Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 28.-st septembrist. Toimetaja Mall Mälberg. Eile hilisõhtul Rootsis käärides aset leidnud laevaõnnetuse asjaolud selguvad pärast seda, kui Regina Baltica tõstetakse Turu Stocki. Seejärel selgub ka, millal laev liinile naaseb. Seni teenindab reisijaid Victoria, mis sõidab tavapärase graafiku järgi. Tallink palus juhtunu pärast vabandust kõikidelt, keda see puudutas. Rootsi ajakirjandus, kuna vahejuhtumile erilist tähelepanu küll aga ei olnud Regina Baltica meeskonna käitumisega rahul. Osa laeval olnud rootslasi riigikaitsesse tuleb investeerida senisest enam, et säilitada puutumatust ja iseseisvust, leidsid balti riikide peaministrid oma kohtumisel Saaremaal. Riigikogu võttis vastu tööturuteenuste ja toetuste seaduse, millega tahetakse saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrget tööhõivet. Eestis on püstised kahtlusega politseinike paarkümmend. Käimas on korrakaitse viimaste aastate suurim puhastuse operatsioon. Estonia teatri nõukogu valis teatri peadirektoriks tagasi 11 aastat teatrit juhtinud Paul Himma. Nõukogu esimehe Eri Klasi sõnul oli nõukogu otsus küllalt üksmeelne. Eurobaromeeter näitas, et eestlased on tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud. Leedu parlament kavatseb anda vene hävituslennuki vahejuhtumile poliitilise hinnangu USAga. Meie sõdur Lindi England mõisteti vangidele väärkohtlemise eest Abukraibi vanglas kolmeks aastaks vangi. Homme on meil pilves ilm, mitmel pool sajab vihma, sooja tuleb 13 kuni 17 kraadi. Eile hilisõhtul sõitis Rootsis käärides madalikule reisilaev. Regina Baltica reisijad õnnetuses kannatada ei saanud. Laevafirma Tallink selgitas täna juhtunu tagamaid. Indrek Kiisler oli pressikonverentsil. Eile õhtul kell 22 35 läks osaliselt Regina Baltica pardal elektrivoolule ja navigatsioonisüsteem langes rivist välja. Laeval anti pidurduskäike, kolme minuti pärast lasti vette ankur, kuid juba 22 36 sõitis laev madalikule ning selle eesosa põhi sai vigastada. Laev jäi madalikule seisma. Tallinki juhatuse liikme Kalev Järvelille sõnul laeval paanikat ei tekkinud. Külalist segadus loomulikult kõik tahavad teada, mis juhtus, mis saab edasi, kas jätkub ja nii edasi. Palun, kui hiline veel restoranid ja baarid töötasid, inimesed sõid ja loomulikult info juurde kogunes rahvas kokku ja informatsiooni, aga nagu ma ütlesin juba 22 40 vastati üle, lavalisid seade, nii et olukord normaliseerub kiiresti. Reisijad toimetati laevale vana Tallinn, mis tõi nad pärastlõunaks Tallinnasse. Millised on aga laeva vigastused Tallinki navigatsioonisuperintendent, Tanel Hinno? Praegu informatsioon põhineb tegelikult oledustele vigastusi 160 seitsmendad Aare rajoonis, siis juures kõigi eelduste kohaselt ta vigastas siis laeva laeva põhja pool esimene null testis vigastused on kasvanud. Veeteede ameti mereõnnetuste juurdluse osakonna juhataja asetäitja Ants härsis kinnitas, et Eesti võimud käivitavad kindlasti juurdluse. Kui laev jõua Turu sadamasse peale seda peab kapten saatma meile oma ettekande üksikasjaliku ettekande juhtunu kohta ja laeva tehniliste vigastuste akti. Seadus näeb ette nii. Kahe dokumendi alusel registreerime me selle laevaõnnetuse ja sellest momendist algab juurdlus. Nüüd on küsimus selles, et eesti lipuga Rootsi vetes. Juhul kuna tegemist on suure eesti lippu kandva laevaga, võtame me selle juurdluse enda peale. Kui Rootsi mereadministratsioon tahab võib-olla seal osaleda, siis me lepime temaga kokku. Selles küsimuses. Tallinki juhid lükkasid tagasi süüdistused nii veeteede ametit kui ka avalikkust teavitati õnnetusest liiga hilja. Näiteks veeteede amet sai õnnetusest ametlikult teada kaks tundi ja viis minutit pärast selle toimumist. Esimene pressiteade läks teele alles null, kolm 51. Kalev Järvelill. Kindlasti oleksin massiteabevahenditele jõudnud informatsioon varem. Kui see oleks tänasest päevast kahjuks öösel enamus väljaandeid ja ajakirjanike maha. Mis puudutab oma inimeste lähedaste teavitamist, siis meil ei ole enda kontaktandmed, ei sametise, teavita kuidagimoodi. Et mitte tekitada pangad, peaks informatsioon olema võimalikult adekvaatne. Kui meie lihtsalt saadame teate laiali, laseksin madalikule, siis võib see tekitada pankade kaldal küla. Kuna Regina Baltica on mõnda aega remondis, siis võtab ettevõtte kõikide pileti broneerinud ja välja ostnud inimestega ühendust. Reisijaid teenindab remondi ajal Victoria üks, mis sõidab tavapärase sõidugraafiku alusel. Laev väljub seega mõlemast sihtsadamast. Tallink Grupp saatis õhtul seoses laeva Regina Baltica Rootsi rannikul toimunud õnnetusega avaliku vabanduse. Ettevõte teatas, et palub vabandust kõigilt laeval olnud reisijatelt nende lähedastelt ja kolmandatelt isikutelt, keda vahejuhtum puudutas Tallink Grupi juhatuse liikme Kalev Järve Lillus. Järvelille sõnul tunnustab ettevõtet Eesti ja Rootsi vastavate riiklike struktuuridega koostööd olukorra abti operatiivsel ja korrektsel lahendamisel. Kas ja kuidas on Rootsi ajakirjandus täna Regina Baltica juhtunut kommenteerinud, küsisime Anu Kaupmehe käest. Tänase päeva jooksul on hakanud kostma kriitikat Regina Baltica meeskonna käitumise kohta esineja Rootsi meedias siis laeval olnud rootslastest reisijad jutustavad näiteks, kuidas ühel hetkel tuled laevas kustusid ja vahel justkui võpatas. Reisijad olid ehmatanud, kuid nende sõnul, keda Rootsi raadio intervjueerinud mingit informatsiooni selle kohta, mis siis tegelikult juhtus. Valjuhääldajad, kes ei tulnud inimesed nägid ainult meeskonnaliikmeid ringi jooksmas, aga lõpuks tuli siis reisijate tunnistuste sõnul valju hääldades teade. Aga see teade oli selle kohta, et paaris võid tasuta jooke tellida. Ja üks rootslasest reisija on jutustanud, et jahutati baarist õlut, veini ja džinni toonikuga. Ja ta nägi mitmeid ilmselgelt joobnud reisijaid. Ning ta mõtles, et sellises olekus reisijaid hakkab küll meeskonnal raske olema. Evakueerida. Anu Tallink kinnitab, et ta on kuulnud seda, justkui, nagu oleks laeval pakutud alkoholi tasuta ja Tallink kinnitab, et see jutt on täiesti vale. Rahvale pakuti kohvi ja tee. No no vähemalt Rootsi raadiol on andnud Rootsi need reisijad, kes sel hetkel laeval olid ise niisugusi, jutustusi ja meenutusi. Ja Tallinki pressiesindaja ütles ka Rootsi raadio uudistesaatele eettgot, et, et anti rahvale talongid, mille eest võis saada kohvi ja karastusjooke. Aga et juhul kui ka esines siis alkohoolsete jookide Servjueerimistet nuuks, siis see meeskond hindas, et olukord on nii rahulik ja kriis on möödas. Mida Rootsi ajalehed või raadio või televisioon veel on märkinud? Muidugi märgitakse ära, et õnnetus toimub täpselt Estonia katastroofi 11 10. kurval aastapäeval ja siis ka, et õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks algatatakse nüüd uurimine ja esialgu ei ole selge, kas selle uurimise viib läbi siis Eesti või Rootsi pool. Kuid juhul, kui uurima hakkab Eesti, siis osaleb selles töös kindlasti Rootsi esindaja ja Rootsi riikliku transpordiõnnetuste komisjoni esindaja Jöran Ruus. Vanni sõnul oleks eilne intsident kujunenud tõeliseks õnnetuseks, kui ilm olnuks tormine ja laeva sisemusse oleks tunginud vett. Nüüd seda ei juhtunud ja seepärast ütleb ta, et hakatakse nüüd kontrollima Tallinki laevade tehnilist hooldust ja ja üldse ohutusreeglitest kinnipidamist ja et see uurimine võtab aega umbes aasta, aga kokkuvõttes võib öelda, et erilist tähelepanu sellele teemal ei ole pööratud, välja arvatud siis õhtulehed võib olla. Jätkame saadet Kuressaares lõppes balti riikide peaministrite kohtumine. Vallo kelmsaar käis kohal. Eile õhtul ja täna hommikul toimunud kohtumistel käsitlesid peaministrid väga mitmeid küsimusi ka neid, mis viimasel ajal seoses vene sõjalennuki allakukkumisega Leedus taas teravamalt päevakorrale on tõusnud. Ning ühiselt tõdesid Eesti ja Läti ja Leedu valitsusjuht, et riigikaitsesse, sealhulgas ka õhuseire parandamisse tuleb rohkem investeerida. Mitte ükski riik maailmas ei saa öelda, et selles riigis on tehtud kõik võimalik julgeoleku tagamiseks ja seda ei saa öelda ka meie kolmes balti riigis. Alati on võimalik teha rohkem. Meil on leedu praeguse õhuseiresüsteemi tase, Eestiga võrreldes ei osanud peaminister Algirdas Brazauskas öelda, kuid tuleval aastal on tõepoolest kavas radarivõrku tihendada, tõdes ta. Venemaa oli Eesti, Läti ja Leedu peaministri seekordsel kohtumisel jutuks veel seoses Moskva sooviga saavutada Euroopa Liiduga kokkuleppe viisarezhiimi lihtsustamiseks. Ühine seisukoht oli täna, et viisalihtsustus ei tohiks Venemaale võimaldada ilma reaalselt saabunud isikute tagasivõtu. Lepingu sõlmimised tab. Transpordiküsimused on kolme balti riigi tippkohtumistel pea alati kõne all olnud, nii ka seekord. Raudteeprojekti Rail Baltica osas ei olnud peaministrit täna veel valmis ütlema, kas ja millal see teoks saab. Euroopaga komisjoni moodustatud töörühm hakkab tegelema tasuvusuuringutega ja täna ei saa öelda, kas Rail Baltica hakkab kulgema Valga või Mõisaküla kaudu, ütles Eesti valitsusjuht Andrus Ansip. Maanteeprojekt hakkab lõpule jõudma. Leedu on oma tööd juba lõpetanud, Eestis on veel mõned väiksed maanteelõigud töös Narva suunal, kus need kaks kilomeetrit, aga samuti on ees veel Tallinna ümber sõitmine, Pärnu linna ümbersõit. Ja siis me võime öelda sellega ka väga suure projektiga kavandatu on Eestis tehtud. Lätis on jäänud teelõik Iklas kuni Riia sissesõiduni ja siis on balti riikide territooriumil Baltika välja ehitatud, nii nagu kui me näeme probleeme veel Poolas ja parandame ka ühist kohtumistes balti riikide Kuid kas Eestil, Lätil ja Leedul omavahel ka probleeme on, põhimõttelisi erimeelsusi mitte, tõdesid kõik peaministrid. Üks küsimus kohtumisel siiski tõstatus, kuid Andrus Ansipi sõnul poleks tema seda esile tõstnud. Nimeta maanteemaksu kehtestamist needus, mis diskrimineerib muuhulgas ka Eesti ja, ja Läti autodega ja neid me ei pea seda suureks probleemiks. Meil ei ole mingisuguseid vastuolusid kolme balti riigi vahel. Nüüd tänaste välisuudiste ülevaade, Meelis Kompus Leedu parlament kavatseb anda Vene hävituslennuki intsidendile poliitilise hinnangu, uurimiskomisjon võib lõppjäreldused esitada juba selle nädala lõpus. Julgeolekukomitee esimehe sõnul esitatakse resolutsioonis seimi seisukoht kolmes küsimuses. Antakse vene lennuki üle piiritungimisele ja leedus allakukkumisele. Poliitiline hinnang avaldatakse arvamust NATO õhuturbe tõstmise kohta ning tehakse valitsusele ettepanek tõhustada õhuruumi kaitsmise tehnilisi võimalusi. USA armee sõdurile Lindy Englandile määrati vestluseks Iraagi kurikuulsas Abu Graypi vanglas toime pandud kohtlemiste eest. Kolmeaastane vangistuskohus otsustas, et naine on süüdi kuues süüdistuspunktis, mis puudutavad vahistatud iraaklaste kallal võimu kuritarvitamist ja nende häbistamist. Vangide piinamise fotod põhjustasid meediasse lekkida suur skandaali pärast seda on piinamis süüdistusi esitatud mitmetele sõjale väelastele nii Iraagis kui ka Afganistanis. Vähemalt üheksa inimest sai surma ja 27 vigastada Afganistanis rünnakus sõdureid treeninglaagrist ära vedanud busside vasturünnak leidis aset Kabuli äärelinnas, ilmselt panid selle toime Taliban. Kaitseministeeriumist ei osatud veel täpselt öelda, kuidas rünnak oli korraldatud, kuid tegemist oli plahvatusega. Valgevene opositsioon lubab järgmisel aastal toimuvate presidendivalimiste ajal tuua Minski tänavatele sadu tuhandeid meeleavaldajaid. Küsitluste kohaselt on 17 protsenti Valgevene elanikest valmis teatud tingimustel tänavale minema. Kui protestijaid oleks kasvõi 100000, oleks lootust edule, kinnitas Valgevene ühinenud kodanikepartei juht Anatoli leebet. Ka ta on ka üks neljast potentsiaalsest presidendikandidaadist, kelle ühinevad opositsioonijõud võivad tuleval aastal toimuvatele valimistele üles seada. Riigikogus läbis kolmanda lugemise tööturuteenuste ja toetuste seadus, sellega tahetakse saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrget tööhõivet. Uute teenustena hakatakse töötajatele pakkuma nii tööpraktikat kui ka tööharjutust. Hanno Tomberg jälgi sündmuse Riigikogus. Riigikogus hääletasid tööturuteenuste ja toetuste seadusele vastu vaid sotsiaaldemokraadid. Kuigi sotsiaaldemokraatide meelest on uus seadus samm edasi aktiivses tööturupoliitikas on selle puuduseks riikliku töötu abiraha saavate töötute kohustus vastu võtta ainult miinimumpalka pakkuv töökoht. Eiki Nestor. Kahjuks meil ei õnnestunud nende töötajate puhul, kes saavad riiklikku töötu abiraha ja need peavad nüüd vastu võtma siis töökoha sisuliselt alampalgaga, et usk sellesse üldse inimene, kes on töötu, võtab vastu madalapalgalise töökoha, kui sinna tööl on jabur. Meie meelest peaks riik tegelema kõigi nendega, kes vajavad tööd nii nendega, kellel on kvalifikatsioon väiksem, pakkuma neile ümberõpet ja ilmselt ka madalama palgaga kohti, aga ka nende inimestega, kellel on ennem töötasu olnud suurem ja kellel on kvalifikatsioon. Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul pakuvad miinimumpalka vaid väga vähesed tööhõivebüroode kaudu. Uusi töötajaid otsivad tööandjad. Ma tean, et sotsdemokraadid väidavad, et inimene peab nagu minema miinimumpalgaga tööle, teda sunnitakse, seal on teatud piirangud, ei saa suvalist tööd ka sellisel juhul pakkuda. Ja kui me räägime miinimumpalgaga tööst, siis ma käisin hiljuti Tallinna tööhõiveametis miinimumpalgaga, töökohti on pakkuda ainult umbes kaks protsenti. Reformierakonna fraktsiooni liikme Tõnis Kõivu sõnul on uue seaduse eesmärk tuua töötut tagasi tööturule nii kiiresti kui võimalik. Seetõttu makstakse seaduse järgi töötutoetust vaid üheksa kuud. Tähtis on see, et inimese jaoks oleks see aeg, kui ta on tööta, võimalikult lühike, eriti ma pean silmas neid inimesi, kes mingil põhjusel jäävad tööta. Mida kiiremini inimene uuesti rakenduse leiab, seda parem talle endale. Ja kui see uus tööga tema jaoks ei ole hetkel kõige, kellel varasem, igal juhul on ka uut tööd veel kord uut tööd otsida, mõistlikum siis, kui parasjagu üks töö tegemine käsil on. Seda mõtet see seadus ka kannab. Seaduses pole kirjas ka töötutoetuse suurust, mis praegu on 400 krooni kuus. Sotsiaalminister Jaak Aab. Vastavalt olemasolevale regulatsioonile kinnitatakse see määr iga kord riigieelarvega, tähendab, kui teda tahetakse muuta, siis ka vastavalt riigieelarve vastuvõtmisega teda muudetakse. Tean ka seda probleemi, see töötu abiraha ehk töötutoetus on tõesti olnud juba aastaid 400 krooni, aga see on suhteliselt kitsas ja väike grupp, kes seda töötu abiraha saavad. Üha soojemaks läheb nende põhja politseiprefektuuri politseinike ring, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Indrek Kiisler jätkav. Tallinna ja Harjumaa liiklusjärelevalvepolitseinik salajast jälgimist ja süüdistusmaterjalide kogumist alustati juba selle aasta veebruaris. Möödunud nädalal tehti jälitustulemused kahtlusalustele teatavaks ning süüdistuse saanud politseinikud kas esitasid ise lahkumisavalduse, vallandati politseist põhja. Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu annab ülevaate asjade praegusest seisust. Praeguse kellaaja seisuga ja siis tööpäeva lõpp. Täna on altkäemaksu korduvas võtmises kahtlustused esitatud 20-le politseiametnikule põhja politseiprefektuurist. Nende faktide har, milles neid ametnikke süüdistatakse, on momendi seisuga kaheksa Neist igale ametnikule konkreetses kuriteos konkreetses faktis ajast kohas esitatud süüdistused valdavalt on korduvalt altkäemaksu võttis momendi seisuga on nendest politseiametnikest vahistatud kaks isikut ja teiste suhtes on valitsustõkendid, mis ei ole seotud vahistamise kavandavad elukohast. Lahkumise keeld. Eriprokuröri sõnul võtsid tabatud liikluspolitseinikud altkäemaksu 500 kuni 3000 krooni. Politseiameti peadirektor Raivo aeg tunnistas, et niivõrd suurt hulka tööst kõrvaldatud politseinikke on kohe raske asendada. Kuid liiklusjärelevalve Tallinnas ja selle ümbruses ei nõrgene. Tallinna liikluspolitseis liiklusjärelevalvega otseselt tegelevad meil üle 80 inimese, loomulikult ta annab oma mõju sellele aga põhja. Politseiprefektuur ise alustab sil tõsiseid pingutusi nii varem pakantsete kui ka kui nüüd vabaks jäänud ametikohtade komplekteerimiseks ja lisaks sellele alates tänasest päevast on põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve poolt tugevdatud ka julgestuspolitsei liiklusjärelevalveüksusega. Prokuröri sõnul on kahtlustatavaks tunnistatud ka umbes 10 altkäemaksuandjad. Kas süüdistatavad saadetakse kohtu alla koos või eraldi, pole veel teada. Uurimisega tahetakse ühele poole saada selle aasta lõpuks. Rahvusooper Estonia peadirektorina jätkab Paul Himma, lähemalt kuulete Tõnu Karjatse vahendusel. Estonia teatri nõukogu esimehe Eri Klasi sõnul polnud Himma kandidatuuri puhul palju vaidlusi, sest tema kogemused teatrijuhina lubavad vastu minna eelseisvale Estonia juubelile. Paul Himma on töötanud Estonias, direktor on 11 aastat, käimas on 100. hooaeg, ta on üle elanud, need tormid, mis siin on olnud ka Estonia kriisi ja tema nägemuses oli palju seda, mida ta lubas muuta ka praeguses olukorras, kusjuures usaldusisikud esitades temale oma soove ja nõudmisi. Loodetavasti ta neid täidab ja kuna ta on selle majaga enam kursis kui 11 aastat direktoriks olemine on pikka aega nii et ta sai kolm aastat lisa ja loodetavasti Estonia teater läheb sel teel edasi ja nii loominguliselt kui finantsiliselt kõikides muudes sfäärides ja muidugi väga tähtis, et ta viib lõpuli selle remondi. Paul Himma sõnul on üks peamisi väljakutseid teatrile toimetulek olemasolevate rahaliste vahenditega. Sealjuures tuleb arvestada ka teatritöötajate nõudmistega. Kuna teater on eelkõige inimeste kooslus ja nii nagu ma olen ka varem öelnud, et väga oluline on see, et teater on siis oma eesmärke võimalik efektiivselt saavutada, kui teatrisse mees ei ole nagu meie teie, et me kõik teame, et see kõik on meie ja see on see üks eesmärk, mille poole me liigume ja ja siin on minu arvates direktori roll olla ka seda erinevate huvide tasakaalustaja ja näidata siiski seda üldist suunda, kuhu poole me liigume. Eelkõige muidugi on direktori, administratiivjuhi ja üldjuhi ülesanne teostada loominguga Iraan. Ja nüüd muidugi, kui muutumistest rääkida, siis selge, et nüüd olles juba Euroopa liidus huvitava afiši nimel, tuleb ka püüda uuslavastust vastas suurendada ja kui me oma töökodade mahuga ei suuda neid teha, siis on väga tähtis integreerida ennast sinna rahvusvaheliselt juhatusse. Aga see tähendab seda, et me peame ka oma planeerimist tegema, efektiivseks ja nihutama selle ütleme veel aasta ette, ehk vähemalt minimaalsel strateegiline planeerimine nii-öelda kolme aasta peale ja selline üksik asjaline planeerimine kahe aasta peale ja siis ütlemise piletimüük üks aasta, et nii, et selles selles suunas me oleme liikunud ja nüüd tuleb lihtsalt lihtsalt võib-olla seda liikumist kiirendada, et mitte nagu maha jääda konkurentsis, sest ka teised liiguvad kõik edasi. Värske eurobaromeetri küsitluse järgi on üle kahe kolmandiku Eesti elanikest oma eluga rahul ning peaaegu pooled usuvad, et nende elu läheb aasta jooksul paremaks. Täna avalikustatud eurobaromeetri uuringu Eesti raporti kohaselt on oma eluga rahul 67 protsenti Eestis elavatest Euroopa Liidu kodanikest ning pole rahul 32 protsenti. Eesti rahulolu protsent jääb samas alla kogu Euroopa liidu keskmisele näitajale, mille kohaselt on oma eluga rahul 81 protsenti ja ei ole rahul 19 protsenti. Kõige rohkem on rahul olla rahul taanlased. 98 protsenti Lätis elavatest Euroopa Liidu kodanikest oli oma eluga rahul 61 protsenti ja Leedu vastav näitaja oli 53 protsenti. Ja ilmateade. Öösel on meil pilves ilm, paljudes kohtades vihma, ida ja Lõuna-Eestis võib paiguti äikest olla ja kohati on udusooja üheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval tuleb pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Pärast lõunat alates saartest sadu lakkab. Sooja on homme 13 kuni 17 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16222. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.