Kell on kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 11. juuni olulisematest sündmustest stuudios Tanel Talve. Eestisse saabuvate immigrantide arv on praegu väike, kuid see olukord võib muutuda, hoiatavad Euroopa teadlased. Seega peab Eesti olema valmis tegelema integratsiooniga senisest suuremal määral. Maailma rikkaimate riikide ja Venemaaühendus. G8 jõudis täna kokkuleppele kõige vaesemate riikide välisvõla kustutamisest. 18 Aafrika riiki saavad andeks oma võlad kogusummas 33 miljardit eurot. Iraagis jätkub vägi val tänastes rünnakutes on surma saanud vähemalt 20 inimest. Eestis viibiv budistlik kõrge vaimulik, kes valmistab ette dalai-laama visiiti. Läti kultuuriminister kiitis Veneetsia biennaalil avalikult Eesti väljapanekut. Illimar meil kiskunud vihmale kuni 20 soojakraadiga. Sajune ilm peaks püsima ka homme. Euroopa Liidu riikidesse saabub üha rohkem kolmandatest riikidest pärit immigrante, tõdeti Tallinnas toimuval kahepäevasel rahvusvahelisel keeldaja integratsioonialasel seminaril. Kohal käis Birgit Itse. Eesti vähemus koosneb praegu peamiselt vene keelt kõnelevatest inimestest, kuid see olukord võib kiiresti muutuda, hoiatas Hollandi teadlane küüs. Ekstra. Näiteks Lääne-Euroopas moodustavad suure osa immigrantidest Türgist ja islamimaadest saabunud inimesed ning paljudel riikidel tuleb tegeleda ka usuküsimustega, kes ekstra sõnul on siiski paljud lõimumisega seotud probleemid Eestis ja mujal Euroopas väga sarnased. Näiteks, kuidas saavutada sotsiaalset sidusust, kuid samal ajal aktsepteerida kultuuride erinevust tuleb selgusele jõuda, kas need kaks mõistet on teineteise vastandid või saab neid kuidagi ühendada. Minu arvamus on, et sotsiaalset sidusust ei olegi võimalik saavutada, kui ei arvestata kultuurilist erinevust. Seega Me ei loo tingimusi selleks, et vähemus tunneks enda kultuuri väärtustatuna, siis polegi võimalik sotsiaalset ühtsust saavutada. See tähendab, et vähemustele peavad jääma võimalused tegeleda oma kultuuriga ning rääkida oma keelt. Sest just keel mängib suurt rolli identiteedi säilimisel. Küüs ekstra ei pea ka õigeks võtta vahemustelt võimalus emakeeles haridust omandada. Miks ei võiks investeerida riigikeele õpetamisse, kuid samal ajal teha võimalikuks õppida nende emakeeles on väga oluline aktsepteerida nende tahet, kes soovivad oma kultuurilist erinevust rõhutada. Suuremale osale vähemusse kuuluvatest inimestest on nende keel peamine, mis aitab neil oma identiteeti säilitada. Teine, mida peab lõimumise juures arvestama, on religioon, küüs. Ekstra rõhutas, et Eesti valitsus ja ka elanikud peavad otsustama, kas vähemus peab olema osa rahvuslikust identiteedist ehk mil määral tahetakse vähemusi integreerida ja assimileerida. Kuivõrd täna ja homme toimuv seminar olukorrale Eestis ka tegelikult mõju avaldab, küsisin Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonna teadusprodekaan-ilt Mart Rannut. Tegelikult me ikka loodame seda, et teadlastelt need ideed jõuavad ka praktikasse ja, ja lootust on. Maailma seitsmest rikkamast, riigist ja Venemaast koosnev ühendus G8 jõudis kokkuleppele Aafrika riikide võlgade kustutamise osas nii teada Suurbritannia rahandusminister Gordon Braun. Lepingu kohaselt kustuda Tahtakse 18 maailma vaeseima riigi välisvõlg täielikult, kokku on see summa 33 miljardit eurot. Veel 20 riiki võivad saada samalaadse võlgade kustutamise osaliseks, kui nad täidavad G8 seatud tingimused. Saavutatud kokkulepe sätestab, muu hulgas kustutatakse kõik summad, mis ollakse võlgu maailmapangale, Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Aafrika arengupangale. Iraagis. Taas olnud väga ärev päev, toimunud on terve hulk enesetapurünnakuid. Pealinnas Bagdadis šiiitide linnaosas plahvatas öösel järjekordne autopomm, surma sai 11 ja haavata 29 inimest. Või siis politseivormi kandnud enesetaputerrorist politseiosakonnas ennast õhku lastes kaheksa inimest. Pealinnast lõunas avasid relvastatud mehed tule 13 reisijaga bussi pihta. Surma sai 10 ehitustöölist. Viimatine rünnak on toimunud patareis asuva Slovakkia saatkonnale, kus enesetapp pea õhkis saatkonna läheduses veoauto. Esialgsetel andmetel on mõned hoonet valvanud inimesed selles rünnakus ka vigastada saanud. Eestis aga viibi budistliku maailma üks tähtsamaid liidreid laama Tobom pulgu, kelle üks eesmärke on ette valmistada dalai-laama võimalikku uut visiit Eestisse. Tartu Ülikooli nõukogu valis mai lõpus Tiibeti vaimse ja ilmaliku juhi dalai-laama Ülikooli audoktoriks. Audoktorit promoveerimine on rahvusülikooli aastapäeval, see on siis esimesel detsembril. Esialgse info kohaselt tuleb tiitlit vastu võtma ka Nobeli rahupreemia laureaat dalai-laama, kes on varem Eestis käinud 1991. ning 2001. aastal esindamata rahvaste organisatsiooni esimene esimees aastatel 1991 kuni 93 tuntud orientalist Linnart Mäll avaldas täna arvamust, et siis võtavad ehk dalai-laama vastu ka Eesti ametivõimud. Sellest oleks imelik keelduda kohtumas Tartu Ülikooli audoktor, Tori ja Nobeli rahupreemia laureaat ega ka Hiina võimud ei ole enam eriti protesti tõstnud, kuigi paljudele meie poliitikutele on väga omane olla igaks juhuks tagasihoidlikum, kui neilt nõutakse, lisas Mäll. Jätkub Veneetsia biennaal ja sealsetest viimatistest uudistest annab nüüd teada kunstiteadlane heie Treier. Kui nüüd Eesti seisukohast rääkida, siis eile õhtul avati meie paviljon ära ja kuna samas Palazzos esimesel korrusel on Läti näitus ja need avamised olid pooletunnise vahega, siis see oli nagu üks suur pidu, üks suur ühine avamine, see tähendas, et ka külalised olid ühised, nii et need, kes tulid Eesti peale, said ka Läti ala näha ja kes tulid Läti näitust vaatama, said ka eesti ära näha. Ja praegu noh, viimased vastukajad on küll ääretult positiivsed. Igatahes Läti kultuuriminister Helena temakova, kes on kunstiteadlane ja, ja väga tähtis oluline figuur suur läti kunstis, tema kiitis üle kõige kõigi kuuldes kõva häälega Eesti näitust ja siin on kosta veel nagu selliseid küllalt häid vastukajasid. Eile õhtul kuulutati välja preemiad ja paviljonide preemia sai Prantsusmaa, kuhu mina isiklikult pole veel jõudnud, sest seal on kohutavalt pikad sabad konstantselt. Üritan siis selle ka ära vaadata. Siis veel nii palju, et sel aastal Soome üldse ei esines, seal olid nagu suured probleemid, probleemid inimsuhetega. Ja siis USA on väga, väga igav, uskumatult igav ja Leedu, kui mainida, siis Baltimaades leedu näitab New Yorgi avangard kogukonnas väga-väga olulist keskset kuju Joonas Mekast, kes on filmi avangardfilmiajaloos üks kihtimaid tegijaid. Ja täna avatakse veel Kesk-Aasia paviljon, Kõrgõzstani, Usbekistan, mille kureerinud Moskva minu arust kõige kihvtim kunstikriitik Victormisciano ja ma huviga ootan, mida tema siis näitab, see need kolm riiki Kesk-Aasiast on siis üldse esimest korda Veneetsia biennaalil. Valga linnavolikogu otsustas anda linna aukodaniku tiitli Aime Lõhmusele, teatas Valga linnavalitsus esimese aukodaniku tiitli pälvinud Lõhmus taas kohalikus muusikakoolis aastatel 1958 kuni 2004, sealhulgas 1970.-st aastast direktorina. Ta on tunnustatud muusikapedagoog ja Valgas toimuva rahvusvahelise klaverimuusikaansamblite festivali traditsiooni looja. Ta on asutanud ka poistekoori ning juhendanud ansambleid koos aukodaniku tiitliga. Sellega kaasneva raemedali ning 10000 krooni suuruse preemia. President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel osalesid aga täna Tartu laululaval toimunud Eesti Evangeelse luterliku kiriku vaimuliku laulupeol. Laulupeost räägib nüüd lähemalt Vambola Paavo. Vaimulikke laulupidusid on Eestis peetud kahel korral, 1997. aastal Tallinnas ning viis aastat tagasi Pärnus. Täna õhtul on Tartus Tähtveres laulukaare all enam kui 3200 lauljat Eestimaa erinevatest paikadest. Vaata üheks kolmandal kristlikul laulupeol. Muusikasündmus on Tartus toimuvate kirikupäevade kulminatsioon. Miks on laulupeo motoks tarkuse allikale vaimuliku laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson. See on piiblitsitaati korraldav komisjon on leidnud selle teema seekord see laulupeo põhimotiiviks ja sellel teemal on tellitud meie põhilaule. Tarkuse allikas on selles olulises raamatus ja vaimulikus muusikas jumala sõnas. Millest lähtuti kava kokkupanekul? Oleks esindatud eesti autoreid oleks kasutatud lääneklassikud, oleks vanemat muusikat kirikumuusika vallast. Seal käidi, oleks kindlasti kaasaegseid autoreid ja moodsamat muusikat meie laulupeo repertuaaris kui keeruliste lauludega, siis on tegemist. Kava ei olegi võib-olla kõige lihtsam ja kõige laulupeo likum, nagu me oleme seda näiteks harjunud meie suurtel üldlaulupidudel kuulma. Kirikumuusika hõlmab endas igasuguseid laule ja siia sai valitud südamejälgi väga kauneid laule. Ja mitte kõik nendest ei ole väga lihtsad. Koorid on teinud aasta jooksul väga tublit tööd ja meie eelproovid erinevatest jaoskondades ja linnadesse. Aprilli ja maijooksul on näidanud, et koorid on tõesti väga hästi valmistunud. Laulupeol osalevate laste-nais- ja segakoorid ning pasunakoorid proovi vaheajal sain jutule Tallinna vanalinna hariduskolleegiumis õppiva Liisaga, kes ootab väga õhtust ühislaulmist. Minu jaoks on üks väga põnev elamus, saad osaleda selles ja me lootsime, et väga selline hea ilm tuleb, netist saab ka hästi laulda. Mina mäletan, mõni laul, mida näiteks need suuremad laulavad, need on ikka täitsa keerulised, aga meie laulud on teisel lihtsamalt, neid saab kohe nagu noodita, ära laulda. Lisaks eestikollektiividele osalevad Tartus ka külalised Soomest, Saksamaalt ning Sankt Peterburist Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Meil on kahjuks teieni tuua ka nukraid sõnumeid, meie hulgast on lahkunud kaks tuntud muusikategelast. Pärast rasket haigust läksid täna hommikul igavikku eesti orelimuusika arendamise suurkuju Rolf Uusväli ja ansambli Hortus Musicus asutajaliige Helle Mustonen. Eesti muusikamaailma grand Õudmen Rolf Uusväli, kes oleks tänavu septembris saanud 75 aastaseks, sündis 1930. aastal Tallinnas. Tema muusikaalane õpetaja oli Hugo Lepnurme, kuid peamiselt oli tegemist andeka ise aga tänu kellele sai muuhulgas teoks ka suur üle-eestiline orelite taastamine. Ta andis aegade jooksul välja väga suure hulga plaat. Ta oli tuntud ka kui eesti muusika propageerija. Pärast pikka ja rasket haigust lahkus meie hulgast ka Hortus muusikuse laulja Helle Mustonen. Hortus Muusikus on kaotanud kellelegi, kes asutas ja liikmena, on katkematult Hortuse tegevuse algusest peale liikunud ansambliga samas taktis ja andnud sellesse oma parima Hortus Musicus. Eesti kontserti ja kultuuriministeerium tunnevad kaasa Andres Mustonenil ja Mattias Mustonen. Neile abikaasa ja ema lahkumise puhul. Ja saate lõpetuseks veel ka ilmast. Öösel on meil ilm pilves selgimistega, paljudes kohtades sajab vihma, kohati on äikest. Sadu on paiguti tugev. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni 10, põhjarannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme püsib pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma, kohati on äikest, saju võimalus on suurem Põhja ja Ida-Eestis. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on homme 15 kuni 20 kraadi. Selline oligi laupäev, 11. juuni päevakajas. Kena õhtu jätku.