Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Maa keskkonnareostus tõi taas välja Eesti administratiivse suutlikkuse puudujäägid, sest praegune Helsingi konventsiooni nõudeid ei täida, leiab president Arnold Rüütel. Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on valitsus õigel teel, kuid tegutseda tuleks palju kiiremini. Vabatahtlike abi koristustöödel rohkem vaja ei ole. Õlifond vaja kiiresti luua, leiab majandusministri nõunik Heido Vitsur. Kuid see eelnõu ei tohi valusalt lüüa transiidi pihta. Majandusministeerium pole eelnõu veel kooskõlastanud. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia tunnistas täna, et Eestil on eurole üleminekunõudeid lihtsam täita tuleval aastal, kui tänavu Eestis töövisiidil viibinud Rootsi välisminister Laila Frei valts rõhutas Euroopa ühtse energiapoliitika vajalikkust. Libedust kukutas Tallinnas inimesi, kes murdsid luid. Traumapunktid olid ülekoormatud. Et kiire ilmamuutuse korral tänavate korrashoid tagada, tuleks kaaluda teeseaduse muutmist, leiab Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann. Eesti plaanib alates sügisest jagada puudust kannatavatele inimestele toiduabi. Iraani president nimetas USA presidenti kurjategijaks, kes tuleb kohtu alla anda. See oli reaktsioon USA presidendi aastaaruande kõnele. Ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vähest lund või lörtsi. Õhutemp rattur on null kuni miinus kuus, saartel null kuni pluss kaks kraadi. Harjumaal jätkasid vabatahtlikud päästetöötajad täna saastunud rannaala puhastamist. President ja keskkonnaminister tõdesid, et juhtunud ei taas ilmsiks puudujäägid haldussuutlikkuses lähemalt räägib Vallo kelmsaar. Ainus, mis kaldalt vaadates ebatavalist silma torkas, olid mitmed mustad õliga määrdunud luiged merelinde, kes tõenäoliselt hukule määratud arvatakse olevat vähemalt 5000. Viimane sellise mastaabiga õnnetus oli Läänemerel 11 aastat tagasi Gotlandi ja Ölandi saar. Ohustatud pole nüüd Eestis mitte ainult linnud, vaid kogu mere ja kaldaelu, kinnitas ornitoloog Tiit Randla. Noh, näiteks merikotkas, seda võib samuti ennast mürgitada ja, ja sisse süüa neid. Esimesel päeval tekkisid juba varesed ja rongad ja mõned hulkuvad koerad ja kõik tundsid juba huvi, et mis siin rannas sündinud. Nii et see tragöödia on ikka palju üldisema taustaga. Päästetööde juhi Ragnar pleesi sõnul on praeguseks kokku kogutud ligikaudu seitse kuupmeetrit saastet, see on umbes kaks paakautotäit. Täna oli saastatud rannas ametis 112 inimest, nende hulgas 90 vabatahtliku. Homseks lisajõudu enam vaja ei ole. Meil on need kokkulepped veel paari organisatsiooniga, kes oma inimestega tuleb, et selle nii-öelda suure vabatahtlike abipalve mina lõpetaks ära vaatamata sellele on meil muidugi homme hommikuks planeeritud buss väljub Tallinnast ka, aga inimesed võiksid mõelda, et kui nad kahtlevad minekust, siis siis pigem võiks minemata. Tõenäoliselt on reostus pärit laevalt, mis avamerele nõudeid rikkudes oma kütused, andke pesi, arvavad asjatundjad. Süüdlase leidmine on siiski kahtlane. Keskkonnainspektsiooni peadirektor Ain Purga. Äärmiselt raske on selle süüdlase leidmine. Aasta tagasi oli umbes sarnane juhtum küll väiksema ulatusega, et kas siis leiti põhjustaja ei leitud. Nii et suhteliselt nullilähedane on see võimalus, et tabada selleks, et seda võimalust parandada ja see tõenäoliselt parem oleks. Peaksime saama suhteliselt kiiresti selle informatsiooni, et kuskil on mingisugune kas pahatahtlikkusest või avariist tingitud õnnetuse reostus toimunud. See on see ööpäevaringne seire. Eesti ei täida veel Helsingi keskkonna konventsiooni nõudeid, tõdesid täna saastatud rannas käinud keskkonnaminister Villu Reiljan ja president Arnold Rüütel. Et asi on äärmiselt tõsine ja teeme, arutame valitsuses ja peaministriga veel seda küsimust, et tõesti eraldada täiendavalt vahendeid ja võimalikult kiiremini selleks, et kiiremini täiustada keskkonnahoiusüsteemi see kadestama, toonud esile ka tegelikult meie administratiivse suutlikkuse puudujäägid. Kahtlemata vastame Helsingi konventsiooni nõuetele teele ma vestlesin väga põhjalikult ka peaministriga, kes selle probleemi tõsidust mõistis. Kabinetis ma tõstan selle küsimuse all homme kindlasti, sest tegelikult oleme õigel kursil ja koostöö on olemas, tulebki lihtsalt kiiremini edasi liikuda. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja rääkis eile Päevakajas veeseaduse muudatuse eelnõust, millega loodaks õlifond, kust siis saaks raha reostuste puhul nii tõrjeks kui Caseyrex ja muudeks vajadusteks raha fondi koguneks maksust iga Eesti sadamatest läbi veetava kütusetonni eest. Majandusministeerium pole eelnõu kooskõlastanud, miks ministri nõunik Heido Vitsur. Põhimõtteliselt me peame sellise fondi moodustamist vajalikuks ja arvame, et sellega on tõepoolest hiljaks jäädud. Teisest küljest, tasu õlifondi on võrdne praktiliselt Tallinna sadamatasudega ja selline tasu rakendamine võib õli transiidi Eestist ja Tallinna sadamast täiesti ära viia või suures osas ära viia. Ja sellega kaotame me ka allikafondi moodustamiseks, kuid ei lahenda probleemi, sest kaks kolmandikku laevu, kes sõidavad läbi Soome lahe ja Eesti saartest mööda ei ole päris mitte Tallinna sadamatest, vaid nad jätkavad ikka sõite ja võivad ikka õlireostust põhjustada. Nii et selle fondi sidumine ainult Eestist väljuvate laevadega ei ole meie arvates õige. See oli viis krooni iga kütusetonni pealt, jah. Viis või 10 oleks vaja asi teha siiski läbipaistvamaks seda fondi kasutataksegi maismaa õlireostuste kõrvaldamiseks, kuid samas rongid, autod, kes veavad masuuti kütust, neid vedusid ei maksusta. Kui oli plaan, et paari kuu pärast see juba riigikogusse vist anda, kas arvati? Ei, ma ei, ma arvan, et sellega tuleb tõesti kiirustada, sest tehnika puudub täiesti, see on lubamatu, on hädavajalik. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia ütles täna Brüsselis, et Eestil on väga raske tänavu täita inflatsiooninõuet, mis on eeldus 2007. aastal eurole üleminekuks. Almunia ütles täna välja, et Euroopa komisjon annab hinnangu Eestile alles selle aasta oktoobris, jätkab Hanno Tomberg. Eurole üleminekut kavandavate Eesti, Läti ja Sloveenia majanduse vastavust Euroopa stabiilsuse kasvupaktile hinnates teie Euroopa Komisjoni volinik Joaquin Almunia Eestit esile kui musternäidet kiiresti kasvavast edukast riigist. Eesti programm sisaldab tasakaalus eelarvet, sest meil on väiksem riigivõlg kogu Euroopa liidus ja neil pole suuremaid majandusprobleeme, mis oleks seotud elanikkonna vananemisega, ütles Fokin Almunia. Samas tunnistas Komisjoni rahandusvolinik, et kiire kasv on toonud kaasa kõrgema inflatsioonimäära, millesse sekkumiseks peab riik kasutamata all olevaid vahendeid. See on Eesti valitsuse otsustada, milliseid majanduspoliitilisi vahendeid nad kasutavad. Igal juhul nad teavad, et me järgime Maastrichti kriteeriume eurole ülemineku hindamisel väga täpselt, lausus Almunia. Almunia ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et Eestil on lihtsam täita inflatsioonikriteeriumit alles järgmisel aastal. Eesti praegune inflatsioon ei vasta Euroopa Liidu nõuetele, neil on selleks veel võimalus ja Eesti valitsus teab, et võib vastata inflatsiooninõude aasta lõpuks. Igaüks teab, et see on täna väga raske. Seetõttu arvan, et järgmisel aastal on see kergem, ütles rahandusvolinik. Almunia kinnitas, et Eesti eurovalmiduse hindamisel võetakse aluseks ainult Maastrichti kriteeriumid ja vaesuse taset kandidaatriikides. Euroopa Komisjoni hinda. Edasi välismaalt USA president George Bush pidas oma aastaaruande kõne, Neeme raud vahendab nüüd ka vastukajasid. President Bush tuli Kapitooliumi mäele selge sooviga rõhutada liidrivõimetes üha enam kahtlema hakanud ameeriklastele, et ta saab ametiga hakkama ning tema juhtimisel on USA õigel teel. Rääkides globaalpoliitikast, ütles Bush, et Ameerika ei tohi praegusel väljakutseterohkel ajastul muutuda isolatsianistlikuks riigiks. Chachibu piis ainus viis, kuidas kaitsta meie rahvast, ainus viis, kuidas tagada rahu. Ainus viis, kuidas kontrollida oma tulevikku, on läbi liidriks olemise, ütles Bush. USA jätkab jõupingutusi Lähis-Ida demokratiseerimise nimel, ütles ta eile saates ühese sõnumi Palestiina valimised võitnud Hamas rühmitusele. Buss pöördus otsaga iraanlaste poole, öeldes, et Ameerika toetab nende võitluste kraatia eest, kuid on samas otsustavalt vastu Iraani tuumariigiks muutumisele. Iraagist rääkides rõhutas president, et Ameerika teeb jõupingutusi sealse armee väljaõpetamiseks sest sellest, kui kiiresti suudetakse riik anda iraaklaste enda kontrolli alla, sõltub ka USA ja teiste välisvägede lahkumine. Operatsioon Iraagis kirjelda seda tervikuna kui edukat. Suurem osa kõnest oli pühendatud USA sisepoliitikale. President rõhutas, et Ameerika peab jääma globaalmajanduses konkurentsivõimeliseks riigiks ja näeb oma tulevikku rivaali täna Hiinat ja Indiat. President teatas kavast eraldada noortele ameeriklastele täppisteaduste ja matemaatika õpetamiseks lisasummasid, sest just nende ainete tundmisest sõltub uues majanduses edu. President rääkis vajadusest tagada igale ameeriklasele tervisekindlustus ning vajadusest vähendada USA liigset sõltuvust välismaisest naftast, mida sageli imporditakse maailma ebastabiilsetest regioonidest. Parim viis, kuidas seda sõltuvust murdan uute tehnoloogiate juurutamine, ütles Bush. Esimesed reaktsioonid eilsele kõnele vastakad Bushi oma partei liikmed vabariiklased on eile esitatud mullusest märgatavalt vähem ambitsioonikat agendat tervitamas. Opositsioonis olevate demokraatide arvates näitas läinud taastajaid Bushi. Administratsioon võib küll palju suuri eesmärke seada, kuid ei suuda neid tegelikult ellu viia. Just nii suhtub opositsioon ka paljudesse eilses kõnes esitatud plaanidesse Eesti Raadio uudistele. Neeme raud, New York. Iraani president Mahmud Ahmadinejad nimetas USA presidenti George Bushi kurjategijaks, kes tuleb kohtu alla anda. Bush nimetas oma aruandekõnes kongressi ees Iraanlasi rahvaks, keda käputäis usujuhte hoiab pantvangis represseerib. Ahmadinejad vastas veelgi teravamalt ja nimetas Bushi kurjategijaks, kelle käed on teiste rahvaste verest küünarnukini verised. Uuesti Eestist viibis Tallinnas teevisiidile Rootsi välisminister Laila Frei valt. Kohtumisel Eesti välisministri Urmas Paetiga kujunes üheks põhiteemaks energiajulgeolek Euroopas meelissell. Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul on energia varustuskindlust seni vaadeldud rohkem riikide kaupa, kuid vaja oleks tervikpilti Euroopa Liidu kasutada olevatest energiaressurssidest. Kindlasti ka aastavahetuse sündmused gaasivarustuse koha pealt Ukrainas ja sellele järgnenud varustuse langus ka Lääne-Euroopasse panid nii mõnedki poliitikud Euroopas nendele asjadele tõsisemalt. Ma arvan, et täna ei ole tegelikult ükski riik Euroopas õnnelik selle üle, kui tema noh, näiteks gaasivarustus ja sõltub 100 protsenti siis ühe maa toormest selles suunas kindlasti ka Euroopa Liit peakski liikuma, et neid võimalikke varustuskanaleid neid allikaid oleks rohkem kui üks. Rootsi välisminister Laila Frei valts rõhutas, et Euroopa vajab ühtset energiapoliitikat. Privaltsi sõnul puudutab energiavarustuse teemaga julgeolekut ning on seetõttu poliitilise huvi küsimus, mitte ainult üksiku liikmes isiklik teema mööda mindud ka vene saksa planeeritavast gaasitrassist Läänemeres. Laila Frei valtsi sõnul on Rootsi huvi seotud eeskätt keskkonnaküsimustega. Pole veel selge, kas planeeritav gaasitrass kulgeb mööda Rootsi territoorium heal vett. Kui see peaks nõnda minema, siis alustab Rootsi kindlasti läbirääkimisi kõikide osapooltega. Pressikonverentsil kerkis üles ka küsimus viimase naftareostuse kohta Läänemeres ning milline võiks olla riikidevaheline koostöö edaspidiste õnnetuste vältimiseks. Rootsi lubas rõhutada Läänemere kui eriti tundliku mereala staatust rahvusvahelistel foorumitel ja väljendada oma seisukohta iseäranis just Venemaa suhtes. Et kõik riigid nõustuksid suurendama laevadele esitatavaid nõudmisi, mis sõidavad Läänemere Eesti Panga kodulehel www. Punkt Eesti pank, punkt info on võimalik kontrollida ka, kas ringluses olev 99. aastasajakroonine on defektiga või mitte. Kuna pangatähtede tootja Bundes Truckeray teatas Eesti pangale kõigide efektiga seerianumbrid siis on võimalik pangatähte kontrollida sisestades internetilehel 99. aastasajakroonise teisel küljel leiduva seerianumbrit. Päringu esitaja saab kohe vastuse, kas tema käesolev raha on defektiga või mitte. Tallinna traumapunktidesse toodidena kümneid libedaga hukkunuid ja luid murdnud inimesi, arste ja õdesid tuli laenata teistest osakondadest ja vabastada päevast tööle kutsuda. Linna kommunaalameti juhi Ain Valdmanni hinnangul on peamine probleem eramuomanikega. Noh, eriti väiksemate majade puhul, kus majaomanik on ilmselt ise iseenda majahoidja ma kujutan ette, et ta läks hommikul selle ja kavatseb õhtul tagasi tulles asuda oma korrapärast tööd tegema, aga vahepeal on jumala juhtinud teist tüüpi ilma kohale ja ma usun, et paljudel juhtudel siis just on see töö tegemata. Äkki siin oleks võib-olla siiski vaja süsteemi muuta, sest teil on ju jumala õigus, et inimene läheb hommikul tööle ja ta ei teagi, kuidas päeva jooksul see ilm võib muutuda ka liiva või mingit libedustõrjevahendit on vaja puistata just päeval, äkki peaks linn need tööd endale üle võtma? No vaadake, et see osa on, on meie seadusandluses puudub, et kui omavalitsus tõesti võtaks selle enda kukile, et selle rahastamise võiks ta välja pärida, siis kinnistu omanikud Tallinna puhul lugu küll niisugune, et juba mitmendat aastat vanalinna kõnniteid puhastab linn, see on nagu erand, aga see linn võtaks tervikuna kõik kõnniteed enda puhastada, see on umbes paarkümmend Eesti krooni. Kvaliteedi koha pealt tuleks ta kahtlemata otstarbekas, aga sinu kinni asi rahakotis praegusel juhtumil teeseadus ütleb üsna üheselt, et kinnistuga üldmineval kõnniteel on kohustatud teehooldust või puhastust korraldama kinnistu omanik. Aga linn saaks ilmselt ettepaneku teha seaduseelnõu algatamiseks. Kindlasti saab ja, ja ma usun, et me vähehaaval selles suunas ka liigume, aga see tahab kõigepealt poliitikute tahet, et seda teed minnakse, sest tuleb muidugi kaalutleda seda, et nii mõnedki kinnistu omanikud arvavad, et nende võimekus on piisav ja noh, võib-olla see tuleb läbi vaielda. Küsis Vallo kelmsaar. Põllumajandusministeerium korraldas kohtumise heategevusorganisatsioonide esindajatega, kus otsustati, et Eesti peaks liituma toiduabi jagamise süsteemiga, jätkab Meelis Süld. Sekkumiskokkuost on mõeldud eelkõige turu stabiliseerimiseks ning see peaks tootjatele tagama ka kõige kehvemal perioodil võimaluse põllumajandustooteid müüa. Eestil on praegu olemas teravilja ning võivarusid aga edaspidi ilmselt ka lõssipulbrit. Toiduabi jagamise süsteemiga liitudes on võimalik jagada ka selliseid põllumajandusse, vabadusi, mida Eestis pole ega tule. Põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Jan-Roland Raukas ütles, et sekkumiskokkuostuvarude jagamise vajalikkust näitab kasvõi toimetulekutoetust taotlenud inimeste hulk ja neid oli möödunud aastal 27000. Samas jäävad heategevusorganisatsioonidele suhteliselt vabad käed toiduabi jagamiseks. Me ei ütle, et ainult see isik, kes on taotlenud toimetulekutoetust, on nii-öelda abikõlblik, et sellele võib seda abi anda, aga see on lihtsalt selline indikatiivne arv, millest võiks mingil määral lähtuda, aga see jääb ikkagi heategevusorganisatsioonide nii-öelda enda välja selekteerida, et kellele ja mismoodi nad seda abi siis jagavad. Kuna sekkumiskokkuost varude jagamine käib läbi heategevusorganisatsioonide Sis uuriski põllumajandusministeerium tänasel kohtumisel nende huvi toiduabi jagamise vastu. Hiiumaa hea tahteühing lootus on varasematel aastatel tegelenud Soome toiduabi jagamisega ja tegevjuht Lea Kallas kinnitas, et toiduabi läheks tarvis ka praegu. Kellelegi peale ei saa näpuga näidata, et ta on just puudust kannatav, aga tegelikkuses ta on isegi need pered, kus on mõlemad tööl käijad, nii ema kui isa, kes on lastega pered. Selliseid asju on väga raske vaadata ja, ja kahtlemata on toiduabi nendele teretulnud, nii et kahe käega poolt. Toiduabi jagamise poolt oli ka Eesti Punase Risti peasekretär Riina kabi. See on teretulnud ja kui Punase Risti panus või osalus selles on vajalik, siis arutame meie selle küsimuse endal peavalitsuses läbi ja siis on tegemist ainult tehnilise teostusega. Eesti teatab veebruari keskpaigaks Euroopa komisjonile, et osaleb toiduabi jagamise programmis ning hiljemalt 31.-ks maiks peab olema saadetud komisjonile ka ülevaade, milliseid tooteid ja kui palju heategevusorganisatsioonid jagada sooviksid. Eesti Kontsert tähistab selle nädala lõpus oma 60 viiendat sünnipäeva ja täna avati sel puhul näitus, teatab Tiina. Kuningas. Neljandal veebruaril 1941. aastal allkirjastas kunstide valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja, mille alusel loodi ENSV riiklik filharmoonia esimese direktori, dirigent Paul karbi sõnul muusikat massidesse kandev ja laiadest töötava rahvahulkades muusikaarmastust lõpetawarendav asutus. Tänavune hooaeg on praegu Eesti kontserdi nime all tegutsevale Eesti suurimale kontserdiorganisatsioonile 65. sel puhul avati täna kontserdisaali fuajees näitus, mille koostasid ja kujundasid Everi, Vähi ja Ivar Reimann. Peamine, mis sai kriteeriumiks, et neid plakatid arhiividest välja noppida oli see, kuidas nad kunstiliselt mõjuvad ja teiseks arvestasime ka neid tähtsündmusi, mis on aja jooksul toimunud. Näitus on kujundatud nii, et ühel pool seinas on siis plakatit kontsertidest, mis on nagu olnud silmapaistvamad selle 65 aastase ajaloo jooksul ja teisel pool seinas võib siis näha Eesti kontserdiajalugu, nii sõnas kui pildis. Kokku sai nii-öelda kvaliteet plakateid umbes 70 lisaks veel all fuajees on postide peal kuu plakatid, mis on üle, vaataks, kuidas on Eesti kontserdihooaegu kajastatud plakatitel erinevatel ajastutel. Eesti kontserdi 60 viiendat sünnipäeva tähistatakse Händeli oratooriumi messias ettekandega neljandal veebruaril kell 19 Estonia kontserdisaalis, mis ühtlasi juhatab sisse ka teisest kuni 11. veebruarini toimuva barokkmuusikafestivali. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab enamasti lund, saartel lörtsi ja vihma. Muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni miinus kaheksa, Kirde-Eestis miinus kaheksa kuni miinus 13, saartel miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund, lörtsi, kohati on jäidet. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus, Kirde-Eestis kuni miinus üheksa, saartel null kuni pluss kaks raadib. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.