ju selline mõnes mõttes toretsev riigikene ja selleks, et seda oma toredast ülal pidada, tuligi kehtestada kõrgeid makse. Veneetsia vabariigivõimu all tekkis riiulis veel üks oluline probleem. Nimelt oli Veneetsia laevade ehitamiseks vaja puitu ja, ja see asjaolu tähendas, et fruulias mitmes piirkonnas raiuti sisuliselt kõik metsad maha, tehti täiesti lageraie ja piirkond, kus oli olnud küllalt ulatuslikult metsa suhteliselt lühikese ajaga muutus vägagi metsavaeseks. Nii et jah, selle Veneetsia vabariigivõimu all oli neid probleeme Sofiilias palju ja näiteks seitsmeteistkümnenda sajandi algul laastus ja laastus just selle tõttu, et jällegi Veneetsia Vabariik oli sattunud tõsistesse rahalistes raskustesse ja oli siis sunnitud oma alamaid igas mõttes rahaliselt pitsitama. Nüüd 1797 Veneetsia Vabariik likvideeriti ja Fryulja sattus Austria võimu olla juba paar sajandit varem. Aastast 1516 oli Fryulja idapoolseim osa eraldatud Veneetsia Alt. Ta oli Habsburgide impeeriumi kontrolli alla läinud. Aga aga jah, siis 1797. aastal, kui Veneetsia Vabariik likvideeriti siis koguse Fryulja sattus Austria võimu alla. 19. sajandi algul oli Fr Julia lühiajaliselt kaid, Itaalia kuningriigi osa. Aga 1815. aastal rahulepinguga muudeti fruulia osaks Lombardia-Veneetsia kuningriigist. Seal on vardja, Veneetsia kuningriik omakorda oli aga osa Austria impeeriumist. Nii et jälle siis sattus Fry uulia austria võimu alla. Noh, ei saa öelda, et see Austria võimu all olemise periood Fryuljale väga halvasti mõjus, mõnes mõttes isegi mõjus positiivselt Fryulja tuuri arengule mitte küll just fruuli kultuuri arengule. Aga piirkonna kultuuri arengule laiemalt, sest Austria teadagi, oli kultuuri mõttes küllaltki eesrindlik maa ja, ja seda enam, et ega need Austria kesksed aladki sealt Frealiast ju väga kaugele ei olnud. Nüüd, 1866. aastal ühendati enamus realiat Itaaliaga reale, idapoolsem osa jäi aga jätkuvalt Austria osaks ja seda siis kuni esimese maailmasõja lõpuni välja. Esimese maailmasõja ajal toimus realias mitmeid tõsiseid lahinguid ja, ja kõige tõsisematest lahingutes sai seal korraga surma üle 30000 inimese. Hilisemast ajast on oluline, et 1976. aastal Olifjuulias küllaltki tugev maavärin Richteri 10 pallisel skaalal 6,4 palli ja surnuid oli peaaegu 1000, vigastatuid peaaegu 2400. Üle 150000 inimese jäi kodutu üks. Nii et jah, see 1976. aasta maavärin mõjutas Freuljat üsnagi negatiivselt peale teist maailmasõda. Kui üldiselt Itaalias toimus demokratiseerimine või võeti jälle suund demokraatlikule riigikorrale, siis Frjuulias selline Itaalia keskvõimupoolne sekkumine fruuli keele kasutamise takistamiseks siiski nagu päris ära ei kadunud, kuigi seadusega ei olnud see mitte kuidagi keelatud. Aga üldiselt ega keskvõim mitmete aastakümnete jooksul peale teist maailmasõda ega ta väga hästi ei suhtunud sellesse kui fri uulid, seal tahtsid aktiivselt oma keelt ja kultuuri edendada ja, ja selline noh, mõnes mõttes negatiivne suhtumine kestis kuni 1900 üheksakümnendat aastat, seni aga viimastel aastatel on siis jah, olukord oluliselt paranenud ja kindlasti mängib siin olulist rolli ka asjaolu, et Euroopa liidus tervikuna on vastu võetud mitmesuguseid seadusandlikke akte väikerahvaste ja nende väikerahvaste keelte kaitseks ja Itaalia olles Euroopa liidus noh, ei saa ka sellest kõigest päris mööda vaadata ja seetõttu näiteks ka selle Fryulja Veneetsia, Giulia maakonnavõimuorganid oma tegemistest, sealhulgas 2007. aasta seaduses, mis käsitleb siis Fryulja keelt ka selles seaduses suuresti tugineti ka just nimelt nendele Euroopa Liidu seadusandlike aktidele, mis käsitlevad väikerahvaid ja väikerahvaste keelte kultuuri. Nii et ka nendel kohalikel võimuorganitel on, millele tugineda. Ja muidugi võib öelda, et võimalik on see kõik suuresti tänu sellele, et fruulid on siiski pruuli ja piirkonnas mitmel pool tänagi valdavas enamuses effiuljast tervik, kunagi on neid enam kui poolpruulid on seniajani suutnud ka nendes võimuorganites saavutada küllaltki sellise hea esindatuse ja, ja see on siis asjaolu, miks on suudetud siis vastu võtta ka selliseid seadusandlikke akte Frjuulide keele ja kultuuri kaitseks. Ja miks see asi ei ole jäänud nüüd viimastel aastatel mitte ainult siis nende normatiivaktide tasemele, aga miks siis ka tõesti reaalselt administratiivsel tasemel seal kohalikes võimuorganites püütakse fruulide keelt ja kultuuri kaitsta ja luua paremaid tingimusi selleks et riiulikeel säiluks. Ja ma ei välista asjaolu, et Frevid sealfjuulias saavad ka rahvusena ühel hetkel tõsise autonoomia. Ühest küljest need viimaste aastate arengud annavad põhjust seda arvata, teisest küljest Euroopa Liidu vastavad arengud. Ja kolmandaks, eks see, selline üldine laiem suhtumine erinevate keelte ja kultuuride paljusus on positiivne, mitte negatiivne. Et see selline arusaam ja teadmine, eks see on Euroopas ka viimastel aastatel siiski järjest laiemalt juurdunud ja juurdumas ja ma usun, et see protsess süveneb lähiaastatel veelgi. Seda enam, et Itaalias ei ole näha sellist väga tugevat kartust, et need väikerahvad võiks kuidagi itaallasi ohustada. Usunathruulid rahvusena on olemas ka mõnekümne ja 50 aasta pärast. Kuulsite keskeprogrammi riigita rahvas seekord rääkis Andrus Mölder Itaalias elavatest sulidest.