Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 11.-st maist toimetaja Mall Mälberg Riigikogus täna teise lugemise e-valimiste seaduse eelnõu. See puudutab kohalikke valimisi. E-valimisi pooldavad Res Publica, Reformierakond ja Isamaaliit. Ühtlasi võttis riigikogu vastu seaduse, mis annab riigikontrollile õiguse teha majandusliku kontrolli omavalitsuste üle. Narvas viibiv politseinik peadirektor Robert Andropov ütles, et Tallinna pronkssõduriga juhtunud oleks võidud nimetada. Andropov viitas möödarääkimisele Tallinna linna ja põhja politsei vahel. Samas kinnitas ta, et politsei pole valvefirma, et iga kivi juurde politseinik välja panna. Tallinna linnapea Tõnis Palts kritiseeris pärispeaministri ja siseministri suhtumist provokatsiooni pronkssõduri juures ja süüdistas neile alluvaid struktuure oma Te. Olete vastutustundetus täitmises. Eesti Panga presidendikandidaat Andres Lipstok soovib viie Eesti krooni üle eurole. Riigikogu aseesimees ja Reformierakonna liige lubab keskpanga juhiks saades peatada oma kuulumise erakonda. Justiitsminister Rein Lang peab Eesti õigusloomes seisvaks peamiseks ülesandeks vanglate ja vangidega vähendamist. Samuti leiab minister, et uue liiklusseadusega otsustamine peaks kuuluma justiitsministeeriumi, mitte majandusministeeriumi pädevusse. Eesti lapsed on aidsi ja HI-viiruse nakkuse ohus, leiavad laste õiguste eest seisvad organisatsioonid. Täna juhtisid sellele valitsuse tähelepanu sotsiaalminister Jaak Aab näeb lahendust koolide uue õppekava heakskiitmisest. Rahvusooperis Estonia jõuab taas üle 40 aasta lavale Jacko oma Putšiini opertosca. Etenduse lavastas Leedu üks tipplavastajaid Raimund aspanioonis. Bulgaaria parlament kiitis suure häälte enamusega heaks Bulgaaria liitumise Euroopa Liiduga kavandatud ühinemine on esimesel jaanuaril 2007. Iraagis leidis täna aset neli pommirünnakut, milles hukkus kokku 71 inimest. Homme on meil poolpilves ilm, mõnel pool sajab vihma, sooja tuleb üheksa kuni 16 kraadi. Riigikogus peeti täna taas pikki vaidlusi e-valimiste üle lähemalt räägib Uku Toom. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus, mida võiks praegu nimetada ka e-valimiste seaduseks, läbis täna napilt teise lugemise häältega 44 42 vastu. Poolt Res Publica, Reformierakond ja Isamaa vastu Rahvaliit, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja sotsiaalliberaalid. Nii palju, kui neid veel järel on. Nagu öeldud, vaidlus oli pikk argumendid, aga põhiliselt samad mis nädal aega tagasi. Põhiettekandja Kristiina Ojuland rõhutas muu hulgas, et e-valimiste põhimõte sai juba kolm aastat tagasi presidendi heakskiidu ja ka õiguskantsler ei ole seda vaidlustanud. See annab kahtlemata alust väita seda, et ei president ega ka õiguskantsler kahe kõrge põhiseadusliku institutsiooni näol ei ole leidnud probleemi e-valimiste sissetoomisel Eesti seadusandluses ja praktikasse võimaliku probleemi tekkimist just demokraatia seisukohast. Rahvaliitlane Janno Reiljan kinnitas, et jutt ei käi üldse sellest Ei vaidlustata mitte e-valimisi, vaidlustatakse kodus hääletamine, kontrollimatu kodus hääletamine, see on hoopis teine jutt. Tähendab proovid Tšiili rääkinud lugeda vete mõttetuid lõikedokumentidest, kõik see on tühi töö ja vaimule Valgevenes ei tähendaks absoluutne petmine valetamine, ükskõik kuidas seda viisakalt nimetada. Ma tahtsin kokkuvõttes öelda, et demokraatlikus mõttes on koduvalimine mitte e-valimine, põhiseaduse rikkumine, demokraatlik korruptiivne häälte ostmise süsteem. Reformierakondlane Igor Gräzin toonitas Janno Reiljan-ile, et ükski süsteem ei ole puudusteta. Mis puudutab tema iseloomustust valimissüsteemi kohta, et see on häälte ostmine, korruptiivne, turvamata ja nii edasi. Ma arvan, et täpselt samal määral me võime kasutada neid termineid ka Eestis praegu kehtiva hääletamissüsteemi kohta. Vastne sotsiaaldemokraat Sven Mikser rõhutas, et alati on muutused kellegi huvides. Meil on väga tihti need valimisseadused või valimisseaduse muutmised, millega vahetult enne valimisvälja tullakse, lõhnavad selle järele, et haistetakse nõnda Saaki mingisuguse nõksu, kas mingi laienduse, kitsenduse ümberkorralduse või muu näol. Kahtlemata see on võimalik, aga ma leian, et kui see on poliitiliselt otsustatud, et nii on kasulik teha ja nii tuleb teha, olgu see revolutsiooniline või mitte, et siis tegelikult tuleb ikkagi sealjuures noh, oleks riigimehelik väga tõsiselt järele vaadata, et millised need kaasnevad ohud on ja nad endale ikkagi selgeks teha, kui nad on olemas ja kui on otsustatud, et e-valimised tuleb jõustada, jõustame nad siis, aga ikkagi tegeleme nende ohtudega, anname teile nendest reaalselt aru, ärme räägime neist mööda. Homme on kolmas hääletus, saab näha, milline on jõudude vahekord siis. Riigikogu võttis täna 77 poolthäälega vastu seaduse, mis annab riigikontrollile õiguse teha majandusliku kontrolli omavalitsuse üle. Seaduse lõpliku variandi järgi hakatakse kontrollima vaid seaduslikkust, mitte raha kasutamise otstarbekust. Narvas lükkasid vandaalid läinud ööl kummuli memoriaalkivi, et Narvas on parajasti visiidil ka siseminister ja politsei peadirektor, tõusis küsimus teravalt üles. Jüri Nikolajev jätkab. Ööl vastu tänast lükkasid seni veel tabamata vandaalid Narvas kummuli 1900-ni 44. aasta sund evakueeritute mälestussamba, mis asub Narva politsei peahoonest sajakonna meetri kaugusel. Mõni päev varem, seitsmendal mail käidi rüüstamas saksa sõjaväekalmistut. Täna koos siseministriga Narvas viibinud politseiameti peadirektor Robert Andropov tunnistas, et politseil ei jätku jõudu taoliste vägivallaaktide ennetamiseks. Samuti viitab Robert Andropov kindlate suuniste puudumisele. Meil on lihtsam töötada, kui on selged korraldused ja selged juhtnöörid ühes või teises küsimuses. Kui me võtame praegu kogu temaatikat, mis puudutab üldse monumente, siis andke andeks meil selliseid konkreetseid juhiseid, seda enam, et seadusandlusest tulenevaid ülesandeid pandud ei ole. Me ei ole valvefirma, et iga kivi juurde panna oma politseiniku välja. Kui see küsimus lahendatakse, siis meil on ka lihtsam tegutseda. Robert antropovi sõnul on Eestis ligi 25000 kultuurimälestist ja monumenti enne mitmeti mõistetavaid tähtpäevi teeb politsei riskianalüüse ja püüab olukorda kontrolli all hoida. Kuigi näiteks Tõnismäe pronkssõdurit ei päästnud. Me võime olukorda mõjutada, nagu mõtlesime, oleks võinud ennetada. Aga see on kõik, oleks, oleks, oleks, aga asjad langesid kokku ja meil seda teha ei õnnestunud. Selline kooskõlastamatus või möödarääkimine põhja politseiprefektuuri ja Tallinna linnavõimude vahel tegelikult viiski selle olukorrani, et meie patrull ei olnud sel hetkel, kui see akt toime pandi, valvet sel öösel turvafirma poolt ei pandud ka välja. Siseminister Kalle Laanet oli pronkssõduri juhtumist rääkides äärmiselt kidakeelne enne esmaspäeva kommentaariga järeldusi. Politsei töökohta ei tule. Politsei viib läbi analüüsi, kas tehti midagi valesti, kui tehti, miks tehti valesti, enne, kui ei ole analüüs tehtud täielikult siis hinnangud on nagu raske anda. Politsei andmeil oli eelmise aasta jooksul sooritatud 48 kallaletungi kultuurimälestistele 11-l juhul süüdlased tabati. Käesoleval aastal on kaheksast juhtumist lahendatud viis, sealhulgas ka pronkssõduri värvimine Tallinnas Robert Andropov. Kahtlusalune vahi all üle kuulatud pakkuvatuuriga läbi räägitud ja ja talle esitatakse süüdistus. Tallinna linnapea Tõnis Palts leidis tänasel pressikonverentsil, et linn tegi Tõnismäe pronkssõdurit üheksandal mail kaitsta, püüdes oma parima. Tõesti, me ennem kontrollisime ja minu teada kontrollis ka abilinnapea, et politsei ütles meile, et kõik asjad on kontrolli all, et nad kindlustavad valve. See lubadus oli tegelikult see kindlustatakse pidev valve ja esimene asi, mis ma hommikul tegin, kui ma sellest kuulda sain. Oli see, et ma helistasin peaministrile ja siseministrile, et kus teie valve siis oli ja minu suur üllatus oli tol hommikul see, et nemad kuulsid seda Euroopa pidustustel ja shampuse joomisel Kadriorus seda esimest korda oma telefonikõnest ja sellest tulenevalt ma siiski ütlen, et järgmine kord me oleme targemad ja kindlasti tellime linna poolt täiendava valve. Võib-olla ma ütleks veel nii palju, et tõesti see puhastamine tegelikult ju viidi läbi õnnestunult, et see sai nagu korda ja teistpidi, noh pärast seda politsei käitus väga korrektselt. Ja tahutasi ju tegelikult mis oleks võinud nüüd sellesama emotsionaalse provokatsiooni ajal tekkida? Ei tekkinud ja Ma ütlen, et me kõik peame tagantjärgi ikkagi tänulikud olema, et see kõik nii läks. Eesti Panga nõukogu esitas Andres Lipstoki kandidatuuri Eesti Panga presidendi kohale. Lipstok edestas valimiste esimeses voorus keskpanga senist juhti Vahur Krafti ainult ühe häälega ja asub järgmiseks viieks aastaks panga presidendi kohale. Hanno Tomberg jätkab. Eesti Panga presidendi valimisel sai otsustavaks üks hääl, mis anti Andres Lipstoki kasuks senise keskpanga juhi Vahur Krafti vastu. Eesti Panga nõukogu esimees Mart sõrg ei soovinud avaldada. Keskpanga nõukogu liikmetest eelistas Lipstoki. See oli salajane hääletus, järelikult kui mina ütleb, kelle poolt hääletasin, siis ta ei ole salajane, sest siis on ta juba osaliselt avatud maisa. Sörk kinnitas, et ei näe probleemi Lipstoki kuulumises Reformierakonda kuna erakonna liberaalsed vaated ühtivad keskpanga ette seatud eesmärkidega. Eesti Panga president kindlasti püüab tegutseda nii, et Eesti panga eesmärgid oleks paremini täidetud ja liberaalne maailmavaade, mis on omane Reformierakonnale, need sobivad ka Eesti panga eesmärkidega hästi kokku. Ohtlik on selline persoon, kes väga tihti muudab oma nägemust ja kas või üle aasta vahetab erakondi, seda küll ei julgeks Eesti panga presidendiks lasta. Rahandusharidusega Andres Lipstok lubas, et jääb Eesti panga etteotsa viieks aastaks ja peab üheks tähtsamaks ülesandeks Eesti krooni üleviimise eurole. Loodan väga, et meil euro üleminek läheb hästi ja mäe, üks jaanuar 2007 oleme nagu valmis eurotsooni täieõiguslikult sisse minema. Selliseid järeldusi ma arvan, mida ta oma küsimusega öelda tahtsid. Kui üks jaanuar 2007 eurotsoonis sees ei ole, kas sa siis astud tagasi, ei astu analüüsi, miks nii on, üritaks mingi järgmise paadi peale pääseda, et me eesmärgi täidaks. Lipstok kinnitas, et peatab oma erakondliku kuuluvuse Eesti Panga presidendi ametiajaks ja arutab juristidega, kas tal tuleb astuda ka erakonnast välja. Eesti Panga president, nii nagu iga põhiseaduslikku institutsiooni juht ei peaks olema oma põhitöö kõrval mingit pidigi aktiivselt tegevpäevapoliitikas, kindlasti magas, peatan või mingi muu formulatsiooni oma parteilise kuuluvusega ette võtate, ma täna ei tea, milline see olema peab, sa juristide töö, juristide nõuanne ja täpselt nii, nagu nad ütlevad. Eesti Panga presidendina 10 aastat töötanud Vahur Kraft teatas, et võtab esmalt puhkust ja mõtleb alles seejärel, mida edasi teha. Ametiaeg saab läbi, korraldatakse valimised, antud juhul ei osutunud valituks, selline on elu. Kõigepealt puhkan, õpin, otsin uusi väljakutseid või võib ka teises järjekorras öelda. Otsin uusi väljakutseid, puhkan, õpin, misiganes. President Arnold Rüütel, et peab uue keskpanga juhi kinnitama hiljemalt seitsmendaks juuniks. Eesti Panga presidendi ametipalk on 60000 krooni kuus, kuid Vahur Kraft teenis koos lisatasudega 106000 krooni kuus. Justiitsminister Rein Lang tutvustas täna oma ametiaja prioriteete, Tõnu Karjatse käis pressikonverentsil. Justiitsministri sõnul on poliitiliselt esmatähtsad valdkonnad ennetustegevust, kriminaalkaristuses, võitlus laste vastu suunatud kuritegevuse, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga. Karistuspoliitikas torkab silma üllatavalt suur vangide arv Eesti elanike kohta. Justiitsminister Rein Lang. Mõistlik oleks see, et meie vangide hulk ei ületaks 2500 inimest, täna on neid 4600. Teeme väikese möönduse, arvestades kõike seda kriminogeenset olukorda, kahe kogukonna probleemi ja kõike muud, siis ütleme, et ikkagi üle kolme, kolme ja poole 1000 neid olla ei tohiks. Ma olen ise ka kindlalt seda meelt, et mingi amnestia ka seda olukorda ka ei lahenda. Samas poliitilisel tasandil ei ole mingi saladused, et jutt amnestia hakkab koguma hoogu, kuna kõik on endale teadvustanud, et sellist vangide hulka Eesti vabariigil pidada on väga kallis ja ka ilmselt ebamõistlik. Kuid ma arvan, et vangide arvu vähendamine on siiski pikemaajalisem protsess kui ühe amnestiaseaduse vastuvõtmine. Aga me peame sinnapoole kindlasti liikuma. Seadusloomes ootavad vastuvõtmist muuseas korrakaitseseadus sellega küllaltki lähedalt seotud avaliku teenistuse seaduse liiklusseadus, mis peaks langi hinnangul jääma justiitsministeeriumi, mitte aga majandusministeeriumi arutada. Justiitsminister ei eitanud, et töö praeguses koalitsioonis pole kerge. Mida loodab ministeerium kahe aasta jooksul eelseisvatest ülesannetest täide viia? No tahaks loota, et maksimaalselt palju, loomulikult, eks see sõltub ka sellest, et kas meie praegune poliitiline koalitsioon Toompeal on koostöövõimeline, kindlasti see koostöövõime juriidilistes küsimustes riikluse küsimustes on täiesti olemas, aga kas seda ei riku ära mingisugused muud erinevad arusaamised fiskaalpoliitikast ja majandusest, poliitikast ja tahaks väga loota, et ei riku. Ja kui ei riku, sest ma kujutan, et mitmed asjad siit saab ära teha küll. Ma arvan, et üks tõsine debatt Eesti poliitikas peaks ikkagi olema selle üle, et mida tähendab loosung, vali kord. Kas see tõesti tähendab ikkagi seda, et me paneme inimesi maksimaalselt vangi, kes on saanud hakkama kuritegudega või üritame neid ühiskonda tagasi võita ja mõjutada neid teiste meetoditega? Meil on olemas võimalused rakendada inimeste suheldes alternatiivkaristusi, kriminaalhooldussüsteem on korralikult käima läinud, inimesed, kes on kriminaalhoolduse all olnud ei pane toime uusi kuritegusid, küll aga need, kes kunagi tüüpi vangimajast välja tulevad. Reeglina muutuvad kohe siseministeeriumi kliendiks. Ja need, selles küsimus, mõtleme me ka siseministriga ühtemoodi ja üritame siin laduses koostöös tegelikult olukorda muuta. Edasi Päevakaja välismaalt Indrek Kiisler Bulgaaria parlament. Kiitis suure hääleenamusega heaks Bulgaaria liitumislepingu Euroopa Liiduga, mis võimaldab Bulgaariale astuda ühendusse esimesel jaanuaril 2007. aastal. Liitumislepingut toetas 234-st kohal olnud saadikust 231. Vastu oli ainult üks saadik liitumispooldavad opositsiooniparteid, kuid nad süüdistasid täna valitsust, et see on liigselt kiirustanud lepingu heakskiitmisega, et võita rahva hulgas populaarsust. Bulgaaria üldvalimised on 25. juunil. Vulgaarlaste hulgas on Euroopa Liit väga populaarne, eelkõige loodetakse leida endale paremad tööd teistes liikmesriikides ning suuremat abi Bulgaaria mahajäänud põllumajandusele. Bulgaaria liikmeks saamisele võib saada komistuskiviks aga naaberriik Rumeenia, millel on suuri probleeme liitumislepingu nõudmiste täitmisega. Samas tahab Euroopa liit võtta mõlemat riiki vastu korraga. Lisaks hommikul teatatud kolmele ohvriterohkele pommirünnakule. Iraagis toimus veel üks pommiplahvatus, millega koosn rünnakutes hukkunute arv kasvanud 71-ni. Kõige verisem rünnak toimus tik kriitis, kus enesetapja pani plahvatama veoautojuhtides selle šiitides koosneva rahvahulga keskele. Tegemist oli meestega, kes otsisid kriitis ehitustöid. Plahvatuses hukkus 33 inimest ning 60 sai haavata. Äsja teatas Iraagi sunniidi mässuliste rühmitus ansarral sunna armee Etti kriitis rünnati šiiidi kaasajooksikuid, kes tahtsid saada tööd Ameerika okupantide juures. Gruusia võimud teatasid, et esemis visati USA presidendi George Bushi suunas, kui ta pidas pilisi keskväljakul kõnet. Oli tõepoolest granaate, et tegemist oli nõukogude päritolu granaadi RPG viiega, kuid võimude kinnitusel oli see kasutamiskõlbmatu ning mingit ohtu, et see oleks võinud plahvatada, ei olnud Bush'ist ligi 50 meetri kaugusele tänavale vedelema jäänud granaadi korjas üles gruusia julgeolekuteenistuse töötaja ja toimetas selle minema. Laste õiguste eest seisvate kodanikeühenduste hinnangul on HI-viiruse levik Eestis võtmas sellist ulatust, et kõik lapsed on ohus. Täna juhtisid nad avaliku kirjaga sellele valitsuse tähelepanu. Vallo kelmsaarelt kuulata lähemalt. Tervise arengu instituudi andmetel on Eesti HI-viirusega nakatunute arvu poolest miljoni elaniku kohta Euroopas esikohale maailmas olema kuskil Sambia ja Togo vahel, tõdes unisseffi Eesti esindaja Toomas palu. Miks olukord Eestis selline on, küsitakse temalt välismaal sageli. Aastast aastasse on tõusnud sugulisel teel nakatunut arv, samuti alla 20 aastaste noorte osakaal nakatunute hulgas. Seni on tähelepanu pööratud peamiselt tagajärgede likvideerimisele, see tähendab juba nakatunute ravile, kuid vaja oleks rohkem panustada ennetustegevusse, leiavad laste õiguste eest seisvat organisatsioonide esindajad. Mida siis noored seksuaalelust ja sellega kaasnevatest ohtudest teavad? Triin Liis hordo Jõgeva ühisgümnaasiumis leiab, et päris palju. Külmitama vanemate kaudu vaid televiisorist, internetist, raadiost ja nii edasi ja noored vajavad selles vallas abi. Kindlasti vajavad minu üllatuseks koolis käia tihedamalt sellistel teemadel inimesi vestlemas õpilastega. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudeng Maarja Vaikmaa on käinud koolides õpilastele kõnelemas ning teab juhust, kui koolijuht ei lubanud oma koolis AIDSiennetus loengut pidada. Vaja harida mitte ainult noori, vaid kohati isegi arste, arvas meditsiinitudeng. Tegelikult HIVi problemaatika on kerkinud esile viimastel aastatel kogu see seltskond, kes on varem arstiks koolitatud, on ilmselt kohutavalt head arstid oma erialal, aga tegelikult nad sellest problemaatikast ei pruugi üldsegi nii palju teada, kui võib-olla üks astuks teadma. Paljud nende hulgas ka teavitustegevusega tegelenud Maardu koolipoiss maratalautinov leiavad, et ennetustegevus on Eestis väga killustatud. Praegu on Eestis väga-väga palju erinevaid organisatsioone, Nende tegevust tuleks koordineerida, arvas gümnaasiumi õpilane Maardust. Riiklikul tasemel võime ju teavet jagada, kuid tegelikult tuleb kaitsekilp kodust, märkis tervise arengu instituudi direktor Marika Harro. Tänase avaliku pöördumise autorid rõhutasid siiski, et põhiline kohustus ennetuseesmärkide täitmisel lasub valitsusel, kuid edu sõltub koostööst ja mure on ühine, tõdes praegune sotsiaalminister Jaak Aab. Ta lisas, et valitsus on olukorra parandamiseks teinud olulise otsuse, mis näeb, et ka uue õppekava väljatöötamist. Kindlasti sellele piimale inimesel terviseõpetusel pööratakse tähelepanu, see oleks ikkagi süstemaatiline noh, et kui juba koolihariduse kuus põhitõed selgeks tehakse seksuaalkäitumise kohta ohtude kohta. Ja teine kindel punkt selles otsuses oli see, et asjaomastel ministeeriumidel osaleda põrsast tegevuskava väljatöötamisel, arvestada ka oma eelarvete planeerimisel. Nende hulgas oli ka rahandusministeerium. Rahvusooperis Estonia on valimas Jakama Putšiini ooperi Tosca uuslavastus, Tõnu Karjatse. Viimati etendust oska Estonia laval 40 aastat tagasi. Rahvusooperi muusikalise juhi ja dirigendi Arvo Volmeri sõnul on vahepealne pikk paus tingitud sellest, et polnud kas osatäitjat või lavastajat. Pealegi andoska uuel etendusel Estonia jaoks veel üks mõõde. Arvo Volmer. Troska lavastust sedapuhku iseloomustab üks väga kurb paralleel või nimelt tagasi mõtlesime tuntud ooperiprimadonna Aino pilvandi. Aino Külvand oli üks Estonia väljapaistvamaid Toskasid kes muuhulgas laulist oska osaga eelmises lavastuses, mis toimus 1965. aastal. 40 aastat on mööda läinud, võib öelda julgelt, et kaks ooperilauljate põlve on Estonia laval käinud üle niimoodi, et see ooper siin on jäänud nendest puutumata, mis on küllaltki märkimisväärne, sest et see on üks ooperirepertuaari kõige populaarsemaid oopereid, publiku poolt, armastatumaid, oopereid. Armastan selle kohta öelda, et see on minu arvates ainus action ooper üldse, mis mingisugust edu on omanud tavaliselt ooperit keskenduvad rohkem inimesi hinge, sisevaatlustele ja tunnete vaatlustele. Niukene, aktiivne libreto või süzee liin. Ajalooliselt eduka ooperiga kuku läinud ei ole, oskan siinpuhul meeldiv erand. Erakordne on Estoniat oska seetõttu ka veel, et peaaegu kogu meeskond koosneb külalistest. Tosca rollis võib seekord näha külalisesinejana noort andekat laulja annat Ukrainast Oksana tikat. Kahel etendusel teeb kaasa ka mainekas vene laulja Sergei lehvecus. Ka ooperilavastaja kunstnik tulevad mujalt. Nii Raymond Taspanioonis kui ka Sergei usbocula kuuluvad Leedu tippudele. Etenduse kunstniku sõnul kohtub Toskas traditsioon tänapäevaga. Igavene sõnum inimlikust vastutusest oma tegude ees saab vormi, mis lubab vaatajal ise toimuvaga suhestuda. Kunagi pole Vägivald aidanud midagi lahendada, räägib pokule. Kõik püüdlevad hea poole, kuid alati tuleb kusagilt sisse kuri, seda nii individuaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Ooperilavastaja Raymondas panioonis kinnitas omalt poolt, et ehkki lugu ja ooper ise on klassikalised, on olukorrad, mis selles ette tulevad, väga tänapäevased. Siinjuures võib mõelda kasvõi perevägivallale või konfliktidele maailma kriisikolletes. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega oluliste oleme teda ilm, sooja on kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib hoovihma sadada. Pärastlõunal tiheneb Lõuna-Eestis pilvisus ja saju tõenäosus suureneb. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on meil homme üheksa kuni 16 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumber on 16080. Kas toimetaja oli Mall Mälberg? Kuulmiseni?