Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Riigikogu võttis vastu tänavuse lisaeelarve, mille maht on kaks miljardit krooni. Hoolimata sellest, et opositsiooni ja parandusettepanekud kõik tagasi lükati, oli otsus üksmeelne. Riigikontrolör Mihkel Oviir juhtis täna oma riigikogus tehtud ettekandes tähelepanu koos kõlastamatusele riigi raha kasutamisel. Vabariigi valimiskomisjon otsustas, et ei rahulda riigikogu liikme pääseni kaebust, milles viimane nõudis valimistulemuste tühistamist ja kordushääletust Tallinnas Kristiine linnaosas. Aga siin lubas kindlasti Riigikohtusse edasi kaevata. Põhjamaade konkurentsivõime hoidmiseks tuleb lõpetada omavaheline võistlemine ja hõlbustada inimeste liikumist ühest Põhjala riigist teise. Maailmas tuleb esineda ühtse piirkonnana. Nii tõleti Põhjamaade nõukogu istungil Reykjavikis. Homme on enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab lörtsi, lund, saartel ka vihma. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Vabariigi valimiskomisjon arutas täna mitut kohalike valimistega seotud kaebust, kuid otsustas kõik need rahuldamata, et seni pole saanud koguneda ka Tallinna uus linnavolikogu, sest riigikogu liige Igor Gräzin on nõudnud valimistulemuste tühistamist Kristiine linnaosas. Tema kaebus käsitles riigikohtu poolt pärast eelhääletamist avaldatud otsust, mis ei lubanud parlamendisaadikutel kohalikes volikogudes osaleda ning tavaliselt kohukese reklaami. Miks vabariigi valimiskomisjon selle kaebuse rahuldamata jättis, selgitab Vallo kelmsaarele komisjoni esimees Heiki Sibul. Riigikohtu otsuse osas sellel põhjusel, et ei saanud tekkida ühelgi kandidaadil õiguspärast ootust jõustamata seadusemuudatuse peale, see tähendab seda, et juba enne, kui kandidaate hakati üles seadma vaidlustas president riigikogu seadusemuudatuse ja seega oli kõigil selge, et kahel toolil istuda ei saa. Mis puudutab nüüd poliitilist välireklaami, siis me ei saa välistada, et poliitilise välireklaamina mõjuv reklaami tegemine võis mõjutada valimistulemust, kuid meil puudusid tõendid olulisel hinnata, kas mõju oli oluline või mitte. Igor Gräzin tunnistas, et vabariigi valimiskomisjoni otsustada eriti ei üllatanud kuid halb üllatus oli siiski see, et komisjon ei pööranud kaebuse sisule tähelepanu. Asi on selles, et noh, ma palusin välja kutsuda teatud kogusid tunnistajaid ja kaasata ka näiteks ja asenduse eksperte selleks et nad annaksid oma hinnangu, kuivõrd riigikohtu otsus ja kohukese reklaam valimiskäitumist mõjutada või ei mõjutanud. Aga neid välja ei kutsutud. Ja te olete varem öelnud, et lähete kindlasti edasi riigikohtusse. Kas see on pretsedent, et riigikohtule kaebus juht, kui riigikohtu enda peale? Maailmas on seda väga palju juhtunud aga noh, meie jaoks on mõnevõrra unikaalne, kusjuures siin järjest tuleb veel silmas pidada ka seda, et pigem tegelikult praeguse otsuse langetas ainult üks kolleegium riigikogu täiskogule on ka alati võimalus asju üle vaadata. Kui riigikohus nüüd oma otsuse teeb ja oletame, et see ei ole teiega nõustu, siis tähendab Eestis on ikkagi valimistulemus nüüd välja kuulutatud. Sa oled siis on välja kuulutada ja mina hakkan siis vaikselt asju tõlkima ja veeretama Euroopa poole. Ja üldiselt ka riigikogu liikmena palgad on, siiski, on mõned seadused seadusparandused, mis teeksid selle olukorra natukene selgemaks. Kõige hullem, mis praegu juhtunud on, on see, et kohtuvõim on sekkunud seadusandliku võimu tegevus. Vot see on paha. Edasi riigikogu tänasest tööpäevast. Kui daam täna võttis parlament vastu lisaeelarve tulude mahuga 2,16 miljardit krooni. Raha jaotada on alati meeldiv ja koalitsiooni esindajad olid teadagi rahul. Jaanus Männik Rahvaliidust. Eestil läheb praegu hästi, meie ühiskond majanduslikult tasakaalustub majanduslikult ja sotsiaalselt, aga regionaalselt tasakaalustab päris jõudsalt. Rahvaliidus läheb meil päris hästi ja eks see lisaeelarve, mille me täna vastu võtame, seda ka väga kujukalt näitab. Meil on võimalus selle 2,1 miljardiga tugevdada, oluliselt sotsiaalvaldkonda, panustada regionaalarengusse kohalike omavalitsuste arengusse, investeeringute näol, teede ehitusse ja samal ajal ka olulisel määral säästa ja paigutada ülelaekunud vahendeid reservidesse. Opositsioon, kelle 40-st parandusettepanekust traditsiooniliselt ühtegi ei arvestatud, oli ka traditsiooniliselt kriitiline näide sotsiaaldemokraat Eiki Nestorilt. Kui räägitakse sellest, et selle lisa sarvega tehakse mingi kohutav panus meie tervishoiu- ja pensionisüsteemide arengus siis ma siiski väikese sellise kuningriiki liku lause endale lubanud. Ma tänan vabariigi valitsust, tema peaministrit ja seltsimees Savisaar, et isiklikult selle eest, et nad ei ole muutnud ka sotsiaalmaksuseadust. Suur tänu teile, palun jätkake samamoodi ka tulevikus. Teine koht, mis peaks meid selle lisaeelarve juures mõtlema panema selle asemel, et selle lisaeelarvega olukorras, kus tõesti raha on mõista ühistranspordi dotatsiooni juurde veel paarkümmend miljonit, selle asemel me paneme selle 20 miljonit riiulile seisma olukorras, kus keegi ei ole suutnud ka rahandusministrile ära seletada, mida selle rahaga teha. Nii ei tohi riigi rahaga käituda. Veel riigikogust riigikontrolör Mihkel Oviir tegi ettekande riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2005. aastal. Riigikontrolör rääkis riigi raha vastutustundetust kasutamisest ja mitte ainult rikkeid ja isegi kui palju tal on vara ja milline on selle vara väärtus ja seda enam, kuidas seda vara otstarbekalt kasutada. Nagu teada, on riigil umbes 7000 hoonet ja rajatist. Ja ma pean veel korra kahjuks läbi ajama umbkaudsete arvudega sest see on üks valdkond, kus arvestus on jätkuvalt puudulik. Viga võib olla lausa sadades üksustes. Riigivara registri andmetel on riigi omandis hooneid ja rajatisi maksumusega 7,4 miljardit krooni. Riigi koondbilansi järgi on riigile kuuluvate hoonete ja rajatiste kogumaksumus aga üle kahe korra suurem. Valitsusel puudub kahjuks endiselt ühtne ministeeriumi ülene kinnisvarapoliitika. Puuduvad ka arengukava, mis tagaks hoonetesse ja rajatistesse tehtavad investeeringud oleksid põhjendatud ning looksid väärtusega tulevikus. Nii on jätkuvalt võimalik, et miljoneid võidakse raisata hoonete peale mis tegelikult riigivõimu teostamiseks vaja ei ole. Riigikontroll on pidevalt korranud, riigil peab olema vaid see vara, mis on vajalik tema funktsioonide täitmiseks. Ülejäänud tuleb kas üle anda, näiteks omavalitsustele maha müüa, ära lammutada et see risustaks riigi arvepidamist ega tühjendage riigikassat. Põhjamaade nõukogu arutab ühe teemana piirkonna konkurentsivõimet maailmas, kus Hiina ja India oma arvuka ja odava tööjõuga üha suuremat rolli mängivad. Kai Vare teatab Reykjavik ist. Põhjamaade nõukogu praeguse eesistuja, Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni sõnul tuleks tegutseda selle nimel, et Põhjamaad oleksid veel kaua maailma rikkamate riikide seas. Elutähtis, on tagada hea haridussüsteem, nagu ka konkurentsivõimele raport näitab, on Põhjamaade koostööst hariduse vallas edu toonud. Oluline on investeerida inimesse, rõhutas Rasmussen. 27 Põhjamaade arvamusliidrid, ettevõtjate, poliitikute, kultuuri- ja teadusinimeste seast on koostanud raporti põhiereid joon kui võitja. Raportis toovad nad esile Põhjamaade tugevused ja annavad soovitusi edaspidiseks. Erisaadik Rüütel ütles, et on kolm aastat võidelnud selle nimel. Piirid Põhjamaade vahel hakkasid. Põhjamaad tuleb muuta ühtseks regiooniks, kus inimesed saavad vabalt ühest riigist teise liikuda, tööle asuda, kodu luua, ilma et peaksid selleks võimude luba küsima. Peamine takistus asüteri sõnul see, et riikidel on küll sama hulk seadusi näiteks maksude ja sotsiaaltagatiste kohta, aga eri riikide seadused omavahel harmoniseeritud. Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär onkel tõi esile, et üllatuslikult on põhjamaalaste üks tugevus asjatundjate hinnangul paindlikkus. Üldiselt arvavad põhjamaalased, et nad ei võta uuendus kergesti omaks. Raportist selgub aga, et nii see ei ole, ütles Mihkel. Tema sõnul tuleks kohanemisvõimet rohkem kasutada. Põhjamaalastel on sisse kasvanud loodusearmastus, see omakorda on seotud toidu kvaliteediga. See on veel üks põhjamaadele iseloomulik asi, millega maailmas silma paista. Tuuakse esile põhjamaine tööeetika inimene on produktiivne ja igaüks vastutab oma töö tulemuste eest ja kindlasti aitab Põhjamaade edule kaasa see, et ollakse valmis üksteiselt õppima rõhutaks neutel. Raportis märgitakse, et globaliseerumine ei tähenda ainult väliste muutuste mõistmist vaid ka enda tugevate külgede ja oskuste analüüsija teadvustamist. Rõhutatakse, et Põhjamaad peaksid lõpetama omavahelise võistlemise endale oma tugevusi teadvustama, siis suudetakse ka ülemaailmses konkurentsis edukad olla. Kai Vare päike vetist. Pärnus algas täna akordionimuusika festival, ülelik. Eesti akordionimängijad ning nende sõbrad Lätist, Leedust ja Soomest on tänasest laupäevani Pärnus, et harrastada ühismängu, võtta omavahel mänguoskuses mõõtu ning proovida, kuidas kõlav akordion kirikus. Festivali peakorraldaja Valdo Värk. Festival on meil viiepäevane ja ta on nagu selles suhtes saavutanud täismahu, et on see aasta esimest korda nüüd selline, nagu me oleme teda juba päris mitu aastat mõelnud, et üks festival võiks ikka kesta mitu päeva. Pärnu akordionimuusikafestival on välja kasvanud Vabariiklikust, lõõtsa ja akordionimängijate kokkutulekust. Selgi aastal liituvad lõõtsamehed festivaliga, et pidada laupäeval maha oma 23. kokkutulek. Laupäev on üldse hästi kirev päev, mingis mõttes isegi võib-olla laadalik päeva, seal müüakse Pille, seal vahetatakse mõtteid, seal on vaba lava, kus igaüks võib rääkida juttu ja kindlasti on laupäeval veel üks väga tähtis päev, nimelt toimub õpetajate konverents, kus me siis hakkame panema juba kirjafestival. 1006 festivali avakontsert Pärnu Eliisabeti kirikus algab täna õhtul kell kuus ning sellel esineb ansambel Tallinn. Barokkfestivali toimetused on aga juba alanud muusikakoolide akordioniõpilased üle Eesti on raeküla koolis harjutamas ühismängu, et siis lihvituga õhtul kell pool kaheksa tervise kultuurikeskuses rahva ette tulla. Kontserdi finaalis koondub akordionimuusika grand old man venda tammanni taktikepi alla mängima oma poolsada noort Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Öösel saartelt alanud tugev tuul ja lumesadu põhjustasid üle Eesti palju elektrikatkestusi. Hommikul oli elektrita 5300 majapidamist. Kuidas lood õhtule on, küsisime Eesti Energia jaotusvõrgu kommunikatsioonijuhilt Kristjan Hamburgilt. See on enamus katkestusi suudetud likvideerida. Kella seitsmeõhtuse seisuga oli järgi veel üle Eesti kõigest 200 majapidamist, millele ehk et ei olnud. Mis nendest saab, jäävad homseks? Osasid võib-olla õnnestub veel siin õhtutundidel lahendada elekter tagasi tuua ja osa arvatavasti jääbki homseks. Mis põhiviga oli, miks katkestused tekkisid? Põhiliseks probleemi tekitajaks oli lumi kuna puud on veel lehes ja kui lumi sajab maha, siis oksad muutuvad eriti raskeks ja seetõttu palju oksi liinidele murdnud ja murdunud ja ka terved puud. Kus oli katkestuste hulk kõige suurem? Lääne-Virumaal Rakvere piirkonnas ja Peipsi ääres ja samuti oli suhteliselt palju katkestusi Saaremaal ja Hiiumaal. Arvestades nüüd ilmateade, et ööseks ja homseks, kas need katkestusi on karta, et tuleb juurde. Katkestusi võib tulla juurde, kuid noh, tänase päeva jooksul neid juurde ei tulnud, kuigi samas kui nüüd temperatuurid kiiresti vahetuvad praegu päeval ja õhtul sajab vihma, öösel külmetab, siis tulid liinidele tekkida jää, mis muudab liinid raskeks ja võib nad kas siis läbi painutada, mille tulemusena katkevad või siis vajutada nad pikemaks, mille tagajärjel tuul võib liinid kokku viia ja selle tagajärjel tekib tekib lühis, mis siis omakorda alajaama automaatika seadmetest voolu iseenesest välja lülitada. Ja lõpuks siis eelolevast ilmast. Öösel on meil pilves ilm, sajab lörtsi ja lund, saartel ja Lõuna-Eestis ka vihma, on jäidet ja paiguti tuiskab. Tuul pöördub põhjakaarde ja puhub rannikul puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks, saartel paiguti pluss neli. Homme enne lõunat on valdavalt pilvine, mitmel pool tuleb hooti lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Pärastlõunat pilvisus hõreneb ja sadu lakkab, paiguti on jäidet ja õhutemperatuur on homme null kuni pluss viis kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtu jätku.