Seni on OK. Ja stuudios nagu ikka, peeke Pedaru ja nüüd on meile siia jõudnud ka meie tänane külaline, kelleks on teadusajakirjanik ja ajakirja Tarkade Klubi peatoimetaja Arko Olesk. Tere, Arko. Nii väga põnev, sest minu üks lemmikütlusi on see, et üks loll jõuab rohkem küsida kui 1000 tarka vastata. Ja mina siinkohal esindan siis seda lolli, sest küsimusi mul on palju, muudkui tahaks ju kõike teada kõige kohta ja elu on nii põnev küll, uuritakse seda siit ja sealt ja kolmanda kandi pealt keegi ikka täpselt midagi ei tea. Peale nende 1000 targa siseks. Et aga räägime kõigepealt võib-olla sellest, et kuidas sa selle teaduse teemani jõudsid, et kas selline teadushuvi ja uurimine oli sul juba lapsepõlves võidulised, millalgi hiljem. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis ilmselt oli lapsepõlves, aga ma lihtsalt janus sellest endale väga aru, ma armastasin väga kõiksugu raamatuid loodusest ja loodusnähtustest. Näiteks ebatavaline, ähvardav loodus oli üks plastiline raamat, lapsepõlvest rääkisid tsunami test ja maa väinatest ja millest kõigest veel. Sa ei sa ikka kapsaks loetud. Aga ma just paar päeva tagasi leidsin üles iseloomustused, mis mu klassikaaslased olid kirjutanud keskkooli lõpus ja keegi oli kirjutanud, huvitub teadusest. Et järelikult oli ma ise nagu hakkasin selle peale mõtlema, rohkem alles pärast ülikooli, et enne nagu ei teadvustanudki. Et ülikoolis õppisid ajakirjandust ja siis läksid Imperial kolledž Londonisse õppima siis teaduskommunikatsiooni, mis see teaduskommunikatsioon endas täpselt? Tähendab see kujutab endast seda, et kuidas rääkida teadusest nendele, kes ei ole teadlased, ehk siis nagu kõigile kõigile meile, kes me istume laua taga, kes me kuulame raadiot, kuidas rääkida sellest niimoodi, et nad saaksid sellest aru, et see oleks neid huvitav ja et nad oskaksid selle põhjal teha häid otsuseid. Et see ongi see, et meil igapäevaelus tihti läheb vaja mingeid olukordi, kus selline teadmised tulevad kasuks. See talv, kuidas näiteks autot lumest välja saada? Kui tead füüsikaseadusi, siis on see märksa lihtsam. Nii hakkan kohe nippe tuulajale hõõrdejõud, kiiruse, impulss, kõik sellised, kellel kellel iganes auto on seal nendega kindlasti väga kursis, minul autot ei ole niimoodi, et ma siin võinud nagu targutada, aga aga kes nagu on välja kaevanud, küll see oskab neid nippe jagada. Sa oled üle kolme aasta olnud ajakirja Tarkade Klubi peatoimetaja, et kas selle aja jooksul on sul kuidagi välja kujunenud ka mingid oma lemmikteemad, et mingid teemad noh, ajakiri loomulikult peab olema väga mitmekülgne ja käsitlema kõikvõimalikke põnevaid asju aga mingid sellised teemad, mis on niimoodi, et oh kohe nagu käivitab väga. Eks ikka mingid asjad löövad silma särama näiteks siin paaril viimasel aastal on tulnud minu meelest täiesti nagu fantastilisi ja revolutsioonilisi uudiseid inimkonna ajaloovallast kõik need uued inimliigid, mis on avastatud maailma eri otsadest ja, ja mida me kõik oleme teada saanud tänu sellele, et meil on nüüd võimalus modi vanadest kontidest saadud geene analüüsida. Et, et see on nagu noh nagu öeldakse, võtab, võtab karbi lahti ja paneb nagu sügavamalt järele mõtlema, et kui, kui imeline ja huvitav see kõik siiski olnud on. Del toimuvad ka ju hästi toredad sündmused nagu teaduskohvikud. Vabandust, et järgmisel teisipäeval on juba 25. teaduskohvik, mis ongi siis 21. sajandi avastuste teema, mis on siis sama teema, mis on ka teie nüüd värskelt ilmunud erinumbri teemaks? Sõna saavad siis Tiit Kändler ja füüsik Jaak Kikas lisaks sinule, et kuidas need teaduskohvikud läinud on, kas inimeste huvi on suur, kas inimesed tahavad tulla kuulama arutlema samal ajal kui internetis on ju kõik olemas? Mulle tundub, et inimeste huvi on nagu täpselt paras, et sõltub nagu teemast ka, et mõnel mõnes mõne teema puhul on nagu ruum täpselt parajalt rahvast täis, mõne puhul on võib-olla mõned vabad toolid, aga aga tundub, et need, kes nagu käima jäänud, et need nagu tulevad nagu kirglikult siin iga kord tagasi, sellepärast et internetist on nii tore kõike lugeda. Aga teinekord Sa tahad ikkagi näha nagu elusat inimestelt küsida, nagu nagu tema käest otse, mis nagu enda südames on teie teiega kindlasti võiksite siin tsiteerida kõiksugu ajakirju netiportaal, aga te tahate ikka nagu külalist stuudiosse kutsunud nagu otse tema käest küsida, et see on see nagu võlu ja noh, eks ma pean tunnistama, et see asi saigi alguse sellest, et seal Londonis igatahes käisin ma ka mitmesugustel sellistel üritustel ja sellega harjus ära, et, et see oli ikkagi kord kuus, vähemalt on selline intellektuaalne laks või kuidagi niimoodi, et sa saad natukene kuulata inimesi, kes jäävad mingit teemat väga hästi, oskavad seda nagu väga-väga hästi jagada ja siis suudavad nagu inspireerida selle kaudu, et et tagasi tulles siis sai mõeldud, et olgu ka Tallinn, suurlinn, kus selline asi nagu peab olemas olema. Väga tore, niisiis, kallid, kuuled teadushuvilised. Järgmisel teisipäeval, 25. jaanuaril kell kuus õhtul galerii kohvikus Tallinnas toompuiestee 35 on siis teaduskohvik teemaga 21. sajandi avastused. 21. sajandi avastustest räägime lähemalt ka tänases saates. Veel tahtsin küsida veel kahte asja, üks on see, et kes on sellised teadusajakirjanikud veel lisaks sulle endale lisaks võib-olla ka Tiit Kändleri, kes on hästi tuntud, keda sa jälgid või sellised kanalid, mida sa soovitaksid kuulajal äkki näiteks jälgida lisaks ajakirjale tarkade klubi, et kust saada sellist head nagu arusaadavat infot? Et noh, sellega ongi nii, et siin Eestis see, kes meil selle asjaga tegelevad, ongi selline paras väike seltskond nagu lisaks Tiidule, keda sa nimetasid siinsamas rahvusringhäälingus Priit Ennet, kestev nagu vikerraadios igal hommikul teadusuudiste pühapäeviti teadussaadet. Ja siis nüüd ju meil ETV kanalil laupäeviti algas korraga kohe kaks uut saadet, mis oli nagu esmamulje põhjal tõesti nagu väga haaravad ja huvitavad, et mis kindlasti mida kindlasti tasub nagu pikemalt jälgida. Ja loomulikult internet on ju võrg, võõrium võõrama, keelseid asju täis, et sealt tuleb ka oskaja osata vaadata ja otsida, aga kindlasti ka väga häid ajakirju ilmub teistes keeltes, mida ma olen jälginud. Aga nimeta mõnda, sest internetiga ongi see probleem, et seal on lihtsalt liiga palju infi, hakkad surfama, otsid ja siis see nii keeruline või on siis lihtsalt mingi nupuke lihtne, mis? Ütle võib-olla paar sellist mõnusat kanalit, mida jälgida. Mulle tundub, et just need välismaa populaarteaduslikud ajakirjad on väga head portaalid üles ehitanud. Võtame siis näiteks Scientific American või New Scientist austraallaste kosmos. Et sealt tuleb iga päev tõesti väga huvitavaid uudiseid, tean, et uudiseid, vaid ka selliseid pikemaid lugusid, mis nagu annavad sellist tausta ja ja selgitavad, selgitavad pikemate huvitavamalt. Kui me rääkisime tänasesse saatesse sinu külla tulemisest, siis üks teema, millest ma tahtsin rääkida on see, et miks siis on teadus nii põnev, et mis teeb selle teaduse nii põnevaks ja huvitavaks eriliseks, et sellega siis tegeleda igapäevaselt näiteks ajakirjanikuna, aga kui sa vaatad ka tavalist meediat, portaalid, ajalehed, mis iganes teadusuudised, kui need on siis inimesele arusaadavasse keelde pandud. Alati köidavad meie huvi. Jaansoni selline suur ja keeruline küsimus, millel on nagu raske vastata, et noh ma arvan, et mingit pidi see huvi teaduse vastu nagu igas inimeses olemas, et nüüd sõltub sellest, kuidas sa nagu vaena vaatlejat. On üks väga kuulus lugu sellest, et pärast seda, kui Newton selgitas selle välja, kuidas tekib vikerkaar ehk siis lasi valguskiirele prisma, mis siis nagu lahutas selle valge valguse nendeks eri värvideks, siis seinale tekkis Vikerkaar. Seda olevat üks poeet solvunult hüüatanud, et et njuuton rikkus kõik ära, nüüd ei ole enam üldse huvitav vaadata seda vikerkaart, seal ei ole enam seda maagiat või seda ilu just ilu nagu vikerkaarest kadunud tänu sellele, et et on seletatud, kuidas see tekkis, et mulle just tundub, et väga palju on inimesi, kelle jaoks see ilu just tol hetkel tekibki, kui nad aru saavad, et kuidas nagu need asjad tegelikult käivad, et, et mis on need peened mehhanismid seal taga ja, ja noh nagu me viimasel ajal oleme teada saanud, need mehhanismid on tegelikult teinekord nii imelised, nii sellised geniaalselt looduse poolt välja mõeldud, käima pandud, et see lihtsalt nagu tekitab sellist imetlust. Mis sina kui teadusajakirjanik arvad, kas jumal on olemas? Tema olemasolu ei ole tõestatav, et. See on asi, mis on nii paljude inimeste jaoks vajalik ja sellena, ta toimib suurepäraselt, et villatuda need püüdlused hakata füüsikaga või keemiaga või millegi muuga teda nagu tõestama või, või seonduma teda mingite selliste reaalsete nähtustega, suure paugu või evolutsioonigi või selle puudumisega või millega iganes, et et need on sellised kaks eri asja, millel on kumbki nagu oma roll ja oma koht ja mis tegelikult teineteist üldsegi ei sega. Kas see on siis nii-öelda parema ajupoolkera teema, kui teadvus samal ajal on nagu justkui vasak? Ajupoolkera tema, kusjuures see on üks müüt parema vasaku ajupoolkera, et et kuivõrd täpselt on need asjatele kahe asja vahel ära jagunenud, et tegelikult nii paremast sajupalgast natukene vasakut kui, kui vastupidi, ja, ja ma usun, et nii teadust kui jumalat jätkub mõlemale. Väga hea, rõõm kuulda, teeme vahepeal väikese muusikalise vahepala, Manicstrid, kõige. Miks sa selle loovalisid? No nemad on mu ammune lemmik olnud juba juba lapsepõlvest saadik ja, ja see lugu on pärit nende viimase plaadi pealt ja noh, selle pealkiri on selline natukene irooniline, kõnekased ool võimeikis Entertainment, et kõik, mida me teeme, on meelelahutus. Et, et noh, ma usun, et see kehtib nii kui teie, kui, kui minu kohta Männik Street Bridges ool võimeiki seintelt Heiment, meie tänase saate külalise, Arko Olesk ja üks lemmiklugudest Arco on siis ajakirja Tarkade Klubi peatoimetaja. Ja kirjas on ka selline tore rubriik nagu küsimused ja vastused, kus siis kõik lugejad saavad midagi küsida, mis neid huvitavad ja spetsialistid vastavad, et Arco, mis see, mida inimesed teada tahavad, mis sellised põhiküsimused on või mis on kõige lahedamad naljakamad, huvitavamad omapärasemad, küsimused. No seinast seina, et eks need küsimused tekivad ikkagi sellest, et inimesed nagu vaatavad enda ümberringi või arutavad seltskonnas mingeid asju ja siis nagu jääb midagi arusaamatuks või tekib mingisugune huvitav seos ja siis siis nad lihtsalt saadavad meile küsimusest. Ma usun, et nagu meie viimases numbris oli üks, üks väga huvitav küsimus näiteks mille, mille peale kindlasti paljud inimesed ei olegi mõelnud, kas putukat peeretama Nii ja vastus, vastus, nii, kallid kuulajad, kui teid on vaevanud küsimus, kas putukad veeretavad siis vastuse, annab Urmas Tartes vabakutseline loodusemees. Kui veeretamise all mõelda gaaside eraldumist seedesüsteemist, siis võib öelda, et ka putukad veeretavad kõikide loomade seedesüsteemis tekib gaase, mida otse õhku ehitatakse, kui veeretamise all pidada silmas Aga gaaside häälekat eraldumist siis sellisel juhul putukad ei Beireta. Ja nii tõesti, ma ei olnud seal, mina näiteks ei olnud omapead murdnud sellega, et et kuidas putukatel käib, mis veel selliseid. Dalia küsimusi on tulnud, mida, mida loete toimetuses kõva häälega naerate hea meel. Suurem osa küsimustest on tegelikult väga nutikad ikkagi sellepärast et sa võid alguses nagu naerma hakata, kui järele mõtlema hakata, tegelikult Ta on seal selline väga tõsi tõsi taga, noh siin näiteks paar numbrit tagasi küsiti, et kas näiteks Tallinna fooridesse saab sisse häkkida nagu, nagu filmis Ithelinud job, et häkkerid tulevad, varastavad kusagilt auto ära, panevad oma rohelise laine siis nagu kihutavad minema. No tõepoolest, kas, kas saab, noh, tuleb välja Tallinnas ikka väga see asi asi ei toimi. Ja palju küsitakse selliseid inimesega seonduvaid küsimusi. Kuidas tekib kõhu korin ja, ja miks palavikus inimene tunneb hoopis külmavärinaid kõik selliseid huvitavaid asju, nii et et see, see rubriik on tõesti meil äärmiselt populaarne lugeja, saadavad sinna meeletult küsimusi ja ja alati on nagu raske, et midagi tuleb nagu välja valida avaldamiseks. Jah, et kui mõelda kasvõi kõhugaaside peale, sest lehma metanist räägitakse hästi palju, aga, aga putukaid tegelikult on juba palju rohkem. Aga jah, et kummad siis nagu rohkem teevad seda nagu haisu. Nojah, putukat selles suhtes märksa keskkonnasõbralikumad, mis tähendab, et tegelikult nagu ka sellest samast numbrist lugeda, saate, siis tegelikult ma võiks palju rohkem putukaid süüa igasuguste veiste ja sigade asemel. Jah, siin väike vihje, siis ta traditsioonilistele liha toidulistele mis üldse, kui me räägime siin nüüd teemaks on 21. sajandi suurimad või sellised olulisemad avastused, et mis on need peateemad, mis sa välja tooksid, mis tõesti on on nagu väga suured ja olulised viimasel ajal. No seda on ammu öeldud, et 21. sajand on nagu biotehnoloogia sajandat just sellises. Joo meditsiinis ja geneetikas on nagu selle 10 aastaga toimunud suured murranguid ja sellised väga põhjalikud asjade ümbervaatamised. Mis on muidugi selline pikk ja keeruline teema. Ma usun, et näiteks mingid asjad, mis nagu inimestele märksa rohkem silma jäävad ja mis on ka möödunud kümnendil olnud väga huvitavad näiteks kosmose vallas arengud, et kuidas, kus inimese saadetud sondid on kõik Päikesesüsteemis käinud ja maandunud ja pilte teinud ja mõõtnud ja uurinud, et seal on viimase 10 aasta jooksul tõesti väga huvitavaid asju toimuvad, nagu te isegi olete tähele pannud, märganud. Ja, ja ma just mõtlesingi uurida sealt, et millal sinu prognooside kohaselt siis kosmosereisid selliseks täiesti tavaliseks lähevad, mitte et mul on vaja miljon dollarit ja sidemeid ja viis aastat järjekorras seista agara ikkagi nii-öelda paned endale nädalavahetuse reisikirja ja käid ära kas kuul või lihtsalt tiirutada orbiidil, et. Mis sa arvad seda lihtsalt orbiidil tiirutamist Mohuna, seda võib väga varsti tulla, sellepärast et kui me nagu tagasi mõtleme, kas või viimase 10 aasta peale mingi uus asi tuleb, siis me ikka mõtleme, et oh, see on sellega läheb kindlasti 10 20 aastat, enne kui tavaliseks jõuab kõigini. Ja siis paari aasta pärast on igalühel näiteks mingi vinge telefon taskus või mingid mingid uued asjad olemas, niimoodi et juba nad lubavad selle ja järgmise aasta jooksul saate esimesed inimesed sinna kosmoseturismireisile. Ma usun, et siin mõne aastaga ei ole see enam nüüd midagi nii erilist, et väga eksklusiivset mõned käivad, nagu Egiptuses käivad siis vahepeal teevad paar tiiru Kosmosereisidele. Kuura kosmosereisidele juba ammu piletit müüakse ja keda selles mõttes? Pole mingi hea, aga ma ei näe praegu see on ikkagi suht eksklusiivne, et see ei ole nii, et iga mats vist tegelikult need vist saad juba pikalt ette kaplaneeridega jah. Planeerida vot see ongi see, et praegu teeb seda üks firma, aga mitu tükki veel nagu arendavad, plaanivad ja siis niipea kui tuleb konkurents, niipea kukuvad ka need hinnad. Mis see, kui me räägime sellisest kosmosest ja tehnoloogiast, et mis sa arvad, kas kasvõi kui kaugel või kas sina tead, on sellised antigravitatsiooni siis energia ma ei tea, kasutuselevõtt või kas see on juba leiutatud või kuidas sellega lood on ulmefilmil, ühesõnaga, ja aga see on ulmefilmide eilne ulme, on ju tänane nii-öelda argipäev, et. Jaja ei, seda antigravitatsiooni veel väga ei ole, mitte kusagilt nagu paista, et sellega vist võib-olla siin-seal tasapisi nokitsetakse, aga nagu midagi asjalikku küll kusagilt kuulda ei ole, et, et pigem nagu rõhutakse mingitele teistele Kosmosesõiduvahenditele kas või siin Eestis, nad arendavad elektrilist päikesepurje, mis võiks olla selline potentsiaalne sõiduvahend, millega nagu päikesesüsteemist nagu väljasõite teiste teiste tähtede juurde, et me ei räägi siin planeetidest. Me räägime teistest tähtedest, mis asuvad ikka juba mitmete valgusaastate, mitmete kümnete valgusaastate kaugusel. Nende puhul on jah, sellised päikesepurjed kõige perspektiivikamaid, et muidugi selle tavalise praeguse raketiga sõidaksid mitusada aastat on ja siis päikesepurjega ta ikkagi kogub. Kogub vaikselt seda kiirust kuninga lõpus ongi juba peaaegu peaaegu valguse kiirusel. Kas seda on võimalik kuidagi kuulajale arusaadavalt lahti seletada, et mis päikesepuri siis täpselt on? No seda, mis on puri seda ilmselt kujutanud, kuid nagu tavalist purjelaeva pealt tõukab tuul mis on tegelikult nii nagu liikuv õhk, mis tegelikult õhk, nagu me teame, suurt niimoodi käega katsudes ei kaalu midagi. Täpselt samamoodi on ka valgusega, mis tegelikult langeb meie peale. Me tegelikult nagu ei tunne, et ta kaaluks midagi, aga tegelikult ta koosneb ka nendest pisikestest osakestest nimega footonid, mis on tõesti nii pisikesed ja nii väikese massiga, et meil meil siin igapäevaselt pole vahet. Aga kui neid pidevalt nagu langeb siis noh, nende igast väiksest asjast, kui nii palju korraga on, siis sa plika lõpuks suur ja, ja siis nagu hoog kuhjub ja kuhjub ja niimoodi see laev nagu kiirust, koguki, kui see niimoodi päikese kiiretada teda tõukama muidugi need päris päikesepõlenud, mis nagu valguse mõjul liiguvad, et nende nende pindala, mis praegu kujutatakse ette, et ta võiks kosmoses olla, on ikkagi mingi jalgpalliväljak või vähemalt või mitu jalgpalliväljakut toimima hakkaks, aga seitsmendad siin Tartus teevad. See on nagu elektriline päikesepuri, mis tähendab, et on lihtsalt sellised juhtmed laiali aetud kosmoses, mis vajavad väiksemaid pindala, mis tekitavad nagu elektrivälja ja kuna päikeselt tuleb ka selliseid laetud osakesi nagu elektrone elektron ja positron siis siis need nagu mõju mõjuvad selle elektrivälja suhtes siis tõukavad omavahel, kuna samamärgilised siis ja see on see jõud, mis, nagu seda elektrilist päikesepurje tõuka. Mõnda aega tagasi räägiti nendest universumi ussiaukudest, millega siis saaks kiirelt ühest galaktika otsast teise hüpata, et mis sellest saanud on, pole ammu kuulda olnud, et kas mingit seda teemat ei ole vahepeal edasi arendatud. No see on selline teoreetiline füüsika, mis on ka tegelikult äärmiselt huvitav, see, kuidas arutletakse selle üle, kuidas meie universum on üles ehitatud, kuidas ta tekkis millest ta koosneb ja millised nipid ja trikid seal kõik sees on, kõik see üritatakse leida tõendeid stringi teooriale kõikide selliste asjadele. Selliseid ussi Urked on need, mis tulevad mõnest nagu teooriast välja, siis peaksid selle teooria kohaselt universumis olema, aga häda on selles, et, et nad eksisteerivad endiselt paberi peal, et, et me ei ole kuidagi suutnud nagu tõestada, et, et kas see teooria, mis seda ennustab, on ikka see õige, mille alusel me oma universumi kirjeldame. Seal käivad endiselt tulised vaidlused füüsikute vahel. Jah, nii ma tahaks veel Kosmoseteema noh, nii-öelda kokkuvõtteks küsida, et mis sina arvad maavälisest elust, et käivad siin pidevalt maavälise elu otsingud? Palju räägitakse, ufode tulnukatest on praegu eriti populaarne, kui me vaatame, kas või kultuuripealinna avatseremoonia ja mida kõike veel. Aga ikkagi seti näiteks tegeleb ju intensiivselt juba aasta, ma ei tea, kas aastakümneid vist maavälise elu otsinguga, et mis sina sellest arvad? 50 aastat sai setil täis, meil oli ka sellest lugu ja, ja teaduskohvik, kus me ka tegelikult pikalt pikalt arutlesime selle üle, et noh, 50 aastat kosmilises mastaabis on nagu nonii, meeletult väike universum on eksisteerinud mingi 13,7 miljardit aastalt 50 aastat, tähendab, on umbes niimoodi käputäis tähti, millelt valgus jõuab meieni selle 50 aasta jooksul niimoodi, et et me ei ole saanud nagu väga palju siin üldse uurida selle aja jooksul, et ma usun, et väga suure tõenäosusega on maaväline elu olemas. Aga mis kujul vatsa nüüd hoopis hoopis põnevam, et tegelikult märksa tõenäolisem on, et et kusagil on mingisugused bakterid ja viirused ja sellised väikesed väikesed organismid, et, et see, mida läheks tarvis. Et ühest sellisest väikesest ütleme teist valgu molekulidest tekiks elu ja kõik see areneks nagu inimeseks välja. Et see on ka selline väga saladuselooriga kaetud ja see on ka äärmiselt selline huvitav peatükke maa ajaloost, et tegelikult selleks, et inimene välja kujuneks, saanud ikka tarvis nagu väga palju häid kokkusattumusi kõige selle kosmoseajaloo jooksul alates kasvõi sellest, et, et meil on olemas, et maal on olemas q naabriks, kes siis näiteks väga paljud asteroidi tabamused enda peale võttis vanasti, et siis oli nagu maal rahulikum elada samamoodi Jupiter suur planeet lähedal, kes nagu tõmbas need suured mürsud enda peale, et et ka selline asi on vajalik, et meie elu saaks nagu tekkida, niiet. Samas NASA ju alles hiljuti tuli välja uudisega, kuidas meie planeedil maa avastati, kas oli see arseenipõhine eluvorm, et noh, nii-öelda tulnukas võrreldes tavaliste eluvormidega, et mis sa sellest arvad? Ja see on väga perspektiivikas kustesse line astrobioloogia või ütleme, mõtisklemine selle üle, et milline saab elu üldse veel olla peale selle, kuidas meie seda tunneme, see on ka viimasel ajal väga kõvasti hoogu võtnud ja see arseeni bakter oli muidugi üks näide sellest. Kuigi seal on ka niimoodi, et pärast sellise suure hurraaga väljatulekut selles teemas, siis nii mitmedki teised teadlased hakkasid kohe niimoodi kulmu kustutada sama aja nagu väga näpuga järge ajama selles artiklis, et kas, kas kõik ikka on täpselt niimoodi, nagu nad on niimoodi aplombiga välja kuulutanud, et kas nad ei ole siiski võib-olla natukene liialt teinud mingisuguseid eeldusi kusagil, et võib-olla siiski päris ei ole nii, ühesõnaga nii nagu see teadus käib, et keegi väidab midagi ja teised nagu väga niimoodi üldiselt vaatavad selle üle ja mõtisklevad selle üle ja otsivad võimalusi, kuidas kuidas otsivad sealt vigu. Ja noh, nii, nii kokkuvõttes lõpuks sünnivadki need kõige-kõige õigemad. Nii aeg muusikaks, meil on ootamas Arkeid Fayer lugu, modern männ, mis sa selle loo kohta ütled? Järjekordselt väga hea bänd ja ma usun, et sellega võiks sisse juhatada mingi järjekordse teemaarenduse, kuidas siis inimesest on saanud tänapäeva inimene ehk moreenmäär? Arhaayourje modernmäe ühesõnaga kaasaegne inimene, mis noh, inimene on ikkagi nagu safistid ütles, et kõigi asjade mõõt, et eks seda teaduse asja suuresti inimese pärast teeme. Et mainisid ise ise ka seda, et väga huvitavad teemad on olnud sinu jaoks süsteem, mis on seotud nagu selle evolutsioon või uute andmetega, siis inimese evolutsioonist, mis on võib-olla need momendid just seal, mis, mis nagu kõige erutavad on, et, et seal on, on räägitud, eks ole, sind kääbus inimese leiust, eks ole, ja siis neandertallaste kohta leitakse niuksed uut põnevat materjali, mis, mis sinu jaoks on nagu selline, mis nagu kõige Huvitavam on olnud, mulle tundubki see ma ei tea, võib-olla see valmistab paljudele pettumuse, et noh, tegelikult neid sajandeid oleme ju tõesti nagu sa ütled, võtnud kõike nagu inimese järgi ja meile tundunud, et et inimene olnud mingi selline nagu erilisel kohal läbi aja seal siin maal ja looduses, et tegelikult mida rohkem me avastame, siis tuleb välja, et ühel hetkel ei olnudki see inimene siin nüüd nii väga, et meie kõrval olid ka nende itaallased, olid veel mõned inimliigid ja nüüd me ei saa öelda, et nemad olid nüüd lihtsalt sellepärast halvemad, et nad juhtusid välja surema, võib-olla neile lihtsalt rohkem ebaõnne ja, ja meil õnne, et, et noh, just noh, praegu me ei kujuta ju ette, et meie kõrva elaks mingisugune teine inimliik on ju nagu nagu me teame, et nagu On sinitihaseid rasvatihased on puude peal hüppavad, et on, on nagu need inimesed ja mingid neandertallased vaatasin kõrvalt Euroopas, et seda nagu meil raske ette kujutada ja see on nagu meie mõtlemist väga palju mõjutanud just selles osas, et mida me oleme arvanud neandertallasest ja kõigist nendest teistest. Me arvame, et nad ikka varsti sellised, eks nad ahvid olid ja rumalad ja rumad ja lühikesed ei osanud suurt midagi teha, et selle pärast nad välja suritki, aga tegelikult tuleb välja, et nad ei olnud üldse, et nad ikkagi tegid tööriistu, oskasid ka süüa teha ja riideid õmmelda ja ja kõiki teisigi asju ja noh, just see on suur avastusetestid, inimesi oli tegelikult mõnikümmend 1000 aastat tagasi, nii palju ikkagi veel erinevaid liike. Just, ja aga üks huvitav moment on, et, et Kalientertaallasse ja, ja siis nagu inimese vahel on nagu oli ka ja nii-öelda intiimkontakt ütleme niimoodi, et palju on räägitud, et ilmselt olid, olid mingisugused konfliktid, aga, aga noh, nüüd on siis mis leitud, et, et tõesti, et meie seas on nagu palju ilmselt siis nende järglasi. Kuidas selle, kuidas, Kuidas sa oled jälginud ja ikka ikka vaat kusjuures, huvitav on see, et kõik millegipärast arvavad, et see nõndertaallaste veri voolab meestes tegelikult tegelikult me oleme kõik kõik sellega seotud, et siin ei ole nagu tarvis eristada tõesti sanite avastus, mis nüüd tuli tänu maanteepäevatöörühmale, kes on täiesti uurinud nende taanlaste DNAd nüüd pikalt ja põhjalikult ja ja noh, tegelikult iseenesest on see ju loogiline, et no tähendab, looduses nii asjad käivadki, et kui sul on võimalus, siis sa üritad paljuneda ja teed kõike, mis nagu ellu jääda ja oma oma geene edasi kanda, et, et iseenesest on, see on see täiesti loomulik, et meil ei peaks tekkima mingisugust sellist, ma ei tea, eemaletõukavad reflekse. Ehk siis kui me mõtleme kasvõi igapäevaselt, et noh, loeme siit-sealt, kuidas teistsugune kas kultuuriliselt tekitab meis tihti õuduste rida, siis mõtleme, et vaatame seda neandertallaste poldreid kaelakee. Et, et küll on ikka, et ilmselt ilmselt vist vägistas ära selle ikkagi meie nagu, nagu siis pidin või vastupidi, vat ei teagi, eks ole, et ma lihtsalt mõtlen selle põhjal, et kuivõrd palju sallimatust ikkagi puhtkultuuriliselt, noh, meil on, ma räägin ainult eestlastest, vaid üldse ikkagi maailmas on, et et selles situatsioonis jah, ikka mõtled, et oioi, et kuidas sellega on võimalik, olid, järsku oli nagu öeldakse, vägistamine. Vaata, ega ma seda ei tea. Jah, aga samas räägitakse ju palju, et kui on siin leitud neandertallased luud ja sealt mingit näiteks DNAd, siis eraldatud või on seda tehtud, et hiljuti just lugesime Tõnu, kata mammuteid kloonitakse, et kas siis seda ma ei tea. Kas siis näiteks neandertallasi ei ole juba katsetatud kloonida. Seda, ma ei usu, kuigi noh, tegelikult ütleme, tehniliselt ei pruugiks olla nagu üleliia keeruline, et noh, et kui, kui meil on olemas, et DNA järjestus, siis on võimalik nagu sünteetiliselt seesama uuesti laboris kokku panna ja siis siirdada mis inimese ütleme, munarakku ja siis nagu kasvama panna. Ühesõnaga tehniliselt see ei ole nii isegi niivõrd keeruline, ilmselt mammuti puhul ka mitte. Aga, aga noh, tegelikult küsimus, mille paljud teadlased ikka istun seda, aga mida see meile annab, mida see, mida me sellest uut teada saama, et kas see ütleb meile midagi selle kohta, et kuidas, kuidas neandertallased nagu toogo toona oskasid või tegid, või kuidas nad mõtlesid või kuidas, kuidas nagu mammutid looduses käitusid, et tegelikult me ei saa seda teada. Ja kui me isegi kloonime, siis noh, see ei anna meile mitte midagi muud peale selle, et me saame teha ühe ilusa Loomapark, me toome nad teise keskkonda, nii nagu meil esimeses tunnis rääkisime tõesti noh, mõnevõrra teisel teemal, see oli must noh, igasuguste kultuuriväärtuste teisaldamiseks, mis tuleb siis selle uue muinsuskaitseseadusega, et ta läheb kontekstist ära, et kui me viime ta kuhugi mujale, siis on teises kontekstis näiteks see uus mammut, mis nüüd tuleks, on on on, on mõnevõrra võib-olla teises kontekstis Aga kas see ei tule mängu, teadlaste, selline uudishimu ja teadmisjanu ja kirge ikkagi katsetada, proovida, et juba see, et kas ma suudan siis sellest Teeennaasta geenist või mis iganes jubinate luua uuesti sellesama iidse inimese, noh, kas ei ole iga teadlase sihukene põletav kirgmi teadlane on ikkagi isikulise stereotüübi järgi inimene, kellel silmad põlevad teha, seda tahab teha, proovida uurida, et see ju viibki teadust edasi. Ja väga palju on tehtud asju lihtsalt sellepärast, et inimesed suudavad seda teha. No ma arvan, et noh, seal või nagu plaan tekib, siis hakkavad hakkavad jälle suured vaidlused, et tal nagu mõlemad, kes tõesti ütlevad, me peaksime seda tegema, teised ütlevad ei ole mõtet. Et noh, see eks ole näha, kui see asi nagu lõpuks selleni jõuab, aga praegu vist ei lähe sinna suhtelises mõttes mammuti kloonimise kohta. Ma kunagi rääkisin ühe teadlasega, kes nagu ütles, et noh natuke keeruline on tegelikult see mammut ja elevant on nagu piisavalt erinevad, et me ei saa nagu üldse garanteerida, et kui me võtame selle mammuti DNA ja siis nagu üritame elemendist teha nagu surrogaatema seltsi nagu toimima hakkab, et noh, seal on Canit väikeseid tehnilisi takistusi nagu küll ja küll veel ära lahendada. Muidugi on hästi palju, noh, tuleb arvestada, ütleme ikkagi nende moraali õigusnormidega, mis, mis tegelikult tänapäevasel teadlase on, et omal ajal näiteks, kui eks ole noh, avastati Ameerika ja aastateni nii-öelda indiaanlased, siis paavst otsustas, et jah, et indiaanlased on inimesed, neil tuleb ristida, nad ei ole loomad, et seal nagu ütleme see küsimus, et võib-olla ajalugu oleks teistmoodi läinud, kui need oleks hakatud küttima kui loomi. Aga tänasel päeval on omad uued, eks ole, moraali ja õigusnormid, mis tegelikult väga palju paneb paika Ja eetika on väga-väga terav teema ja näiteks see on ka põhjus, miks ütleme, inimese kloonimise, kõik eksperimendid on nagu täiesti ära külmutatud kõikjal maailmas ning sellega nagu üldse ei tegeleta, kuna nagu otsustatud, et see ei ole eetiline ja nüüd ongi. Küsimused, kes nii-öelda tal oli inimene või loom, ütleme, et samasugune paavsti küsimus, eks ole, jätame sellised. Hüpotaaess minevikku, inimese juures, tulevikuinimese juurde, siis mis sa arvad, milline see tulevikuinimene on, et kui me räägime siin mingitest bioonilistest jäsemetega organitest nanopottidest ehk nanorobotitest, mis siis võivad mingi hetk inimese sisse minna ja seal kõik korda teha, mulle meeldis üks teadlane, kes rääkis ka jälle põlevate silmadega, et nanopott läheb meie ajju ja teeb seal kõik ümber, ta teeb meie DNA ümber. Ühesõnaga, kui inimene hakkab tehnoloogiaga nii palju ristuma, eks, et te juba praegu räägitakse, et eluiga võib tohutul pikeneda ja isegi noh, võime lõpuks jõuda nii-öelda peaaegu surematu seni välja, et mis sina arvad, kuidas inimese tulevikuinimene siis olema hakkab? See on nagu huvitav küsimused, on ka tõesti neid pud turisti, kes ennustavad juba paarikümne aasta pärast saabub singulaarsuse moment, kus nagu inimene masinaga sulanduvadki ühte nooti noh, meil on nagu arvutil on, ütleme, väline kõvaketas, siis torkame ka endale kõrva taha näiteks mingi välise kõvaketta või, või mingi protsessori, mis nagu kiirendab meedia või teiste, saame oma käed ja silmad ja kõik, mis iganes välja vahetada. Et see tõesti praegu kõlab ulmena, aga noh, tasapisi ta nagu läheneb ja mulle tundub, et kui aeglane Teie hoopis, siis ei ole enam meie jaoks probleemiks või, või see ei ole asi, mille üle pea pikalt pead murraksime, et täpselt samamoodi nagu kõik need nutitelefonid on tulnud meie ellu niimoodi vaikselt ja märkamatult ja muutunud selle lahutamatuks osaks. Ma arvan, et täpselt niisamuti jõuabki nagu tuleviku inimese, kõik need tehnoloogilised lisandid niimoodi vaikselt-vaikselt meie külge ja, ja see tundub kõik kuidagi väga loomulik. See huvitav jah, inimesi koha pealt, kui võtta vahel, nagu öeldakse Need inimesed, kes ütlevad, et kuulge, stopp, et kuhu me liigume, tehnika areneb, et tema oleks pidanud inimesel loomulikke võimeid hoopis arendama, et meil on igasugused, eks ole, mobiiltelefonid siis on, eks ole, internetiühendus, et inimene oleks pidanud võib-olla nii-öelda neid mingisuguseid loomulikke võimeid arendama ja oleks telepaatilisi seal nagu öeldakse, suhtlemisel hoopis kaugemale jõudnud, et mida, mida sa sellistest asjadest nagu siis arvad, kes, kes nagu mõneti nagu astuvad siis nagu sellele progressile. Vähemalt tehnilises mõttes vastu. No aga samas saame ju väita, et tänu internetile, nende moodsate kommunikatsioonivahendite saavad inimesed märksa tõhusamalt ja tihedamalt teineteisega suhelda, millest tekib selline uus sünergia ja uus teadmine, et vaata, kuidas vanasti seal pidid kaks, kaks teadlaste teineteisele saatma kirju saatma mitme maa ja mere taha, kus ta liigub kaks nädalat ja siis praegu nad istuvad natukene koos Skype'is ja kirjutavad oma artikli koos valmis ja jälle uus teadmine, sündinud. Jah, mina näengi, et siin võiks kuidagi idealistid tekkida, selline nagu sünergia selle siis naturaalsus ja loodusläheduse, mis on praegu ka väga tugevalt tärkav liin, Ta ikkagi tagasi nagu juurte ja puhtuse ja looduse, mille kõige juurde ja siis tehnoloogia vahel, et üks nagu ei välistaks teist tihtipeale see kuidagi nagu tekib selline vastasseis, ehkki peaks olema just selline ühine tasakaal, aga noh, see on jälle selline idealistlik unistus. Kuule, aga ütle, et ütleme siis kogu noh, ütleme võtame siis kokku selle parateaduse poole pealt, et ta ju tegelikult ongi ju normaalne mõelda, et las kõigil olla nii-öelda vaba tee, las Neuga öeldakse, voolab, hoogab nagu teadmist, nii siit kui sealtpoolt, et võib-olla teiste, millalgi nad saavad nad kokku, erinevad veed. Võib-olla tõesti, aga noh, siin noh, tuleb lihtsalt nagu eristada selles suhtes, et teadus kui selline on ikkagi meetodi, teadmise saamise viisi, noh, tähendab, see nägu eristab seda, et nagu olemuslikult see ei välista ju mitte midagi, lihtsalt küsimus on selles, et mil moel me need teadmised saame? Mainisite veed, siis mul kohe torkas pähe küsimused tulema, noh, räägitakse palju, et vesi, puhas, vesi, puhas, magevesi saab olema ilmselt suur probleem, et kas sa tead, kaugele on selline merevee mageveeks muundamise tehnoloogia, mis siis oleks nagu ka jõukohane kasutada, mitte, et on mingi tohutult kallis ja seda ei saa mitte keegi lubada. Praegu on jah tohutult kallis, et ma usun, et sellega on nii nagu paljude asjadega, kui nõudlus on olemas, siis selle kallal tehakse tööd ja pidevalt otsitakse uusi lahendusi, et no ma ei, ma ei julge lubada, et, et selles laboris sellel aastal tuleb midagi revolutsioonilist, aga, aga mul on nagu see usk olemas, et kuna see asi on probleem, siis järelikult selle kallal tehakse. Nii minu kui suure Future futuroloogia fänni, kes lõpuküsimused, et ma vaatan, aeg siin hakkab otsa saama, tiksub kiirelt, on see, et kaugele on siis teleportatsiooni arendamine. Aatomite tasandil aatomite aatomites, tähendab jah, mingeid väikseid osakesi, footonid joone on juba õigemini vabandasid, mitte neid ei ole deporteeritud Biden informatsiooni deporteeritud. Niimoodi kohast teise, et see on täitsa olemas, täitsa eksisteerib. Aga noh, selleni, et nüüd mina saaksin ennast siit vajutada nupule ja saate New Yorki järgmise hetk kätte. Seda kardetavasti ei ole võimalik, sellepärast et et see meie maailmas Rex kvantmaailma jaoks natukene liiga suur, et see asi toimib praegu ainult seal. Kvantmaailma võlu. Ilmast, kas sama seis on siis ka näiteks mingisuguste selliste aegruumis liikumist võimaldavate tehnoloogiatega? Praegu küll, et mina naudin ka väganid ulme, ulmesarju ja filme, eriti kui nad on nagu hästi tehtedena isegi teaduslikult usutavalt. Et neid on mõnus vaadata. Nad räägivad häid lugusid ja, ja tänapäeva teadus räägib kah, häid lugusid on hakanud teistsuguseks. Mulle meeldib, et just ulme puhul on see, et ta nagu inspireerib, et tegelikult kui sa vaatad täpselt, mis ma ka enne ütlesin, et selline vanakooli ulme, eks on ju paljuski tänasel tänasel päeval kas siis teostunud, mitte võib-olla samas vormis, aga mingid mõtted, ideed, eks, et et see on, see on põnev. Näiteks nähtamatus on täpselt selline asi, mis tegelikult on viimase kümne-viieteist aastaga täiesti nullist, ei jõudnud juba peaaegu käega katsetavale tasandile, et kus me suudame juba mingisuguseid objekte muuta inimsilmale nähtamatuks ja sellega, et me paneme neile mingisuguse spetsiaalse katte ümber. Aga rääkige paari sõnaga, kuidas see nähtamatuse keep siis toimib. Et sa vana küüntest kübar, eks ole, põhimõtteliselt nüüd on vaja lihtsalt selle asemel mingi keep. Et jah, selleks on vaja nii need niinimetatud metamaterjale, mis tänapäeva küünett. Ühesõnaga nad lihtsalt vaata, kui te kujutate, nagu voolavad ojad, mille keskel on üks kivi, kus te näete, et see nagu see vesi voolab ümber kivi pöörab korraks kõrvale ja siis kivi tagasi peale kokku. Ja tegelikult eesmärk nagu valguses ka teha täpselt samamoodi, et lihtsalt vaata, miks me näeme, asju on sellepärast, et valgus peegeldub neilt tagasi. Ja kui valgus neilt tagasi ei peegeldu, kui ta lihtsalt nagu neelduks, siis me näeksime, et seal on mingi mustkoht. Aga kui ta läheb nagu seal ilusti ümbert, saab sealt laga jälle samamoodi kokku liigub edasi, nagu mitte midagi ei oleks juhtunud. Vaata siis ongi nähtavam. Väga põnev, kahjuks Arko, meie aeg sinuga on saamas otsa, kõikidel nendel põnevatel teemadel saab siis ennast kurssi viia, lugedes ajakirja Tarkade Klubi, minnes näiteks järgmisel teisipäeval kell kuus Tallinnasse galerii kohvikusse teaduskohviku loengule 21. sajandi avastus, et kus siis Arko Olesk teadusajakirjanik, Tiit Kändler, füüsik Jaak Kikas räägivad, mis on need kõige suuremad ja olulisemad ja põnevamad asjad, mis siin teadusmaailmas viimastel aastatel on välja koorunud ja leiutatud, aitäh sulle, Arko ja head reisi siis ma tean, et sa lähed vist Kölni ja Düsseldorfi Kellijad reisi sulle ja aitäh tulemast. Raadio kaks.