Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti on Euroopa Liidu innovatsioonitabelis 13. kohal. Majandusministeeriumi hinnangul on see hea saavutus, leiab Euroopa komisjon, et meie teadustegevuse rahastamine on liiga madal. Et Eesti võiks tulevikus konkurentsivõimeline olla Austria eesistumisel, seal jäävad Eesti prioriteedid samaks, hõlmates liikumist eurole ülemineku ja Schengeni ruumiga liitumise suunas. Eesti loodab, et saab Schengeni õigusruumiga liitumiseks eraldatud Euroopa Liidu abiraha kasutamise tähtaja pikendust. Muidu võivad sajad miljonid kroonid jääda saamata. Kasutamist takistavad eelkõige hankekonkurssidel osalevate firmade kohtuvaidlused. Kuulge, Venemaa piirivalvejuht kindralpolkovnik Gennadi Loginov kinnitas, et Eesti ja Vene piirivalve koostöö on hea ning piirilepingu puudumine probleeme ei tekita. 53 õpetajat lõpetas Narva kolledžis, ümberõpe, mis annab neile õiguse õpetada oma ainet vene põhikoolis eesti keeles. Tegelikult alles piisk merre. Rahvusooperi endised baleriinid Aime Leis ja Ülle olla koostasid raamatu ballett sajandivanuses Estonias. Raamat annab ülevaate teatritantsijatest ja tantsuetendustest välismaalt. Arstid, varesed pole suutnud Iisraeli peaministrit Ariel Sharoni seni kunstlikust tekitatud koomast välja tuua. Ja ilmast. Homme on Eestis sademeteta ilm ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Euroopa komisjon avaldas iga-aastase innovatsioonitabeli, kus Eesti on 13. kohal. Euroopa Komisjoni hinnangul investeerib Eesti liiga vähe, et olla tulevikus konkurentsivõimeline, jätkab Indrek Kiisler. Euroopa innovatsiooni edetabel mõõdab teadvuse arengutegevusse tehtud investeeringuid, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, kõrgtehnoloogiasektori tööhõivet ning selle sektori osakaalu riikide majanduses. Kuigi Eesti on uusliikmetest parimal positsioonil, on meil endiselt madal teadustegevuse rahastamine nii era- kui ka avalikus sektoris. Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo hinnangul pole siin kiireid lahendusi oodata. Mõtteviisi muutmisest ja see peaks puudutama eelkõige riigi poliitilist juhtkonda, aga ka ettevõtlussektorites. Suur osa nendest investeeringutest peaks aset leidma Eesti ettevõtetes. Aga kahjuks Meie äärmiselt liberaalne majanduspoliitika viinud sinna, et me oleme niinimetatud väärtusahelas rohkem liikunud odava tööjõu kui teadmiste mahukate toodete suunas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium innovatsioonitalituse juhataja tea Danilovi sõnul on Eesti positsioon tegelikult üsna hea. Lisaks kasutas Euroopa komisjon tema sõnul vananenud andmeid, mistõttu Eesti tegelikult tulemused on paremad. Arvestades seda väga lühikest ajalugu, mis paljudele Eesti ettevõtetel on ja innovatsiooniprotsesside sellist, samuti lühist olulisust. Eesti riik hakkas ettevõtetes toimuvat innovatsiooni toetama alles aastatel 2000 2001. Ja innovatsiooniprojektid on pikaajalised. Need projektid, mida Eesti riik on selle sajandi esimestel aastatel toetanud, alles hakkavad andma majanduslikku väljundit, mis ilmneb käivetes, kasumites ja töökohtades. Uurisin Tartu Ülikooli rektorile, kui palju peaks tema arvates teadustegevuse rahastamine kasvama, et olukord muutuks tuntavalt paremaks. Meil peaks kasvama 10 aastat järjest iga aasta 10 protsenti, aga praegu ta on enam-vähem ühesugusel tasemel läbi viimase viie-kuue aasta olnud Parlamendis vastu võetud teadmistepõhise Eesti strateegiat kahjuks ei õnnestunud. Kell või kõige suuremaks kitsaskohaks ei olegi praegusel hetkel enam mitte raha, vaid kvalifitseeritud inimesed. Meil ei ole läbi viimase 10 aasta jooksul koolitatud pooltki seda hulka doktorikraadiga teadlasi, kes võiksid meil teadmistepõhist majandust edendada ja doktorite riiklik tellimus viimastel aastatel on isegi vähenenud. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas Eesti prioriteete Austria eesistumise ajal. Uku Toom küsis komisjoni esimehelt Kristiina Ojulandilt, missugused Eesti prioriteedid on. No laias laastus võiks need prioriteedid jagada kolme ossa, üks osa, mis puudutab konkurentsivõimet, teine osa, mis puudutab Schengen'it ja kolmas osa siis ühist välis- ja julgeolekupoliitikat minnes konkreetseks, siis kindlasti olulisemad teemad seal konkurentsivõime punktide alt võiks võiks välja tuua selle eurole üleminekuga seosed, et küsimus ei ole ainult mitte selles inflatsiooni protsendis, vaid küsimus on ka tehnilised ettevalmistused ka seadusandliku poole selguse ja, ja mis puudutab Schengen'it, siis ka selles osas kahtlemata Eesti vajab ettevalmistuste jätkamist, kõigile on hea kunsti kätetöökavad ja plaanid, eesmärgid on sätitud täpselt, tähtajad ning samuti ka meie välispoliitilised huvid ei ole mitte kuhugi kadunud meie suhted siin lähinaabritega nende riikidega, eelkõige siis keda me toetame Nende demokraatia arengus, need suunad on loomulikult jätkuvalt olulised noh näiteks ka veel energeetikaga seonduv, energeetikajulgeolekuga seonduv. Kas mingeid konkreetseid samme lähemal ajal veel on peale selle, et riigikogu hakkab järgmisel nädalal kohe tegelema Euroopa Liidu põhiseadusega? Põhiseaduskomisjon hakkab tõesti järgmine nädal nüüd tegelema sellisel kombel, et ta on meil päevakorras. Teatavast eelmise aasta lõpus saabus ka eksperthinnang, mille koostasid Eesti tuntud ja lugupeetud oma ala spetsialistid. Me saame siis seda põhiseadusliku lepingu eelnõud ka arutada. Järgmine nädal riigikogu põhiseaduskomisjoni. Eesti ametkonnad teevad ettevalmistus ühinema Schengeni viisaruumiga, kus maal asjad on, sellest räägiti täna siseministeeriumis ja jätkab Indrek Kiisler. Kõige varasem aeg, kui Eesti saab Schengeni õigusruumiga ühineda, on 28. oktoober 2007. aastal selleks, et meil kaoks enamik Euroopa Liidu liikmesriikidega piiril passikontroll teevad oma töö ümber korraldama mitte ainult Eesti piirivalve vaid ka politsei, immigratsiooniamet ja sise ja välisministeerium. Kõiki neid asutusi hakatakse alates selle aasta kevadest ekspertide poolt tõhusalt kontrollima ning aasta lõpus antakse nende kohta hinnang. Euroopa Liit eraldas meile 1,2 miljardit krooni, et toetada Eesti valmisolekut. Kuid selle raha kasutamisega on suuri probleeme. Erakordselt lühikese aja jooksul tuleb läbi viia hankekonkursid. Esimeseks jaanuari seisuga on rakendus leitud vaid 31-le protsendile välisabile. Siseministeeriumi Schengeni koordinaatori Piret Lillevälja sõnul loodetakse, et Euroopa Liit siiski pikendab rahakasutusaega. Meie justiits- ja siseasjade direktoraat on teinud ettepaneku, et lepingute sõlmimine lõppeks ära selle aasta lõpuga tarnimine, lepingute täitmine lõpeks ära siis enne meie liitumist ehk 30 september. Ja maksta on siis võimalik veel järgmise aasta lõpuni. Kui Eesti kodanike jaoks tähendab Schengeni õigusruumiga ühinemine seda, et saame minna ilma passikontrollita teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja ka Norrasse ja Islandile siis mis muutub sadade tuhandete mittekodanike jaoks. Välisministeeriumi konsulaarosakonna juhataja Jaanus kirikme. Kui praegusel juhul näiteks külastatakse Saksamaad, Soomet taadeldakse visanud, siis Eesti ühinemisel Schengeni ruumiga kaob see nõue ära. Kuid tuleb arvestada, et kuigi piirikontrolli näiliselt ei toimu, siis teatud tingimustel võib liikmesriik piirikontrolli teostada ja välismaalt laste kolmandate riikide isikute kontrolliga nende viibimisaluse kontrolliga tegelevad siis vastavalt siseriiklikult politsei, immigratsiooniasutused. Juhul, kui Eesti suudab Schengeni kohustused täita siis takistuseks võivad saada hoopis Euroopa Liidu poolsed vajakajäämised. Nimelt käivitatakse praegu niinimetatud Schengen kaks infosüsteemi abil saavad liikmesriigid vahetada konfidentsiaalset infot inimeste kui dokumentide ja näiteks ka autode osas. Kui suur on siis tõenäosus, et eestlased saavad juba järgmisest sügisest minna ilma passikontrollita Soome Piret Lilleväli. Muus osas ma pean seda tõenäosust küllalt suureks. Nüüd väga palju sõltub siiski Schengeni infosüsteemi kaks valmimisest Euroopa liidus, et kui seal tekivad probleemid, võib see olla problemaatiline. Loode-Venemaa piirivalvejuht kindralpolkovnik Gennadi laagina volivisiidil Eestis. Täna rõhutas ta ajakirjanikele, et Eesti ja Venemaa piirivalve koostöö sujub hästi, vahendab Mall Mälberg. Kindralpolkovnik. Gennadi Loginov peab Eesti-Vene piiristabiilseks ja kahe riigi ühistegevust selle kaitsmisel väga heaks. Selliseid selgeid juhtumeid leidub sel aastal, et Eesti-Vene piiril oleks kinni peetud terroriste või avastatud suuri relvapartiisid lõhkeainet. Meie õnneks olnud sellegipoolest arvestame nende võimalustega 2006. aastakoostööplaanis ja pärast on välja töötatud ka teatud konkreetsed abinõud, ütles kindral Loginov. Kui Eesti liitub Schengeni viisasüsteemiga, ei muuda see vene piirivalve jaoks midagi, kuna juba praegu teevad Venemaa, Soome ja Eesti kindrali sõnul väga head koostööd. Ka kinnitas seda, et Eesti-Vene piirilepingu puudumine ei mõjuta koostööd. Kui leping sõlmitakse, siis lahenevad üksnes mõned juriidilised probleemid. Juriidilises plaanis on siis kergem tööd teha, aga muidu me teame, kust piir läheb ja meil pole mingeid probleeme. Juriidilisi küsimusi tekib piiriületajate kinnivõtmisel ja nende kohta dokumentide vormistamisel, täpsustas Gennadi Loginov. Venemaa loodeosa piirivalve läheb peatselt tule professionaalsetele alustele, mis tähendab, et juba mais viiakse piirilt viimased ajateenijad ära. Professionaalid tulevad asemele, kuna selle piiri valvamise tingimused erinevad oluliselt ülejäänud Venemaapiirkonnas avamisest. Üks probleem Eesti-Vene piiril on siiski kaubaveoautode pikad järjekorrad näiteks Narva piiriületuspunktis ja seda pannakse vene poole, sööks kenaadi looginove. Ei arva, et see kummagi poole süü oleks. See ei ole ei vene ega eesti piirivalvurite söö. Piiriületuspunktid, sealhulgas Narva olid arvestatud 10 aastat tagasi teatud hulga autode jaoks ja seepärast ei suuda Narva piiripunkt lihtsalt füüsiliselt praeguste autode hulka läbi lasta. Pandagu sinna kasvõi 100 piirivalvurit. Väljapääsuks peab Loginov piiripunktide laiendamist, samuti peab ta otstarbekaks ideed eraldada piiril jalakäijate ja autode vood. See vähendaks pinget ja kiirendaks piiriületust. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Kai Vare. Iisraeli peaministri Ariel Sharoni arstid on mures, et neil ei ole õnnestunud Sharoni koomast välja tuua. Anonüümse allika teatel on esialgne optimism asendunud üha enam murega ja arstid kavatsevad Sharoni ravi üle vaadata. 77 aastane Sharon pärast neljanda jaanuari insulti endiselt kriitilises seisundis. Saroni on püütud meditsiiniliselt esile kutsutud kuumast äratada ja uurida, kui suurt kahju ajurabandus tekitas. Siiani olete te õnnestunud Aga teadvusele tuua. Iraani uus suursaadik rahvusvahelises Batumi energiaagentuuris kinnitas, et Iraan rikastab uraani ainult väikeses koguses teaduslikul eesmärgil. USA asjatundjad aga hoiatavad, et see võib kaasa aidata Iraani tuumarelva valmimisel aastaks 2009. Euroopa Liit ja USA otsustasid, et teevad ÜRO julgeolekunõukogule ettepaneku arutada Iraani suhtes sanktsioonide kehtestamist. Teheran teatas, et sulgeb oma tuumarajatised ÜRO inspektoritele, kui küsimus julgeolekunõukogus kõne alla võetakse. Hiina suursaadik ÜROs avaldas kartust, et Iraani tuumaküsimuse tõstatamine julgeolekunõukogus võib olukorra veelgi keerulisemaks. Briti välisminister Jack Straw ütles, et julgeolekunõukogu võib Iraani suhtes sanktsioone kavandada, kuid võib ka kõigepealt muid meetmeid kaaluda. Küsimusele Iraani ründamise võimalikkuse kohta ütles troo BBC raadiole antud intervjuus, et keegi ei räägi sissetungist Iraani või tema suhtes sõjalise jõu kasutamisest. Iraan tabab Türgiga piirnevate aladel kodulinde, et takistada linnugripi levikut. Hinnanguliselt hävitatakse ligi 50000 kodulindu. Türgis on linnugrippi surnud juba kolm last. Üle, kus lapsed pärit olid, asub Iraani piiri lähistel. Piir Türgiga on suletud ning keelatud on elavate lindude ja ka linnulihatoodete sissetoomine. Teherani sõnul pole linnugripi Iraanis veel avastatud. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teatel on üle maailma linnugrippi nakatunud 147 inimest. 78 neist on surnud. Saudi Araabia ametiisikud lükkasid tagasi kriitika, nagu läks tõhusamate turvameetmetega suudetud Hazzy palverändurite hukkumist vältida. Praegustel andmetel on hukkunute arv tõusnud 362-ni. Siseministeeriumi esindaja sõnul oleks rahvamasside rangem kontrollimine toonud kaasa veel suurema ohvrite arvu. Kohapeal käinud briti politsei spetsialistid tegid kindlaks, et saudi politsei oli palverännakuks hästi ettevalmistatud. Palverändurid peavad sillal seistes loopima kive kolme saatma. Nad sümboliseerivad hamba pihta. Kive loopides tekib aga tõuklemine, sest kõik püüavad täpsemalt sihtida ja nõrgemad tallatakse jalge alla. Tagantpoolt tulevad massid lasega kukkunutel tõusta ka varasematel aastatel moslemite palverännakul kümneid inimesi surnuks tallatud, kuid seekord on ohvrite arv rekordiline. Ja uuest Eestist haigekassa nõukogu võttis vastu alanud aasta eelarve mahust 7,9 miljardit krooni ning otsustas lühendada ravijärjekordi mõnel erialal, näiteks endoproteeside, silmakae ja laste kõrva-nina-kurguoperatsioonide puhul. 53 õpetajat lõpetas täna pidulikult Tartu Ülikooli Narva kolledži koolituse, et saada õiguse õpetada oma ainet vene põhikoolis eesti keeles. Jüri Nikolajevi intervjuu. 53 vene kooli õpetaja poolt läbitud koolitus võimaldab neil nüüd õpetada vene põhikoolides eestikeelseid aineid, ajalugu ja ühiskonnaõpetust, loodusõpetust ja geograafiat ning loodus- ja inimeseõpetust. Kursus kestis poolteist aastat ning osutus õpetajatele edukaks, kuid raskeks, räägib jõhvi vene gümnaasiumi õpetaja Juulia Kollo. Ise olen lõpetanud vene keskkooli ja kõik need ajaloo mõistet on mul selge nagu vene keeles. Aga eestikeelseid mõisteid nagu, nagu ma ei teadnud ja diplomitöö kirjutamine kaitsesin väga edukalt. Sain suurepäraselt. Teine koolide saadetakse eestikeelsete ainete õpetajaid avasüli. Loomulikult siis spetsialiste ei ole ja oodatakse küll ja igati soodustati laskimul siia õppima. Eestis on 130 vene- ja kakskeelsete üldhariduskooli. Selge see, et 53-st õpetajast ei piisa. Samas nagu kinnitab kursusi korraldanud Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik. Tuleb millestki alustada. Meil on Narvas 10 merekeelset kooli ja Narva õpetajate hulgas läbisid need väga mahukad pooleks aastalt kursused 20 inimest laias laastus igasse Narva venekeelsesse kooli peaks jaguma, nüüd siis kaks uut õpetajat ülejäänud kogu Eesti peale võttes, see on tõesti selline kukesamm või kaks piiska merre. Aga kuskilt peab alustama. Katri Raigi sõnul algab vene gümnaasiumide osaline üleminek eestikeelsele õppele just põhikoolist. Kui põhikoolis midagi ei toimu eesti keeles isaga gümnaasiumis kunagi toimuda midagi eesti keeles, sellepärast on need õpetajad kindlasti väga vajalikud ja väga nõutud gümnaasiumi õpetajate, laiema mahulise ettevalmistuse või selle küsimuse lahendamisega oleme tõesti jäänud Eestis suhteliselt hilja peale, aga loodame, et ka siin hakkab toimuma reaalne tegevus. Ka peame meeles, et see on väga keeruline. Osad inimesed ei oska täpselt eesti keelt, osad inimesed ei tea täpselt ainet. Need kuulsus ei ole nii lihtne korraldada. Ümberõpe koolitused tellis haridus- ja teadusministeerium rahastas Euroopa Liit integratsiooni sihtasutus, osalejatele oli ümberõpe tasuta. Jüri Nikolajev Eesti Raadio Narva stuudio. Osa ooperi talveaias esitleti raamatut ballett sajandivanuses Estonias. Esitlusel käis Indrek Kiisler. Kuigi Estonian kutselise teatrina tegutsenud terve pidanud, siis professionaalsed balletitantsijad tulid teatrisse alles 1953. aastal, kui lõpetas Tallinna balletikooli esimene lendraamatuks koostajatest. Ülle Ulla toonitas, et praegu on veel elus inimesed, kes seda aega mäletavad. Tema sõnul ei jäänud neil koos teise koostajaga Aime Leesiga lihtsalt midagi muud üle. See ei ole mingisugune tellimustöö seda yhe tahtnud teha, me oleme selle ise välja mõelnud, et te saaksite aru, et kui oleks palju aktiivseid inimesi, siis räägiks meie eluga kindlasti palju huvitavamalt edasi. Nägime teatri muusikamuuseumis, oli üks suur kohver fotosid, mida oli Heino sõnu maha jätnud. Töötajad pöördusid meie poole. Kuulge, vaadake, kes need on siin piltide peal. Keegi enam ei tea, taimekaru, me käisime paar nädalat seal sinna taha kirjutamas, kes piltide peal on. Ja ka viimase aega ajafotodega. Need ju nii hästi ei tuntava teatri näitlejaid. Me saime aru, et, et kui nüüd meie ei hakka fikseerima seda, mida me kõik veel mäletame siis siis on hilja. Raamatu toimetaja Reet Neymar ütles, et balletist saab rääkida kõige paremini piltide kaudu. Niisiis on selles raamatus väga palju pilte. Ma küll kuidagi ei tohi ega ei saa öelda, et siin on absoluutselt kõik koosseisud esindatud kuid sinu püütud püüda raamatusse mitmeid esindajate koosseise. Samal ajal on see albumi tüüpi pildiraamat liidetud 11 liiti raamatuga Estonia balletitegevus kroonika läbi aegade Estonia balletirepertuaar, kusjuures repertuaaris on peale ballettmeistri ja peale Genfi ja lavastuskunstniku esile toodud ka peaosalised, tantsijad, Rebeediitorite pedagoogide nimekirjad. Lõppude lõpuks tahan ma öelda, et selle raamatu kohta kehtib see vanasõna kaua tehtud kaunikene. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega peamiselt sademeteta ilm, kohati võib olla udu. Puhub lääne ja edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss üks kraad. Homme päeval on pilves selgimistega sademeteta ilm, puhub edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.