Kell sai kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 15. septembri olulisematest sündmustest. Mina olen Indrek Kiisler. Valitsus kinnitas tänavuse lisaeelarve, mille mahuks on kaks miljardit 159 miljonit krooni. Enim raha saab sotsiaalvaldkond. Eesti sai uue politsei peadirektori, kelleks on Raivo aeg. Uus juht tahab muuta politseid stabiilsemaks ja juhtimisotsuseid mõistlikumaks. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole majandusminister Edgar Savisaare selgitused Keila ja kinnisvaratehingu kohta olnud ammendavad. Riigikogu võttis täna saadikupuutumatuse Reformierakonna fraktsiooni liikmelt Jaanus Tamkivilt, kes on praegu kriminaaluurimise all. Leedus kukkus alla Venemaa hävituslennuk, piloot pääses õnneks eluga. Orkaan Ophelia jättis USA rannikul tormivangi sadu inimesi. Masinaid müüvad kauplused ei pea kinni tarbijakaitseseadusepunktist, mis kohustab hinnasiltidel näitama toote lõpphinda ka järelmaksuga. Tasudes. Pärnu kesklinnas, las jääb ka tulevast aastast parkimine tasuliseks. Tallinna koolides osutab tervishoiuteenust alates septembrikuust sihtasutus koolitervishoid, mitte enam haiglad. Linna juhtides loobuti haiglatest, sest info laste tervise kohta ei liikunud koolist perearstideni. Tartu raekojas tutvustati 600 leheküljelist koguteost. Tartu öösel sajab meil hoovihma, homme päeval läheb ilm kuivemaks. Sooja on öösel neli kuni kaheksa, homme päeval 10 kuni 15 kraadi. Valitsus kinnitas täna selle aasta lisaeelarveistungi järgsel pressikonverentsil, räägiti ka muudest asjadest. Pressikonverentsil käis Mall Mälberg. Peaminister Andrus Ansip ütles, et lisaeelarve kahe koma ühest miljardist on 1,9 miljardit üle laekunud makse. Maksutulude hea laekumine on, on kindlasti seletatav hea majanduskasvuga kuid ainult heast majanduskasvust jääb seletuseks väheseks. On midagi veel ja see midagi on ilmselt maksumaksjat, et parem maksudistsipliin maksulaekumine on erakordselt hea. Rahandusminister Aivar Sõerd täpsustas neid valdkondi, kuhu lisaeelarve raha läheb. Kõige suurema osakaaluga valdkondadest on siis sotsiaalse kaitse valdkond 31,8 protsenti ja sellele järgneb tervishoiu valdkond 25,4 protsenti ja haridusega seotud alad saavad 14,7 protsenti vahenditest. Ja veel eelpool mainitud sotsiaalvaldkonda esimesse sambasse lisandub üle 500 miljoni, sellest siis 340 miljonit läheb täiendavaks pensionikulu katteks ja ülejäänud 207 miljonit esimese samba defitsiidi vähendamise katteks. Olulisemate investeeringutena nimetas ta veel saatkonnahooneid riigimaanteede remonti, kaitseministeeriumi kutseõppeasutusi, Schengeni süsteemi riigikoole. Koos lisaeelarvega on selle aasta riigieelarve maht üle 55 miljardi krooni. Mõistagi paluti peaministril kommenteerida majandusminister Edgar Savisaare kinnistu ostu Keila-Joal. Andrus Ansip pidas kinnistu ostmist turuhinnast odavamalt Downitavaks. Mina pean kindlasti sel juhul seda väga taunitavamaks, kui keegi ostab 500000 eest kaks pool miljonit maksva kinnista. Mina sellist luksust endale ei luba. Ma olen elanud põhimõtte, ärge, et maa tasuta ei taha ma parem maksan, makstes tuleb odavam. Ja kindlasti on ametnikule poliitikule sobimatu võtta vastu mingisuguseid kingitusi. Peaminister lisas ka, et Edgar Savisaare selgitused oma kinnisvaratehingute kohta ei ole seni olnud ammendavad, kuid tema isiklikult ei kavatse neid uurida. Euroopa Komisjoni korruptsioonivastase võitluse eest vastutav volinik Siim Kallas ütles täna, et Keila-Joa suvila tehingud vajaksid kindlasti uurimist, kas Eesti õiguskaitseorganid peaksid vajalikuks nende tausta põhjalikumalt uurida. Siseminister Kalle Laanet. Küll on tore justiitsministriga, prokuratuur kontrollib neid fakte, meil ei ole mitte mingit põhjust praegusel hetkel teha. Paralleeltööd ehk politsei peaks uurima. Prokuratuuril on olemas järelevalve, õigust on juhtiva rolliga kriminaalmenetluses ja ta teeb seda. Valitsus kinnitas täna ametisse ka uue politsei peadirektori Raivo aia, kelle ametiaeg kestab viis aastat. Aeg lubas muuta politsei elu stabiilsemaks. Mall Mälberg uuris vastselt juhilt, kuidas ta seda teha kavatseb. Stabiilsuse konkreetselt saab saavutada läbi mõistlike juhtimisotsust. Politseil on lekkega probleeme olnud, Jan muid ka välja, kuidas nendega? Ma pöördusin täna politseiametiisikkoosseisu poole ja me käsitlesime seda teemat ja samuti ka minister käsitles seda teemat ja me juhtisime tähelepanu, et see ei ole nagu selle ühe inimese või inimeste grupi ainukene rahuldus tegelikult, et probleemid, see tuleb kõik tagasi kogu organisatsioonile ja ma kutsusin meie töötajaid üles probleeme lahendama rahulikult läbirääkimiste teel ja majasiseselt. Tänastest välisuudistest teeb nüüd kokkuvõte Meelis Kompus. Leedus kukkus alla Vene hävituslennuk, su 27 piloot, katapulteerumis pääses eluga. Uudisteagentuuri Interfax teate kohaselt oli rühm Vene lennukeid teel ühele Kaliningradi oblasti lennuväljale ja tõenäoliselt läksid alla kukkunud lennukile navigatsiooniseadmed rikki ning kui kütus oli ära kulutatud, siis piloot katapulteerumis. Esialgsetel andmetel lennuki kukkumiskohas ohvreid ega purustusi ei tekkinud. Teadaandes öeldakse, et Vene kaitseminister Sergei Ivanov andis käsu Leeduga ühendust võtta ning sõita isiklikult lennuki allakukkumiskohta vahejuhtumi asjaolusid selgitama. Orkaan Ophelia rebis USA-s Carolinas majade katuseid morfeedi linna lähistel ning pühkis minema kalapüügikai Atlantiku rannal. Piirkonnas sajab tihedat vihma ning sünotikute sõnul on reaalne üleujutuste tekkimine, kuigi orkaan on liikunud põhja poole edasi. Sajad inimesed jäid siiski tormi vangiga ranniku lähedastele saartele. Kaks nädalat tagasi USA kagurannikut räsinud orkaani Katrina hukkunute arv on praeguseks tõusnud üle 700 ning oma kodu oli sunnitud maha jätma vähemalt miljon inimest. Iraagi pealinnas Bagdadis ründasid mässulised jälle politseinikke. Enesetapurünnakutes hukkus vähemalt üheksa politseiniku. Kaks pommi plahvatas minutilise vahega. Eile teatas Iraagi Al-Qaeda rühmituse, et on alustanud kogu riigis suurrünnakut, milles kasutatakse enesetapuvõitlejaid. Rühmituse teatel on rünnakud vastuseks USA ning Iraagi vägede operatsioonile tallafaari linnas. Iisraeli ülemkohus otsustas, et Iisraelil on õigus ehitada Jordani jõe läänekaldale turvatara. Sellega tühistas ülemkohus maailma kohtuotsuse, mille kohaselt on turvatara püstitamine okupeeritud läänekaldale ebaseaduslik. Iisrael kinnitas kohe pärast kohtuotsust, et ei kavatse seda täita ning jätkas müüri ehitamist. Palestiinlased Iisraeli tegevust nimetanud hõivamiseks. Londonisse pagenud Vene suurärimees Boriss Berezovski tõrjus Ukraina eriolukordade ministri väite, nagu oleks ta rahastanud Ukraina endist valitsusjuhti Julia Tomõšenkot. See on vale ja see on laim, pealegi ebaloogiline, sest tegemist oli Juštšenko Tõmošenko valimiskampaaniaga, selgitas Berezovski usutluses ajakirjale kommersant. Samas ta lisas, et pole kunagi varjanud oma toetust Ukrainas toimunud revolutsioonile. Lisame sellele lennuõnnetusele veel juurde, et asja teatas uudisteagentuur Interfax, et vene sõna lennukil ei olnud Leedu õhuruumi läbimiseks mingit luba ning see kapad katapulteerumislendur on viidud politseisse ülekuulamiseks tagasi Eestisse. Tarbijakaitseamet juhib tarbijate tähelepanu asjaolule, et reklaamikampaaniate käigus pakutavad soodushinnad ja järelmaksuvõimalused on sageli eksitavad. Birgit Itse intervjueeris tarbijakaitseameti peaspetsialisti Eda Amurit. Kui müüjal on võimalik seal reklaamis ära tuua järelmaksu perioodi pikkus ja kuumakse siis on reaalselt võimalik näidata seal ka kauba lõpphinda järelmaksuga ostmise korral. Tarbija jaoks peab olema selgelt nähtav just see lõpphind. Mis ajast selline seadus kehtib? See on kogu aeg niimoodi olnud. Kui palju selliseid ettevõtteid Eestis on ja millistes valdkondades on see rikkumine enim levinud? No niimoodi konkreetselt arvu ei oskagi välja tuua, aga, aga mis on meie tähelepanekud, et peamiselt on need kodumasinatega tegelevad kauplused, kes pakuvad inimestele järelmaksu võimalust ja seda me oleme nagu rohkem nüüd hakanud ka kontrollima. Kas nendele ettevõtetele on tehtud ka mingisuguseid märkusi ja hoiatusi? On neile neid teavitatud sellest, et see ei ole päris korrektne. Nad kuulavad selle ära ja mitte midagi ikkagi ei muutu. No eks seda nüüd on näha peale neid märkuste tegemisi, et eks siis juba näeb edasi, mis saab siin on just, et, et tarbija saaks võimalikult konkreetse informatsiooni tähendab seda hinnasilti. Et ei oleks seal tarbija eksitamist. Positiivse näitena võib tuua siin meil Eestis levinud kataloogi kauplused. Kataloogi kaupluste osas võib öelda, et on see hinna esitlemine korras, et on väga selgelt välja toodud. Nii kohe ostmisel see hind kui ka järelmaksuga, et missugused on need kuumaks, et missugune on see lisanduv intressi ja mis on siis lõpphind, et see on kõik välja toodud ilusti tarbija jaoks. Nii et kui nüüd inimene läheb poodi endale kas telefoni arvutit või näiteks mõnda kodumasinat ostma ja seal hinnasildil ei ole seda lõpphinda väljas siis müüja peab selle hinna tarbijale ütlema. Kindlasti kindlasti, ja siinkohal tarbijakaitseamet juhikski tarbijate tähelepanu sellele, et tarbijal on õigus nõuda tõest teavet kauba hinna järelmaksutingimuste kohta. Et tarbijakaitseamet soovitab seda õigust julgesti kasutada, et kindlasti küsida klienditeenindajalt või kes, kes teda seal poes teenindab küsida täpset ja konkreetset, et lõpphinda ja tingimusi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi ettepaneku kehtestada öine alkoholimüügi keeld üle Eesti. Seni on piirangud toiminud piirkonniti vastavalt omavalitsuste otsustele. Seda võimalust rakendab suur osa omavalitsustest, sealhulgas ka Tallinna linn, keelates kauplustes alkoholi müügi öisel ajal. Praktikas on see kaasa toonud nõndanimetatud alkoholiturismi naabruses olevatesse kohalikesse omavalitsustesse, kes sellist poliitikat ei rakendatud, et ministeerium. Riigikogu võttis õiguskantsler Allar Jõksi ettepanekul saadiku poolt sõltumatuse Reformierakonna fraktsiooni liikmelt Jaanus Tamkivilt. Selle otsuse poolt oli 55 saadikut, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Tamkivi suhtes on käimas kriminaalkohtumenetlus tegude osas, mis ta pani toime Kuressaare linnapeana 2003. aastal enne riigikogu asendusliikmeks saamist. Teda süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitada tamises, kuna ta tellis Kuressaare raekeskuse ja raekoja vahel asuva kõnnitee-ehituse väidetavalt ebaseaduslikult. Saare maakohus mõistis Tamkivi kevadel õigeks, kuid Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Helga Adamsoo ei leppinud maakohtu otsusega ning vaidlustas selle ringkonnakohtus. Tamkivi sai riigiga kui juuni alguses Eesti panga presidendiks tõusnud Andres Lipstoki asendusliikmena. Reformierakond on teatanud, et Tamkivi on kohalikel valimistel erakonna kandidaat Kuressaare volikogu esimehe kohale. Samuti pürgib ta Saaremaavanemaks. Pärnu volikogu arutas täna pikalt kesklinnas tasulise parkimise kaotamist istungil täis Ille Hallik. Kuigi otsuse poolt hääletas 16 ja vastu oli 13 volinikku, jäi määrus vastu võtmata, sest kohaliku maksja saab muuta vaid koosseisu häält enamusega, mis Pärnu linna 30 kolmeliikmelise volikogu puhul tähendab vähemalt seitsmeteistkümne saadiku poolthäält. Pärnu linnavolikogu esimehe Margus Tammekivi hinnangul võis selline hääletustulemus tekkida nii jõudude tasakaalust, opositsiooni ja koalitsiooni vahel kui ka lihtsalt teadmatusest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, et teatud volikogu õigusaktide vastuvõtmiseks on vaja volikogu koosseisu häälteenamus. Ma usun iseenesest, et mitmed volikogu liikmed, võib-olla nad jõudnud selle peale Parkimistasu kaotava eelnõuga tuli välja Pärnus võimul olev Res Publica ja Keskerakonna koalitsioon. Peamiseks põhjenduseks toodi tasu linnakassasse. Erilist lisa ei tooda, küll aga kannatab linna maine, kui külalised siin tähele panemata seetõttu trahvi saavad. Liiklusspetsialistid on avaldanud arvamust, et tasulise parkimise kaotamine ei lahenda Pärnu südalinnas ühtki parkimisprobleemi. Küll aga toodab neile hulgaliselt lisavolikogus parkimistasuga, ütleme seevastu hääletanud saadikud tõid põhjenduseks eelnõu toore sisu. Reformierakondlane Väino Hallikmägi. Reformierakond ja mina isiklikult ei ole kindlasti vastu sellele, et oleks linnas võimalus tasuta parkida. Palju on lahtisi otsi. Me ei ole täna kindlad, kas sellest linnas parkimisolukord muutub paremaks lõdvemaks. Kas me arvame, et inimesed, kes täna mingil määral kokkuhoiu mõttes jätavad näiteks ohtliku tööle tulemata, teevad seda ka edaspidi või tulevad autoga kesklinna ja hoiavad oma autod siin piirates siin kahe tunni või tunni kaupa, see on ikkagi jälle kulutused. Alternatiive ei ole ju uusi parklakohti ei ole. Et parkimistasu kaotamine tuli volikogus arutlusele just valimiste eel, on seda seostatud koalitsiooni sooviga oma reitingut tõsta. Keskerakondlane Margus Tammekivi polnud sellega päris nõus. Ta tegelikult oli, ütleme, praeguse koalitsiooni koalitsioonileppes ja nii, et see oli ju siis aprillis ikkagi noh, siin on nagu kaks asja, võib-olla ühest küljest on tõesti, et kui see otsus oleks olukorda linnas liikluskorralduses halvendanud, siis see oleks täiesti rumal otsus ja vaevalt et pärnakad oleksid siis oli andnud sellise erakonna poolt teisest küljest, kui ta tegelikult oleks leevendanud seda probleemi, see oleks tänuga vastu võetud. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik Alates uuest õppeaastast osutab Tallinna üldhariduskoolides tervishoiuteenust vaid üks asutus, sihtasutus Tallinna koolitervishoid. Täna oli selle asutuse nõukogu ja juhatuse koosolek. Mall Mälberg. Koolis jäävad asjad paika nii, nagu need on laste jaoks on seal arst või õde ikka edasi, ainult et nad töötavad nüüd koolitervishoiusihtasutuses. Varem pakkusid koolitervishoiuteenust kolm Tallinna haiglat. Peamine põhjus, miks haiglad kõrvale jäävad ja koolitervishoid ühte asutusse koondatakse, on abilinnapea Diana Ingeraineni sõnul see, et info laste tervisest koolidesse oma ja sellega ei võetud midagi ette. Kuskil oli kogu aeg see info olemas, kasvõi laste kasvukõverate asjus, aga, aga selle infoga ei tehtud mitte midagi, siis ükskord me avastasime, et nüüd on asjad hullud ja, ja siis tõepoolest on juba mingisugune terviserike, mida peab haiglas korrigeerima. Diana Ingerainen kuulub sihtasutuse nõukokku kas see on kõige otstarbekam, et terve Tallinna koolitervishoiuteenus koondub ühte kohta? Ei tea täpselt öelda, et mis on selle töö eesmärk, on need kõikides koolides, oleks koolitervishoid ühtselt võetav teenus. Et ta on ikkagi eelkõige esmatasandi arstiabi üks osa, mis paikneb koolis. Et ta on ennetustegevus, õpilaste arengu jälgimine, siis kindlasti õpikeskkonna hindamine, pidevalt seisev info, mis, mis koolides paraku on praegu jäänud. Tervishoius olla võib, teatakse küll, aga kellelegi ei tehta mitte midagi. Kui reastada sihtasutuse tähtsamad ülesanded, siis mis need on? Esimene asi on see, et kõik koolitervishoiutöötajad saavad kõikide laste perearstide kohta korrektse info, kust kohe saab helistada, kuhu keskusesse laps kuulub. Järgmine samm on see, et, et on ühtne teen, kuidas lapsi läbi vaadatakse, kuidas sellest teada antakse arvutiprogrammi näol. See ühtib juba siis perearsti arvutiprogrammiga, et see, mis koolis avastatakse, liigub kohe ka perearstidele ja ka vastupidi. Tallinna lastehaigla juht Merike Martinson ütleb, et volikogu liikmena ja laste teenistusega tegelev ana olid algul absoluutselt selle vastu, et tehakse üks asutus, mida hakkavad juhtima lasteteenistust mitte tundvad inimesed. Koolitervishoid võiks olla tsentraliseeritud, aga ta oleks olnud üks osa Tallinna lastehaigla juures eraldi kooliosakonnaga, kus oleks ikkagi olnud ühendus ikkagi kogu lasteteenistusega. Nüüd, mil sihtasutus on loodud, peaks Martinsoni arvates ainult kaasa aitama. Praegu olen ma saanud siiski selle õiguse, et ma esindan lasteteenistus nõukogu liikmena. Kive pole mõtet loopida, nüüd tuleb ainult õlg alla panna ja kui ühendust juhitakse kompetentsete inimestega, siis ma arvan, et see koolitervishoid ei kaota, vaid rikas on, on kasu. Tartu raekojas esitleti linna ajalugu käsitlevat koguteost Tartu esitlusel Käis, Vambola Paavo. Varasemast perioodist on Tartu ajalugu käsitlemist leidnud 1927. aastal Edgar kanti toimetatud ja 1980. aastal trükivalgust näinud koguteostes. Seekordne raamat on kõigist varasematest mahukam, 600 leheküljeline käsitlemist on leidnud ajalugu, kultuur, linnasiire valitsemine ja sümboolika kujunemine. Peatoimetaja kauaaegse linnamuuseumi direktrissi Heili Pulleritsu sõnul tingis kogu teose järele vajaduse muutunud aeg. 20.-le sajandile tuli anda hinnang kaheksakümnendatel aastatel oli hinnal ning ajaloole ka nihkes. Sellepärast oli tarvis uut väljaannet, mis võimalikult tõelähedaselt seda tartu vaevu käsitleks. Ma ei saaks öelda, et see raamat, mis siin on, et see on nüüd absoluutne ja viimane tõde. See on raamat, mille põhjal on võimalik Tartu ajaloole väiklaselt läheneda. Uues koguteoses on rohkem sõna ja vähem pilte. Väljaandest väljaandesse korduvad ühed ja samad illustratiivsed materjali lõpmatuseni, neid seal kuni 19. sajandi lõpuni võtta ei ole. Tekkis selline mõte, et anname iga peatüki algusse lõhegraafilise lehe, mis nagu juhatuks seda peatükki sisse. Esmakordset avaldamist leiab täna raekoja saalis esindatud koguteoses 1784.-st aastast pärinev dokument, mis kõneleb raekoja ehitamisest tornikiivri, kullatud kupli paigaldamisest. Uus moment on seegi, et lugeja saab teada, kuidas tuli ülikoolilinna raadio sündis teleime, kes on läbi aegade olnud Taaralinna tuntumad raadiohääled. Evi Pulleritsu arvates ootab läbitöötamist veel üks tahk. Seda nõukogude aegset perioodi linna valitsemises ei ole uuritud ja kahjuks ei leidnud ka inimest, kes oleks selle lühikese ajaga mõne aastaga suutnud läbi uurida ja siin peab nüüd muuseum hakkama koostööd tegema ülikooliga. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma. Öö hakul võib paiguti äikest olla. Puhuvad loode ja läänetuuled viis kuni 10, öö hakul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ning sooja on öösel neli kuni kaheksa, rannikul kuni 12 kraadi. Päeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 10 kuni 15 kraadi. Selline oli 15. septembri Päevakaja. Head õhtut ning kuulmiseni.