Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 20.-st juulist. Toimetaja on Mall Mälberg. Riigikontroll soovitab oma auditis peatada kuni 2025. aastani uute turbaga kaevandamislubade väljaandmise seni kaevandamata soodes. Keskkonnaministri arvates on audit liiga ühekülgne ja ei arvesta näiteks sotsiaalprobleeme, mida turbatööstuse piiramine see endaga kaasa võib tuua. Arstid sooviksid meditsiinikulude suuremat katmist riigieelarvest, selgub riigikogu sotsiaalkomisjonile tehtud ettepanekutest. Eesti merevägi andis täna rahvusvahelise miinitõrjeüksuse Paltron juhtimise üle Leedule. Täna 45 aastaseks saanud Tallinna lauluväljak vajab remonti 70 miljoni krooni eest, arvab lauluväljaku majandusjuht. Tallinna raekoja platsil avatud kunstilaat pakub professionaalset kunsti alates klaasidest ja maalidest, kuni kudumitega sepistöödeni välja esiletõstmist Väärt laadatarbekunsti osa Suurbritannia soovib korraldada rahvusvahelist terrorismivastast. Konverentsi ettepaneku tegi Parlamendis peaminister Tony Blair. Indoneesias suri kolm inimest, linnugripi tegemist on saareriigi esimeste linnugripiohvritega. Homme on meil vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, on äikest. Sooja tuleb 19 kuni 24 kraadi. Eesti merevägi andis täna Tallinna miinisadamas balti miinitõrjeeskaadri Valtron juhtimise üheks aastaks üle Leedule. Eesti kindlustab Paltronile järgmiseks aastaks ühe miinijahtija ja staabiohvitseri. Miinisadamas käis Hanno Tomberg. Nende helide saatel langetati täna miinisadamas Paltron ülema vimpel, mis anti seejärel pidulikult üle rahvusvahelise miinitõrjeüksuse senisele juhile kaptenmajor Sten Sepperile. Praeguse seisuga on parim näide on see, et kui eelmine aasta oli Poltoranini staabi- ja toetuslaevaks Admiral Pitka siis praeguseks hetkeks on admiral Pitka siirdunud NATO nii-öelda miinitõrjeeskaadri staabi- ja toetuslaevaks. Eesti mereväe ülema kohusetäitja vanemleitnant Ivo Värgi sõnul kavatseb Eesti merevägi ka tulevikus arendada vaid miinitõrje võimekust merele. Põhivõimekuseks jääb miinitõrje, nii nagu ta on seda täna külmem, püüame seda edasi arendada ja olla. Parimad meie keskpikad ja, ja pikema ajaplaanid ei näe hetkel, et muude võimekuste arendamist Eesti mereväes on arvel kuus laeva, lisaks admiral Pitka-le kaks miinijahtijad, miinitraalerid ja üks abilad. Üks miinijahtija läheb järgmiseks aastaks Paltroni käsutusse. Eesti merevägi annab järgmiseks aastaks personali ja laeva nimetame panustame staapi. Küll sideohvitserina, hiljem ka staabiülema näol. Samas on Eesti ainus mereväebaas miinisadam nukras seisus. Suur osa kai pinnast on varisemisohu tõttu kasutuskõlbmatu. Kaitseväe juhataja kohusetäitja brigaadikindral Alar Lanemani sõnul tuleb kiiremas korras asuda kaisid renoveerima, millele on vastu ka Tallinna linnapea. Sõjalistest aspektidest rääkides on miinisadamaseisund kasvava tähtsusega, sest just praegu on toimumas olulised muutused Eesti mereväe arengu kuskil nii Eesti kaitsejõudude jaoks kui ka NATO jaoks. Meie esimene laeva on NATO kiirreageerimisüksuste koosseisus ja sellepärast äärmiselt oluline on toimiv efektiivne kaldateenistus. Lanemani väitel on miinisadamal strateegiline tähtsus võimalikus konfliktolukorras ja Tallinnast sõjasadamat kaotada ei tohiks. Ma arvan, kõige esimene asi peaks olema praegu selge hinnang selle infrastruktuuriseisule, aga praegune olukord on täiesti tõsine. Nagu te näete, seisavad Kalaevat juba mitte kai ääres rivis võttes võimalikult kitsast lõikusest kaisi. Riigikontroll soovitab oma auditis otsustavalt piirata turba kaevandamist, kuna see ületab praegu mitmekordselt loodusvara taastumise kiiruse. Meelis Kompus uuris asja lähemalt. Auditis rõhutatakse, et kuigi valitsus peab turvas taastuvaks loodusvaraks, mida ei tohi kasutada kiiremini, kui vara taastub, on asjad tegelikult hoopis teisiti. Audiitor Kärkama. Tuvastasime, et hetkel see kasutusmäär ületab juurdekasvu viis korda. Keskkonnaminister Villu Reiljan aga ei võta auditi peamist hoiatust kuigi tõsiselt. Need on kõik sellised hinnangud, mida ei ole eriti keeruline ümber lükata, tegelikult. Auditis rõhutatakse, et kui tahame turvast säästa, tuleks aastaks 2025 uute turba kaevandamislubade väljaandmine peatada. Kärkama nentis, et selle otsuse tegemise vajadus pole minister Reiljan veel mõistnud. Ta tegi kõik need asjad käivad, vastaks seadusele, seda ei saa arutada. Ainult üks kooslus seal on majandusprobleemid, seal on sotsiaalsed probleemid, seal kultuuriliselt ravimid ja seal on keskkonnaprobleemid ja kõiki neid tuleb kompleksselt kaaluda. Audit räägib ta mahajäetud turbaaladest, kus osa turbast on kaevandatud, kuid pahatihti on mitmemeetrine turbakiht mahajäetud ja vigastatud turbakiht mittetaastuvaid hävib. Kärkama sõnul tuleks pigem just neid alasid püüda kasutusele võtta. Üle 90 protsendi aiandusturbast läheb praegu Eestist välja, et see on hetkel lihtsalt tunduvalt tulutoovam ette võtta kui see, et võta käiku neid alasid, kus on säilinud kütteturbakiht, mida saaks ka väga edukalt sammas kasutada. Praegu pole hetkel täpsemat ülevaadet, kui palju siis ikkagi turvas säilinud on, kui kellelgi ülevaade ja siis meil ikka on ülevaade, ega need numbrid, mis saab meie kätte see tuleb seadustikku parandada, täiendada, vaadake, see on protsess. Praegu võib ütelda niimoodi, et me ikkagi keskkonnaseadused suhteliselt leebed, eks ole, ja nad lähevad karmistamise suunas. Turvas kindlasti ammendu nii kiiresti kui siin mitmed teised maavarad, noh näiteks siin kruus või polegi. Aga samas ei saa rääkida, hakkasin sadadest aastatest sellepärast, et neid rabasid mis ei ole looduskaitse all ja kus on nagu majanduslikult perspektiivikas üldse turvast kaevandatud. Neid ei ole nagu väga palju, et sellist täpsemat arvestust ei ole tehtud, aga siin on räägitud 300-st aastast, see ei ole kindlasti täpne. Riigikogu sotsiaalkomisjon ootas tänaseni ettepanekuid tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Hanno Tomberg intervjueeris sotsiaalkomisjoni esimees Mai treialid. Tänaseks on laekunud peale arutelu, mis toimus riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil ainult ettepanek Eesti arstide Liidu selles ettepanekus on esiteks toetatud neid muudatusi, mis tervishoiu rahastamise osas tahetaks korraldada selliseid ettepanekuid, toetatakse, mis tuleksid riigieelarvest. Samas juhitakse tähelepanu sellele, et mitte tegeleda nende muudatustega, mis on lühiajalist, et vaid need, mis on pikaajalised ja nad pakuvadki välja niimoodi, et et kindlasti kapitalikulude millega tuleks arvestada ja arvestada tõesti niimoodi, et see oleks pikaajaline ja jääkski riigieelarve vahendite kanda. Kas te näete, et riigieelarvest on võimalik veel rohkem raha tervishoidu praegu panna? Kui lugeda nüüd viimaseid andmeid, kuidas on laekunud esimesel poolaastal sotsiaalmaks siis kindlasti annab see hea märgi selle kohta, et sellega järgmisel poolaastal on ka haigekassal kergem ja ma tahaksin väga loota ka, et järgmisel aastal maksude laekumise paranemise kaudu on ka haigekassal pisut kergem, aga ma näen, et päris rääkimata ei saa ka jätta raviasutuse kapitalikulude rahastamisest. Selles osas on vaidlused olnud juba päris mitu eelnevat aastat ja kindlasti peaks osa sellest rahast olema ka riigieelarvelised vahendid, kasvõi juba sellepärast, et oleks kindel tagatis, kui raviasutust saab kasutada ka kasvõi Euroopa sotsiaalfondi raha. Mida kavatseb sotsiaalkomisjon edasi teha, nende ettepanekutega? Sotsiaalkomisjonist saatsin täna ettepanekud sotsiaalministrile ja ta ütles, et nad vaatavad need läbi ja teevad veel tööd kapitalikulude katmise osas 2006. aasta riigieelarvega ja edasi siis töötatakse välja kava, kuidas siis haigushüvitiste osas mingisuguseid muudatusi maksmisel siis võiks teha. Kas tervishoiu teemal on planeeritud eelolevaks sügiseks ka riigikogu täiskogu istungil, selle teema põhjalikum arutamine? Tõenäoliselt septembri algul sotsiaalkomisjonis uuesti arutame tervishoiuküsimust, ei, ei välista, et selline arutelu riigikogu suures saalis ei tule. Kas toimub nüüd selle aasta sügisel või pisut nihkub edasi? Ei oska nagu päris täpselt määratleda. Täna esitas Tallinna Sadama arendusvaldkonna eest vastutav juhatuse liige Kärt Krieger ettevõtte nõukogule lahkumisavalduse. Sadama nõukogu arutab tema avaldust teisel augustil, teatas ettevõte. Juuni lõpus esitas lahkumisavalduse Tallinna Sadama juhatuse esimees Mart Tooming, juuni alguses aga finantsvaldkonna eest vastutav juhatuse liige Aare Tammemäe. Samal kuul lahkus ettevõttest ka turundusdirektor Erik Sakkov. Juuli alguses kuulutas riigile kuuluv Tallinna sadam välja konkursi uue juhatuse esimehe kohale. Kuni juhatuse esimehe leidmiseni täidab ettevõtte juhi kohuseid Ain Kaljurand. Ja nüüd edasi tänaste välisuudiste kokkuvõte Indrek Kiisler. Suurbritannia soovib rahvusvahelise konverentsi korraldamist, mis üritaks leida lahendust kasvava islamiradikalismi ohjeldamiseks, kinnitas täna Briti parlamendis esinenud peaminister Tony Blair. Alates 1993.-st aastast 26 riigi kannatanud al-Qaeda ja sellesarnaste terrorirühmituste rünnakute all. Seetõttu peaks terrorivõrgustikke välja juurimine leidma laialdast rahvusvahelist toetust. Seal peab kõikidele selge olema, et terroristid leiavad oma tegevusele alati õigustuse ning terrorismi juured on sügaval. Talle vaidles aga vastu Londoni linnapea Ken Livingston, kes ütles täna intervjuus BBC-le, et aastakümnete pikkune Briti ja USA sekkumine naftarikkas Kesk-Aasias on ajendanud Londoni pommipanijaid. Livingstone ütles, et ta ei tunne pommipanijatele kaasa ja mõistab hukka igasuguse vägivalla, kuid tema sõnul rünnakut ei oleks toimunud, kui lääs oleks araabia rahvastel lasknud pärast esimest maailmasõda oma asju ise otsustada. Selle asemel on aga toetatud piirkonna hirmsaid valitsusi tema sõnul kaheksakümnendatel aastatel. Ameeriklased värbasid Osama bin Ladeni, kes õpetati tapma ja valmistama pomme, et venelased Afganistanist välja ajada. Ent ameeriklased ei mõelnud sellele, et kui see on teostunud, siis pöördub ta oma loojate vastu. Indoneesia valitsus kinnitas, et linnugrippi on surnud kolm inimest. Analüüsid on näidanud, et surma põhjustas linnugripiviirus. Uudisest teavitas avalikkust kohalik tervishoiuminister. Surmava viiruse ohvriteks oli 38 aastane mees ja tema kaks tütart. Ministri sõnul ei ole vaja ka liigselt muretseda, et viirus kandub üle inimeselt inimesele. Viimase pooleteise aasta jooksul on linnugrippi surnud üle 50 inimese, Kambodžas, Vietnamis ja Tais. Linnugripi levimise kartuses tapeti Kagu-Aasias möödunud aastal mitu miljonit lindu. Iisraeli parlament lükkas tagasi seaduseelnõu, mis oleks lükanud Gaza sektorist juudi asunduste likvideerimise algust augusti keskpaigast edasi. Evakuatsiooni taheti edasi lükata vähemalt kolme kuu võrra. Geneetsee dist toetas eelnõu 44 ja vastu oli 69 saadikut. Eelnõu esitasid ultra-parempoolsed rahvasaadikud, kelle sõnul ei suuda asunikud tema elamisi Gaza sektoris likvideerida ja vajavad selleks lisaaega. Täna 45 aastat tagasi avati 15. üldlaulupeoga Tallinna lauluväljak. Tänaseks on selge, et sünnipäevalaps vajaks mitmes kohas tõsist remonti. Paris sander rääkis sel teemal lauluväljaku majandusjuhiga. 1957. aastal alanud lauluväljaku ehitustööd said valmis vahetult enne 60. aasta laulupidu. Sellest saati on lauluväljakul peetud 10 laulupidu, legendaarne 1988. aasta Eestimaa lauluüritus, kus osales ligi 300000 inimest lisaks rock, summerit ja palju muud. Tallinna lauluväljaku turundus- ja arendusjuhi Katrin Oja sõnul on lauluväljaku praegune seisukord 45 aastasele omane. Uuendamist vajavad väljaku drenaažisüsteem, park, hoone, Katrin Oja. Kindlasti vajaksid mõned asjad kapitaalselt ümber tegemist, kuna tuleb arvestada, et kuuekümnendatel aastatel siiski oli ehituse kvaliteet hoopis teine kui praegu näiteks väljaku drenaažisüsteem hoone enda kommunikatsioonide süsteem, aga põhimõtteliselt tegutsemist, takistavaid puudusi meil ei ole, selleks, et lauluväljak oleks korras, kui me peame siin silmas nii parki kui ka hooned seda, et oleks vastaks igasugusele telekaasaegsetele nõuetele siis on öeldud välja selline summa arvutatud välja nagu 70 miljonit. Seni on lauluväljaku remontimist rahastanud peamiselt Tallinna linnavalitsus. Sel aastal sai lauluväljak oja sõnul linnalt ligi 10 miljonit krooni. Tallinna ja riigi koostööprojektidest on kultuuriministeerium seni helistanud loomaaia toetamist ning lauluväljakule on jäänud vähem raha. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn. Lauluväljakut on kultuuriministeerium toetanud eelmisel aastal 1,5 miljoni krooniga ja sellel aastal lauluväljak ei ole toetatavate objektide nimekirjas järgmise aasta eelarve ettevalmistamise osas midagi kindlalt ma esialgu küll öelda ei saa. Laulukaare 45. aastapäeva tähistamiseks on 29.-ks augustiks planeeritud arhitektuurikonverents, kuhu tulevad esinema lauluväljaku konstrueerimise juures olnud maastikuarhitekt Hugo ning laulukaare akustika paika seadnud Helmut Oruvee. Sünnipäeva tähistamiseks on tuletornis avatud ka lauluväljakut tutvustav näitus. Tallinnas Raekoja platsil avati professionaalse kunsti laat, kus on väljas nii kujutavat kunstitarbekunstisepistöid, kodume ja palju muud. Tõid, müüvad ja tutvustavad kunstnikud ise raekoja platsil, käis Meelis Kompus. Plats oli juba hommikust peale rahvast täis ning peamiselt välisturistidest huvilisi jagus küllalt iga leti ette raekoja kella all, seisis rahulolevalt laada peakorraldaja Saima priks. Tippkunstnikud enamus sünki peavad laadal müüki nagu enda jaoks positiivseks, aga ka selles mõttes, et tip, kunst, graafika või ka maal nõuab teatud keskkonda, ta mõjub, laadakeskkond on natukene teine, on samal ajal võib-olla jällegi selline loom toitub rohkem Eesti kunstipublikule, tutvustada siin, et see on õige jaam, Sid käib läbi väga palju turiste ja nemad näevad siin otse käe-jala juures. Eesti kunsti ja tarbekunsti on meil väga kõrgel tasemel ja ka tipptarbekunstnikud alati võtavad osa, nemad leiavad, et laadal osalemine ei ole mingisugune asi või nende loomingut madalamaks. Idee jana tarbekunst on alati väga tipptasemel laatadel väljas. Ja savinõudega on väljas keraamik Sirje Kuuskmann. Need on minu India teed esimene osa on ka minu poja teid Tallinna hästi looduslähedane tundub olevat ja küllaltki selline maalähedane. Jah, nii tundub mullegi nisugune kõrre motiiv näiteks on praegu siin läbiv nagu et siin mõne eseme peale isegi peidus kuskil rukkilill. Turistid märkavad seda, Rutilil lõikab, märkavad kyll. Ja üldse noh, turistidele meeldib. Kas eestlane, kohalik inimene, ka tulude küsimus, teistesse tuleb küll, eestlasi huvitab ka ikka väga keraamika. Saan arutari, õitseb siin hästi. Ilusti läheb jah, veidi eemale. Pisut vaiksemas nurgas olid välja pandud sepistööd, mis meenutasid pisut paari nädala eest peetud keskaja turgu sealsamas Raekoja platsil. Peakorraldaja Saima priks tõdes, et ühest küljest võib see tõesti niimoodi olla. Aga keskaja turg on muidugi omapärane juba selle poolest, et kauplejad on keskaegsetes rõivastes kunstnike sisani üheselt rõivastada, sest me ei saa keskaja ideed nagu maha võtta või kopeerida. Sepistatud vastu oli elav huvinik Sorema sepa Elar Smirnovi endaga jutule pääseda oli algul päris keeruline, on need rohkem sellise dekoratiivse väärtusega või tarbimisväärtust, meil on mõlemat, meil on niisuguse talumajapidamise jaoks nii vajalik kraam kui ka mittevajalike Kaledas. Mittevajalik kraam oleks, no ütleme näiteks hobuseraud, mis nagu otseselt ei ole enam kasutamises, aga hea õnne jaoks on ikka vaja. Kui suur rahva huvi veel sellise sepis käsitöö vastu või tõtatakse siiski kõigepealt poodi ja haarata, seal on selline standardtehase töö ikka küsitakse, rahvas on saanud targemaks ja oskab juba valida. On hakatud taastama vanu maju, läheb sepale ukse hing käiku, samamoodi pannakse ka see pole lugude jälle ajalugu kordub. Ja vabakäe lõpuks ilmateade. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, paiguti võib hoovihma sadada, mõnel pool on udu. Lõunakaare tuul nõrgeneb kahe kuni seitsme meetrini sekundis ja sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Päeval püsib vahelduv pilvisus, mitmel pool sajab hoovihma, võib äikest olla. Puhub valdavalt idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on meil homme 19 kuni 24 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16152 toimentaali Mall Mälberg. Kuulmiseni.