Tere õhtust, kell sai kuus ja Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 25.-st juunist. Stuudios on Indrek Kiisler. Iraani presidendivalimised võitis vanameelne Mohammed armedine Chani. Vaatlejate arvates on Iraan tagasi pöördumas radikaalses islamisse. USA president George Bush kinnitas, et Ameerika väed lahkuvad Iraagist alles siis, kui Iraak on ise suuteline riigis korda tagama. Bulgaaria parlamendivalimistel ennustatakse võitu sotsialistidele, kuid riigi sise- ja välispoliitika jääb endiseks. Ka sotsialistid toetavad Bulgaaria astumist Euroopa liitu 2007. aastal. Ukrainas. Roopalis toimus eesti keele päev, kus kohalikele eestlastele tutvustati viimaseid muutusi ja uuendusi meie keeles. Huvilisi oli kohal. Ligi 40. Kooliteatrid etendavad tänasest Põltsamaa lossihoovis Hans Christian Anderseni loomingut. Kirjandusliku teatriprojektiga raames pannakse kokku ühine vabaõhulavastus ning ilmast. Öösel sajab vihma ning on äikest, hommikuks sadu lakkab ning sooja tuleb homme 15 kuni 20 kraadi. Alustame välismaalt. Iraani eilsetel presidendivalimistel saavutas ülekaaluka võidu Teherani linnapea Mahmoud Ahmadinejad. Tema poolt hääletas üle 60 protsendi valijatest, teatab siseministeeriumi esindaja. Valimisaktiivsus oli 63 protsenti augustis ametisse asuvast Ahmadinejadi-ist. Mõni esimene, mitte vaimulikust president üle 24 aasta ultrakonservatiivsete vaadete poolest tuntud Ahmadinejadi saamine presidendiks võib vaatlejate hinnangul tähendada riigis sotsiaalsete reformide peatamist ning veelgi suuremat kaugenemist lääneriikidest usklikke on lastetoetuse saanud. Ahmadinejad tõrjus kõrvale kauaaegse poliitiku, Parhashi emiir afranzani, keda pooldavad reforme toetavad erakonnad ja jõukamad iraanlased, kes pelgavad fundamentalistide saamist riigitüüri juurde. Ahmadinejad teatas pärast valimisvõitu, et Iraani rahvas peab olema nüüd ühtne. USA väitel ei olnud valimised ausad. Ühendriigid süüdistavad Teherani salaja tuumarelva väljatöötamises. Iraanlaste väitel on aga tegemist rahuotstarbelise programmiga, mille eesmärk on elektrienergia tootmine. Bulgaarias peetakse üldvalimisi, mille võitjaks ennustatakse opositsioonilist sotsialistlikku parteid. Bulgaaria ühe kohalises parlamendis on 240 kohta. Valimistel osaleb 6000 kandidaati 22-st erakonnast. Hääleõiguslikke kodanikke on Bulgaarias 6,75 miljonit. Esimesed valimistulemused peaksid selguma alles esmaspäeva õhtuks. Võimul olevate libe traalide toetust on kahandanud Iraagi missioon, mille käigus on hukkunud 13 Bulgaaria sõdurit. Lisaks on bulgaarlased ja sissetulek endiselt madal. Keskmine palk on riigis umbes 3000 Eesti krooni. Hoolimata võimalikust vahetusest on enamik parteisid kinnitanud. Jätkatakse liikumist Euroopa liidu suunas, mille liikmeks loodetakse saada aastal 2007. USA president George Bush kinnitas, et Ühendriigid härra tähtaeg oma vägede lahkumisele Iraagist USA viib üksused välja alles siis kõik on valmis oma jõududega korda hoidma, ütles Bush. Praegu Washingtonis viibiv Iraagi peaminister Ibrahim al-Chavari oli veidi varem avaldanud arvamust, et USA vägede lahkumispäeva määramine teeniks terroristide huve. Kokku on Iraagi sõda nõudnud rohkem kui 1700 ameeriklase elu. Venemaa õhujõudude juhataja armeekindral Vladimir Mihhailov teatas, et Vene õhujõud võiks anda purustavaid lööke terroristide ja nende baaside pihta ja seda ka välismaal. Mihhailova sõnul ei ole külm sõda maailmas lõppenud. Ta kinnitas, et Venemaa on selle sõja lõpetanud, kuid mitte teine vaenupool. Õhujõudude juht täpsustas, et ameeriklased jätkavad üha uute relvade väljatöötamist ja kasutusse võtmist. See näitavat, et külm sõda jätkub. Saksamaal. Valitsus võttis kohalike juudi kogukondade survel vastu otsuse piirata juutide immigratsiooni endistelt Nõukogude Liidu aladelt. Nimelt ei suuda saksa brittide enda abistamisorganisatsioonid riiki saabuvaid rahvuskaaslase ülal pidada. Seetõttu otsustati, et Saksamaa annab elamisloa ainult neile inimestele, kes suudavad end ise ülal pidada või kes ühinevad oma perekonnaga. Seadusemuudatus ei puuduta balti riikides elavaid juudi rahvusest inimesi. Esitas Šveitsile ametliku taotluse Venemaa endise tuumaenergeetikaministri Jevgenia daamumi väljaandmiseks. Šveitsi kohtuameti teatel on väljaandmistaotluse argumendid samad, mis olid vahistamistaotluses Pittsburgh'i linna prokurör. Tuur süüdistab agaanumit Venemaa tuumaobjektide turvalisuse parandamiseks eraldatud raha riisumisega. Süüdistuse kohaselt pani Adamo aastatel 1993 kuni 2003 oma tasku üheksa miljonit USA dollarit. Mees ise ei võta süüdistust omaks. Eksminister vahistati teisel mail Bernis. Väljaandmist nõuab ka Venemaa, kes süüdistab Adamo mitt ministriks oleku ajal toime pandud pettustes. Nüüd tuleb Šveitsi kohtuvõimudel teha valik, kumba väljaandmistaotlust rahuldada. Ukrainas Simferopolis oli täna eesti keele päev. Uurisin koha peal olevalt Eesti haridusministeeriumi keelepoliitikanõunikult Jüri valgelt, kuidas keelepäev möödus. Eestist läksime, rääkisime eesti keelepoliitikast, eesti keele arendamise strateegiast uutest sõnadest, eesti keeles muutustest eestikeelses lauses, eesti keele murretest längist ja samuti sellest, mis on eesti keele õppijale raske on, samuti olid võõrustajate poolsed ettekanded ja mis oli eriti ilus ja hea oli see, et oli nii palju sõnavõtte. Sõnasoovijaid, kes tahtsid meile oma häid soove edasi anda, rääkisid oma kogemustest eesti keelega nende kohalike hulgast. Kui palju on Krimmis veel neid inimesi, kes oskavad eesti keelt? Jah, ma ütleksin, et mingil määral tuleb neid juurde sellepärast, et koolis õpetatakse, täpseid arve ei olegi käepärast, aga keelepäeval oli 40 inimese ringis ja kui esimene informatsioon meile oli, et kas nad ei saa eesti keelest aru ja, ja niimoodi me tegime venekeelsed tõlkijadki oma ettekannetele ja trükkisime nad ära, siis kohapeal siis tekkis küll väga ilusat oskust olema täitsa palju. Kaasa arvatud isegi nii, et üks proua, kes on üle 30 aasta siin elanud juba Muhu saarelt pärit, räägib ilusat muhu murde niisugust mõju ka eesti keelt. Mis innustab neid eesti keelt säilitama, seda õppima, et kas siin on mingi majanduslik taust ka, et nad sooviksid tulla Eestisse? Nojah, ilusam muidugi oleks ollani aateline ja rääkida kaunist eesti keele kõlast ja nõnda edasi ja see on ka kahtlemata väärtus, mida paljud silmas peavad ja mitmele inimesele on olnud nii täna kui ka eelnevatel väliseestlaste keelepäevadel pisarad silmis. Aga kui rääkida nooremast põlvkonnast, kellel ju Eesti vahepeal oli peaaegu täielikult või olulisel määral kaduma läinud, siis nende puhul on see noh, ütleme kas me nimetame seda majanduslikuks huviks, aga huvi Eestisse tulemise vastu Eestis õppimise vastu on kahtlemata olemas ja seal suur Täna hilisõhtul saabub Eestisse Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse volinik Joe Boog, kes tutvub Eesti kalanduse, eripärade ja arenguprobleemidega, külastab härjanurme, kalandustallu ja kalatööstust, kallaste kalur kallastele volinikul kavas minna ka koos meie põllumajandusministri ester tuiksoo ja keskkonnaministri Villu Reiljaniga Peipsi järvele kala püüdma. Esmaspäeval esineb puugi ettekandega kalanduskonverentsil Euroopa Liidu kalanduspoliitika mõju Eestile. Tänasest Põldsam maal koos eesti kooliteatri te teete enda Hans Christian Anderseni loomingut. Son traditsiooniline teatriprojekte, mida korraldab harrastusteatrite liitliidu esindaja. Maretoomery sai telefonile Riina Eentalu. Tegevus toimub siin lossihoovis, esinejad ise vabalt valivad endale siin mingi lemmikkohas ruumi ja hästi palju ja siis läksid mängimiseks lahti üldse Eesti kooliteater on juba 1996.-st aastast, me korraldame neid selliseid kirjanduslikke teatriprojekte ja algas tegelikult nagu sellest, et et nagu ikka kurdetakse, lapsed loevad ja siis meie tahtsime hakata veidike populariseerida Ingerimaa eesti kirjandust ja siis igal aastal me valisime ühe autori Eesti autori ja siis me läheme suvel just sinna kohta ja siis seal me mängimegi selle autori lugusid. Aga sel aastal mängib Anderseni muinasjutte. Iga kooliteater valmistas ette ühe katkendi ja kas kõigist neist katkendites saab siis kokku lõpuks üks suur Anderseni lavastust või tehakse neid ka valik veel? Ei, ikka kõike, mis on kodus ära õpitud, kõike seda tuleb mingil moel kasutada. Meil on siin abiks siis Ain Mäeots, kes aitab nüüd neid natukene, tema ülesanne on ka, kuidas neid siis täiesti erinevaid lugusid siduda ühtseks tervikuks? Nii et igal juhul 27. juuni õhtul on siis Põltsamaa lossihoovis suur vabaõhuetendus, mängime Hans Christian Anderseni muinasjutte. Täpselt õige ja, ja alustame kell kaheksa õhtul, nii et kes vähegi juhtub siinkandis olema, ma arvan, see on küllalt meeldiv vaatepilt, kui nii palju noori inimesi siin õues teatrid teevad. Kas see osavõtuarv, mis nüüd on seal 12 või 13 teatrite, et kas see on niisugune optimaalne? Või oleks võib-olla võinud veel paar gruppi olla? Ega siis midagi jõudu ja edu teile sinna Põltsamaale ja, ja ilusat teatri ilma. Tänan teid ja tulge ka. Ning meie siit Tallinnast lõpetame ilmateatega. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, sajab vihma ning võib äikest olla. Hommikuks pilvisus hõreneb ning sadu lakkab. Puhub loodetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ning sooja on öösel kaheksa kuni 13 kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub loodetuul viis kuni 10, rannikualadel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 15 kuni 20 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16127 Kuulmiseni ja head õhtut.