Tere, head kodanikud, uus hooaeg, ülekuulamisi alustab, vaatame endiselt terava pilguga Eesti elus ringi. Eesti poliitilisele maastikule on olnud viimaste aastate sees kombeks, et meil on mitu suurt erakonda, kes kas koalitsioonis või opositsioonis Eesti riigi valitsemist juhivad viimaste aastate turbulentsid. Ajad aga on teinud olukorra, kus eraldunud on paar suurt ja väikeseid ähvardab esimest korda riigikogust väljajäämine. Kas sotsiaaldemokraate ootab väikeste saatus, seda küsime täna Jüri Pihli käest. Toimik number 146, Jüri Pihl. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Jüri Pihl 16, oktoober, kui ma nüüd ei eksi, on see hetk ja aeg, kui sotsiaaldemokraadid tulevad kokku, et otsustada, kes neid järgneval perioodil juhib. Praegu on õige aeg teie käest küsida, kui ta nüüd päris ausalt sellele küsimusele vastate, kas need jätkuvalt siiski tahate olla selle erakonna esimees? Loomulikult tahan ja mul on olnud väga edukas periood. Kui me võrdleme aastat 2009 ja 2008, siis on meie toetusprotsent tõusnud ja kolm protsenti lausa. Praegune toetusprotsent on kuskil seal kaheksa kandis, kui me arvestame siia juurde selle veaprotsendi, siis see võib olla nii 10 kui ka kuus ja kui me räägime juba kuuest, andke andeks, siis kus me saame rääkida, edukusest on natukene rohkem kui hääbuva rahvaliidul või, või rohelistel. Tõepoolest, viimasel ajal on olnud teatud segadused, mis lõpevad 16., nagu te ütlesite. Võtavadki siis ikkagi ära, nii et ma saan aru, et te tajute seda, et et ehki te tahate, siis kirves on ikkagi kukla kohal ja, ja, ja tõenäoliselt lastakse sellel pealõikajale lennata. No 16 otsustab 16 kuupäeva otsustab, kes siis jätkab. Ma veel kord ütlen, et mul on väga head eeldused jätkata ja sellepärast on olnud suhteliselt edukas periood, on selge see, et viimased pool aastat, kui toimuvad teatud vaidlused ja arutanud, mis erakonnas ikka toimub, noh selles osas võivad tekkida teatud tagasiminek. Kuulge, aga vaatame tõele näkku, kes on praegu need kõige suuremad noh, teie seisukoha pealt ussitajad sotsiaaldemokraatide ridades, kes kõige rohkem Pihlile küüsi taha ajada No ärme räägime siin ussitajateste, mitte ussitajatest ikka selline poliitiline võitlus erakonna sees, ideede nimel, aga mul on olemas visioon, meie erakonnal on päris hea programm, ma arvan, et see on parem kui kunagi varem, seda on ette valmistatud pikemalt ja põhjalikumalt, ta käib veel viimased viimistlusringi ja me saame minna edukalt valimistele. Lisaks on öelnud, et erakonnas tuleb juhtide vahetus Katrin Saks ütles ka kunagi, et et noh, ta ei lahku sealt oma omalt kohalt, aga igal poliitikul on õigus öelda oma arvamust, aga seda otsustab üldkogu. Te praegu ütlesite, Katrin Saks on nagu sõnades hoia inimene. Ei seda, et ärme räägime siin mis poliitik seal ütleb ja, ja igal poliitikul võib olla oma arvamus välja öelda, mida ta mõtleb ja mida ta soovib. Aga seda otsustab ikkagi üldkogu ja ma veel kord ütlen, et on olemas täiesti head eeldused jätkata, nagu ma ütlesin. Reiting tõusis selle aasta jooksul, kui ma erakonna esimeseks aineks 2009 kuni selle aasta märtsini jõudsalt ja keskmiselt kolm protsenti. No selle puhanuna ütlevad Kesk-Eesti Soomes tööl käivad ehitusmehed koju tagasi jõudes ärme räägi sussitamisest, kellel te näete, et on konkurentsivõimeline teie ideede ja platvormidega konkureeriv idee ja mis kõige tähtsam, et kellel on neid toetajaid, kelle ideedel et me saaksime aru nagu, mis partei sees toimub. No, ega me hakka seda rääkima, et kui kellelegi on olemas parem idee kui minul loomulikult, siis on ju hea, viib erakonda edasi. Kui me vaatame tagasi, noh sotsiaaldemokraadid on olnud ju terves Euroopas alati finaalis, eks ole, et noh, kas nad alati võidavad valimised, kui nad ei võida valimisi, siis nad jäävad teiseks, eks ole, nii kõika finaalis toimib, Eestis ta paraku nii ei olnud ja mina olen see mees või see treener, kes tahaks teda finaali viia. Kui on parem treener, kes läbinaale viipsi peaks siis olema kusagilt poolt ka ennast tõestanud varem varem, et ta on parem treener. Ma veel kord ütlen, et edukuse nimel jätkan mina, 16. kandideerin 16. erakonna esimeheks tagasi. Sven Mikser ideedesse olete kuulunud, on temal bossibiliteeti, nagu ütlevad teised eesti mehed koju tagasi jõudes aru saada ja, ja nii-öelda võimalus asuda parteid juhtima. No Sven Mikser on kindlasti väga tubli sotsiaaldemokraat, ta on väga palju häid ideid, ta kindlasti on edukas inimene ja noor inimene. Ta on olnud poliitikas väga pikka aega, ta praktiliselt kogu aeg ongi poliitik, tema tunneb seda asja päris hästi. Kuid minul kui värskel tegijal on ka omad šansid. Mina ei ole kunagi Parlamendis olnud, ma kandideerin alles esimest korda selle järgmise aasta valimistel, nii et Sven Mikser kindlasti tegija pikka aega tegija, nii meil kui ka juba varasematel aegadel. Just kas Sven Mikser sobiks ka erakonna juhiks ja ütles, et ta on väga hea sotsiaaldemokraat, aga mitte sõnagi tema juhiomaduste kohta? No kindlasti ta on juhtinud Keskerakonna noorteorganisatsioon, on olnud kaitseminister, mina, tema asemel oleks kandideerinud juba 2007. aastal näiteks siseministriks ta tubli noor inimene, kellel on kindlasti potentsiaali kasvada edasi. No selge see potentsiaal, järelikult partei sees on siis olemas kasuks Indrek Saarega, kuidas on, kas temal te näete samasugust potentsiaali? Ta on juhtinud ka, aga ei ole juhtinud nüüd nii suuri organisatsioone ja, ja nii terava sellise noh võib-olla noh, et näitlejad ja teater on kindlasti ka selliste väga tugevate isiksuste keskkond, eks ju, aga aga võib-olla see võitlus on seal nagu teist tüüpi Indrek Saarele krediiti annate, tema saaks partei juhtimisega hakkama. Kõige tähtsamate inimesel oleks ka ikkagi ambitsioon, mis on temal ju olemas ja aga kui on olemas ambitsioon, kui on olemas toetus, kui on olemas nägemus, küll ta siis küll ta siis saab ka, ütleme, edu ka erakonna sees, kus kuskil mujal, noh kasvõi oma piirkonna juhtimisest ta juhib ja Lääne-Virumaapiirkonda. Et noh, mina ei hakkaks võrdlema Indrek Saart ja Sven Mikser, et nad on tublid sotsiaaldemokraadid, kellel on potentsiaali viia erakonda edasi, kuid noh, 16.-lt kandideerin mina ja ma arvan, et mina olen praegu Ja Arusaadav Nestori panete te enda järele kohe teiseks ja siis tulevad need ülejäänud või, või söandate nestorit enda ette asetada. Oleneb, mis vaatenurga alt vaadata. Esimehe koha Nestor on olnud ja erakonna esimees ja ja ta on olnud ju väga pikalt sotsiaaldemokraatlikus erakonnas ja ta ongi tema nägu ongi nagu sotsiaaldemokraatlik erakond. Paraku see toetus ei ole enam seal finaadi toetus ja noh, nägu on kindlasti teistmoodi, ma olen teistmoodi inimene kui Eiki Nestor ja mina tahaks ikka seda finaali poole jõuda, eks ole, ehk ehk kahe hulka ehk see toetusprotsent ikkagi üle 20 jõuaks, et Eiki Nestor kindlasti erakonna sees oleks ta popu populaarne, aga ta millegipärast ei kandideeri. Esimees, nagu ma aru saan, ta ta annab oma nõu kõrvalt kirju, kirjutades. Annab ta nõu teile või annab ta nõu pidama teistele seal siis Saarele, Mikserile. No ma ei hakkaks seda niimoodi lahutama, et kellele, kes on kellelegi meest, eks ta annab oma nägemust ja oma seisukohti kogu erakonnal, Tallinna juhatuse liige. Kuidas teie jutust saab aru, et teile ta nõu ei anna? Miks ta ei anna, ta ütleb, et mul on teada tema nägemused, mul on teada, kuidas tema suhtub, eks ole. Sotsiaaldemokraatliku erakonna arengusse, noh, ta on olnud erakonna esimees, erakonnal on olnud kogu aeg ikkagi mitte see protsent väga kõrge, nagu ütleb üks teine erakonna esimeseks, eks ta kuue kaheksa peal on ju kogu aeg kõikunud, nagu ka praegu. Minu nägemus on natuke laiem, et jõuda ikkagi finaali, jõuda jõuda kahe hulka ja olla edukas, nagu paljud sotsiaalenamus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Euroopast. See tähendab siis seda, et lõppkokkuvõttes kui valimistulemused peaks osutuma sellisteks umbes nagu nad praegu on Riigikogus EKRE, Reformierakond näiteks on nii-öelda erakond, kes saab enamushääli, ta moodustab koalitsiooni Isamaa ja Res Publica Liiduga siis sotsiaaldemokraadid teie juhtimisel olles kõigega nõus, ehk läheks taas kord koalitsiooni. No ärme seda, see sõltub ikkagi kõigepealt valimistulemustest, kõigepealt peame ära ootama kuuenda märtsini, siis peame vaatama, milline see seis on, eks ole. Kui te tahate finaalis võita, siis te peate minema ja koalitsiooni Tallinnas teie. Vale tähendab sotside häda on tõesti tõepoolest olnud, et nad ei ole, valid valija sellist usalduskrediiti ja alati täitnud eks valija enamuses välja arvatud üksikud või vähemus tahab ja seda, et see erakond, keda ta toetavat saaks võimule küll mitte iga hinna eest ja viiksid poliitikat Well, mille pärast teda toetatakse, sotsiaaldemokraadid on olnud siin tagasihoidlikud, noh ma olen nagu teistsuguse lähenemisnurgaga ja ja, ja mul on ka väga palju toetajaid erakonnas, et noh, tuleb võimule minna siis, kui on võimalik sinna minna, ehk tuleb alati enne võimule minekut ära vaadata, mis saab ära teha, mida ei saa ära teha ja siis tuleb targalt kaalutleda, kas on õige minna, et need, mis me saame ära teha talud üle, mis jäävad tegemata? Küsiksin veel teeks nagu selgeks see, miks sotsiaaldemokraadid ju tegelikult praegusest valitsusest Ühel hetkel välja lendasid, oli, oli, oli seotud vot nii-öelda kärpimiste plaanidega kokku leppimatusega, selle osas, milline saab olema töölepinguseadus ja nii edasi, ehk teisisõnu valitsus justkui näitas nende arvates siis kahe osapoole Reformi ja IRL-i osas näitas juskui Alibaba le 40-le Jürile, kes tahtsid hirmsasti raha laiali jagada rohkem kui seda oli ust. Miks need 40 röövlit Alibaba le nüüd vastu on hakanud, ma saan aru küll, mitte kõik 40, aga osad neist röövlitest, miks nad on hakanud Jüri Pihl teile vastu, mis seal teie arvates nende peades või mis need põhjused on, olete te sellest aru saanud? Miks on see küsimus üldse tõstatunud, et me räägime sellest 16.-st oktoobrist? No meil on ikkagi tulnud väga palju uusi erakonna liikmed, keda on vaja integreerida. Karel Rüütli lihtsalt ei saa aru, mis asja. Karel Rüütli saab juhatuse liige, sest see on nagu sisse kirjutatud, siis on kõik nii-öelda võrdselt. Seda, seda otsustab, seda otsustab 16. üldkogu, kes saab ja kindlasti meie uue uutest liikmetest keegi saab juhatusse, keegi saab juhtorganites, ei, väga erinevates, võib-olla ka aseesimeheks ja nii edasi, ma ei usuesimees, päris, tuleb keegi kandideeri ka. Aga mis puudutab valitsusest seda temaatikat, siis tuleb sealt ka samamoodi vaadata. Kui kõval positsioonil sa oled, eks ole, kui kahepeale kokku 50 ja seal on 10 sotsiaaldemokraatia, noh siis tuleb selle positsiooniga arvestada. Sellega tuleb ka arvestada valitsusse minnes ja kui valitsusse minnakse ja midagi kokku lepitakse, siis tuleb nendest ka kinni pidada lähtuvalt oma positsioonist ja võimalustest. Tallinna puhul on samamoodi, et siin on veel kehvem positsioon, aga aga sotsiaaldemokraatide lähitulevikus peale järgmisi valimisi ei ole ju kergeid koalitsioone ju tulemas. Vähemalt minu minu nägemuse järgi on ta siis Keskerakonnaga või Reformierakonna, kui me räägime koalitsioonides, mõlemad on keerulised sotsiaaldemokraatide jaoks ja sellepärast tuleb vaadata enne koalitsiooni minnes, mida me suudame ära teha, on need need asjad, mida partneril on vastuvõetamatu, mida me ei suuda ära teha ja siis tuleb kaaluda, eks ole. Kas see minek on tark tegu ja kui minnakse siis sealt nagu ollakse ikkagi ühtse meeskonnana ühtsete asjade eest väljas ei hakata oma poliitilisi punkte isoleerima eraldi ja kui need asjad ei kaalu ülesse, kui koalitsioonileping ei tule selline mis soodustaks meie koalitsioon, mis siis tuleb sinna mitte minna. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Jüri Pihl on sündinud seitsmeteistkümnendal märtsil 1954 Kuressaares ja ta on 2009.-st aastast sotsiaaldemo kraatliku erakonna esimees ning Tallinna abilinnapeale. Varem on ta töötanud Eesti NSV siseministeeriumi seitsmenda osakonna inspektorina Tallinna linna Rahvasaadikute Nõukogu siseasjade valitsuse kriminaaljälituse jaoskonna ülemana, kaitsepolitseiameti peadirektorina. Riigi peaprokuröri ja siseministrina. Jüri Pihlile on esimesest abielust tütar ja tema teine abikaasa oli riigiprokurör Lavly Lepp. Rihma natukene kaotus on ikkagi selle vastuse osas praegu järje, mis ikkagi see konkreetselt oli, mida pannakse partei seest teile süüks, et praegu enne valimisi hakata mängima tegelikult konkurentide kaartidele või konkurentide kasuks ja, ja murdma murdma juhtkonda mitte nüüd konkreetselt ainult võib-olla teid vaid üldse tegelema, kuna küsimused, mis, mis ette heidab? No ega sellist etteheidet ei olegi Mis te nalja teete, Jüri, miks siis erakonnas selline kogu on kokku kutsutud, mis hakkab juhtidele otsustama? See on sellepärast, et integreerida uusi liikmeid seal ametlikes dokumentides kõik kirjas. Kindlasti on meie poliitikute juhtpoliitikute hulgas ka kellele võib-olla minu meeskonnamäng ei meeldi. Kui sa tahad olla edukas, kui sa tahad olla suur erakond, seal on teised reeglid. Kui sa oled viisakas. Teie Sis meeskonna mängule ette heidetakse, mis osas on, on siis etteheiteid teha, mida on öeldud, et mis mõttes teie meeskonnamäng ei sobi? Üldise etteheiteid ju ei ole? Üldisest räägime siis ainult üldise etteheiteid ole, reiting on ju kasvanud, Tallinnas on meil läinud enam-vähem. Kahjuks on meil tõesti paaris kohas nagu tulnud koalitsioonist ära minna, näiteks Rakveres, eks ole, Võrus kusjuures noh, juhtub ikka, eks ole, mis sa teed, eks ole. Aga see ole ju kokku kutsutud, sellepärast et praegustele juhtkonnal oleks etteheiteid. Kokku on kutsutud sellepärast, et integreerida teisi erakonna uusi liikmeid, kes on tulnud küll rahvaliidust üle ja see on see põhjus, miks pärast juhatus ja volikogu seda ka niimoodi otsustasid. See mõni inimene spekuleerib kellelegi teatud vaatenurkadega ja nii edasi. Igale inimesele ka erakonna juht, poliitikutel on ju õigus seda diskuteerida. Näeme kahe nädala pärast. Jüri Pihl, millised on teie ettepanekud või nägemused praegu praegu erakonna esimehena ja ka uuesti erakonna esimehe kohale kandideeriva inimesena on, mis on need sotsiaaldemokraatliku erakonna võiksid olla need sotsiaaldemokraatliku erakonna lipukirjad, mis valimistel hea tulemuse annavad. Esmakordselt on välja toodud ka selline visioon minu poolt, mis baseerub küll ütleme, erakonna teistele liikmetele ja minu kolleegidele ja nõuandjatele erakonna seest välja toodud seisukohtadele ja ma ütleksin, et neis teda saab kõike vaadata minu koduleheküljel, kus on kirjas Pihli plaan, uus parem Eesti. Kõige tähtsamad on, et riik peaks olema ikkagi selline ja riigi ja kodanike selline omavaheline leppe, et riiki sõita inimestest üle, vaid lepib kokku DVD koostööd, et riik oleks demokraatlikum, vähem bürokraatiat. Kõige tähtsam on hea kvaliteetne haridussõna. See on alus mitte ainult inimesi sellise enesetundele, vaid ka majandusele. Kui kui me tahame, et meil majanduses läheb hästi, siis siis peab olema hea haridus ja ta peaks olema ka tasuta vähemalt kõigis kõigis alates algharidusest ja lõpetades doktoriõppega, et teatud inimestel on võimalus saada piir, peab olema sinnapoole ka kõrgharidusega. Kõlab deklaratsioonina hästi, mis praegu siis viltu on selles selles, mis seal õppe nagu kehvaks teeb, et seda saaks veel. Nagu noa ma kohe jõuan järgmisena, et, et seesama, et kui meil on aktiivne tööturupoliitika, töötus peab olema niivõrd madal, kui on võimalik, ehk tahaksid, me tahame öelda, et 20-st töötust tuleks 16-le tööd leida ja ka selline ümberõpe, mis on seotud ka koolitusega, peaks olema orienteeritud nii et valmistatakse ette spetsialiste nendele loodavatele töökohtadele, mis riigis hakkavad tekkima ja, ja ütleme, ettevõttete subsiidiumid, toetused on seotud, sellega, tekivad uued töökohad. Sallivuse, nagu parandamine, seda küll erinevate vähemuste gruppide vahel, aga see käib kõige rohkem ikkagi meie kahe suure etnilise grupi vahel eestlaste venelaste vahel. Eelarvepoliitika noh eelkõige selles, et kui on meil head ajad siis kogume reserve juba halvad ajad, me võtame need kasutusse, ehk me ei tee lisaeelarveid miinuseid ega plusse ja ei tähendab muid ka veel. Võib-olla kõige tähtsamad. No mõõda, mõned tähtsamad ette, see tööturgude nimetasite kõigepealt, mida praegune valitsus peaks tegema teistmoodi selle jaoks, et et 20-st töötust 16 oleks tööturule tagasi. Selleks tuleb väga aktiivselt sellega tegeleda, kõik need riiklikud Tegelevadki sellega aktiivselt inimesed istuvad päevad otsa, kusagil kontoris töötavad, teevad ju mingeid asju. Tööturuamet on, on täies hoos, võtab inimesi vastu, seinad on täistööpakkumisi, mida nad inimestele edasi annavad. No järelikult ta ei ole efektiivne, kui nii palju on töötud, seda tuleb ette näha, seda tuleb prognoosida, sellepärast tuleb ka ütleme, asutustele ja ettevõtetele anda toetusi just sellest seisukohast, et tekiksid uued töökohad ja teiselt poolt, et oleks ka ette näha, et millised töökohad tekivad, et siis ette valmistada spetsialiste, see on kõige tähtsam. Ja ta on võib-olla ka selles mõttes ühelt poolt pikaajalisem prognoos, aga teiselt poolt, kui meil on ikkagi lihtsalt töökohad, siis tuleb, tuleb, tuleb leida nendele inimestele tööd, kes siin on, sellepärast et sellega ju kaasnevad järgmine probleem, mida ma jõudnud sind võib-olla tõstatada seal laste vaesus, et kui meil on nii palju vaeseid lapsi, see tuleb sellest, et nendel vanematel ei ole ju tööd vanemad kui vanematel ei ole tööd, siis lapsed vaesuselt, lapsed vaesuselt ei saa ennast teostada siis järgmine järgmine samm riigis, eks ole, et me ei ole edukas, kui me kui me ei ole paindlikud, kui me, kui me ei saa siia tuua sellist tööd ja töökohti, mis on seotud suurema lisandväärtuse omadusega, siis me ei saa olla edukad. Teeme korraks selle programmi juures kõrvalepõike, räägime nendest samadest lastetoetustest. Kas te saate aru, miks peaminister, kes kaks või kolm aastat tagasi juba rääkis sellest, et lastetoetused osaliselt on vähemalt nii-öelda raha külvamine lennukilt? Inimesed olid pahased selle arvamuse peale, mõned küll aktiivsemalt, teised vähem, aga leidus kindlasti ka neid, kes müüsid, et jah kõige jõukamatele inimestele, kes saavad oma eluga hakkama, ei peaks võib-olla need lastetoetusi sellisel kombel, nii nagu praegu makstakse välja jagama. Sellest ajast peale on sotsiaalministeeriumi olnud kogu aeg Reformierakonna käes, te olete aru saanud, miks nad seda reformi ei ole siis tegelikult ära teinud? No tegelikult need otsetoetused on ju niivõrd väikesed, meil on ainult üks suur toetus, on emapalk nagu me ütleme muus osas on toetused väga väikesed, mina lähtuks sellest, mitte seda, et need toetused ära korjata nendelt inimestelt, kes on kõik kõige rikkamad, vaid needsamad rikkad inimesed võiksid nendest ise loobuda, kui nad neid ei taha. Nad võiksid veel rohkem tegeleda heategevusega. Noh, kui me vaatame ka maksupoliitikat, miks mitte ka rohkem maksnud nad riigile maksavad inimestest, kellel on seda rikkust olemas ka maksude struktuuri osas me võime vaadata, noh, kui on kinnisvaramaks, võib olla maamaks ümber vaadata kinnisvaramaksust ja sellepärast me oleme kogu aeg rääkinud, et 10 aastat tagasi saame ka ka parempoolsed poliitikud räägivad, las inimesed saavad rikkamaks, las nad saavad jõukamaks, siis on ka midagi ümber jagada, mina ei hakkaks neid nii väga neid väikese toetuse ära võtma ja seda bürokraatiat tekitama, kuid need inimesed saavad ise rohkem panustada riigile. Provokatsioon ei läinud läbi, te otsite edasi sotsiaaldemokraatlikku rida, see on lihtsalt küsimus Reformierakonnale, taevas halasta, miks nad ei ole seda teinud, kui see, kui see on nende arvates endiselt raha lennuki pealt loopimine sallivuse juurde, mismoodi peaks kahe etnilise rühma vahel seda sallivust parandama? Siin olid suurtel lennukil olete julgete ideedega mehed, kes kavatsesid teha ürituse, kus eesti ja vene kogukond saavad kokku, saavad sõpradeks, see ei läinud läbi, sest asju niimoodi ei saa ajada. Ma saan aru, et teil on mingid konkreetsed plaanid olemas, mismoodi Eestis elavaid venekeelseid elanikke siis nii-öelda integreerida paremini ühiskonda. No kõige tähtsam on see, et me ütleme, et olukord on selline, et kas ta on õiglane või ebaõiglane, kuid praegu on meil 30 protsenti umbes teiste rahvuste 70 protsenti on eestlasi. Ühelt poolt on ta ju ülekohtune eestlaste suhtes, eks ole, kes on siin on sajandeid elanud, et noh, meil on 30 protsenti tulnud võõrast raha sisse, kuid ega nemad nendes süüd ei ole, me peame sellega leppima, et nemad on siin, nemad on tublid töötegijad. Me ei tohi kuidagi noh, nii-öelda ka hariduspoliitikas vaadata seda nende suhtes kiiva, noh, ma tahaks öelda seda, et ka riigiametites on ju väga vähe vene päritoluga inimesi. Selliste ma ei tahaks mingisugust kvootidest rääkida, kuid kuid neid inimesi tuleks võtta kui meie ühiskonna liikmetega, mitte neid vastanduda. Kas te näete, et praegu riigisüsteemis on tõesti niimoodi toimib, kui eestlane, venelane? Ma tahan, et ta ei ole nüüd seotud niivõrd sellega, eks mingil määral on küll sidemeid, eks ole. Kus kellelegi, mis kooli on lõpetanud, kuidas on tekkinud teatud sõpruskonnad, seal on parem osaleda konkurssidel, see asi paraneb, eks ole, meie sõnum on selge, et me räägime kõigile ühes keeles. Sest probleemid on ju mõlemal kogukonnal ühed ja samad. See on seesama töötuse probleem võib olla vene kogukonnas natukene rohkem, kuna kui sa ei tunne keele ja asju, siis siis ei ole niivõrd atraktiivne tööjõuturul. Seesama probleemiks. Olge head, öeldusega me oleme, me oleme sellel probleemil nüüd edastanud, mis on teie rakenduskava siis mida te teete ära, me oleme aru saanud, probleem on olemas, vene inimesi on vähem riigiaparatuuris ja nii edasi. Mis edasi, mis nüüd ära teha? Keeleõpe on kõige tähtsam. Kõik vene kooli õpilased peavad saama selgeks eesti keele, see on number üks. Mis tasemest siis kool peab kindlasti olema juba eesti keeles täies hoos. Vähemalt. Et need õpilased peavad oskama eesti keelt, et olla konkurentsivõimelised ka meie tööjõuturul, mina ütleks, alates keskkoolist alates 10.-st klassist, see ei tähenda nüüd seda, et me peame vene koolid sulgema alates 10.-st klassist, kuid kui me tahame, et nad tuleksid meie ühiskonda, siis nad peavad seda keelt oskama. See on niivõrd lihtne, et kui vaatame oma naabri, kas soomlaseks kõik õpivad soome koolide sead räägivad soome keelt, meil on teatud selline noh, ütleme ikkagi minevikust tulnud selline kõhklus, eks ole, et et kui paneme nüüd vene koolid kinni keskkooli tasemel, siis siis ei saada sellest võib-olla veel aru, aga selles suhtes tulebki seda tööd teha samamoodi, nagu on meie naaberriigid, kõik õpivad rootsi, soome keeles teatud tasemelt ja ega see ei tähenda, et nad oma keele ära unustatud. No see on päris pikas perspektiivis ligi minna, sellepärast et kui, kui seda täna teha, siis noh, me räägime, eks ole, järgmisest põlvkonnast, kes integreerub aga vahepeal inimesed, kes ei käi enam koolis, mis neist saab? No aga, ega siis ei tohi ka selles suhtes sellist vastandumist öelda, et nemad on sealt ütleme, teisest rahvusest ja me oleme siin põlisrahvusest ja mõni inimene laseb isegi sellist sõna nagu okupant välja, seda tuleks vältida. Ma tahaks öelda, et suhtumine peavad olema Eestis elavad Eesti inimesed, kes on võib-olla küll eesti erinevast rahvusest, kõigil ei ole eesti kodakondsus, kuid me ütleme, need on meie inimesed. Tallinna linnavalitsusel on päris hea kontakt, olgem ausad, vene keelt kõneleva elanikkonnaga olete te juba suutnud midagi selles suunas ette võtta, kasutanud Tallinna linnavalitsuse võimalusi selleks. Seda kindlasti, aga Tallinna linnavalitsuses on niga, ega ametnik isegi abilinnapeaandja teisest rahvusest, eks ole, 2000 lausa. Nii et meil selline integratsiooniprotsess on siin parem kindlasti ja eks ta ole ju ka meie koalitsioonipartneri toetuspind on ka väga palju ikkagi venekeelses elanikkonna osas, et et pigem teised poliitilised parteid peaksid nägema ka seda, et, et ikka selline maailmavaatelise noh, pinnalt tekiks selline toetus erakondadele, seda saab tekitada siis ainult, kui, kui nendesse suhtuda võrdselt, et nad on meie inimesed, nad on meiega. Veel korra, lihtsalt kõrvalepõikena, te olete näinud, et Tallinna linnavalitsuses töötamise ajal on ka venekeelse elanikkonna toetus sotsiaaldemokraatiale kuidagi paranenud sotsiaaldemokraatlikule erakonnale. Kui ta on mingil määral paranenud, aga mitte niivõrd palju, eks ole, et ta meid rahuldaks, et ta on seal kuskil nelja-viie protsendi peal, eks ole, Tallinnas aga tähendabki oluliselt vähemal kui, kui, kui meie koalitsioonipartner, aga me töötame selle nimel. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas Delfi punkt, e artikkel saks olen kindel, et Pihl vahetatakse välja. Aeg 24. september 2010 homme kell kaheksa 33. Sisu. Endine eurosaadik Katrin Saks kinnitas, et peagi toimuval sotside üldkogu volikogul ta erakonna esimeheks ja ka aseesimeheks ei kandideeri. Samas on ta kindel, et erakond saab uued juhid. Sotsiaaldemokraadid valivad 16. oktoobril toimuval üldkogul endale uued juhtorganid. Erakonna esimeheks kandideerivad Jüri Pihl, Svenile mikser, Indrek Saar, Marianne Mikko ja Heljo Pikhof. Kui palju venekeelse elanikkonna seas nii-öelda toetuse võitmisel segab see asjaolu, et te olete väga tugevalt seotud ühe väga märgilise ettevõtmise 2007. aasta kevadel. Ei ole kõige parem kandidaat sotsiaaldemokraatliku erakonna esimeheks, kes tahab võita siis ka venekeelse elanikkonna poole aidata. No loomulikult ajalool on omad rollid, kuid mina seda ei dramatiseeriks üle. Kui olla sõnumite, selge, et kui olla aus, kui rääkida ära ka need põhjused, mis natuke selline olukord tekkis, siis see ei ole selline probleem, et mida ei saaks lahendada. Ma arvan, et minu isiksus küll ei takista toetuste saamist vene vene venekeelse elanikkonnani. Tuleme selle järgmise teema juurde veel üks, mida te nimetasite, maksupoliitika ja ma tõesti lugesin kusagilt lõppema Hakol nädalal uudist. Mismoodi Jüri Pihl toetab astmelist tulumaksu, see on nüüd päris uus asi ja ma saan aru, et sellega te lähete ka siis 16. oktoobril nii-öelda oma oma valijate partei sees. No kõigepealt räägime ikkagi selles, et maksud on ja selleks, et midagi ära teha, et maksud on, siis jätame lõpud. Me tahame ära teha teatud sotsiaalpoliitilisi samme, majanduspoliitilisi samme, selleks on vaja ümber vaadata, kust kohast siis raha tuleb, aga ega tuleb ju ikkagi endale aru anda, et ega sellised sellised ütleme, raha jagamisele peab eelnevaga ikkagi mõte, et kust need rahad tulevad, et sotsiaaldemokraatlikul, erakonnal on kogu aeg mitte ainult Eestis, vaid ka mujal olnud see, et mida rohkem inimene teenib, seda, seda, seda rohkem peaks ta maksma ka ütleme, riigile maksu, eks ole, et seal üks komponent seal on teisi komponente, ütleme et et näiteks käibemaksu osas võiks ikkagi olla erisused, kas toiduainete osas seal on selline komponent, et maamaks arendada kinnisvaramaksuks ja veel ka muid maksu, see ei ole ainult seotud selle selle tulumaksuga ja kui suur on see määr. Ta võiks olla teatud mõttes hakata kasvama. Kas ka selles osas, mis on kaks keskmist palka, ületab selles osas, et see on sotsiaaldemokraatlik lähenemine olnud kogu aeg ka Eestis ja ja ka mujal. Päris sotsiaaldemokraatlik partei tuleb nendel 2011. aasta riigikogu valimistel, juhul kui teie olete partei esimees välja selge plaaniga kehtestada Eestis astmeline tulumaks. Me räägime ikkagi progressiivset tulumaksust, Keskerakond räägib astmelisest tulumaksust, mis selle, mis selle asja ära ikkagi jah, kes teenib rohkem, maksab ka rohkem teatud summast. No Keskerakonna puhul astmeline tulumaksu enam-vähem sama lihtsalt küsimusena. Nad sõnastavad selle vist niimoodi lihtsalt, et kes teenib vähem, see maksab vähem, aga, aga oleme ausad, et tegelikult on seesama asi. No me räägime ikkagi sellest ka eelkõige, et, et need kõige-kõige võib-olla vähem teenivate osas ikkagi tulumaksuvaba miinimum tõuseks, ei saa olla niimoodi, et tuleb, tuleb ütleme, selline progresseeruv tulumaks, keegi hakkab rohkem maksma ka see, kes vähem raha saab tsipake vähemaks. Kas ma ikkagi progresseeruv tulumaks tulebki, jätkate partei esimehena? Ja ja me seisame selle eest. Kui maksudest veel räägime, siis mis saab Tallinna müügimaksust, kas see saab nüüd otsa ikka ühel päeval. Ühel päeval ta saab vähemalt otsa, praegu on riigikogu võtnud vastu vastava seaduse, kui me räägime jälle meie maksulähenemisest, mis on ka selles plaanis välja toodud, siis ka kohalike omavalitsuste riigi vahekord. Tulubaaside osas tuleb riigis selgeks teha praegune olukord, kus kus keskvalitsus kogu aeg nagu püüab, nagu piirang, vaata omavalitsuse sellise võimalusi oma maksubaasi suurendada ei ole õige, sellele on juhtinud tähelepanu ka riigikohus, eks ole, et nende ülesannete täitmiseks, mida kohalikul omavalitsusel on, peab tal olema tulubaas, on ta siis müügimaks, on ta siis mingi muu maks, on ta siis ütleme, käibemaksu teatud osa on ta kinnisvaramaksu või ütleme, maamaksu osa, seda tuleb ka selgeks rääkida, ka omavalitsusel peab olema oma maksubaas, kus ta saab reguleerida, et kas ta siis suurendab maksu. Kui on tarvis või vähendab, maksnud investeeringuid, tuleks rohkem, siis see oleks atraktiivne. See maksusüsteem riigi ja omavalitsuse vahekorra vahel tuleb ära lahendada ja ei ole ka sellest kuskile pääsenud. Kui nad võtavad vastu eelarve järgmise aasta oma, siis peab ka seal olema selgelt mis on kohalike, kuid ülesanded, kus sinna raha tuleb ja mis on riigi ülesanded ja kus sinna raha tulevikuriik paneb omad ülesanded ka kohalike omavalitsustel, siis ta peab ütlema, et ka kus kohta ta raha annab, selline omavaheline. See, see on kõige keerulisem kui sellise müügimaksud teatud elemendid, mida Tallinn on tõesti, siin on kehtetud. Aga sellest, te olete ju nüüd aru saanud ka Tallinnas töötades ja nähes, kuidas need asjad käisid, et et see oli samamoodi poliitiline žest või poliitiline samm, sellepärast et majandusega siin siis müügi- ja paadimaksu puhul ei olnud juba pelgalt selle pärast tegemist paadimaksust vist tänase päevani ei ole laekunud tagasi seda rahagi, mis kulus selle bensiini peale, sõita Piritale, vaatama, kui palju paate seal tegelikult on. No selle aasta paadimaksuprognoos oli jah, liialt ülepaisutatud, aga järgmisel aastal on ta normaalne ja see, mis seal on Prognoos on normaalne ja seesama paarkümmend 1000 100000 100000 krooni. Tuleb, aga kui me räägime, müügimaksu tagastusmaksude kehtestamine ei ole sellele eesmärk, et nüüd meil on tohutu lõbusalt me paneme uue maksu inimeste peal seal ikkagi seotud, et teatud kulutusi tuleb teha, kui me räägime ka müügimaksust, sellest on ikkagi finantseeritud, sellised lina asjad nagu hariduskulud olite lasteaedade kulud sotsiaalkulud võlal mõttes ka teatud transpordikulu oleks kolm plokki on linnas kohalikes omavalitsused, neid rahasid, need on haridus-sotsiaal- ja. Tallinnas on veel üks blokk neljas blogis on Tallinna meedia. 12 miljonit, see ei ole see summa, millest me saame rääkida. Aga see 12 Williamit võiks olla väga hästi just see summa, mis aitaks lasteaedades hoida natukene kraane kauem lahti, et lapsed saaksid märjalt käsi pesta, mitte lihtsalt kuivalt seebiga hõõruda. Ma ei tahaks nagu seda, et televisioonil on ka meie koalitsioonipartneritel erinevad nägemused, aga üldiselt kui me räägime Helsingist ja siin oli Regio foorum, kus räägiti ka kohalik meediaruum kahe kahe linna vahel, kahe ütleme sellise piirkonna vahel, et meie Harjupiirkondi seal uusima, aga selliseid kohalik meedial on oma koht, eks ole, kuidas ta meediat kasutatakse, see on iseasi, noh, meil on olemas ikkagi meedianõukogu, ma loodan, et ta suudab seda nii-öelda poliitiliselt vähem sõltuvaks teha. Seal paradoksaalsel maalist ühes kohas, eks ta teeb seda erakapital, teises kohas teeb seda kombel kohaliku omavalitsusega ja see erinevus. Noh, meil on jälle, kui me räägime taksodest, meil on taksot, kõik erafirmad Helsingis on munitsipaalfirma, suudab neid kontrollide, eks ole. See idee muideks liigub kusagile taksod ikkagi kodutu talle nina alla. No ta liigub esialgu selles suunas, et kui võetakse vastu uus transpordiseadused, saab kehtestada kohaliku omavalitsuspiirhinna, mis on ka suur samm edasi, et ei saa olla, niiet et inimene istub takso, seda, mis on legaal, eks ole, aga ta, ta ei pane tähele seal sildi peal seda hinda ja kui ta sealt välja läheb, siis täiesti seaduslikult kolitakse tal neljakordne hind, et see nagu liigkasuvõtmine, see saab ära parandatud siis kui juua, kus transpordiseadus vastu võetakse, ma arvan, loodan. Munitsipaaltaksoidee on olemas Tallinna linnavalitsusele, mida võiks rakendada. No praegu ei ole päris selle, et me oleme mõelnud selle peale, aga ta on ikkagi meil teine traditsioon Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas Hannes Rummi blogi aeg 20. september 2010. Sisu sotsiaaldemokraatidel on erakonna esimehe kohale vähemalt viis kandidaati, aga sisuliselt toimub valik selle vahel, kas toetada Jüri Pihli jätkamist või eelistada sotsiaaldemokraatide esimehe ja peaministrikandidaadina uut juhti. Praeguse seisuga tundub, et vastaskandidaadina on kõige suurem toetus Sven Mikseril. Seekordsed esimehe valimised on sotsiaaldemokraatide jaoks ajaloolised sest kõigil varasematel esimehe valimistel pole sotsiaaldemokraatidel esimehe kohale sisulist konkurentsi olnud. Me jõudsime täpselt nende transpordi, teemade ja küsimuste asjade juurde, siis ma saan aru, et, et selles mõttes Jüri Pihl võtsite linnavalitsusse kaasa ikkagi oma need kontaktid ja kogemused jõustruktuuridega koostöös, sellepärast et nii kui te jõudsite majja, siis peale seda hakkasid pead kõrges kaares lendama ja nii mõnedki aktiivsed uuringud on nüüd linnavalitsuse töötajate suhtes käimas praegu selle võib teie teie nii-öelda tehtud üheksa kirjutada. Õiguskaitseorganite prokuratuur teevad oma tööd ja loomulikult abilinnapea neid ei juhenda. Aga kui me räägime korruptsioonist, siis meie hoiak on kindel, et me ei tolereeri korruptsiooni. Me mõistame seda alati hukka, me teeme koostööd õiguskaitseorganitega ja me tahame, et korruptsioon ei oleks ja, ja linna juhtimine oleks läbipaistev. Meie on sotsiaaldemokraadid või linnavalitsus. No meie eelkõige sotsiaaldemokraadid, aga loomulikult ka kogu linnavalitsus. Kui te vaatate Ausalt öeldes tundub selles mõttes kahtlane, et kui siis politseijõud on võtnud uurimisall korruptsioonijuhtumites mõned üsna oluliselt linnavalitsuse, siis töötajad, siis ainuke reaktsioon Tallinna linna poolt on see Need ametnikud pannakse tööle madalamale positsioonile või mõnda teise kohta, eks ole, ja mingit läbipaistvust siis siin juttu ei saa olla, läbipaistvad oleks see, et me võtame need inimesed struktuuris töölt ära ja ootame ära, kuni asi on lahendatud, siis teame, kas olid ausad mehed või ei ole. See küsimus, esitage peaprokurörile prokuratuuri asi algonsiidee süüdistus, noh, ütleme väga tugev töölt eemaldada, kõrvale panna ja mitteainete juurde. Kas ei oleks nagu ausam ja läbipaistvam, selgem ka linnavalitsuse poolt öelda, et aitab, et need inimesed ei saa töötada? Valitses laadal võtate ja pandud teise teistele ametikohtadele, aga, aga, aga noh, see õiguskaitseorganid peavad ikka oma tööd, eks ole, mees hakata neid nende eest nagu otsuseid tegema. Meil on olemas õigusriike, keegi mõistetakse õigeks, selliseid juhtumeid on olnud, siis on nagu linnavalitsus süüdet, ta tegi ette otsus ära, me ei tolereeri neid, me teeme koostööd, õiguskaitseorganid teevad oma asju. No mina, mina näeks ka seda, et need inimesed oleksid töölt kõrvaldatud, need võimalused on kõik õiguskaitseorganitel, prokuratuuril, eeluurimiskohtunik on olemas ja ma loodan, et kui väga tõsine, siis natuke sedamoodi teevad ju need asjad nendes konkreetsetes asjades ei ole nii selged ja nii tõsised. Aga mis ei tähenda seda, et et meelde tolereeriksime ka selliseid kahtlusi, kõhklusi, kui mis inimeste suhtes tekivad, aga siis inimene ei pea, töötame sellel ametikohal tänu sellele, et ta, et ta ei ole kriminaalkurjategija, kui ta ka ei oska oma tööd nii korraldada, et välja paistab nagu teatud teatud kahtlusi, kõhklusi, siis tuleb ka see üle vaadata ja seda ka transpordiametis tehakse praegu revisjoni näol. Selle emotsionaalse jutu kokkuvõtteks kas teil on oma koalitsioonipartneriga on olnud tõsine vestlus sellel teemal, et kuidas nad ise oma tei sees kavatsevad nende asjade peale vaadata, kas nad ise partei sees kuidagi võtavad mingeid seisukohti nende asjade suhtes, mis just parteikaaslaste osas on avalikuks tulnud. No iga erakond juhib ikka ise iseennast ja teise erakonna juhtimise teine erakond ei lase sekkuda. Küll me saame öelda oma seisu, Kohti oma oma nägemust veel kordaks üle. Me ei tolereeri korruptsiooni ja meil on see vastuvõetamatu. Iga juhtumit võtame äärmiselt tõsiselt ja me püüame kogu linnasüsteemi teha paindlikumaks. Me valmistame ette töögrupi, kes teeks, et vaataks üle, et et noh, bürokraatiat oleks vähem. Bürokraatia on see, mis tekitab korruptsiooni. Vaataks, et ülesanded oleksid nagu selgelt jagatud lõppvastutaja oleks vähem, oleks neid ahelaid, kus peab kooskõlastus käima. See on ka üks väga tähtis töölõik, mis on meil tegemist. Läheme tagasi selle riigi ja riigi küsimuste juurde ja, ja anname selles mõttes teile võimaluse praegu pakkuda välja neid ideid, mis ikkagi võiks väärata siis koalitsiooni partnerite selgelt võidukäiku valimistel, sellepärast et tõsi on, et alternatiivseid, selgeid, mõistetavad ja arusaadavaid ideid praegu kahjuks väga palju. Ma usun, et te nõustute sellega. Tegelikult alternatiivseid ideid valitsuse tegevusele ei ole olnud opositsiooni ridadest kuulda. Ei ole kuulda olnud, sellepärast Jüri, et te peate linnavalitsuses tegelema asjadega ja jõua kritiseerida riigi tasandit või teebki teie nägemuses Ansip ja, ja Ko praegu asju sedavõrd õigesti, et ega siin midagi suurt sekka öelda ei olegi. Selge on see, et ega valitsus on tulnud päris hästi läbi sellest kriisist, aga mis ei tähenda seda, et ja, ja võib öelda, et kümneaastane parempoolne poliitika, mis siin on olnud olnud ju suhteliselt edukas, eks ole, võrreldes siin võib-olla Läti Leeduga. Aga alternatiiv saabki olla sotsiaaldemokraatlik erakond, kes on ennast ikkagi positsioneerinud sellele, kes on oma visiooni esitanud sellele, et ta kasvab ka suureks erakonnaks, kellel on olnud oma ideed sotsiaalpoliitika valdkonnas, riigi juhtimises, hariduspoliitikas, maksupoliitikas, majanduspoliitikas ka välispoliitikas ja kaitsepoliitikas. Ja, ja kui ta suudab ja ise veendunud ja suudab ka veenda valijat. Et me oleme see erakond, kes ei karda võimu, kes ei karda valitseda, kes oskab riiki juhtida, kes, kes on, kas ja kes on orienteeritud eduka edukusele ja meie edukus on see, et kõigil inimestel oleks hea elada, mitte ainult rikkus, oleks ma rikkus, on üks vahend, siis tuleb ka selline toetus, kui tuleb ka toetus, siis on ka olemas alternatiiv praegustele valitsejatele. Selle nimel me kogu aeg ka töötame, võib-olla ka sellepärast on sellised erakonnasisesed vaidlused praegu, et noh, Ühel on võib-olla üks nägemus, oli seal teistsugune nägemus, natukene mõni inimene kardab ikkagi veel võtta sellist suuremat ettevõtmist ette, kasvõi nagu see koalitsiooni minna Keskerakonnaga eelmisel sügisel, mis oli ikkagi risk riskiasi, kuid ta on selgelt alternatiivne lähenemine ütleme senisele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna sammudele. See puudutab seda sallivuse küsimus, seda kohe lahendused tegija ja näitena näitajana ise kohe niimoodi likvideerisid, tegi seda sallimatust ühiskonnas. No me ei saa ju noh, selge on see, et, et sotsiaaldemokraatlik erakond ja Keskerakond on väga erinevad ütleme juhtimisstiili poolest ja, aga olgugi, et need teatud sotsiaalpoliitilised ja hariduspoliitilised eesmärgid on ju samad, eks ole. Ja, ja me ei saa olla ainult see, et meil on ainult kogemused, ütleme, riigi tasemel ka ütleme, praeguses kolmikliidu mõistes või varasema kolmikliidu mõistes olles, et noh ma arvan, et küll see selline eduga meil tuleb. Veel kord eelmisel aastal õnnestus kolm protsenti tõsta, noh sel aastal on teatud teatud võib-olla ideede genereerimise segadused olnud, mida võib-olla meil ei ole nii mõistetud. Aga need saavad otsa järgmistele valimistele. Me läheme. Läheme optimismi täis, ehk siis tuleb ka Kuulge, aga teie rahakott nii väga täis ei ole, optimismi võite ise täis olla, ka rahakotis haigutab vist vähemalt nii seitsme miljoni suurune auk. Ja pole ka seda vaja, mida maha müüakse. Mida IRL siin Mart Laari abiga müüb? Ja kui ma vaatasin teie rahastamisaruandeid, siis kõige suurem toetus, mis sinna on tulnud, on 20000 olnud, seal on teinud Erich Teigamägi ja seda isegi vist mitte sel aastal, vaid see oli suisa eelmisel aastal, nii et tekib küsimus, et kus need rahad siis teile tulevad, millega te nüüd optimistlikult lähete maailma vallutama? No, ega ainult rahaga ei saa, me ei ole ju kunagi muidugi plakatiga saad. Tähendab, kui tehagi kõigega tööd, tööd jalgadega ja meil on ta tõepoolest olemas väga palju uusi liikmeid, kes on seda harjunud tegema, on ka seal edu. Aga rahaasjad tuleb ka erakonnast korda saada, ehk see asi, et kui palju sa planeerid nii palju sa võid kulutada ja sa pead vaatama, kust see raha tuleb. Tõepoolest, eelmise aasta lõpus olid meil teatud küsitavusi ja maksmata arved, need asjad on kõik palju paremaks läinud, meil ei ole vaja maja maha müüa. Ja rahaasjad on piisavalt korras, et minna valimistele edukalt. Kui ma vaatan nagu Euroopa peale, Ma tulen, ela üldisemaks tagasi, et kui ma vaatan Euroopa peale, siis te nimetate küll, et sotsiaaldemokraadid on igal poolfinaalis mängijad, aga, aga ega nad Euroopas väga võimul kusagil ei ole ju, nad on võimul Hispaanias ja õudust küll, ma pean tunnistama, et nad on võimul ka Kreekas. Ei tahaks nagu kumbagi nimetada, aga, aga need on kohad, kus sotsialistid tänav valitsevad Euroopas ülejäänud paikades. Jah, nad saavad suuri numbreid ja tõsi norra ka nüüd aga see natukene teiselt planeedilt, riik, ehkki asub siinsamas, meist mitte väga kaugel. Tegelikult sotsiaaldemokraadid võimu juures reaalselt ei ole ja nendes riikides nendes suurtes teada probleemide pesades valitsevad just sotsiaaldemokraadid. Kui Kreekas ikkagi enne sotsiaaldemokraadid võtsid üle parempoolsed valitsused, siis kui oli riik sellises olukorras, nagu ta seal praegu on, või aasta tagasi, kui nad on jätkuvalt suurparteid ja ma, ega ma ei ütle ka sotsiaaldemokraadid peavad oma mõtlemist muutma, ehk nagu me ka siin räägime alati, et ega ei saa rääkida ainult rahajagamisest, sotsiaalbloki suurendamisest, kui ei ole jätkusuutliku konkurentsivõimelist majandus- ja rahanduspoliitikat ainult koos nende kahe plokiga saab olla edukas ja eks see Euroopa sotsiaaldemokraatidel peab ka ikkagi olema teatud muutuse. Selline plaan, muutused peas ja programmis, nagu on teinud ka paremerakonnad, paremerakondade. Sellised muutused ei olnud väga suured, kui me vaatame kriisis, kui suured olid abipaketid, Nad käitusid teinekord väga sotsiaaldemokraatlik. Tähendabki tegelikult seda, et parempoolsed erakonnad ongi tulnud sellele karjamaale sööma, kus varem suid sotsiaaldemokraatlikud kitsad ja panevad nüüd lihtsalt pintslisse selle rammusa rohu sealt võimul olles, mis tegelikult tähendabki seda, et me näeme õige pea suurt sellist sotsiaaldemokraatia kriisi vanas heas Euroopas ja, ja võime ennustada seda, et aegade jooksul noh, ka Saksamaa tegelikult oli see näide, kui sotsiaaldemokraadid nagu kaotasid oma positsioonideks hiljuti. Nii et nii et tegelikult see ongi üks suur hädaorg, võib-olla ei peaks ikkagi kandideerima 16. uuesti parteijuhi kohale. Sotsiaaldemokraatial on tulevikku nii Euroopas kui ka Eestis, sellepärast et et ütleme, et seal peavad olema tasakaalus needsamad kaks asja, eks ole, et ühelt poolt inimeste heaolu, inimeste selline kuidas öelda tahtmine olla oma riigis. Ja teiselt poolt ka jätkusuutlik majanduspoliitika, ega seda ei saa. No seda enam jääbki mulle mulje ja andke andeks, ma arvan, ma ei ole ainukene, kes ütlevad, et sotsiaaldemokraatial ongi tulevikku siis kas paremerakondade või konservatiivsete erakondade siis ühe osana või nii-öelda poliitika teatud osana mitte enam eraldiseisva ja võib-olla siis nišistuva erakondadele. Või, või vastupidi, et paremerakonnad on ka väga palju üle võtnud sedasama sotsiaaldemokraatlikku poliitikat ja majandust, eks ole, et olla edukad. Kui ta ei suhtu inimestesse töövõtetesse väga v suhtub väga üleolevalt, siis ei ole ka edukas, eks ole, aga sotsiaaldemokraadid peavad ka samamoodi muutumisest ka kogu selline keskkond on muutunud, töövõtjad, muutunud ei ole enam väga palju suuri tehaseid ja väga suure ametiühinguid. Et sellised muutused on, on võimalikud ja küll nad tulevad. Teema lõpetuseks räägime veel sellest uuest algavast hooajast, oletame, et te olete partei juht ka peale kuueteistkümnendat oktoobrit. Ansip võidab, need valimised ja reformierakond siin ilmselt ei ole praegu hetkel kahtlust või teil on. Nende edu on päris suur ja nende eeldused, valimised võitjad on, võita on suur, aga eks me näeme, mis siin ka järgneva viie-kuue kuu jooksul juhtub. Te loodate, et eurohinnad tõusevad, rahvas pettub? No mitte ainult see, et euro, eks ole, ka euro toob ikka ikka väga palju positiivset meile, aga teiselt poolt tuleb ka vaadata, kuidas need töötud elavad, kuidas meie töötuse seisund, kuidas meie investeeringute seis on, aga vaatame Nii et selles mõttes teie hõõruda käsi teate peale, et hinnad tõusevad järelikult kusagilt orava säravkollane karv natukene hallimas muutub murelee. Me me kunagi hõõru käsi siis, kui inimestel läheb halvemaks, kui inimestel läheb halvemaks, kui hinnad tõusevad ja palgad langevad või palgad jäävad samale tasemele, me selle üle käsi hõõru. Me lihtsalt püüame, et mõelda, et kuidas seda teha niimoodi, kui me oleme võimul, et ei ole vaja hinda tõsta ja palgad jäävad samaks või vähenevad või meil on selline suur töötus. Kui meil on ikkagi selline suur töötus, ehk need maksumaksjad, olgu need 100000 80000 saavad ise sotsiaalabi, eks ole, siis ja siis meil ei ole ka maksubaas väga suur, et noh, eelkõige maksude tõstmises ei ole niivõrd küsimus kui, kui just selles, et kõik oleksid maksumaksjate, kõik teeksid tööd ja kõik teeniksid hästi. Kui inimesed teeniksid hästi, siis nad saavadki rohkem maksta, siis nad ostavad ka tarbivad neid asju, siis on need maksud tulnud, nad ehitavad omale maju ja muid asju ja nii edasi. Mulle tundub, et me võime siinkohal saate ära lõpetada ka teile. Jüri Pihl võib öelda küll seda, et juhul kui teist enam ei saa erakonna esimees ja tahavad kuskile majandusloenguid, te võite küll minna pidama, sest et see tundub struktuurisüsteem, on teil selge? No sa ei saa olla edukas poliitik, kui sa ei jaga majandusest, ei maksundust mitte midagi, eks ole? Kuulge, vaatame lõpetuseks sotsiaaldemokraatlike elu reaalselt tajuvate silmadega faktidele otsa, kui suur on tõenäosus, et peale 2011. aasta riigikogu valimisi on Eesti vabariigi peaminister Jüri Pihl No ärme seda 2011. aasta seov Ülekuulamise toimik number 146. Jüri Pihl. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulajale.