Täna pakume teile, kuulete järjekordset saadet sarjast riigita rahvas, stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Seekord tuleb juttu Fäärlastest, kes elavad Fääri saartel saartel, kus on lambaid palju rohkem kui inimesi. Fääri saarte fäärikeelne nimi feroior tähendab ju lambasaared ja, ja ka saarte taanikeelne nimi tähendab tõlkes lambasaared. Fääri saared kuuluvad ametlikult Taani kuningriigi koosseisu. Nad on oma autonoomne piirkond. Nad on väga paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides esindatud. Fääri saared on ise liige, mitte ainult liige Taani koosseisus võt täiesti eraldiseisev liige. Fääri saartel seni ei ole veel jah iseseisvust. Seni on siiski meil üksnes autonoomne territoorium. Kusjuures võrreldes paljude teiste niinimetatudautonoomsete territooriumitega on Fääri saarte eripära see, et Fääri saarte autonoomia ei ole mitte ainult paberitel, vaid see on olemas ka tegelikult. Fääri saared on sisuliselt kõikides oma siseküsimustes ise otsustajad. Taani valitsusalasse kuulub siis üksnes riigikaitse ja välispoliitika. Aga nagu ma juba ütlesin, Fääri saared on ka rahvusvahelistes organisatsioonides paljudes esindatud ise. Ja see välispoliitika kuulumine Taani kompetentsi seal ongi selline lisaklausel, et Fääri saartel on õigus kuuluda erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Vääri saared asuvad emamaast üsna kaugel. Fääri saared tasuvat Taanist siis 1000 kilomeetri kaugusel, nii et tõesti üsna kaugel. Aga Fääri saared on ka ju paljudest teistest asustatud punktidest vägagi kaugel. Lähim maismaa asub 260 kilomeetri kaugusel ja selleks lähimaks maismaaks on Põhja-Šotimaa lähedal asuvad saared. Aga Fääri saared ise siis asuvad jah, niimoodi linnulennult vaadates ligikaudu poolel teel Norrast Islandile tõesti küllaltki omaette igas mõttes ja see, et Fääri saared väga omaette on, see on tegelikult see peamine põhjus, miks vägagi väike rahvas on suutnud säilitada nii oma keele kui ka vägagi omanäolise kultuuri laiemalt. Just see eraldatus on aidanud saarlastel püsima jääda. Fääri saari on kokku 18, aga kõik neist ei ole asustatud. Kusjuures kõige väiksem nendest saartest on alla ühe ruutkilomeetri suur. Aga kui rääkida fääri saarte pindalast, siis on 1399 ruutkilomeetrit ja tuues nüüd võrdluseks andmeid Eestist siis Fääri saarte pindala on umbes sama palju kui Hiiumaa ja kaks Muhumaad kokku. Ent fääri saarte elanikkond on oluliselt suurem kui Hiiumaa ja kahel Muhumaal kokku. Fääri saarte elanikkond on täna umbes 49000 inimest ja seda on peaaegu sama palju kui Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal kokku. Saarte keskmine asustustihedus on 35 inimest ruutkilomeetril. Seda on natukene enam kui Eestis keskmiselt. Aga Fääri saarte puhul tuleb arvestada. Tegemist on vägagi mägise piirkonnaga, kusjuures mäestikus algavad kohe rannajoonest. Rannad on kaljused. Selliseid kohti, kus näiteks paadiga on võimalik maale tulla, ei ole mitte just liiga palju. Nii et kui me arvestame sinna juurde, et Fääri saared on vägagi mägine piirkond siis tegelikult seda elamiskõlbulikku maad sellest 1399-st ruutkilomeetrist just mitte väga palju ei ole. Ehk siis reaalselt asustustihedus aladel, mis on elamiseks kõlbulikud oluliselt suurem kui 35 inimest ruutkilomeetrilt. Fääri saarte pealinnas torshawnis elab ligikaudu 19000 elanikku. See tähendab, et küllaltki suur osa nende saarte rahvastikust elab ühes linnas. Nõukogude ajal räägiti sellest, et Eestis ja Lätis on maailma mõistes ühe linna elanikkonna osatähtsus riigi elanikkonnast vägagi suur. Võiks öelda isegi proportsionaalselt liiga suur. Aga Fääri saartel jah, on see proportsioon oluliselt suurem siis jah, 49-st 1000-st elanikust tervelt 19000 elab ühes linnas pealinnas torsaunis. Fääri saared on oma rahvastiku koosseisult küllaltki üherahvuseline piirkond. Peaaegu 92 protsenti nende saarte elanikest on Fäärlased. Umbes viis protsenti on taanlasi, kusjuures Fääri saartel on täna kaks ametikeelt fääri keel ja taani keel. Väga selgelt on valitseva kohal fääri keel, mis tähendab seda, et osa Fääri saartel elavatest inimestest reaalselt taani keelt eriti hästi ei mõista. Et nad oskavadki vaid Fääri keelt. Et saarlased on selles mõttes üks väheseid õnnelikke riigita rahvaid, kes igapäevaelus väga kenasti tulevad toime omaenda emakeelega. Sääri saared on üksteisele küllaltki lähedal. Ja osa nendest saartest on omavahel ühendatud sildadega. Fääri saartel üldse ühenduse pidamine on omaette teema jällegi tulenevalt sellest, et need saared on väga kaljused, väga mägised, teede ehitamine seal ei ole kuigi lihtne, mis tähendab seda, et veel isegi 19. sajandil osade nende saarte elanikkond omavahel ei muutunud eriti hästi kokku 20. sajandil pilt muutus, täna on nii, et tõesti isegi väga väikeste külade, nii lähevad sellise tasemega teed, mida me Eestis võib-olla unistada ainult oskame kuuekümnendatel, sest tal algas tõsisem tunnelite ehitamine pihta. Mõned tunnelid on mitme kilomeetri pikkused, on tunnelid, on sillad, esmaklassilised teed, aga nende rajamine, jah, ei ole lihtne. Tulenevalt sellest, et Fääri saared on mägised ja muidugi tulenevalt ka sellest, et Fääri saarte elanikkond on väike, Fääri saartel ei ole raudteed. Fääri saartel on üks lennujaam, mis tähendab seda, erinevate saarte vahelist lennuühendust ei ole. Aga noh, arvestades, kui lähestikku need saared asuvad, siis tõesti sellist lennuühenduse vajadust seal kindlasti ka ei ole. Kas Fääri saarte esimesed asukad olid? Viikingid müüdid räägivad tegelikult koguni seda, et võimalik, et isegi enne viikingid oli saartel olemas mingi asustust ja arvatakse siis, et võib-olla gildid olid saarte esimesed asukad ja nemad asusid elama juba ilmselt kuuendal sajandil. Samas selle gildi asukate olemasolu kohta tuleb küll öelda, et mingisuguseid arheoloogilisi leide, mis tõendaksid seda, et keldid saarte esmaasukad olid, meid ei ole. Nii et see on üks arvamus, et keldid olid saarte esmaasukad. Põhjus selleks arvamuseks on vägagi lihtne. Kõige lähem piirkond on Šotimaa ja Šotimaa oli ju keldi rahvaste asuala ja nii siis jah, arvatakse, et kuuendal sajandil kas Iirimaalt või siis Põhja-Šotimaalt pärit keldid võisid saartel elada. Hilisemast ajast on arvamused, seitsmendal sajandil jõudsid saarteni inimesed, kelle esivanemad olid pärit Skandinaaviast, täpsemalt siis tänapäeva Norra aladelt. Ehk siis kelle esivanemad olid viikingid keda võib ka ennast Vikingiteks pidada. Ent nad ilmselt ei asunud nendele Fääri saartele elama mitte tänapäeva norra aladelt vaid nad asusid sinna elama tänapäeva Šotimaa põhjapoolsetel aladel, Šotimaa lähedal asuvatel saartel Nendel saartel. Tollel ajal elasid ka siis Skandinaaviast pärit viikingid. Aga see seitsmenda sajandi asustus selle kohta ei ole sellist päris kindlad faktilist materjali. Hoopis paremini on teada see asjaolu, et üheksandal sajandil rändasid Fääri saartele inimesed Norrast, kes põgenesid Norra kuninga valitsemise alt. Nii et jah, Fääri saarte esmaasukad on väga suure tõenäosusega kas viikingid või keldid ja viikingid siis teatavasti ju Germaanlased. Väelasedki on ju germaani rahvas. Saarlased räägivad germaani keelte läänest Skandinaavia harusse kuuluvat keelt ja nende lähim suguluskeel on islandi keel. Nii et jah, Germaanlastest viikingid siis saartel juba palju sajandeid elanud ja esialgu said need Fääri saartel elanikud seal elada üsna isekeskis. Ent tuleb kohe öelda, et neid elanikke seal Fääri saartel oli paljude sajandit jooksul väga vähe. Kuni 18. sajandi alguseni arvatakse, et Fääri saarte kogu elanikkond ei ületanud mitte kunagi viite tuhandet inimest. Aga põhjuse selleks, et Fääri saartel tõesti alati nii vähe inimesi elas, on väga lihtsad. Fääri saared on elamiseks vägagi karm piirkond ja mitte ainult selle pärast, et sa selline mägine ala on. Mitte ainult sellepärast, et seal haritavat maad ka tänapäeval on ainult umbes kaks protsenti saarte pindalast. Põllumajandusega ei ole seal tõesti sisuliselt mitte midagi teha. Aga lisaks sellele tuleb arvestada, et Fääri saarte kliima on küllaltki karm. Üldiselt on tegemist merelise subarktilise kliimaga fääri saarte talved on küll pehmed, talvised keskmised temperatuurid on kusagil kolm, neli kraadi plussi seisuse järgi, ent suvised keskmised temperatuurid on ainult üheksa kuni 11 kraadi plussi. Ehk siis tegemist on vägagi raske kliimaga piirkonnaga ja nii ei ole siis jah, imetse saarte elanikkond püsis paljude sajandite jooksul väga väikesena. Võiks öelda niimoodi, et ta püsis väga väikesena kuni selle ajani, mil algas kalapüük kaugematesse sügavamates vetes. Nii et see väike elanikkond ei pakkunud siis esialgu kellelegi huvi. Need Fääri saartel elanud inimesed said isekeskis olla ja mis on huvitav, et juba üheksandal sajandil arenesid nendel saartel elavatel inimestel välja sellised tänapäeva mõistes demokraatlikud traditsioonid. Loodi nimelt rahvakoosolek ja rahvakoosolek sellisel kujul, et seda võib pidada tänapäeva mõistes parlamentide eelkäijaks. Umbes aastal 1000 võeti seal vastu ristiusk ja nüüd juba aastal 1035 pühendati Fääri saared Norraga ja sisulise Norra valitsemise all olid Fääri saared küllalt palju sajandeid. Seda vaatamata asjaolule, et mõnes mõttes desaastal 1380 tekkis Fääri saartel Liit Taaniga. Nimelt Norra astus siis Kalmeri Unioni liikmeks koos Taani ja Rootsiga. Aga selles Kalmari Unioonis oli selgelt Taani juhtival positsioonil ja, ja selle tõttu nagu mõnes mõttes aastast 1380 fääri saarte kaugemaks emamaaks muutus Taani aga sisulises mõttes õige mitmete sajandite jooksul. Fääri saarte elus domineeris siiski Norra. Aga arvestades asjaolu, et Fääri saared olid emamaadest nii Norrast kui Taanist väga kaugel siis noh, igapäevaelus tegelikult see Norra või Taani domineerimine esialgu ennast õnneks siiski väga tunda ei andnud. Nüüd 1814. aastal Norra eraldus Taanist, Norra jäi liitu Rootsiga, aga Fääri saared siis aastal 1814 muutusid ametlikult Taani osaks. Eritaanlased alustasid Fääri saartel kohe oma tõsisemat koloniaalset tegevust. Juba kaks aastat hiljem, 1816. aastal saadeti laiali Fääri saartel parlament, parlament, mis oli seal eksisteerinud õige mitmete sajandite jooksul, millel oli Fääri saarte elu korraldamisel väga tähtis positsioon. Aga jah, taanlased otsustasid, et see on nende jaoks segav asjaolu ja nad saatsid selle parlamendi laiali ja Fääri saared muudeti sisuliselt Taani maakonnaks ilma igasuguste eriõigusteta. 1850. aastal andis Taani väärlastele õiguse saada kaks kohta Taani parlamendis. See tähendas siis seda, et sellest ajast alates säärased valisid Taani parlamenti kaks oma esindajat. Ja võib öelda, et kaks esindajat on Fääri saartelt, Taani parlamendis ka käesoleval ajal. Nüüd, 1852. aastal taastas taani fääri saarte parlamendi tegevuse, ent selle parlamendiõigusi oli võrreldes varasema ajaga tugevasti vähendatud. Parlamendid oli siis nüüd üksnes nõuandev õigus. Nii et parlament võis anda nõu, aga parlament ei saanud vastu võtta mingit reeglistikku, mis Fääri saartel oleks ilma Taani emamaa nõusolekuta kehtinud. 19. sajandi viimastel aastakümnetel algas thrlaste rahvuslik ärkamine. Mõnes mõttes pani sellele aluse mõnikümmend aastat varem loodud Fääri kirjakeel. Nimelt siis, 1800 kuuekümnendatel aastatel oli tehtud katse luua uuesti vääri kirjakeel. Mis ma ütlen uuesti. Fääridel oli tegelikult kunagi kirjakeel olemas vääride kirjakeel, ühtist, sisuliselt Islandi kirjakeelega, ent kuueteistkümnend sajandi keskel oli Fääri kirjakeele kasutamine taanlaste poolt ära keelatud. Ja nüüd siis 19. sajandi keskel tehti uuesti katse fäärida, kirjakeel luua ja 19. sajandi lõpus siis Fääri kirjakeel Fääri saartel oma tunnustuse sai. Nüüd, 20.-st sajandist on oluline, et 1940. aastal okupeeriti Fääri saared briti vägede poolt ja põhjus selleks oli väga lihtne. Taani oli selleks ajaks langenud saksa okupatsiooni alla ja inglased mitte mingil juhul ei tahtnud, et sakslased tuleksid ka sinna piirkond Atlandi põhjaosasse valitsema. Fääri saared olid mõnes mõttes strateegilise asupaigaga ja inglased leidsid, et õigem on siis Fääri saared. Ta oma kontrolli alla. Siis võib öelda niimoodi esse inglaste lühiajaline kohalolek Fääri saartel see, mis kestis 1940.-st aastast 1945. aasta septembrini. See oli Fääri saartele mõnes mõttes vägagi kasulik. Inglased edendasid seda fääri saarte iseolemist oluliselt rohkem kui seni olid seda teinud taanlased. Näiteks taastasid inglased fääri saarte parlamendi seadusandliku õiguse laiendasid mitmes mõttes saarte reaalset autonoomiat. Aga kasuks oli nende kohalolek Fääri saarte majandusele. Näiteks ehitasid nad Fääri saartele. Esimese lennuvälja. Lennuväli on tänagi Fääri saarte ainus lennuväli. Seda lennuvälja on hiljem uuendatud renoveeritud. Mõistagi ei rajanud seda lennuvälja nüüd mitte väga Fäärlaste aitamiseks lennuväli nende eluliste vajaduste osa sellest hoolimata väärlased, said sellest hiljem kasu. Nii et seda inglaste lühiajalist kohalolekut Fääri saartel säärased meenutavad küllaltki positiivselt. Muuhulgas näitab seda positiivset suhtumist lastesse ka asjaolu, et, et nende sõja aastatel sõlmiti peaaegu 200 abielu Fäärlaste ja inglise sõdurite vahel. Arvestades, kui vähe oli saartel elanikke, siis peaaegu 200 abielu oli tegelikult vägagi suur näitaja ning sääri saartel inglaste kohaloleku ajal esimest korda tõusid Iseseisvus meeleolud vägagi kõrgele ja natukene isegi loodeti, et võib-olla inglased annavadki Fääri saartele ühel hetkel iseseisvuse. Aga inglased ei tahtnud Euroopas sellisel viisil talitada, oleksid fäärisaatore omalt poolt iseseisvust andnud ja nii siis inglased andsid peale teise maailmasõja lõppu Fääri saared Taanile tagasi. Samasse inglaste kohal oledki see, mida inglased olid saartel teinud, mõjutas hiljem positiivselt ka Taani tegutsemist. Öeldakse nii, et asjaolu, et Fääri saared said 1948. aastal omavalitsuse kusjuures omavalitsuse vägagi tõsise autonoomiaga et selle omavalitsuse saamise juures mängis vägagi olulist rolli asjaolu, et teatavaid selliseid omavalitsuslikku õigusi olid Fääri saartel andnud juba inglased. Sfäärid olid sellise olukorraga juba natukene harjunud ja nii ei ole siis ime, et 1009 46. aastal korraldati Fääri saartel ka referendum selles osas, milline saab olema fääri, saarte tulevik ja referendumist võttis osa kil ainult umbes kaks kolmandikku elanikkonnast ent referendumil veidi enam kui pool osa võtnutest hääletas fääri saarte iseseisvuse poolt. Sellel referendumil ei olnud Taanile siduvat kohustust. See referendum oli üksnes sellise nõuandva iseloomuga ja Taani keskvõim ei pidanud seda referendumit millekski. Ja paraku ka fääri saarte parlament ei teinud selleks midagi, et Fääri saartel iseseisvust siis välja kuulutada. Taanis muidugi rõhutiga asjaolule. Referendumist võttis osa üksnes kaks kolmandikku elanikkonnast siis selgelt allapoole fääri saarte hääleõiguslikest elanikest. Selle iseseisvuse poolt hääletas aga nii või teisiti. Inglaste kohalolek ja 1946. aasta referendum viisid asjaolu, et siis jahituhande 948. aastal said Fääri saared omale vägagi tõsise autonoomia. 1009 73. aastal ühines Taani Euroopa majandusühendusega. Euroopa majandusühendus on siis organisatsioon, mida me täna tunneme Euroopa Liidu nime all. Euroopa Liit on siis selle Euroopa majandusühenduse nii-öelda edasi arendatud variant. Aga selle taani ühinemise juures on väga oluline asjaolu, et Fääri saared, mis ametlikult on ju Taani kuningriigi osa, et need Fääri saared ei astunud Euroopa majandusühendusse. Autonoomne piirkond Fääri saared ei kuulu Euroopa liit tuhka. Täna ja põhjus selleks on väga lihtne. Fääri saarte majandus toetub väga suurel määral kalandusele ent Euroopa Liit püüab oma liikmesriikidel ka kalanduspoliitikat korraldada. Ja säärased kartsid, et olles Euroopa liidus, vähenevad nende kalapüügiõigused. Nii et kalandus oli see probleem, miks Fääri saared ei astunud Euroopa majandusühendusse. Muide, just nimelt kalandus oli asjaolu, miks Taani kuningriiki kuuluv teine autonoomne piirkond Gröönimaa, kes oli euroop majandusühenduses, miks Gröönimaa sellest Euroopa majandusühendusest välja astus? Jällegi just nimelt kalanduse tõttu. Nüüd siin on üks huvitav asjaolu, Fääri saared, kuna nad ei ole Euroopa liidus, ei ole ka Schengeni viisaruumi liikmed. Ent reaalselt fääri saarte ja Schengeni viisaruumi liikmete vahelises näiteks turistide liikluses piirikontrolli ei ole. Tegelikult Fääri saared on nüüd Põhjamaade sellise ühtse viisaruumi liikmed juba palju-palju aastaid juba 60.-test aastatest 1980.-te aastate tugevnesid Fääri saartel jällegi oluliselt iseseisvusmeeleolud ja Fääri saarte puhul tuleb küll öelda, et need iseseisvusmeeleolude tugevnemise vähenemised on vägagi selgelt seotud saarte majandusliku heaoluga. Kui saartel läheb paremini, siis on need iseseisvusmeeleolud tugevamad. Kui saarte majanduses läheb halvemini, siis nad iseseisvusmeeleolud kahanevad. Fääri saared väga olulisel määral sõltuvad maailma kalandusturust 90.-te aastate algul maailma kalanduses olid rasked ajad, üle püüdmine väga paljudes maailma meredes oli ja on väga tõsiseks probleemiks ja Fääri saarte kalandus sai 1990.-te aastate algul väga tõsise löögi. See tõsine löök tähendas Fääri saartel väga tõsist majanduskriisi ja tõi kaasa selle, et enam kui 10 protsenti Fääri saarte elanikkonnast lahkus sealt eeskätt muidugi noored. Nii et Fääri saarte elanikkond on alles kõige viimasel ajal saavutanud selle taseme, mis Fääri saartel oli enne 1990.-te aastate alguse majanduskriis. Ja noh, paljud nendest, kes lahkusid, ei ole seniajani tagasi tulnud. Enamasti mindi Taani ja kui veel konkreetsematest piirkondadest rääkida, siis paljud läksid just nimelt Taani pealinna Kopenhaagenisse. Majanduskriisi tipphetkel oli tööpuudus enam kui 25 protsenti. Eestis ei ole taasiseseisvumise perioodil sellisel tasemel tööpuudust mitte kunagi olnud. Ka praegusel ajal, kui tööpuudus on meil väga kõrge. Nii kõrgele ta siiski veel ei ulatu. Õnneks üheksakümnendat aastat teisel poolel maailma kalanduses läks rahulikumaks. Fääri saarte kalanduses toimus restruktureerimine, fääri saarte kalandus tõusis uuesti jalule ja tööpuudus hakkas 90.-te aastate teisest poolest alates väga-väga jõudsalt vähenema. Vääri saartele on olnud aegu, kui tööpuudus on 1,1 protsenti töövõimelisest elanikkonnast. Eestis me isegi kõige parematel aastatel ei julgenud unistadagi. Nii madalast puudusest ka praeguse majanduskriisi ajal on Fääri saarte tööpuudus alla viie protsendi. Fääri saarte ümber on 200 meremiili laiune majandustsoon. See on arvestades saarte väiksus, väga suurtsoon ja Fäärlastel, nagu ma ütlesin, kalapüük on väga oluline, ent Fääri saarte lähedased veed on ka väga kalarikkad. Nii et ei ole siis imestada, et näiteks Fääri saarte ekspordist ligikaudu 95 protsenti tee on kala ja kalatooted. Kui me mõtleme maailma riikide ekspordi peale, siis isegi enamikel Araabia naftariikidel, mida me oleme harjunud pidama selgelt naftariikideks, isegi enamikel nendel riikidel ei ole ühe haru osatähtsus ekspordis nii suur 95 protsenti. Ehk siis kui kalanduses on rasked ajad, kui maailma kalandus elab üle kriisi, kui kalandusturud vähenevad, siis Fääri saarte majandus kohe tõesti sõna otseses mõttes vajub ära. Saarlaste jaoks on olnud vaalapüük kalastuse kõrval väga tähtsal kohal. Kuidas praegu vaalapüügiga lood on? Vaalapüügitähtsus on täna küll kõvasti vähenenud, ent ka viimastel aastatel jätkuvalt püütakse vaalu ja mitte üks mitte 10 aastas, vaid mitusada aastas. Fääri saarte kaupu on kutsutud maailmas boikoteerima seetõttu, et nad jätkavad vaalapüüki. Ent väärlased ütlevad ise selle kohta, et vaalade püüdmine on üks osa nende traditsioonilisest elamisviisist. Vaalade püük on täna hoopis vähem majanduslikult tähtis, kui ta oli kunagi kunagi tõesti suure vaala püüdmine tähendas seda, et toit oli olemas väga pikaks ajaks. Ühest vallast jätkus tervele külale. Sellest toideti tõepoolest terve küla ja pika aja jooksul täna vaalapüügimajanduslik tähtsus on muidugi kõvasti vähenenud, ent vaalapüük on nendes inimestes sees nad lapsest peale harjunud sellega. Vaalapüük Fääri saared kuuluvad kokku, see on üks osa saarlaste rahvuslikust identiteedist ja paljud saarlased ütlevadki, et kuigi nad saavad ülimalt hästi aru keskkonnakaitsjate ja loomakaitsjate tegevusest, kes ütlevad, et vaalade püük lihtsalt niisama, et see on tänapäeval noh, täielik barbaarsus. Aga säärased ütlevad, aga saage aru, meie jaoks on see üks osa meie rahvuslikust identiteedist. Nagu ma ütlesin, fääri saarte ümber on vägagi lai majandustsoon ja selles majandustsoonis on viimastel aastatel leitud naftat. Ja arvatakse, et Fääri saarte lähedal võivad olla vägagi suured nafta ja maagaasi varud. See tähendab seda, et kui need varud tõesti olemas on, siis ei pea Fääri saared tulevikus vähemalt mingi osa ajast enam sõltuma Taani keskvalitsusabist. Taani keskvalitsuse abi on seni mänginud Fääri saartel tõesti olulist rolli. See abi on ka väga suur üks miljard Taani krooni aastas ehk üle kahe miljardi Eesti krooni aastas. Kui Saaremaa ja Hiiumaa kokku saaksid Eestis valitsusel kaks miljardit krooni aastas, ma kujutan ette, milline rõõmupidu seal lahti läheks. Kusjuures tegelikkuses on veel niimoodi, et lisaks sellele iga-aastasele korralisele abile on Taani rasketel aegadel andnud ka täiendavat abi ja pole siis ime, et on olemas seos 2001. aastal ärajäänud iseseisvusreferendumi ja Taani keskvõimu abi vahel. Nimelt tahtsid saarlased 2001. aastal korraldada iseseisvusreferendumit. Nad soovisid, et kui referendumi tulemus on jah iseseisvusele, siis Taani keskvõim jätkaks 12 aasta jooksul Nende rahalist toetamist. Taanist öeldi aga selgelt. Me oleme valmis jätkama seda toetamist maksimaalselt nelja aasta jooksul. Ja Fäärlased ehmatasid ära neli aastat tundus neile selgelt liiga väike periood. Nad ei tahtnud sellest ühest miljardist Taani kroonist nii kiiresti ilma jääda. Nad ei uskunud, et nad suudavad oma majandust nii kiiresti ümber muuta ja loobusid iseseisvusreferendumist, kusjuures tegelikult see üks miljardit Taani krooni moodustab ainult umbes viiendiku Taani eelarvest. See ei ole väga suur oleks, et on pool või üle tegelikult ainult üks viiendik ja, ja mis on võib-olla veel Eesti kuulajate jaoks oluline fääri saarte sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on üle kahe korra kõrgem, kui see on Eestis. Nii et nad küsivad taanilt abi, kuid tegelikkuses elaksid nad ka ilma selle taani abita üsna hästi. Aga jah, muidugi, kui inimene on harjunud elama veel paremini, siis tal on nagu raske sellest loobuda. Ja muidugi teisest küljest saadakse vääri saartel aru ka sellest, et kui selle taani abi ei ole, siis sõltuvus sellest ühest tarust kalandusest muutub nii-öelda veel väljapaistvamaks. Ent fääri saarte ekspordis on veel üks ja vägagi huvitav artikkel, nimelt Fääri saared ekspordivad postmarke. Fääri saared ise vajavad postmarke väga vähe, aga trükivad neid, palju siis neid Fääri saarte postmarkide kogujaid maailmas on üksjagu ja postmargid on kalanduse järgi tegelikult tähtsuselt teine ekspordiartikkel. Viimastel aastatel on saarlased teinud suuri edusamme IT ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Me siin oleme võib-olla harjunud sellega, et me peame Eestit IT ja telekommunikatsiooni piirkonnas noh, mõnes asjas isegi suisa pioneeriks ja ja oleme harjunud, et nii mõndagi selles valdkonnas on Eestis tehtud maailmas esimesena, on see siis laiemalt kasutusele võetud mobiilne positsioneerimine või mobiilne parkimine ja nii edasi ja nii edasi, ent selle väga väikese elanikkonnaga Fääri saartel on see valdkond ka väga jõudsalt tõusnud ja siinkohal on ette näidata ka üks väga konkreetne saavutus, kui vaadelda maailmas kähja autonoomseid piirkondi. Sis Fääri saared on nende seas esimene, mis läks täielikult üle digitaalsele televisioonile ja arvestades asjaolu, et IT-sektoris töötades võib tellija ja töökoht olla teineteisest tõesti väga kaugel, sisuliselt on ju võimalik töötada ettevõtete või inimeste jaoks, kes asuvad maailma teises otsas siis mulle tundub, et see IT ja telekommunikatsioonivalk on üks, mis võib Fääri saarte majandust tulevikus tõsiselt turgutada. Et kui sellele IT-alasele haridusele, millele viimastel aastatel on niigi suurt rõhku pandud, kui sellele pandaks veel suuremat rõhku siis on ilmselt võimalik, et tõesti osa fääri saarte elanike teeb võib-olla tööd kusagil USA arvutitööstuse hiiglaste jaoks. Tegelikult vägagi nutikalt on leitud siis tegevusaru, mida ei piira see fääri saarte eraldatus, sest olgem ausad, Fääri saarte majandust piirav asjaolu, et kõikvõimalikest tõsisematest turgudest ollakse kaugel ja, ja mina näen siin küll väga positiivset arengut Fääri saarte majanduses, mis tähendab seda, et kui sinna kõrvale tõesti leitakse veel Fääri saarte lähedalt ka maagaasi ja naftavarud, siis ühel hetkel Fääri saared ei vaja absoluutselt seda Taani abi. Ja ma olen üsna kindel, et kui Fääri saartel tunnetatakse seda, Taani abi üldse ei vajata, siis see iseseisvusreferendum tuleb seal väga kiiresti. Fääri saarte elanikkond on täna iseseisvuseks vägagi valmis, kusjuures vägagi valmis mitte ainult mõtte tasandil, arvestades seda, milline on Fääri saarte autonoomia, et nad tegelikult kogu oma elu juhtimisega tegelevad ise. Nad on valmis iseseisvuseks ka administratiivselt tasandil, nad suudavad enda juhtimisega hästi hakkama saada. Aga rääkida seal Fääri saarte majandusest Fääri saartel. Eksport ei ole põhilise suunatud mitte emamaale. Taani on ekspordiriikide seas alles vahel, kolmandal vahel neljandal kohal, ekspordist veerand, vahel isegi rohkem kui veerand ekspordist läheb Suurbritanniasse. Noh, ei ole ka ime, see on kõige lähem piirkond. Aga impordi puhul on jah, nii et impordipartneritest tõesti, Taani on kõige tähtsamal kohal ja Fääri saared, muidugi kui nad ekspordivad valdavalt kala ja kalatooted, siis impordib nad tõesti kõikvõimalikke asju, sest noh, neil kohapeal omal ju suurt midagi ei toodeta. On olemas toiduainete tööstus mingil kujul kergetööstus ja mõnede muude harud veel, aga, aga üldiselt siiski noh, enamus eluks vajalikku täna tuleb ju sisse tuua. Lambakasvatus on olnud sealkandis tähtsal kohal. Kui me mõtleme fääri saarte elanike toidu peale, siis selles toidus on kaks põhiartiklit, kala ja lambaliha ja sinna juurde kartul ja juurvili rannaäärsetel aladel, tegelikult siis jah, püütakse ka merelinde, süüakse ka merelinnuliha ja, ja nende lindude mune. Aga üldiselt jah, ega see selline traditsiooniline väärlase toit väga rikas ei ole. Nii et tõesti lammas, lammas, lammas või kala ajakala ja ei ole siis jahime neid lambaid seal palju on, muidugi see lambakasvatus on tänasel päeval juba selline, et see on kõvasti kaotanud oma majanduslikku tähtsust. Lambakasvatus on jällegi mõnes mõttes väärlaste jaoks muutunud selliseks rahvusliku identiteedi osaks. Sajandeid on neid lambaid seal kasvatada ja muidugi sellistel mägistel aladel, kus ei ole selliseid väga suuri põllulappe, sellised, kus oleks võimalik mõnusalt vilja kasvatada. See lambakasvatus on selline sunnitud tegevus ja kui me arvestame, kui jahe on siiski sealt, siis seal ei olegi võimalik kasvatada veiseid, seda enam, et seal mägede vahel see rohumaa on väga kidura, kasvua lammast saab kätte toiduga väga kidur kasvuva rohustaga lehma jaoks sellest kidurast ei piisanud. Fääri saartel ei taha ju putki kasvada. Ja see, et seal ei ole eriti puid, tähendab seda, et see piirkond on väga tuuline, et kui me räägime, suvi on jahe, noh, talv ei olegi eriti külm, aga suvi on jahe. Aga paneme sinna juurde selle, et on vägagi tuuline. Ja nüüd, kui me arvestame veel, et kahel kolmandikul aastapäevadest sajab, siis looduslikus mõttes ei ole just mitte väga lihtne paik elamiseks. Ja veel 20 aastat tagasi polnud külmarohtu ka kusagilt võtta, sest kehtis kuiv seadus. Fääri saartel suhted alkoholiga on ka täna mõnes mõttes keerulised nimed, Fääri saartel ei tohi toota kanget alkoholi. Õlut võib toota, õlut toodetakse, aga kanget alkoholi toota ei tohi ja nii ongi siis lugu selline, et on olemas fääri, saarte kange alkoholi tootev ettevõte, aga ta toodab alkoholi väljaspool Fääri saari. Kui spordist rääkida, siis võib küll öelda, et saarlased on väga sportlik rahvas. Ja Fääri saartel on ette näidata väga tõsiseid sportlikke saavutusi. Meie teame, et seal on jalgpall väga populaarne. Ja eeskätt võib-olla Eesti raadiokuulaja teab jalgpallist ja peame siin häbiga tunnistama, et 1997. aastal saime ju Fääri saartelt jalgpallis lausa null kaks kaotusega osaliseks. Kui me mõtleme, kui palju on elanikke meil Eestis ja kui vähe Fääri saartel, siis jah, eks pisut piinlik on ja kui me nüüd mõtleme viimase aja peale, siis tegelikult Eesti koondise viimases mängus fääri saartega olime me ju ka kui mängu viimaste minutite nii tagaajaja osas. Ja tõesti lausa õnnega pooleks tuli meile siis viimastel minutitel viik, aga tuli hunt. Jalgpalliga seoses tuleb kindlasti rääkida 1990.-st aastast, mil Fääri saared pidasid oma esimese rahvusvahelise ametliku mängu pallis ja sellel mängul üks null võitsid Austriat ja see üks null võit Austria üle, see oli asjaolu, mis vääris, vallandas tõelise spordibuumis ja rahvas oli juba enne küla sportlik. No juba need rasked elamistingimused tähendasid seda, et Fääri saarte elanikud juba oma igapäevases elus puutudes kokku raskustega nad olidki sportlike eluviisidega. Aga see üks null võit Austria üle. No see oli jah, tõesti mitte ainult pidupäev, aga sellel oli väga tähtis koht selles mõttes, et ta mõjub tas fääri saarte spordielu. Täna öeldakse niimoodi, et, et umbes kaks kolmandikku nendest saarlastest, kes siis tegelevad spordiga tegelevad jalgpalliga ja jalgpallikoolides või jalgpallitrennides õpib tohutu tul hulga lapsi ja Fääri saarte jalgpalli, siis nii-öelda tippliigas mängib 10 meeskonda. Kas me kujutame ette, et me saame Hiiumaa ja Saaremaaelanikkonna peale 10 meeskonda, kes mängivad tasemel jalgpallikäsipall on samuti väga populaarne Fääri saartel nagu ka võrkpall ja käsipallis? Fääri saared on võitnud mitmesuguseid riike. Ta 2008. aastal Eesti naiste koondis kaotas Fääri saartele lausa väga suurelt. Käsipall on Fääri saartel väga heal tasemel, nii naiste kui meeste osase. Fääri saared võtavad siis osa ka rahvusvahelistest saarte mängudest. Need on siis sellised spordimängud, millest muide võtab osa ka Saaremaa ja neid osavõtvaid saari on seal kusagil 30 lähedal ja Fääri saared on üks kõige edukam kam osavõtja. Kusagil viiendal kohal ollakse võidetud medalite arvult ja ja ühel korral, 1989. aastal toimusid need mängud just nimelt ka Fääri saartel. Kui rääkida muust kultuurist, siis Fääri saartel on laulmine koorides vägagi populaarne, seal on üksjagu palju laulukoore. Fääri saartel on olemas isegi oma sümfooniaorkester. 2006. aastal etendus aga esimene fääri ooper. Väikesed Fääri saared on jah muusika vallas jõudnud isegi ooperini. Ja kui nüüd rääkida kaasaegsest muusikast, siis noortebände ja üksikuid artiste, kes ehitavad sellist kaasaegset popmuusikat on Fääri saartel üksjagu palju. Ja Fääri keelseid laule on on võimalik leida ka näiteks internetist. Kui Fääri keelt kuulata või fäärikeelset teksti vaadata, siis tundub küll, et see keel on meie jaoks väga raske. Eestlase jaoks ilmselt Yasse fääri keele õppimine väga kerge ei ole. Kui rääkida Fääri keeled tähestikust, siis seal on 29 tähemärki, seal on olemas enamus meile eesti keelega laiemalt tuntud tähemärkidest, aga seal on olemas ka mitmeid selliseid märke, mida eesti keeles ei ole. Samas näiteks see kuu w XJ sett on tähed, mida fääri keele tähestikus olemas ei ole. Mõnedes võõrsõnades neid siiski kasutatakse päri keele hääldus ei lange väga kokku vääri keele kirjapildiga. Omal ajal siis, kui Fääri kirjakeelt välja töötati, oli mingil hetkel kaalumisel ka tegelikult kaks erinevat suunda, et kas Fääri keele hääldus ja grammatika läheksid võimalikult hästi kokku või siis oleksid erinevad ja võeti kasutusele siis selline variant, mis on lähemates sugulaskeeltes. Nii et jah, tänase fääri keel oma kirjapildis ja häälduses meie mõistes väga hästi kokku ei lähe. Erinevate sõnade häälduse vahed on kohati vägagi väikesed, tuleb tabada väga hästi neid nüansse. Fääri keele lähim sugulaskeel on siis islandi keel ja, ja mis on huvitav, et kuise, Fääri keele kirjakeel oma grammatikareeglite mõttes küllaltki palju sarnanev Islandi keelele siis kõnekeel see igapäevane kõnekeel erineb üksjagu sellest ametlikust kirjakeelest ja see kõnekeel on pigem lähedane mõnedele Lääne-Norras räägitavatele norra keele dialektidele. Aga arusaamine nii Islandi kui kui norra keele erinevates Tjalikkides siiski väelaste jaoks väga lihtne ei ole. Fääri keele kasutamist On Fääri saartel ka keelatud ja, ja seetõttu ei ole siis ime, et 20. sajandi alguses oli Fääri saartel lausa niinimetatud fääri keele konflikt ja teravaim oli see konflikt ajavahemikus 1908 kuni 1938 igal pool oli valitsevaks taani keel, muuhulgas siis ka koolides, kirikutes oli siis kasutusel ainult taani keel ametlikus asjaajamises kohtutes oli taani keel. Ja kuna fääridel oli toimunud selline rahvuslik ärkamine, siis paljud väärid hakkasid nõudma Fääri keelt rohkem kasutatakse, sest igapäevases elus nad omavahel valdavalt kasutasid Fääri keelt ja nõuti siis ka, et Fääri keelt hakatakse õpetama koolides. Aga huvitav asjaolu oli see, et fääri keele õpetamine koolides jagas Fäärlased justkui nagu kaheks. Osafäärlasi oli tulihingeliselt selle poolt, et Fääri saarte koolides oleks õpetaja fääri keeles, teised saarlased olid aga selle vastu ja põhjus selleks vastu olemiseks oli väga lihtne. Nad nimelt ütlesid, et kui lapsed ei saa haridust taani keeles siis ahendab see kõvasti nende väljavaateid elus hästi läbi lüüa. Näiteks ei saa väärlased sellisel juhul minna õppima kõrgematesse koolidesse Taanis, kui nad ei oska taani keelt ja neil on üldse väljavaated elus hästi läbi lüüa. Piiratumad ja seetõttu osa Ferlase sisse pooldasid seda, et koolis toimuks õppetöö ikkagi jätkuvalt taani keeles ja suisa ainult taani keeles. Nüüd Fääri keele kasutamise pooldajad jälle ütlesid, et aga teistes Taani kuningriigi osades näiteks Gröönimaal, näiteks Islandil, mis ka tol ajal oli Taani kuningriigi osa et seal on kohalikud keeled siiski au sees ka õppetööd toimub seal osaliselt kohalikes keeltes. Et miks ei võiks siis nii olla ka Fääri saartel ja, ja nii need säärased seal siis isekeskis vaidlesid ja 1980. aastal siis mõned sfääri õpetajat nõudsid täiesti ametlikult, et fääri koolides võiks kasutada Fääri keelt. Kohalik võim vastas selle peale. Sfääri keelt võib koolides kasutada aga ainult abistamise juhtudel ainult siis selleks, kui on vaja täiendavalt midagi selgitada. Mõistagise vääri rahvuslastest õpetajad ei rahuldanud. Aga 1912. aastal võttis Taanis valitsus vastu otsuse, et kõige esimestes klassides Fääri saartel võib õppetöö toimuda ka fääri keeles. Tegelikkuses oli aga olukord selline, et Fääri saartel paljud väärlastest õpetajad ise ei osanud vääri keelt sellisel tasemel, et seda saaks õpetada. Eeskätt Nad ei tundnud fääri keele grammatikat. Ja huvitav oli ka asjaolu, et mõned sfäärlastest õpetajad keeldusid fääri keelt koolides kasutamast. Sedaviisi siis jah, oli see Fääri keele konflikt eeskätt saarlaste endi vahel aga tasapisi saarlaste rahvuslikuma suuna esindajad siiski võitsid järjest rohkem poolehoidu ja 1937. aastal asendati Fääri koolides siis taani keel fari keelega. 38. aastal muutus sfääri keel ka Fääri saartelt kirikuametikeeleks. 1948. aastal muudeti fääri keel fääri saarte ametikeeleks ent laialt kasutatavaks meediakeeleks muutus sfääri. Keel oleks siiski kaheksakümnendatel aastatel, täna muidugi Fääri saartel. Põhiline keel, mida kasutatakse, on fääri keel. Pärikeeles on mitte ainult siis koolid või kirik või ametlik asjaajamine või kohtud päri keeles ilmuvad ajalehed, ajakirjad, fääri keeles on teater, fääri keeles on raadio ja televisioon. Fääri keel on ka Internetikeel. No Vikipeedia vabatahtlikus entsüklopeedias internetis on Fääri keelt täna siiski veel suhteliselt vähe kasutatud. Seal on umbes 4500 Fääri keelset artiklit, mida on suhteliselt vähe. Muidugi me peame siin arvestama, et fääri keele oskajaid on ju ka väga vähe. Ja nüüd rääkides sellest sfääri keele kasutamisest feri keele kasutajaid on siiski rohkem kui 145000 inimest. Fääri saartel. Näiteks arvatakse, et Taanis elab umbes 21000 säärlast ja nendest üle poolte kasutavad jätkuvalt Fääri keelt. No kasvõi omavahel suheldes ja arvatakse, et maailmas tervikuna väärlasi võib-olla 80000, no mõned sfääri organisatsioonid räägivad isegi umbes 90-st 1000-st väärlasest. Ja muidugi need väljastpoolt Taanit elavad saarlased nüüd valdavalt ärikeelt ei räägi. Fääri saartel on olemas ka oma kõrgkool, täpsemalt siis fääri saarte ülikool. Noh, muidugi seal on nii õppejõude kui ka üliõpilasi väga vähe, üliõpilasi kusagil 150 ringis ja Fääri keelt on võimalik nüüd õppida teiste skandinaavia keelte seas ka Suurbritannias ja Taanis, Kopenhaagenis kõrgkoolis. Tänase saate lõpp tuleb üsna positiivne, sest säärastel on suured eeldused saavutada tulevikus Iseseisvus. Jah, ma arvan küll, et Euroopa piirkondadest on Fääri saartel täna kõige suuremad eeldused iseseisvumiseks ja seda siis jah, eeskätt juhul, kui need nafta ja maagaasi varud, mida Fääri saarte lähistelt leitakse, on sellisel arvestataval tasemel, et neid on otstarbekas siis tööstuslikult kasutusele võtta. Ma ei näe jah, sellisel juhul ühtki takistust sellele, et Fääri saared ei võiks iseseisvuda. Seda enam, et Taani keskvõim Kopenhaagenis ei tee sellele takistusi. Taani kesk või me ei ütle, et Fääri saared ei võiks korraldada iseseisvusreferendumit ja Kopenhaagenist on tegelikult teatatud, et nad on valmis ka seda iseseisvusreferendumi tulemust aktsepteerima. Loomulikult, kui Fääri saared on iseseisev riik, siis ei saanud eeldada seda, et mingi teine riik, endine emamaa Taani neid igal aastal majanduslikult suures ulatuses toetab. Te kuulsite keskeprogrammi riigita rahvas. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.