Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Reformierakonna juhatus esitas täna kaitseministriks. Käin ligi, koalitsioonipartnerid Rahvaliit ja Keskerakond on teatanud, et ei kavatse Ligi kandidatuurile vastu seista. Jürgen Ligi peab oluliseks üleminekut kutselisele sõjas Pääle. Esialgsetel andmetel läheb peaminister uue ministri kandidaadiga presidendi juurde reede hommikul. Päästeameti areng on jäänud toppama rahastatuse taha, kuid ometi ameti reformi tulemusel tekib Eestis neli regionaalset päästeasutust, mis võimaldab ressursse paremini jaotada. Tulevikus hakatakse senisest enam tegelema ka ennetustööga. Täna esitleti Tallinnas kahest osast koosnevat kunsti raamatut, mis võtab kokku eesti teatrikunstnike paremikku ja nende olulisemad tööd välismaalt. Saksamaa poliitilised rivaalid teevad ilmselt homme teatavaks, kellest saab Saksa kantsler. Leedu kaitseminister. Seerium palub valitsuselt raha moodsa radari soetamiseks. Homme on mõnevõrra pilves, aga kuiv ilm. Sooja tuleb 13 kuni 17 kraadi. Reformierakonna juhatus esitas täna riigikogu liikme Jürgen Ligi kaitseministriks. Jürgen Ligi ütles Vallo kelmsaarele antud intervjuus, et senine minister Jaak Jõerüüt ei astunud tagasi kaitsepoliitiliste probleemide tõttu ja seepärast pole tal vaja midagi muutma hakata. Peamine on tagada ministeeriumis ladus tööd ja koostöö kaitsejõududega. Kuid minu nagu spetsiifilist vaatenurka esile tõsta, siis ei ole saladus, et ma olen kirglik professionaalse sõjaväepooldaja ja küsimus on selles, ka teised erakonnad neelavad selle väga mõistliku mõtte alla seni, kuna nad arvavad, et valija soovib midagi muud, olnud Kaitsepoliitilised tõsiasjad julgeoleku olukorra nõus unustama. Siiani on läinud. Kas te kavatsete selle professionaalse sõjaväeküsimuse nüüd kuidagi konkreetsemalt päevakorda tõsta, sellest on räägitud pikka aega, aga ta on olnud nii-öelda kalevi all. Ma pean seda tegema, iseasi nüüd, kui, kui suure mürina kasest. Selge, et, et Nato ootab meilt ikkagi professionaalset koostööd ja sellisest massilisest püssitulest tänapäeval tolku ei ole sõjaolukorras. Aga ega mul ei ole ka illusioon jah, et see poliitilised jõud aga selle hurraaga vastu võtavad ülejäänud et pikaajalised arenguplaanid oleks käigult ümbertehtavad. Ma analüüsin seda olukorda ja vaatan, missugused võimalused on protsessi kiirendada, kui ei ole, ega midagi ei juhtu, sest et sest, et strateegiad on iseenesest vastu võetud ja riik õiges suunas liigub. Kas te arvate, et see otsus üle minna professionaalsele sõjaväele võiks sündida veel selle riigikogu koosseisu juures? Ta oli väga kahtlane, ma peaaegu et pelgalt välistaks selle päris tugev lobi on selles suunas, et jätkuks ikkagi praegune selline totaalkaitsekontseptsioon. Mis te arvate, kuidas kaitsevägi sellega kaasa toodab? See on nüüd kindlasti üks võtmeküsimusi, et ega kaitsevägi on spetsialistina oluline, kuid lõppotsuse tegija ta ei ole. Aga sellised meeleolud seal on olulised. Iga süsteem ikkagi püüab ennast säilitada sellisena, nagu ta on, väga värsket muljet mul sellest teemast, aga kuuldavasti on suhted kaitseväeministeeriumi vahel päris ladusalt ja üldiselt oma rolle tajutakse hästi ja eks seda saab vaadata. Aga suhted Tallinna linnavalitsusega ei ole nii ladusalt, nii et see võitlus kas või miinisadama pärast kestab edasi. No ega valimispalavikus mõne inimesega ei ole võimalik rääkida, selge on see, et üks vallavanem või linnapea ei otsusta, kus Eesti kaitseobjektid peavad kolima. Milline on teie seisukoht, kas peaks hakkama Eesti mereväesadamale uut kohta otsima? Kui on häid ideid, võiks ikka ja hinnata võib ju ka need rahalised küljed ära, aga need argumendid, miks ta peaks ära kolima nüüd liiga tugevalt ei ole isegi see promenaadi küsimus, kui Tallinn on merelinn. Miks ei võiks ka miinisadam olla üks vaatamisväärsus, see, kui ma arvan, et mõnest paleest on ta tähelepanuväärsem asi. Päästeametis seisab uuel aastal ees ulatuslik struktuurireform. Meelis Kompus räägib lähemalt. Päästeameti peadirektor Mati Raidma tunnistused. Päästeameti areng on jäänud toppama ala rahastatuse taha. Inimestele pole suudetud head palka maksta, kuid praegu kasutada oleva tehnika üle võib uhkust tunda. See tähendab, et võiks uhkust tunda iga muuseum. Küll on aga Raidma tuleviku suhtes optimistlikum. Prii on mõistnud selle probleemi olemas ja juba täna siis järgmise aasta riigieelarve eelnõus on ka mõningaid trende paremuse suunas. Raidma tõi välja selle, et amet saab hakata autosid liisima ning tänu sellele saadakse juba tuleval aastal 18 uut autot. Päästeameti reforme aga sarnaneb veidi politsei reformile, mille tulemusel tekkis Eestis neli prefektuuri põhi lõuna, ida ja lääs. Mati Raidma tõi eriliselt välja vajaduse arendada põhja regiooni. See, mis toimub siin Tallinna ümbruses, on niivõrd dünaamiline ja niivõrd kiiresti arenev, et päevselgelt on päästeteenistus sellest protsessist maad ja samuti tänu oma ressursside piiratusele ei ole meil täna reaalselt võimaluse ajaloos kaasas käia, aga me oleme seda kontseptsiooni kirjutamas ja kindlasti Harjumaal asuvalt päästekomandod tuleb uuesti läbi mõtestada suurus, nende vajadus, mehitatus. Tähtaeg, millal nelja regiooni töö peab olema reaalselt käivitunud, on tuleva aasta esimene märts. Raidma näitas slaide, millel oli selgelt näha, kuidas Põhja-Eestis on väljakutseid proportsionaalselt rohkem kui Lõuna-Eestis kuid võimalused on põhjas tunduvalt kasinamad. Ka siin tuleb seega täpselt analüüsida, kuhu, kui palju ja millist ressurssi on vaja suunata. Kindlasti mitte, ma ei näe kuskil vähemaks kuskil juurde, sest ausad, kõikjal on puudu proportsioonide paika viimine tähendab suuremat tähelepanu pööramist, mingit regioonideeelist kaebamist. Regioonide vahel tekiks proportsioon ühelt poolt ja teiselt poolt nende riskide ja ohtude ja meie teenistuse vahel tekiks mõistlik balanss. Päästeameti peadirektor Mati Raidma tõi välja ka mõningaid arve, mis Eestile taas teps mitte au ei tee. Lisaks muule ebameeldivale on Eestimaailma esikolmikus ka tulekahjus hukkunute arvu poolest 100000 elaniku kohta. Järelikult kujuneb tulevikus lisaks tagajärgedega võitlemisele suur osa tähelepanust ka ennetustööle. Edasi õhtuseid välisuudiseid Tarmo Maiberg. Saksamaa sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid peavad homme erikohtumised otsustada lõplikult, kes hakkab juhtima koalitsiooni, teatas tänasel kohtumisel osalenud allikas uudisteagentuurile Reuters. Liidukantsler Gerhard Schröder teatas pärast kohtumist konservatiivide ka, et tänased selgitavad kõnelused näitasid, et on olemas spaas suur koalitsiooniks. Rivaalid on sunnitud läbi rääkima, sest ei suutnud 18. septembri valimistel saavutada piisavat toetust moodustamaks koalitsioon oma tavaliitlastega. Leedu kaitseministeerium palus valitsuselt raha kaasaegse radari ostmiseks. Kaitseministri sõnul oleks radari hind 54 miljonit, liit ehk 244,7 miljonit Eesti krooni. Leedu jälgib oma õhuruumi sõjaliste ja tsiviilotstarbeliste radaritega, ent tsiviilradarite andmeid saavad sõjaväelased hilinemisega. Vaatamata poliitilisele otsusele ühendada need radareid ühte võrku, pole rahapuudusel neid ühendavaid optilisi kaableid seni paigaldatud. Radarite signaalid saabuvad regionaalsesse õhuseirejaama, millest vajadusel saadetakse info Saksamaale NATO õhuoperatsioonide ühendatud keskusesse, mis siis annab käsu välja lennuk šokini ai baasis asuvatele NATO hävitajatele vene hävitajaga toimunud intsident näitas, et raadiolokatsioonisüsteemis on arvukalt auke. Euroopa nõukogu uueks inimõigusvolinikuks valiti rootslane Thomas sammarberi. Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees toimunud hääletusel sai hammale peri 104 häält. Senine inimõigusvolinik lahkub ametist 31. detsembril. Hammarberi asub kuueaastasele ametikohale esimesest jaanuarist 2006. Assamblee avaldas lootust, et uue volinikuga jätkub sama viljakas koostöö nagu tema eelkäijaga. Nobeli tänavuse keemiapreemia said prantslane France Petrolli Instituudi teadlane shoween ja ameeriklased Robert kraavse, Richard Sherlock mõlemad töötavad California Massachusettsi tehnoloogiainstituudis. Preemia anti neile selle eest, et nad arendasid välja meta teisi meetodi orgaanilises sünteesis. Tallinnas tutvustati täna kunstiraamatut, mis peaks kokku võtma eesti teatrikunstnike paremikku. Meelis Kompus käsitlusel. Noorema põlve teatrikunstnik Liina Unt oli üks raamatu koostajatest. Ta tunnistas, et kaksikraamatu idee tuli tegelikult tänu lavastajatele. Et aastad paar tagasi ilmus lavastaja raamat ja nüüd on koostamisel näitleja raamat, nii et kokkuvõttes me saame eesti teatris terve seeria. Kaks aastat on see töö kestnud ja siin on kaante vahel 27 eesti teatrikunstniku mõtted ja eraldi raamatuna ka nende tööd. Ja siis ühes raamatus tekst teises raamatus pildi. Nonii me seda kutsume, et juturaamat on pildiraamat siis suur osa meie tööst on ju pildiline. Me kujundame kostüüme, lavakujundusi ja seda on keeruline ainult sõnadega, siis väga mõtetu ainult sõnadega edasi anda. Lavastajatel seda võimalust ei ole küll aga meil. Ja me ilmtingimata tahtsime seda teha eraldi raamatuna, mitte lihtsalt illustreerida oma mõtteid sellega, vaid see on täiesti iseseisev osa meie mõtlemisest, meie loomingust, meie elust väärib eraldi raamatut. Teatrikunstnik on Eestis kui palju, kuidas valisite need välja, kes väärivad? Rahuldus teatrikunstnik on Eestis hämmastavalt palju, ma arvan, et meie liidu nimekirjas on üle 50 inimese, kaks aastat tagasi sai see valik tehtud ja praeguseks oleks see ilmselt juba muutunud. Eesmärgiks oli, vaata siia raamatusse need kunstnikud, kes on Eesti teatripilti oluliselt mõjutanud minevikus, kes võib-olla praegu enam isegi ei tööta teatrisse kahjuks osad loobusid sellest ettepanekust. Miks nad loobusid ilmselt isiklikel põhjustel, ma ei oska kommenteerida ja mul on väga kahju, et näiteks Georg Sandreid, Meeri Säre siin sees ei ole. Siis on siin kõikide Eesti teatrite pea kunstnikud kahe aasta taguse seisuga. Tänaseks on see pilt juba muutunud ja ka need, kes tol hetkel kaks aastat tagasi väga aktiivselt eesti teatris kujundasid kelle käe- ja näo järgi Eesti teatripilt tol hetkel oli. Ja ühtepidi mul on rõõm tõdeda, et praeguseks on see pilt juba muutunud. Et kui räägitakse sellest, et eesti teatrikunst on kuidagi kivinenud või stagneerunud või väheliikuv, siis see raamat igal juhul lükkab selle ümber. Mida te ise avastasite nende kunstnike juttude põhjal? Teatrikunstnik erineb kuidagi? Kunstnikust kindlasti meie töövahendid on aeg ja inimene ise eristame ilmselt enamikest kunstnikest. Ma palusin ühel hetkel meie toimetajad Mari Tuulingu, kes on teinud meeletu töö selle raamatuga ära, kas ta oskaksime pärast seda, kas ta oskaks teha mingi lühikese kokkuvõtte, ütlesid seinast seina, et sellist asja nagu keskmine eesti teatrikunstnik ei ole olemas. Aga samas mingid vaatenurgad on nii radikaalselt erinevad, et raske uskuda, et me kõik sellesama väikese eesti teatri sisse ära mahuvad. Ja lõpuks, ilmast, eeloleval ööl ja homme hommikul on meil vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, mitmel pool on udu. Puhub edelatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni kaheksa, saartel kuni 12 kraadi. Päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, puhub edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on meil homme 13 kuni 17 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast päevaga ja mina olen Mall Mälberg, kena õhtu jätku.