Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 26.-st veebruarist. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Torino tali olümpiamängudel kolm kuldmedalit võitnud Eesti tuli riikide arvestuses Harri tabelis 12.-le kohale. Viimasena Eesti sportlastest võistlustel osalenud suusataja Aivar Rehemaa lõpetas meeste 50 kilomeetrise vabatehnikadistantsi 35.-na. Šveits kinnitas esimest linnugripijuhtumeid riigis, kas tegu on ka inimesele ohtliku viirustüvega, selgub edasistest uuringutest. Venemaa parlamendi alamkoda võttis vastu terrorismivastase seaduse, mis lubab alla tulistada kaaperdatud lennuki ja piirata kodanikuõiguseid. Tartu Ülikoolis algas esinduslik teadvus, seminare, mis pühendatud akadeemik Juri Lotmani sünniaastapäevale. Tallinnas esietendas moderntantsulavastus, naine ja hunt Eesti ja Suurbritannia koreograafia ideedega kobarlavale suga ühendatud tantsijad. Ilm on pilves selgimistega, kohati sajab lund, külma võib öösel tulla kuni 20 kraadi. Homme päeval jäävad külmakraadid 40 piiresse. Ja esmalt telefoniühendus torinaga, kus täna lõpevad 20. taliolümpiamängud. Eesti tuli niisiis medaliarvestuses 12.-le kohale. Tiit Karuks, kas võib öelda, et meie väike Eesti tegi taas ajalugu? Ma arvan küll, et seda me võime öelda, et väike Eesti on teinud ajalugu, sest 12. kohta medaliriikide arvestuses ja see, et me näiteks kuldmedaliriikidest edestasime selliseid suuri talispordimaid nagu Norra ja Soome oluliste spordiriikidest olime kuldmedalite arvestuses kindlasti edukamad ka näiteks Hiinast, Austraaliast, Jaapanist ja Poolast. Ja see on asi, mida Eesti inimesed peaksid oskama hinnata. Kui. Kui võrrelda suveolümpiamängudega, kas siis need taliolümpiamängud oma kolme kullaga löövad ka senised meie enda nii-öelda sise? Rekordid seda kindlasti, sest me ei ole ühelgi olümpial, olgu tegevus siis suve- või taliolümpia ka võitnud. Kolme kuldmedalit on küll olnud selliseid olümpiaid, kus on võidetud kaks kuldmedalit aga kolme kuldkalamedaliga olümpiaid, see on esimene. Ja loomulikult pälvis Eesti nende kullavõitudega ka väga suurt rahvusvahelist tähelepanu ja me võime isegi tõdeda, et kaks sportlast, Kristiina Šmigun, Andrus Veerpalu kogusid 16 olümpiapäeva jooksul Eesti jaoks enam poliitilist kapitali, kui poliitikud on suutnud seda aastatega. Ja mina peaksin märgiliseks sedagi, et näiteks Eesti raadio esindaja kutsuti Venemaa suure ja popule telekompanii NTV otsesaatesse, mida jälgisid miljonid vaatajad ja usutleti, et kuidas ikkagi eesti suusatajad sellise väikese riigi sportlased on suutnud saavutada sellist rahvusvahelist edu. Nii et on ka Vene sportlastel, keda me tunneme ka väga tugevate talisportlastena meilt paljugi õppida. Seda kindlasti eriti murdmaasuusatamises nimelt Kristiina Šmigun oli koos Björn lindiga ju murdmaa suusatamisvõistluste kõige edukam sportlane, aga Eesti võib ennast pidada praegu murdmaasuusatamises, kui me arvestame taas kuldmedaleid maailma esikolmikusse kuuluvaks ja see on sellise riigi kohta, kus on ainult poolteist miljonit elanikku, kindlasti ääretult ääretult suur asi. Samas Peame neid võidetud kuldmedaleid väga vääriliselt hindama, sest Torino edu korrata on tulevikus väga raske. Ja kui me tahame, et me oleksime medalivõimelised ka tulevastel olümpiamängudel siis peaks meie, parlament, valitsus ja spordijuhid juba ja hakkama mõtlema lähitulevikule ja sellele, et meie spordisüsteem suudaks vaikus tekitada medalivõimelisi sportlasi. Sest kui me jääme hetkekski loorberitele puhkama, see tähendab seda, et peame ära selle homse võidupeo Vabaduse väljakul ja siis hakkame mõtlema juba sellele, mis saab tulevikus, sest tuletab meelde, et kahe ja poole pärast on järgmised olümpiamängud ja see suveolümpia toimub teatavasti Hiinas, Pekingis. Ja ma arvan ka seda, et Eesti sport võiks olla eeskujuks teistele eluvaldkondadele, sest Eesti sportlased on tõestanud, et ühe pisiriigi esindaja saartel on ka suurele maailmale midagi öelda ja suure maailmaprotsesse mõjutada. Ja hetkel on muidugi meie püha kohus tunda rõõmu sellest mida me oleme saavutanud, valmistuda homseks võidupeoks Vabaduse väljakul ja austagem siis täiega. Kristiina Šmigun, Andrus Veerpalu ja ma tahaksin ühe tsitaadi Kristiina šmiguni ühest intervjuust pärast 30 kilomeetri tantsi tuua ka vikerraadiokuulajani. See, see on ilus mõttekäik. Ma olen meeletult-meeletult õnnelik, meeletult õnnelik ja kujutage ise ette, kui ta tuleb olümpiamängudele, kus te sooviksite. Su suureks unistuseks on saada üks kuldmedali, strateerib kaks. Ja olgem meiegi siis meeletult õnnelikud koos Kristiina Andrusega. Niisiis, meie olümpiavõitjaid Kristiina Šmigun, Andrus veerpalu on kõigil võimalus tervitada homme nii Tallinnas, Tartus kui ka Otepääl kella kuuest Tallinnas Raekoja platsil algavast tervitustseremooniast teeb ülekande ka Eesti Raadio. Ja nüüd välissõnumite juurde. Šveits kinnitas täna ametlikult esimest linnugripijuhtumit riigis. Seda, kas tegu on inimesele ohtlikuks H5N1 viirustüvega, peab selgitama edasine uurimine. Linnugripist on teatanud Šveitsi naaberriigid Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Itaalia. Šveitsi võimud manitses linnupidajaid hoidma linnud siseruumides, et vältida nendega kokkupuutumist nakatunud metslindudega. Rumeenias kahtlustatakse tavalise linnugrippi kodulindudel. Põllumajandusministeeriumi teatel on uute võimalike viiruse juhtumitena analüüsimisel kinniselt hoitud linnud külas mis asub Rumeenia kaguosas. Seni pole veel teada, kas tegemist on H5N1 viirustüvega. Venemaal on linnugrippi registreeritud kuues riigi lõunaosas asuvas piirkonnas. Neljas neist on nakatunud ka kodulinnud. Venemaa parlamendi alamkoda võttis vastu uue terrorismivastase seaduse, mis lubab muuseas alla tulistada kaaperdatud lennuki rünnata terroristide tugipunkte ja kahandada kodanikuõigusi, kui olukord seda nõuab. Kõigi terrorismivastaste operatsioonide läbiviijaks määrab seadus Venemaa julgeolekuteenistuse FSB. Seadust hakati koostama kaks aastat tagasi pärast mani pantvangidraamat. Seadus võeti vastu pea ühe häälselt, selle poolt hääletas 423 rahvaesindajat, vastu oli vaid üks. Seadus peab saama veel parlamendi ülemkoja presidendi heakskiidu. Venemaa kavatseb siduda ühise uraani rikastamise Iraaniga kogu tuumaküsimuse täieliku lahendamisega. See tähendab ka Iraani tuumaprogrammi peatamist, teatas Venemaa esindaja Iraaniga peetud läbirääkimistel. Iraani aatomienergia agentuuri juht kinnitas, et läbirääkimiste käigus jõuti esialgsele baas kokkuleppele. Täpsustavad läbirääkimised jätkuvad lähipäevil Venemaal. Lähemalt saavutate kohta osapooled kommentaari siiski. No Venemaa esialgse ettepaneku kohaselt viidaks niisiis uraani rikastamine Iraani tuumajõujaamade tarbeks Venemaale. See võimaldaks saada Iraanil elektri tootmiseks vajaliku tuumaenergiat. Ei oleks vastuvõetav ka lääneriikidele, kuna hoiaks kontrolli all Iraani tuumaprogrammi. Palestiinlaste äärmusrühmituse Hamas liider Ismail Hania lükkab tagasi teated. Kavatseks sammas kunagi Iisraeli riiki tunnustada. Palestiina omavalitsuse uut valitsust moodustav hani ja selgitas, et näeb vaid võimalust pikaajaliseks vaherahuks Iisraeliga. Jaanuarikuised parlamendivalimised võitnud Hamas peaks uue valitsuse moodustama kahe nädala sees. Usutluses Washington Postile seadis Anija Iisraeli tunnustamise sõltuvusse juudiriigist, öeldes, et kui Iisrael lubab palestiinlastel luua oma riigi ja annab neile tagasi kõik õigused, siis ka omas Iisraeli, tunnustab taastane Dictus. 16. mõistis hukka vägivaldsed avaldused Iraagis ja Nigeerias öeldes, et jumal karistab neid, kes tapavad looja nimel Iraagis šiiitide ja sunniitide vastastikused kättemaksja rünnakut nõudnud nelja päeva sees 200 inimelu. Kirjas on moslemite ja kristlaste kokkupõrgetes nädala jooksul hukkunud vähemalt 150 inimest. Rüüstatud pühakodasid. Kiriku pea rõhutas oma jutluses vajadust kanda oma usus vendluse ja koostööpõhimõtet, mitte aga lähtuda laastavast vastandamisest. Ja veel Eestist Tartus algas esinduslik teadusseminare, mis pühendatud akadeemik Juri Lotmani sünniaastapäevale. Lauri Varik viib jutu edasi. Kuigi Juri Lotmani surmast on möödas üle 12 aasta, kinnitas täna alanud seminari korraldaja, Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppetooli juhataja professor Ljubov Kisel, Iowa, et maailmakuulsa semiootika pärand on siiani aktuaalne ja tema teosed jätkuvalt uurimist väärt. Nemad on üleskutseks meile, kuidas tule puurida, et tuleb olla väga avatud ja dünaamiline ja isegi need teemad, mida tema ise oli kunagi varem läbi uurinud isegi nemad tema vaimus nõuavad lihtsalt jätkamist, nii et selles mõttes ma ütlen, et ma ei saa nimetada ühtegi tema tööd, mis ei oleks aktuaalsed. Mihhail Lotman, Juri Lotmani poeg ja hetkel Eestis üks tuntumaid semiootikuid kinnitas, et semiootika on praegu kogu maailmas laienemise faasis ja tema osatähtsus kasvab pidevalt. Vanad ideed on suurel määral varal ras ammendunud või võtavad uue kuju. No ennekõike on oluline semiootilise uurimispõllu laiendamine. Kui alguses oli põhimõtteliselt keeleuuringud, siis Tartu koolkond laiendas neid uuringuid kultuuri valdkonda siis praegu on ka majandussemiootika meditsiinilist semiootika jälle avastatud siis biosemiootika ja nii edasi. Sellel taustal tekib uus vajadus üldisele semiootiliselt teooriale, sest vana enam ei saa meid rahuldada. Miks see nii on, praegu, kui me vaatame üldiselt teadusmaastik, kus siis me näeme, et need vanad ranged piirid erinevate valdkondade vahel hakkavad hajuma? Elu on märgiline protsess. Täna alanud seminarile räägite siiski vaid semiootika, vaid sellel on laiem ampluaa, räägitakse ka kirjandusest, filoloogiat ning ajaloost, sest ka professor Juri Lotman ei olnud vaid semiootik, ütles professor Ljubov Kisel. Joova. Me tahaksime, et iga uurija, olgu ta magistrant, doktorant või emeriitprofessor või või õppeTULI liikmed või külalised, näitaksid, millega nad praegu tegelevad. Ja sellepärast ongi väga huvitav, kuidas seminarid temaatika näitab. Tänavu filoloogia võis semiootika aktuaalseid teemasid ja probleeme. Teadusseminar kestab teisipäevani, siis Juri Lotmani sünnipäevale, külastatakse ka tema hauda Raadi kalmistul. Nii antakse kätte ka Lotmani nimeline stipendium. Tallinnas Kanuti Gildi saalis esietendub moderntantsulavastus naine ja hunt. Meelis Kompus uuris, millega tegemist. Etenduse idee üks generaatoreid Kaja Kann selgitas, et lavastus sündis nii loomulikul teel, kui ühine looming üldse sündida saab kahe inimese vahelisest sõprusest. Need inimesed olid Kaja Kann ise ning Inglismaalt pärit teatrimees. Push haar tsoon. Bushardsam on väga hundi nägu. Kogu lihtne lugu ja mina olen naine. Põhimõtteliselt hakkasime rääkima iseendast ja et miks talle ei meeldi koos kõigi inimestega midagi teha ja ja siis oli nagu üksik hunt. Tan looduses, ta püüab kala kuus tundi järjest on hästi külm, mina olen toas, mul on hästi soe. Kas see on ainult sõprus, mis teid seob siis või on see midagi muud veel? See peab jääma nagu vaataja otsustada, et minule tundub, et see ei ole sõprus sõpradega käiaksegi koos kambas, aga seal on põhimiski. Tiina Mölder on kogu aeg öelnud, et pausid on head. Tühi lava on hea, et kõik on nagu hästi vaikne ja rahulik ja koosolemine. Sa ei taha, et need kaks inimest hakkaks 11 hirmsasti armastama või läheks füüsiliseks kontaktiks või millegiks, et sa tahad, et nad oleks kõrvuti, et nad oleks seal olemas, vaatad aknast välja. A ta on seal väga hea ja see ongi hea. Eesti rahvamuusikat on kasutatud ka selles lavastuses ning Targa rehealuse motiive mõjus kaja kanni sõnul inglise härrasmehele väga inspireerivat. Sa saad asju teha ilma järgi, see oli nagu üks asi, mis ta ütles, et sa ei vaata mitte hommikul kalendrit, vaid sa vaatad õue ja täna ma ei lähe õue. Ma teen toas midagi. Naine ja hunt on laval vaid kolm korda, täna, homme ja ülehomme. Seltskond on rahvusvaheline ja ajalist kokkupuutepunkti leida keeruline. Seoses tänase esiettekandega on paslik pärida ka seda, kuidas eesti moderntantsul tervikuna läheb. Kaja Kann kinnitas, et hästi läheb kuid uusi ja tõeliselt loovaid persoone võiks palju rohkem peale tulla. Võib-olla nüüd hakatakse jääma kinni sellesse, et läheb jube hästi ja sa ei julge teha või sa püüad nende moodi teha, kes teevad hästi mingid standardid. Ja, ja siis lähebki nagu probleemiks. Aga äkki on ka proosalisemad need põhjused, et need inimesed, kes võiksid tegeleda kaasaegse tantsukooli moderntantsuga, neil on lihtsam osaleda mõnes muusikalis, taas minna suurtele konkurssidele? Jakob, võib-olla vähem sellist mõttetööd. Põhjendaks seda kohe selle sama asjaga, et kui sa oledki noor tantsija, siis sa haarad kõigist pakkumistest, mis seal on ninal, siin tehakse nagu valikuid sinu eest ja siis sa lähed selle ringiga kaasa ja see ongi kuur. Ja ongi läinud rääkida veel ilmast. Öösel on Lääne-Eestis ilm pilves selgimistega, Ida-Eestis aga vahelduva pilvisusega. Kohati sajab lund, puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on kaheksa kuni 16 kraadi, kohati võib õhutemperatuur langeda isegi 20 kraadi piiresse. Homne ilm on pilves selgimistega, Kant sajab samuti lund. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on neli kuni 10 ja kohati 12 kraadi. See oli Päevakaja järjekorranumbriga 16373. Head õhtu jätku ja jälle kuulmiseni.