Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Vabariigi valimiskomisjon võttis vastu enamiku määrustest, mis puudutavad kohalike valimiste korralduslikku külge. Hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise kord seisab presidendi otsuse taga. Eesti päästeameti osalemine rahvusvaheliselt operatsioonil on selleks korraks lõppenud. Täna saabus koju viimane demineerimismeeskond, Afganistan Taanist. Eesti on tänasest alates Europoli täieõiguslik liige. Keskkriminaalpolitsei juhi Lauri Taburi sõnul on suuremad operatsioonid, mis Eestit võivad puudutada narkootikumide salakaubanduse, organiseeritud kuritegevusega seotud isikute jälgimine. Kaarepere Tabivere Kärkna lõigul lõpes raudteeremonti rongid võivad nüüd Tallinna ja Tartu vahel sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis. Tallinnas Magasini tänaval madala läve keskus, kus narkomaanid saavad süstlaid vahetada ja nõu küsida. Piirkonna elanikud süüdistavad linnajuhte valetamises, sest nad pole saanud lubatud vastuseid. Pärnus algab Taavi Tois trahhi festival, mis kestab kuu aega. Kokku toimub 23 kontserti. Saksamaa parlament avaldas liidukantslerile Gerhard Schröderil umbusaldust. Tänasest täna Euroopa Liidu eesistujamaa Suurbritannia ja ilmast. Homme pärastlõunal võib Eestis kohati hoovihma sadada. Sooja on homme 17 kuni 23 kraadi. Vabariigi valimiskomisjon võttis vastu enamiku määrustest, mis puudutavad kohalike valimiste korralduslikku külge hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise kord, seisab presidendi otsese taga, ütles riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel pilving. Puudu on meil üks määrus, mis need otseselt valimiskomisjonide töökorraldust reguleerib, seal siis hääletamise korraldamise ja hääletamise valimistulemuste kinnitamisel määrusega, seda praegu komisjoni otsus mitte vastu võtta. Ta on nüüd meil siin esimese lugemise läbinud ja töötame sellega edasi, aga seoses sellega just et praegu ei ole veel selge, kas need kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusemuudatused jõustuvad siis sellisel kujul see otsus on presidendi juurest läbivaatamisel. Kui nad jõustuvad, siis tulevad meil seal mõningad toimingud ühtemoodi ja kui nad ei jõustu, siis me peame tegutsema vana seaduse alusel. See ei puuduta ainult elektroonilist. Seal on ka muid niisuguseid toiminguid, näiteks häälte eelhääletamise, häältelugemise algus ja isendiga valimistulemuste arvestusel seal millistanditateeritada, nii et praegu need määrused, mis on vajalikud, et siin kandidaatide registreerimiseks esitamine Śaksa alata ja mis nagu nendest toimingutest, mis nüüd siin suvel on juba vaja teha. Need määrused on vastu võetud, aga siis teine määrus jääb, siis peab ootama, kuni selle seaduse võrdlik selgunud. Ja sellega võib minna ka väga kiireks, kui see läheb riigikohtusse. No kui ta riigikohtusse läheb, siis augustis tuleb vabariigi valimiskomisjon selle teema juurde gaasi ja langetab siis otsuse ilmselt komisjoni jaoks kuskil augusti teine pool on see viimane aeg, millal määrust tuleks vastu võtta, sellepärast et septembrist peavad hakkab meil õppused jaoskonnakomisjonile, siis vastavad juhendmaterjalid väljatöötamine tegutsema ikkagi juba ühes kindlas suunas. Aga kuni augustini on veel aega. Kõik täna kinnitatud määrused jõustuvad kolm päeva pärast ilmumist riigi teatajas. Täna jõudis Afganistanist koju päästeameti viimane demineerimismeeskond, lennujaamas käis vastas Mall Mälberg. Täna saabusid koju kõik viis demineerimismeeskonnaliiget ja kaks pommikoera. Sellega on Eesti päästeameti missioon. Afganistanis lõppenud. Päästeameti juhi Mati Raidma sõnul on missiooni lõppemisel mitu põhjust. Peamine on see, et me täna vajame ühte pausi, kuna käsil on ka kogu päästeala ümber korraldamine Eestis ja kuna meie üksik-päästekompaniide lõpetajad oma eksisteerimise sel aastal, siis me peame ümber kujundama, ümber ehitama kogu vajaliku domineerimisteenistuse Eestis ja teda käima saada, seda ilmselt aasta-kaks. Siis me oleme, oleme valmis aktiivselt osalema rahvusvahelises töös, sest tegelikult on äärmiselt vajalik Uusi missioone konkreetselt veel ette teada pole, kuid nagu Mati Raidma ütles, on Ameerika pool soovi avaldanud Eestiga ses vallas koostööd teha. Samuti on räägitud ÜRO vastavate organisatsioonidega. Temineerimine pole seotud üksnes sõjalise tegevusega ja selliste riikidega nagu Afganistan või Iraak. Domineerimine on globaalne probleem ja seda eriti maamiinide seisukohast. Kogu selles vallas on kõik teadmised ja eksperdid väga-väga teretulnud ja oodatud. Püüame siis oma väikese riigi väikeste mahtudega kaalutletud sealt tulevikus areneda ja see loomulikult peale pausime, jätkame. Eesti päästeameti missioon Afganistanis töötas Bagrammis koos ameeriklastega ja oli Mati Raidma sõnul põhimõtteliselt kahe suunaga. Eri ettevalmistuse saanud pommikoerad ja nende juhid tagasid baasi turvalisuse. Pommikontrolli mõistes ja temineerimiseksperdid tegutsesid nii baasis kui väljaspool. Afganistan on tänaseni täis pikitud kõikvõimalikke lõhkekehasid läbi kõikvõimalike sõdade ja kuna meede mineerijad ei ole mitte ainult siis armeede mineerija kvalifikatsiooniga Nad teavad natuke jah, nad on ja on kodus laia profiiliga ja sarnasel ajal ala oli ka neid ülesannete ring laiem. Missioonigrupi ülem kapten Urmas Loog peab Eesti missiooni tegevust Afganistani jaoks küllalt oluliseks. Meie missioon andis endast parima ja ameeriklased ise loodavad ka, et me tuleme kindlasti nende juurde tagasi. Kas te ise võrdlesite ennast seal kohapeal, teiste riikide päästemissioonidega, ei oska seda ise nagu hinnata. Ja kui me käisime Ameerika vägede kindrali juures seal oli 17 allüksuse ülemat erinevatest riikidest ja kindrali tänukirja, siis koos selle medali jooniga said seitsme riigi esindajad ja sealhulgas ka mina, Urmas Laakiste, lähete tagasi? Välismaalt Saksamaa parlament avaldas täna liidukantslerile Gerhard Schröderi umbusaldust hääletamisel toetust Schröderi valitsusjuhina jätkamist vaid 151 rahvaesindajat, vastu hääletas 296 ning erapooletuks jäi 148 Riigipäeva saadikud. Umbusaldushääletuse läbiminek oli vajalik erakorraliste valimiste esilekutsumiseks. Schröderi sõnul soovib ta saada uut mandaati, et viia ellu majandusreforme. Rahvaküsitluste järgi on Schröderi toetus langenud väga madalale. Erakorralised valimised peaksid toimuma septembris, kus reederi vastaskandidaat on konservatiivide juht Angela Merkel. Tänasest on Euroopa Liidu eesistuja riik Suurbritannia Meelis Kompus. Suurbritannia võttis eesistujakohustused üle Luksemburgil Euroopa liidu jaoks küllalt keerulisel ajal põhiseaduslepe rahvahääletusena liikmesriikides kas läbi kukkus, kui nad või negatiivsete tulemuste kartuses edasi lükatud eelarve üle on üksmeel saavutamata ja erimeelsusi jagub ka mujale. Sellest kõigest hoolimata oli Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso brittide eesistumisaja alguses optimist. Ta tõdes, et Suurbritannia mõistab hästi neid väljakutseid, millega Euroopa silmitsi on. Barroso sõnul võib Blair arvestada Euroopa Komisjoni toetusega teel selles suunas, et keerulised probleemid lahenduse leiaksid. Esimese tõsise küsimusena tõi Barroso välja finantsperspektiivi aastani 2013 ning konsensuse nimel peavad koostööd tegema kõik riigid ja see on väga pakiline teema. Teatavasti oli just Suurbritannia üks nendest, kelle tõttu eelarve, et vastu ei võetud ning on ka kõlanud arvamusi, et Suurbritannia ei suuda eesistumisega niikuinii eelarvega edasi minna, kuna tahavad kinni hoida oma tagasimaksest. Briti peaminister Tony Blair. Blairi sõnul on see väga kiusatusse ajav küsimus, mis saab eelarvest, kuid ta ütles rahvusvahelise pressi ees, et võtab selle väljakutse vastu. Ta vastas diplomaatiliselt, et praegu on tähtis alustada eesistumissuhtumisega, et kokkulepe lihtsalt tuleb saavutada. See pole küsimus, mida oleks mõistlik siin hetkel avalikult arutada, märkis Blair. Eelarvet veel pole, kuid me proovime, nii võib Briti peaministri vaatenurga kokku võtta. Veel pidas Blair vajalikuks tööd ja mõttetegevust Euroopa sotsiaalmudeli kallal. Blair lükkas ümber sellised arvamused, nagu tahaks ta sellest teemast üldse lahti saada. Ta toonitas, et Euroopa liit ei seisne vaid vaba kaubanduses ja see pole ainult majandusliit. Euroopal pole mingit konkurentsivõimet kiiresti muutuvas maailmas, kui me pole valmis vajalikke muutusi tegema see tähendab mitte meie sotsiaalmudeli hülgamist, vaid selle nüüdisajastamist. Ta tõi näiteks Suurbritannia, kus panustatakse üha rohkem raha inimeste sotsiaaltagatistesse aga ka teadusesse ja tehnoloogia arengusse samuti väljaõppesse. See ongi edu pant, rõhutas Blair. See kõik on osa tänapäevases sotsiaalmudelist kinnitadega vajadust aidata arengumaid, iseäranis Aafrikat, kus Euroopa Liit panustab juba üle poole vajaminevast abist. Igatahes on sügisel rahvaliidu riikide liidrite mitteametlik kohtumine, kus kõik need teemad kindlasti kõne all on. Loodetavasti siis juba tulemuslikumalt kumas läbi lootus nii pleierelt endalt kui Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosot. Uuest eestist tänasest alates on Eesti Europoli liige Europolon rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks loodud Euroopa Liidu õiguskaitseorgan. Mall Mälberg rääkis sel teemal keskkriminaalpolitsei juhi Lauri taburiga. Lauri Tabur, teie kui keskkriminaalpolitsei juht oskate kindlasti kõige õigemini hinnata, mida tähendab Eestile see, et me oleme tänasest alates Europoli liige. Eestile ta tähendab vähemalt sama palju kui see, et Eesti on Euroopa Liidu liige. Politsei elliksis kriminaalpolitsei ja teised politsei valdkonnas tegutsevad struktuurid saavad selle tulemusena juurde väga palju informatsiooni sellest, mis tegelikult Eesti ümber toimub. Europoli liikmeks saamine tähendab Eesti jaoks tegelikult usaldust, et 25 Europoli liikmesriiki usaldavad oma informatsiooni oma töid meile ja aktsepteerivad ka meie poolt kogutud informatsiooni organiseeritud kuritegevuse kohta ja alustavad selle põhjal siis operatsioone, mingeid uurimisi, mida iganes sinna juurde kuulub. Kui edukas euro pool organisatsioonina on? Noh, Euroopal on selline suhteliselt väike organisatsioon, kui vaadata selliseid suuri rahvusvahelisi organisatsioone, omades siis 25 liikmesriiki ja kuna tema ülesanne on tegelikult ainult informatsioonivahetus ja selle informatsiooni põhjal mingisuguste operatsioonide algatamine, siis järjest rohkem ja rohkem tegelikult Europoli roll Euroopas kasvab ja kui siin aastaid tagasi tegelikult oli sellest, et kas Interpol või Europol või miks ühte või teist on vaja, siis tänasel päeval enam seda dialoogi ei ole, et need rollid on paika saanud ja need institutsioonid täiendavad ennast päris hästi. Missugust tööd te näeksite praegu näiteks esimesena, millist konkreetset koostegevust Europoliga? Eesti tegelikult Europoliga teeb koos tööd juba paari aasta taguse koostöölepinguga, kui Eesti saatis Europoli juurde 2002. aastal oma sideohvitseri ja hakkasime juba mitteametlikult sellist infovahetust tegema. Aga noh, suuremad operatsioonid kindlasti, mis nagu Eestit puudutada käsitlevad narkootikumide salakaubandust organiseeritud kuritegevusega seotud isikute liikumise jälgimist ja, ja kindlasti ka selliseid väiksemaid asju, mis võib-olla Eesti riigis tänasel päeval probleemiks ei ole, aga mida meie partnereid meie käest võivad küsida? Kui palju läheb Eestile maksma see, et me oleme Europoli liige? Ta läheb suhteliselt vähe maksnud mingi paarkümmend 1000 krooni aastas. Ma täpselt isegi seda summat ei mäleta, sest et see summa lepitakse iga aasta erinevalt kokku Europoli halduskogus vastavalt sellele, et kuidas Europoli eelarve on kujunenud, kuidas nagu kulutused on läinud ja kuidas, nagu riikide majanduslik seis on tegelikult see kasu, mida Eesti riik saab Europolist kaalub kindlasti üles need kulutused, need paarkümmend või paarsada 1000 krooni, mida me tegelikult peame maksma oma liikmemaksuks. Eesti raudtee lõpetas Kaarepere Tabivere Kärkna lõigul raudteeremondi ja nüüd võivad rongid Tallinna ja Tartu vahel sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis, jätkab Vallo kelmsaar. 25 kilomeetri pikkune Kaarepere, Tabivere Kärkna raudteelõik oli Tallinn-Tartu liinil kõige hullemas seisus. Tööde kogumaksumus ulatus nüüd üle 100 miljoni krooni ja tänu sellele saavad rongid oluliselt kiiremini sõita, ütles Eesti raudtee kapitaalremondijuhataja Arvo Smiltins. Vahetati välja kõik rööpad 100 protsenti rööpakinnitusest liipri külge, rööpad, ennem olid meil 25 meetri pikkused, nüüd on siis 25 kilomeetri pikkune rõivas, kinnitused on NFLi nael, kinnitus, nüüd on laskma siis kaasaegne vedru kinnitus. Lõiguti. Nii umbes pooled liiprid läksid vahetusse kõva puitliidrite vastu, seekord ballasti kiht tehti korda, ehk siis sõeluti läbi, lisati, kus vaja ja tee geomeetria pandi paika. Päris suured tööd, kui vilets oli see olukord sellel lõigul, ennem oskate seda võrrelda või kirjeldada kuidagi? Meil Kaarepere Tabiverelõigu peal, ennem oli nagu lubatud sõidukiirus 40 kuni 60 kilomeetrit tunnis ja nüüd saab siis olema kuni 120 kilomeetrit tunnis, nii et noh, oli ikkagi suhteliselt ligadi-logadi sõit. Edelaraudteejuhi Henn Ruubel arvates ei maksa kahelda, et Eesti raudtee on töö teinud korralikult. Ma arvan, et raudteetöid saab teha ainult vastavalt kõigile nõuetele ja ma usun, et Eesti raudtee seda ka niimoodi teinud. Samas esimesed paar nädalat on planeeritud üleminekuperioodiks ja sel ajal võib veel häireid esineda sõidugraafikus, millest need tingitud. No need võivad olla tingitud kahest asjast, esiteks võivad olla veel mõningates kohtades kiirust, piirangud ja mis on seotud võib-olla mõningate tööde lõpetamisega ja teiseks olgem ausad, ega meie vedurijuhid ei ole ilmselt Eestis kunagi nii kiiresti sõitnud, sest neile sõidugraafikuga harjumine, ma arvan, võtab natukene aega vedurijuhtidele ka kaunis pingeline graafik niimoodi sõita. Kui kiiresti see rong siis Tallinna ja Tartu vahel liikuma hakkab? 120 kilomeetrit tunnis sõiduajad on nüüd sõltuvalt liikumissuunast erinevad, kõige lühem sõiduaeg on kaks tundi ja teised rongid seal kuskil vahemikus kaks kuni kaks tundi 16 minutit. Eesti raudtee järgmine suurem remondiobjekt on Tallinnast Tapa poole suunduv teine teeremondijuhi, arvas Miltinsi sõnul on see kavas korda teha lähiaastatel. Järjekorda ootab veel Tallinnast Tapa poole minev siis teine tee meil, mis on samuti puitliidrite peal 25-ni meetriste rõivastega, oli ehitatud kunagi nii paarkümmend aastat tagasi Nõukogude sõjaväe poolt veel sinna peabki nüüd kontsentreeruma oma töödega ja 2007. peaks need lõigud ka ühele poole saama. Tallinnas Magasini tänaval avati madala läve keskus, see on mõeldud narkomaanidele ja selle keskuse pärast on piirkonna elanikud pikalt protestinud. Vallo kelmsaar case avamisel. Madala läve keskus on eelkõige mõeldud süstivatele narkomaanide, selgitas keskuse juhataja Ene Villak. Miks üks nurk on üldse siia peaks tulema süstlavahetus. Ta saab siit puhtad süstlad, nõustamine, minimaalne meditsiiniteenus. Vaatame üle tema venikohad, et need ei mädaneks, teeme korda, vahetuspunkt on juba olemas. Erinebki selle poolest, et narkomaan saab olla siin pikemalt temaga tegeletakse. See, et Eestis on narkomaania tõsine probleem, jaga AIDS-i leviku poolest on Eesti Euroopa kõige probleemsemate riikide hulgas on teada madala läve, keskuse avamine on selles valguses kindlasti positiivne samm, arvab sotsiaalminister Jaak Aab. Üks kõige suuremaid ohugruppe on süstivad narkomaanid, sest saab öelda ikkagi, et see kõige suurem plahvatusest selles tuubis tul. Ja kui me suuda vähendada seda gruppi, siis HIV, AIDS-i ennetustöö on suhteliselt väikse tiivsus. Magasini tänava ja ümbruskonna elanikele keskuse rajamine ei meeldi, nemad peavad narkomaanide kohalviibimist ohtlikuks oma lastele. Keskuse juhataja Ene Villak arvab, et elanike rahu ei saa häiritud. Ma arvan, et ümbruskonna rahula ei tule siit mingit ohtu, sest meil on ka üks inimene, kes hakkab siin päeval ringi käima ja jälgima, et see inimene, kes siiapoole meie keskuse poole suundub tuleks siia rahumeelselt ja kui ta siit ära läheb, läheb ka rahumeelset minema. Tallinna abilinnapea Diana Ingerainen on rahu häirimise suhtes teistsugusel arvamusel. Ta on juba praegu häiritud, näiteks kui te tuletate meelde Maarja küla lastekodu ehitamist mõned aastad tagasi, see oli noh, täpselt sama elanikkonna pahameel, et see kaasneb iga sotsiaalse objektiga meie ühiskonnas. Elanikel on abilinnapeale etteheide, ta lubas tulla nendega kohtuma ja esitada riskianalüüsi, kuid kohtumist pole olnud ja analüüsi pole nad näinud. Linnajuhid valetavad, on elanikud pahased täna pärast keskuse avamist said nad abilinnapeaga siiski jutule. Kuid kas ka vastuse küsimusele? Te ütlete, et ta saab puhta süstla, kuhu ta läheb ennast testima, kas ta võib ennast žestide siin keskuses, mina arvan, rajab sihtima esmajärjekorras sinna lasteparki, seda käitumist on hästi palju uuritud, kus kohas nad süstivad ja, ja mismoodi ja kuidas see välja näeb. Üleüldse, terves Euroopas ja Eestis on suhteliselt hästi teada, kus on nende diilerit, kustkohast nad seda saavad ja kus kohas vastavad politseil ei ole praegu nagu mõttekas tegeleda ühe müüjaga võetakse kinni terve võrgustik ja seda on nüüd mitmel korral tehtud. Mina ei ole neid ainult siin piirkonnas, kus nad on. Mul ei ole praeguste hetkel neid andmeid siin käes, aga kui te küsite mu käest seda kirjalikus variandis, ma annan teile neid, ma olen kirjalikud küsimused. Pärnus algab Taavi Toys trahhi muusikafestival, mis kestab kuu aega, teatab Annely Erm. Selle nime all toimub festival kaheksandat korda, tänane muusikaüritus juba kolmekümnendat festivali juured on aga 19.-st sajandist. Pärnus hakkas kujunema suvemuusika traditsioon, sest populaarses kuurordis puhkasid töötasid suvel maailma muusika suurkujud. Sarnaselt suvine kultuurilinn. Samasugust atmosfääri on püütud ois Draghi festivaliga Pärnusse taasluua. Kunstilise juhi Allar Kaasiku sõnul on see ka õnnestunud, sest festivali lahutamatuks osaks on saanud kuuendat korda toimuv Neeme Järvi suveakadeemia kuhu näiteks maailmas tunnustatud jaapani dirigent Kyotaka terauka tuleb õppima kuuendat korda. Kaunjärvi siia kaasa toonud oma pere, kes kõigil viimastel festivalidel on esinenud. Mitmed teisedki esinejad soovivad siia ikka uuesti tulla. Nii ongi ois Draghi festival saanud oma näo. Ühelt poolt samad interpreedid, kes püüavad leida põnevat repertuaari nii kuulebki siin alati Eestis seni esitamata teoseid ja teiselt poolt uued huvitavad esinejad nagu sel aastal noor rumeenia viiuldaja Eugen Disikendel Jaan kellest arvatakse saavat selline staar, et mõne aasta pärast teda enam väikeses Pärnus näha ei saaks. Igal juhul on Oistrahhi festival kõige laiapõhjalisem festival Eestis ja kuulamist leidub kõigile. Allar Kaasik. Eestimaal on tõesti eestifestivalidest ainukene nii-öelda laiapõhjaline festival, kus ei ole ühtegi žanrilist piirangut, ei ole ajastulist, piirangud ei ole pillide poolest piirangut, ei ole mingeid piiranguid ja see on festival, mis on kõikide inimeste jaoks kõikide muusikahuviliste jaoks kõige suuremate spetsialistid jaoks on vaja tulla kuulama siin sellist muusikat, mida nad ei ole ka juba vanast muusikast. Oled sa midagi kuulnud? Ja võib-olla need inimesed, kes ütlevad, et tavaliselt ei taha kontserdil käia ei saa, saab palju varu ja see muusika, mida kuulates kõikidele arusaadav muusika, see on ilus muusika ja kava on nii hästi kirjutatud, et sealt võib aru saada kõigest veel, mis muidu jääme arusaamatuks. Oistrahhi festivali kavas on kokku 23 kontserti. Festival lõpeb 30. juulil Eesti Raadio uudistele Pärnus. Tammeyeram. Eeloleval ööl on Eestis muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub põhja- ja loodetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on seitse kuni 12 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, pärastlõunal võib kohati hoovihma sadada. Puhub loodetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on 17 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.