Kell sai kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 12. novembri olulisematest sündmustest. Mina olen Indrek Kiisler. Res Publica juhid ei ole ühinemist Isamaaliiduga arutanud arvamusele, et 2007. aasta parlamendivalimistele lähevad kaks erakonda eraldi. Pariisis elustati kuni homme hommikul kella kaheksani kõik rahvakogunemised, sest kardetakse uusi vägivalla puhanguid. Saddam Husseini lähedane abiline Ibrahim al-tuuri on surnud all tuuri oli kõrgeim endise rezhiimi ametnik, keda USA ja Iraagi valitsusväed jahtisid ilmselt Surjal tuuri Verivähki. Eestis tegeleb suguvõsa uurimisega tuhandeid inimesi. Asjast huvitatuid koondav Eesti genealoogia selts tähistas täna oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Pärnus tähistati aga 150 aasta möödumist skulptor Amandus Adamsoni sünnist. Sel puhul esilinastus ka Mark Soosaare uus dokumentaalfilm. Eesti ja Soome maavõistlus jalgpallis lõppes viigiga kaks. Kaks. Seal kui ka homme päeval sajab kohati vihma. Sooja on nii öösel kui ka homme päeval viis kuni 10 kraadi. Isamaaliidu juht Tõnis Lukas tegi eile teatavasti ettepaneku Res Publica ja Isamaaliidu tihedamaks koostööks, mis viiks kahe konservatiivse erakonna ühinemisele. Palusin Lukase ettepanekut kommenteerida Res Publica eestseisuse liikmel Marko Pomerantsi. Res Publica, ükski juhtorgan, on see siis eesseisus või poliitikanõukogu, ei ole sellist asja mitte kunagi arutanud ja seega ei ole ka sellesse ettepanekusse kuidagi suhtuda jõutud, aga mis võiks sellist üldist seisukohta puudutada siis? Ma küll julgen arvata ja mitte ainult mina, ma arvan, neid inimesi on ikka veel. Et siin ilmas Eestimaal on kohta mõlemile erakonnale nii isamaale kui Res Publica-le ja loomulikult see, mis puudutab selliseid poliitilisi kohti, kus me ühtemoodi asjadest aru saame, tuleb koostööd teha. Aga Ma küll arvan, et 2007. aasta valimistele lähevad need mõlemad erakonnad kenasti oma sildi lipuja liidritega. Miks ikkagi kaks konservatiivseid väärtusi kandvat erakonda ei võiks oma leivad ühte kappi panna? Ja kui me niimoodi võtame, siis tõepoolest võib küll. Ja kui me nüüd tuleme tagasi Res Publica juurde, siis Res Publica poliitikud on ju rääkinud seda ennemgi, et parempoolsed jõud võiksid konsolideeruda, aga kui me räägime nüüd 2007. aasta valimiste kontekstis riigikogu valimiste kontekstis, siis ma küll ei julgeks olla optimist, et selles järgi jäänud ajas saaks toimuda midagi mõistlikud, milleks on kahe erakonna ühinemine nende valimiste eel kenasti võrdsetel alustel ühise programmiga. Minu meelest ei ole see lihtsalt reaalne jutt. Mis on Res Publica lootus saada 2007. aastal hääli? Ma arvan, kui me kenasti tööd teeme ja vigu ei tee ja pühendunult massi ajame, siis 15 koha plaan võiks ikkagi olla eesmärgiks küll. ÜRO peasekretär Kofi Annan saabus täna üllatusvisiidile Bagdadi. Maailmaorganisatsiooni juhti võeti vastu bagdadi rangelt valvata Ottawas rohelises tsoonis, kus paiknevad Iraagi valitsushooned. Annan kutsus üles iraaklasi innukamalt osalema protsessis, mis lepitaks riigi usugruppe ja leevendaks etnilisi pingeid. Ta mõistis hukka ka tänahommikuse autopommiplahvatuse ühel Bagdadi turul, mis surmas vähemalt viit, et inimest. Kofi Annan saabus Iraagi pealinna Jordaaniast, kus läbi viidud uurimine kinnitas, et pealinnas Ammanis kolmapäeval toimunud plahvatuste taga on terroriorganisatsioon Al-Qaeda Jordaaniat. Jordaania uurijad hinnangul kannab 57 inimelu nõudnud rünnak eelkõige Iraagi sissiliidri Abu Musab al Zarqawi käekirja. Iraagi võimult tõugatud paati. Partei kinnitas täna õhtupoolikul eelselt Araabia telekanali Al Jazeera teadet, et USA armee poolt enim tagaotsitavate isikute nimekirjas kuuendal kohal olnud Ibrahim al-tuuri on surnud. Saddam Husseini kunagine abi suri ilmselt verevähi tagajärjel. Pariisis astus alates hommikul kella 10-st jõusse keelt, millega ei lubata rahvakogunemisi. Keeld kehtib kuni homme hommikul kella kaheksani. Võimud kardavad, et rahutused võivad uue hooga jätkuda. Seda kinnitab ka eile öösel pandud põlema pandud autode arv, mis on kõrgem kui viimastel öödel. Lisaks levib Pariislaste mobiiltelefonides lühisõnum, mis kutsub inimesi taas tänavatele. Enamik märatsejatest on mitte prantslastest noorukid, kelle hulgas on palju tööd, tuid ning kuludega mitte rahul olevaid inimesi. Saksamaa-ametisse asuv liidukantsler Angela Merkel hoiatas sakslasi, et riigi majanduselu turgutamiseks tuleb paljust loobuda. Kristlik demokraatide ja sotsiaaldemokraatide nädalaid kestnud kõneluste tulemusel valminud koalitsioonilepet tutvustades ütles Merkel, et Saksamaa majandus elavneb kindlasti ja tööhõive paraneb, kuid see võtab aega. Töötuid on Saksamaal praegu üle 10 protsendi. Berliinis antud pressikonverentsil kinnitas Merka, et ka kõige kritiseeritumad uuendused, nagu näiteks varakatele määratud lisamaksud on riigi seisukohast vajalikud meetmed. Koalitsioonile pes jõuti üksmeelele eile õhtuks. Euroopa komisjon kavatseb asutada Vahemereäärse immigratsioonipolitsei ohjeldada põgeniketulva Aafrika põhjarannikult. Komisjoni itaallasest õigus ja julgeolekuvolinik Franco Fratiini ütles ühele Hispaania väljaandele kui hakatakse konkreetselt arutama järgmise aasta kevadel, kui kahepoolselt on asja arutatud juba Hispaania peaministriga. Loodavasse üksusesse peaksid Fratiini sõnul panustama Euroopa riigid kas oma laevade tehnoloogia või politsei ja piirivalveametnikega. Suguvõsa uurijate ühendus Eesti genealoogia selts tähistas täna oma viieteistkümnendat sünnipäeva teaduskonverentsiga, kus tutvustati suguvõsa uurimist kui rahvakultuurijuht ilmingut laiemale avalikkusele jätkab Birgit Itse. Eesti genealoogia seltsi kuulub praegu umbes 600 liiget, aga omapäi suguvõsauurijaid on 10 kuni 15 korda rohkem, tõdes seltsi esimees Raivo maine. Liikmeskonna põhjal järeldusi tehes võib öelda, et usinamad juurte uurijad on vanemaealised naised. Samas on ka väga palju noori, kes esivanemate vastu huvi tunnevad. Raivo maine tõi esile olulisemad aspektid, mida uurimisprotsessis jälgida. Tuleb mõista mingil määral booti käsikirja vanemad materjalid on käsikirja teiseks gooti kirjas stiilis peaks olema valmis selleks, et on vajadus õppida mõningaid saksakeelset terminit numbrit 31-ni ja uurimine reeglina võtab rohkem aega, kui alguses arvati. Oht, mis alati valitseb, on, leitakse mingi inimene, kelle nimel justkui lappivad. Arvatakse, et on üles leitud mingi hästi ammusel ajal elamus, sugulane ei saa sugugi üheselt öelda, et see inimene, kes oli Hansu Jaan pärast Põhjasõda on seesama inimene, kes oli Hansu jaan enne suurt nälga suurt katku. Oluline on kirja panna viited, kust see informatsioon on saadud, kui on tõesti 10 kaustiku täis kirjutatud pärast ei pruugi enam aru saada, kust ma selle infotüki sain ja selle uuesti ülesotsimine võtab taas väga-väga palju aega. Kui kaugele üldse Eestis on võimalik minna aasta arvuliselt oma esivanemate uurimisega? Sünnidaatumid 1000 610630 selles vahemikus, et sinna on üsna reaalne jõuda sealt edasi on juba tõesti õnne pimeda juhuse asi. Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Ado Must julgustus aga eestlasi rohkem kasutama Venemaa arhiive. Neid eestlaste ajaloomaterjale on tõepoolest alates juba 18.-st sajandist, kuigi Venemaa arhiive 19. sajandil väga palju hävitati, sest öeldi, need inimesed on juba surnud, milleks me neid arhiive hoiame. Kui me vaatame Venemaa keskasutuste materjali, siis näeme, et Vene ministrid viis aastat enne, leidsid nüüd eestlased võiksid olla nii vaprad hakata minema näiteks kus suuri maale, et välja tõrjuda meie pilusilmalisi sõpru. Tegelikult on eestlaste Venemaale rändamise protsessid väga jõuliselt olnud kasutatud riigi poolt ikka koloniaalpoliitika eesmärkidel, samas Vene riigis väga täpselt jälgitud iga inimese liikumist, mõtteid, arvamusi, see tähendab väga hästi kirjeldatud. Samas tõdes Aadu Must, et Venemaa arhiivide kasutamine on keeruline näiteks neis sisalduvate delikaatsete isikuandmete või materjalide halva seisukorra tõttu. Sellele lisanduv venepärane asjaajamine. Ega Venemaale sõitmine polegi nii väga lihtne asi, me kuuleme isegi ministritel, vahel on viisadega probleeme ja teine moment on selles, et Vene arhiivide majanduslik olukord ei ole kõige parem ja see tähendab seda, et satu koopiaid oodata ka kaheksa kuud või üheksa. Pärnus tähistati eile ja täna Amandus Adamsoni 100 viiekümnendat sünniaastapäeva. Toomas šalda. Pärnu muuseumis on eilsest avatud näitus Amandus Adamson Pärnus 1918.-na vastavalt kodumaale elama asunud Adamsoni üks suuremaid töid oli siin vabadussõjas langenute mälestussammas. Tema viimaseks suurtööks loetakse Lydia Koidula monumenti Pärnus. Need kaks kunstiteoste sidusidki suurmehe alatiseks Pärnu linnaga ja olid ka põhjuseks, miks Adamson avaldas soovi olla maetud just Pärnus. Seoses lahkumisega Paldiskist pöördus Adamsoni lesk 1940. aastal Pärnu linnavalitsuse poole sooviga tuua abikaasa loominguline pärand Pärnusse. Eile Pärnu muuseumis avatud näitusele ongi eksponeeritud toona Pärnusse toodud ligi 300 eset. Jaga vabadussõjas langenute-le 1922. aastal püstitatud mälestussamba pronksdetailid ning Adamsoni ja Pärnu lugu kirjas ja pildis. Täna jätkus Amandus Adamsoni 150. sünniaastapäeva tähistamine Pärnu uue kunsti muuseumis. Kunstiteadlane Juta Kivimäe tegi ülevaate tema elust ja loomingust. Skulptori tutvustasid marmoriprojektiga härra Pärn 2005 ning kohal oli ka Rootsis elab Amandus Adamsoni tütar Marie Karlsson, kes andis Eesti riigile üle väärtusliku kingituse tema isale kuulunud Paldiski ateljee maja. Marja Kaarsem. Kuhu kuulub kunstniku vaja ja eriti siis niisugune üldiselt tuntud eesti rahvakunstnik, skulptor, see on selge, et selline pere on pikapeale ei või olla eraomanduses, kui ei ole eeldused olemas, selle. Mis saab nüüdsest Harjumaa muuseumile kuuluvast Adamsoni ateljee majast Paldiskis edasimuuseumi direktor Heli Nurger Esialgu on plaan kuulutada välja ideekonkurss, meil on olemas visioon, et selles suvemajas säilinud on, tuleks väikene ekspositsioon avad Adamsoni elust ja loomingust ja see võiks jääda, ütleme selleks intervjueeriks, nagu ta minevikus oli, aga tõenäoliselt sellele kinnistule saaks ka rajada mõne moodsama ateljee, kus võib-olla rändkunstnikud saaksid oma loomingut teha, mingid perioodid elada seal, kus saaks töötada õpilastega, kus saaks pidada loenguid ja konverentsi. Uue kunsti muuseumist mindi Pärnu alevi kalmistule etta asetada Adamsoni hauale ja teostele pärjad ja küünlad. Seejärel esilinastus Mark Soosaare dokumentaalfilm kolm kuju rit tütarde silme läbi. Mark Soosaar. Neli aastat tagasi, kui Maria Karlsson Pärnu uue kunsti muuseumi uksest sisse tuli, siis tõin kohe kaamera välja ja käisime Koidula pargis alevi kalmistul ja, ja see, millise innuga oma isa tab oma juttudes, viis mind mõttele, et on veel kaks tuntud eesti kujurid, kelle tütred olid siis veel elus, eks ole, tui koort Jaan Koorti tütar ja Marian Reintam, kes on ka praegu muidugi elus ja Starkoffi tütar, niiet Starkopf koort ja Adamson nendest see film con. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Helsingis toimus täna pärastlõunal Eesti-Soome maavõistlus jalgpallis, mis lõppes viigiga kaks. Kaks Soome lahe põhjakaldalt jätkab Tiit Karuks. Rähn teie verd, müts real life there there's koguni ettenihutatud ründaja Neemelo. Teisel poolajal tõesti vahetus, Everi asemel tuli mängu Raio Piiroja. Mäng algas Eesti koondisele kurvalt. Nimelt juba seitsmendal minutil anti karistuslöök Soome koondise kasuks ja kusagilt 25-lt meetrilt lõi Daniels jõelund karistuslöögi ning Artur Kotenko sai küll sõrmed pallile külge, aga paraku pall läks siiski Eesti meeskonna väravasse. Tulemusega mindi ka vaheajale ja kui mängitud oli 59 minutit oli Eesti meeskonnal kasutada nurgalöök ja kari argivoo suutis saata palli eesti meest bla väravasse. Värava all oli meestesumm ja kui esimese värava süüdlaseks pidada väravat hotenkod, siis teise väravatunnis ei julgenud Kotenko süüdistada. 61. minutil oli aga kasutada Eesti meeskonnal penalti ja Dmitri Kruglov tegi seisuks kaks, üks. Eesti meeskond ründas Soome väravat lakkamatult ning 85. minutil Ilus rünnak. Neemelo andis palli lindperele ja lindpere viigistas mänguseisu. Selle tulemusena on see kohtumine ka lõppes, kuigi Tarmo Neemelo oli teisel lisaminutil võimalus ka lüüa Eesti koondise kasuks. Võiduvärav. Tiit Karuks sai pärast mänguga intervjuu Joel Lindperelt Mõlemad pooled olid nagu täiesti erinevad, et esimene poolaeg oli nagu mäng oli rahulik ja ega ongi nii, et tavaliselt esin poolagi minda kohe lammutama ja teine poolaeg, kui me olime veel 20 näha, siis eriti pidime panema kõrge surve peale ja töö vaid puhast. Kui palju need seda mängurütmi häiris ja rikkus asjaolu, et soomlased juba seitsmendal minutil väravast muidugi häirib kõvasti selles suhtes, et et esimene poolaeg ega neil ei olnud mingit konkreetset sajaprotsendilist võimalust, see mäng oli võrdne siin pooleks, et lihtsalt nad lõid selle trahvilöögist ära. Samamoodi oli meilgi nurgalöök ja karistuslööke, et oleks võinud samamoodi meie ravi, aga kui kohe alguses lüüakse ärase, viib natukene rütmist välja küll, nagu seis oli null kaks istuli hakata suruma ja jälle. Huus ütles mulle, et ta tänulik meeskonnale tegelikult meeskond suutis selles seisus mängu viigisadamasse tüürida. Oli ka väike võiduvõimalus, sest nagu ütles peatreener, et sellist mängu ei oleks kaotada tohtinud. Oled sa sellega nõus? Olen küll, et ma arvan, et teine poolaeg meie domineerisid need ei peagi peale selle teise värava vene poolega oli võimalusi, meil oli teine poole kõvasti, ründasime. Eeloleval ööl on meil pilves ilm, mitmel pool sajab vihma, puhuvad lõuna- ja edelatuul seitse kuni 12, rannikul 13 kuni 18 meetrit sekundis ning sooja on öösel viis kuni 10 kraadi. Homme päeval tuleb pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma, puhuvad lõuna- ja edelatuuled viis kuni 12, rannikul puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Homme õhtul tuul nõrgeneb veidi ning homme päeval tuleb sooja viis kuni 10 kraadi. Selline oli 12. novembri Päevakaja head õhtut ning kuulmiseni.