See on raadio kaks internetis ergaks punkt. Tere, head kodanikud, ülekuulamine alustab. Tänane ülekuulamine on soolalumekruusa ja asfaldisegune. Räägime maanteede ja tänavate olukorrast. Kuulamise toimik number 160. Maanteede hooldamine, ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks, Tõnts Stein, Andri amet maanteeameti peadirektori asetäitja. Kui te nüüd päris ausalt mõtlete vaadata tagasi käimasolevale talvele, mis praegu on, ja võib-olla ka eelmisele, siis mitu korda te saate öelda, et reaalselt maanteeamet on pidanud teedel alla vanduma loodusele? Torm Monika oli kindlasti nagu siin vanemad kolleegid on meenutanud üle 35 aasta üks niisugune tõsisaim tõsisaim lumesadu Eestis ja see sadanud lume hulk 24 tunni jooksul oli ka märkimisväärne, et, et see oli kindlasti meie jaoks nii-öelda raske, raske rasked olud olid sel ajal meie jaoks, et kui võrrelda nüüd eelmise talvega, siis eelmine talv, kus tegelikult ju absoluutselt oli sama palju lund lõpuks siis siis ta 100. niivõrd tasahilju, et sellega nagu tegelemine ei käinud üle jõu, ilmselgelt. Monikastel räägime, eks ju siis palju kõneainet pakkunud padaoru juhtum oli, ilmselgelt ikkagi oli, see häda on selles, et see, see, see liiklustõkestus seal ja selle tavahooldetehnikaga ei olnud võimalik enam lund lükata, et kui tavaline sahk sõidab seal 50 kilomeetrit tunnis, ütleme keskmiselt, siis siis on ohtlik lükata sellise kiirusega teeserva, kui autod seal seisavad, inimesed kõnnivad seal hangede, see nähtavus on üks kuni viis meetrit seal, eks ole. Et sellist, sellist riski ei julge keegi endale võtta sellistes oludes, et seal seismajäämine oli meie jaoks nagu ütleme nii, et äärmiselt halb. Sellest pada arvestame, kahtlemata jõuame veel rääkida, aga, aga enne veel ma tahaks nii-öelda üldisemat pilti kokku panna. On veel olnud juhtumeid, kus te olete selgelt öelnud, et me ei osanud ette näha või planeerida või ei saanudki ette planeerida seda, et loodus oli teist suurem. Ma ei ütleks, et et see nagu planeerimise küsimus nüüd hetkel oli, et lund 100., meie teedevõrk on jäänud samaks, eks ju, et seal on küsimus, on nüüd selles nii-öelda tootlikkuses ja, ja saju hulgas, et kui ikkagi lund sajab üle teatud kriitilise piiri siis on ilmselge, et meil on kohustus seaduse järgi hoida lahti tugi- ja põhimaanteed, et siis me mingi hetk peame keskenduma ainult nendele teedele sesse sahk sõidab, nagu ma ennem ütlesin 50 kilomeetrise tunnikiirusega, näiteks siis, kui lund sajab juurde tunnis ütleme, 10 senti siis ta jääbki ühele teele nii-öelda ringlema, et hoida seda siis vastavalt seisu korraseks. Kas neid hankeid tehes ja, ja ma ei mõtle siin konkreetselt ühe firmaga nii-öelda lepingut hetkel sõlmides, aga konkreetselt kui teil öelda vaatate oma teedevõrku, vaatate nendele lepingutele soovidele otsa, mida te tahate sõlmida, et need teed oleks hooldatud, kas ta arvestada sisse ka mingi nii-öelda riskivaru just sedasama nii-öelda sarnase padaoru tekkimise ohu mõttes? Hankel on seatud kõigepealt miinimumnõuded tehnika osas, et pakkuja üldse kvalifitseeruks peab tal olema näiteks noh, ütleme seal viis suurt lumetõrjemasinat varustatud siis soolapuiste panustaja sahkada ja asjadega seal nagu miinimumtase, mida me nõuame. Teine pool on see, et on olemas seisunditasemed, mis on selle lepingu ja hankelisa, mida see pakkuja peab ka teadma, et ta peab neid nõudeid täitma, et see, mis meie nõuame nagu miinimumi, ta peab ise nüüd vaatama, et kas ta suudab selle miinimumi ära teha selle mahu või mitte. Lisaks me nõuame nende käest ka selliste nii-öelda alltöökokkulepete sõlmimist piirkondades, et kaasata kohalikke seal noh, traktorist või, või põllumajandusettevõtteid või kaevetöid tegevaid virmasi. Et see piirkonna lisaressurss oleks neil ka nagu nii-öelda kaardistatud, et siis kui on näha, et sellest nende enda tehnikast enam ei piisa, siis nad saavad kaasata neid külamehi lisatasu eest, siis ennast abistama. Aga ma saan aru, et selles samases kookeerlemisele padaoru ümber, aga ilmselt sellest me mööda ju ei saa, tegelikult sellisel puhul ei oleks olnud abi nendest küla traktorimeestest või, või põllumajandusettevõtete silo traktoritest. No padaoru juures tol hetkel Lääne-Virumaal töötas kogu selle aas Virumaa teede tehnika, mis oli 21 ühikut, kui ma nüüd peast ei mäleta lisaks veel 11 ühikut, siis juba neid alltöövõtja masinaid, aga kuna seda lund ikkagi tuli nii palju ja lisaks tugev tuul veel seal 25 meetrit sekundis puhanguti, siis siis paratamatult halvas kogu nende nende nii-öelda ressursi ja, ja nad ei olnud suutelised enam kõrvalteid selle raames nagu lahti hoidma. Ja kui see Padar nagu kinni läks, siis seal tekkisid teised probleemid, mida ma juba varem mainisin. Aga kas sellesse nii-öelda alltöövõtjate sektsiooni, kas sinna peab ettevõte, kes teiega läbirääkimisi peab kaasama ka reaalselt ekstreemressurssi? Vaadates neid viimaseid ütleme kahtekümmet talve, siis kus ei ole ju tegelikult selliseid olulisi väga olnud, et me niisugust nagu väga eritehnikat ei ole lume puhureid ja, ja sellist sellist nagu tehnikat ei ole nõudnud nendelt selle olemasolu No ilm on heitlik, see on selge, aga, aga siin tulebki mõelda niipidi, et kui, kui ta ükskord on meie vastu väga leebe, siis suure tõenäosusega õige pea ta pöörab meie vastu. Kas nüüd sellest talvest on, on selles mõttes nagu õpitud, et hakata näiteks nõudma uusi hankeid, korraldades juba ka nii-öelda ekstreemressursi või selliste masinate kasutamist, mis noh, nii-öelda võimaldaks Padaorus laadse olukorra ära hoida. Noh, pigem on siin täna see, et me vaatame täna riigis tervikuna, Rein, siin on päästeameti ja politseiametiga, kaitseväega kaitseliiduga on koostöös olnud sellised info nõupidamisi ja me näeme, et kaitseväel on sellist nagu eritehnikat, mida saab ametiabi korras kasutada. Et noh, nagu viimane kord, kui me nägime, et see oli nagu niisugune lokaalne kahes maakonnas või kolmes maakonnas Põhja-Eestist rohkem toimunud sündmus siis seal nende abi kasutati, oleks võinud tegelikult veel rohkem kasutada üle Eesti, et järgmised need hanked tulevad alles aastate pärast ja see nii-öelda jooksu pealt lepingu muutmine ei ole ei ole just nagu kõige parem meetod nii-öelda kuluefektiivsus mõttes. Mida veel selle padaorgu seoses te olete konkreetselt õppinud, mis osas te võite praegu juba ette ära öelda, et mingid teatud ma ei tea, teavitusprotsessid, millega hakatakse muutma, läbi vaatama, kohendama. Jah, mainisite juba ära täpselt teavitusprotsess, oli üks nagu tõsine tõsine miinus, mis sel hetkel nagu välja toodi, et info ei liikunud vastavalt nii-öelda reeglistikule ja õigeaegselt ja ka hinnati võibolla Duke enda võimeid üle selle nii-öelda olukorra ulatuse hindamisel ja siis ka valjast abi nii-öelda palumisel, eks ole, et nagu me teame, seal päästeamet ju sekkus alles öös, et et oleks nagu tulnud nagu varem abi abi küsida nädalate vahel. Mis hakkab nüüd teisiti olema, on teil juba midagi kindlat selgelt öelda, et hakata näiteks infot jagama? Kuidagi teisiti tulevad ohtlikesse teadaolevates kohtadesse elektroonilised tablood, mis annavad teada, ärge sõitke edasi, on, on ummikteel, on, on takistada. Me oleme läbi viinud seks ametkondliku ametkondliku noh, võib-olla juurdluse siis või niimoodi, mille järeldus ettepanekutes, jah, me tegime rida mõtteid, eks, et tuleks esiteks muukeelset infot rohkem edastada juba ju piirilt sisse sõitvatele autodele. Lisaks on arutluse all olnud raskeveokite liikluse üldine piiramine. Selleks et täna hetkel meil ju tehniline valmidus tegelikult kahjuks puudub nii-öelda, et kõikidelt riiki saabuvatel teedelt saaks neid autosid kõrvale suunata, me oleme arutanud lumekettide teatud ilmastikuoludes kohustuslikuks kasutamiseks muutmist. Aga see kõik eeldab natuke sellist eeltööd ja ettevalmistust, et me ikkagi sellel talvel enam ei jõua selliseid selliseid asju ja noh, ei ole tehniliselt võimalik enam nagu rakendada. Üks on, mis on kindel, eks ju, et Emmy hoiatust tuleb juba eelnevalt tõsisemalt võtta, kui on juba nimega torm, on meil nii-öelda oma majas öeldud, eks ole, et siis on selge, et tuleb päev varem tuleb nii-öelda meeskonnal kokku tulla juba võtta side nii-öelda päästeametiga ja ja keskenduda nii-öelda sellele valmisolekule siis kui probleem tekib, on, kõik on nii-öelda teavad, mida nad teevad. Et see Monika võib-olla ka kuidas öelda, kui ei olnud ammu sellist asja juhtunud, oli nagu kergelt oli mehed nii-öelda pehmeks läinud. Tuleme tagasi natukene argisemad teeolude juurde, sest iga päev meil Monikad, Veronika ja kõik muud seesugused nimega tormid, Joey möll küll, aga üks probleem on, mis on tõsine, mida räägivad inimesed, kes päevast päeva peavad just väiksematel teedelt suurematele riigi teedele nii-öelda peale sõitma. Mure on selles, et ristmikes hanged on nii suured, et seda väljasõitu tuleb sisuliselt teha, nii et auto ninaots on juba juba tee peal ja inimesed küsivad, miks ometigi ei freesitud meil lumehanges, miks ei neid just neid ristmikke kohtasid peale sõita? Ei, ei tehta nii-öelda lahti, et oleks nähtavus olemas. Tegelikult tee seisundinõuete määruse järgi ei tohi olla ristmikel vallikõrgusele 70 sentimeetri. No me teame, et see on paberil kirjas, aga kuhugile sõidame natuke, me näeme, et siinsamas, kas või raadiomaja ümbruses, need ristmikud on kõrgemad. Just, aga siin me peame eristama seda, et Eestis on kolme sorti erinevaid nii-öelda teid, kelle omanduses nad on, eks on, riigimaanteed on siis kohaliku omavalitsuse omanduses olevad vaated ja lisaks on meil veel mingeid eradeideks mingi hulk, see on tee omaniku kohustus on seda järgida, et need nõuded oleks täidetud ja ilmselgelt tänase saju juures ja tänase suutlikkuse juures ei ole kõikides omavalitsustes nii-öelda võrdsel tasemel täidetud. Aga kes seda järelevalvet peab teostama, kes saaks olla see, kes kohustaks inimesi teeomanikke siis ristmikku? Puhtaid hoidma järelevalvet avalikult kasutatavate teede seisundinõuete üle teeme meie ja me oleme ka mõnele omavalitsusele teinud vastava nii-öelda märgukirja kuid noh, olgem ausad, ega ega see nii-öelda siis nii-öelda ettekirjutuse tegemine veel ei suurenda nende sellist nii-öelda võimekust seda olukorda likvideerida. Me saame ka teatud määral aru nendest, et see ongi raske talv ja on näha ikkagi, et kui kuskil jõudumööda seda tehakse, siis ikkagi probleemiga tegeletakse, et ei saa öelda nüüd, et nad täiesti hoolimatult sellesse suhtuks. Ma loodan siiralt, et nende vallikõrguste tõttu nüüd ristmikel nüüd keegi just hukkunud ei ole. Ja ikkagi kohalikud omavalitsused, noh üldjoontes ma ütleks, ei ole teravaid probleeme üle Eesti, et et küsimus on, et kas on mõtet nagu maksta sinna nüüd juurde, pigem võib-olla anda neile kohalikke omavalitsusi rohkem talvel raha, selleks, et nad oma kohustusi täita suudaks. Kui me juba tulime nii-öelda inimelude juurde, siis kas teie andmetel sel aastal on Eestis juhtunud seesuguseid liiklusõnnetusi, mis on lõppenud nii rängalt, et on inimelu endaga kaasa võtnud ja mis on just põhjustatud sellest, et on nii-öelda teehooldeviga, millega juht ei osanud arvestada või, või noh, ilmselgelt alati saab öelda, et juht on valinud nii-öelda vale sõidukiiruse, valed sõiduvõtted ei arvestanud teega aga siiski milles võib süüdlaseks pidada ka seda, et teehoole ei ole tehtud kõige hoolsamalt? See aasta on hukkunud juba kahjuks viis inimest. Kahjuks ei, ei julge küll öelda, kas on midagi teehooldega olnud seal seotud. Räägime veel uuest teemast, need on. Kui palju naastrehvid reaalselt tegelikult nii-öelda söövad meie maanteed ära ja te suvisel ajal kui on asfaltkatte parandamise hooaeg, peate kiruma, et on siis inimeslikkid vaja nendel suurtel riigi teedel, kus tegelikult on, on puhtaks aetud enamasti ja asfalt on seal kogu talve korralikult näha, ei oleks vaja justkui sõita naastrehvidega siiski sõidavad ja. Ja kulutavad teed? Jah, siin ma väljendan oma isiklikku arvamust, ma olen viis aastat sõitnud lamellrehvidega ja, ja ma olen sõitnud ka kõrvalmaanteedele selliste nii-öelda külavahe teedel, kus on ka kiilasjääd ja ja ütlen, et nagu ei ole probleeme olnud, et eks see, eks see sõltub ka võib-olla sõidukogemusest, mingil määral, aga ilmselgelt, kes Maal liiklevad ja tõesti nende peegelsiledaid jäätunud teid meil ju aeg-ajalt esineb. Need on iga kevade esinenud tegelikult ja iga sellise sulaga, et et seal maanteedel loomulikult naast peab paremini. Aga nii nagu te isegi ütlesite jah, et ta sööb ikkagi 100 kilomeetri peale kilose asfaldit välja niisuguse, eriti just siukse niiske ilmaga, nagu meil täna on, kus vesi on ka Pealt jahvatab nagu veski nii-öelda, et, et see meile jah, tähendab kiiremat kate kulumist ja seeläbi nagu tihedamat investeerimissinna, eks ju, et seda naguniimoodi numbriliselt nagu hinnata, et kui palju nüüd üks või teine valik tähendaks seda, et kui palju investeeringud teedesse tänu sellele nii-öelda väheneksid ja kui palju, palju sa jälle teistpidi nagu inimelusid nõuavad, seda ei ole kahjuks keegi võimeline nagu täpselt välja arvutama. Kas siin oleks mõttekas rakendada teatavat sellist regionaalsuse printsiip, et teatud piirkondades regioonides elavatel inimestel on õigus kasutada naastrehve, näiteks linnastunud inimestel Tallinnas suuremates asulates ei olekski vaja seda ja, ja tõesti, kui nüüd maainimene, kes muidu peab sõitma, siis klaassiledal külavahe teel tuleb suurde linna või kasutab suurt maanteed, siis siis okei, olgu pealegi, aga lihtsalt nii-öelda inimene, kes muidu lihtsalt talve tulekul, sest kõik panevad alla naastrehvid, paneb alla naastrehvid, aga samas on ainult asfaldi peal sõitja, siis tema kulutamine jääks ära. Noh, kuidas seda tehniliselt teha, eks ju, et rahvastikuregistri andmete põhjal, et et kuidas sa tuvastad seda, kus see inimene nagu tegelikult elab, eks seda sissekirjutuse teemat on ju aasitud küll, siin ju koolis käimise ja selliste tingimustel ka, eks ole, et, et see ei oleks väga objektiivne, on räägitud, et üks variant oleks niisuguse nii-öelda täiendava aktsiisimaksu kehtestamine naelkummide näed siis, võib-olla see motiveeriks rahvast rohkem. Et me ei ole seda arutanud. Lõpetuseks, ma küsin, kas tänavune talv ja need nii-öelda nimega tormid ja võib-olla neid tuleb veel on pannud juba maanteeameti eelarvele? Põntsu meie eelarvet ta otseselt ei mõjuta. Ainuke, mis on, on lume äravedu teatud piirkondadest, et seda natuke on, aga see ei ole väga suurel määral. Meil on hooldefirmadega selline nii-öelda kokkulepitud kilomeetri hind, mille raames nad peavad talihoolet tegema ja see on nii-öelda hetkel nagu nende risk suurel määral, et kas tuleb nagu rohkem lükata mõni talv ja soolatada rohkem või vähem, et see risk on niimoodi ära jaotatud. Raivo, kui pika aja peale need lepingud sõlmitud on, muidu meil on siin seitsme, kaheksa aastased, isegi. No kas on need ettevõtjad, kes teiega lepingu sõlminud, andnud teile kuidagi märku, et näpud on ikka väga põhjas juba ja selle rahaga ei tule välja isegi siis nii-öelda tuleviku arvelt? Elades noh, meile on jah, esitatud taotlusi täiendavate vahendite eraldamiseks, aga me ei ole hetkel neid ühtegi rahuldanud Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number kaks. Boroditš Tennis amet Tallinna abilinnapea erakondlik kuuluvus Eesti Keskerakond. Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš kunagi nõukogude ajal räägiti sellest, mismoodi Nõukogude ühiskonnavastased olid neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism. Rahvusvaheline imperialism ei ähvarda meid enam ammu. Vastupidi, me oleme ise imperialistid mõõdukas mahus, aga vot see neljas aastaaeg või esimene siis oleneb, millisest otsast lugema hakata, ehk talv on endiselt hävitav ja mis seal siis salata, viimased kaks talve ilmselt võime panna nii-öelda skoori tabloole seisu kaks null looduse kasuks. Olete nõus Tallinna linnas Tallinna linna teedekorra osas. No muidugi, kui me võrdleme viimased talved ja võrreldes sellega, mis oli kasvõi kolm-neli aastat tagasi, need ei saagi võrrelda. Ja samas, kui me isegi võtame eelmise aasta võrdluseks, siis see talv on olulised lumerohke ja muidugi oma muutliku ilmaga on ka väga palju ebamugavusi ebameeldivusi tekitanud, see on fakt muidugi. Ja see juhtus võiks ju linnavalitsuses ka linnavalitsuse ametnikega, et et see läheb ju aja jooksul meelest ära ja te olete nii noor mees, et sellel ajal, kui te sündisite, ei olnudki vahepeal lund maas ja mina nooruses mäletan kui tegelikult valmis, kui te panete nüüd käe all, ma ei tea Tallinna linna mingitele raamatutele kui valmis tegelikult omavalitsused, Tallinna linn, nende hulgas selliste olukordade lahendamiseks. Tegelikult on. Valmisolek sõltub väga paljudes aspektides. Esimene aspekte, mis on üks tähtsamaid, on tehniline valmisolek, eksis tehnika olemasolu siukse koguse lumega võitlemiseks. No meil on siis niisugune kogus on nagu te ütlete, et kui palju seda tegelikult on arvestatud, sellepärast et kaks aastat me oleme nüüd näinud, et tegelikult hakkama selle kogusega ei saa, mis tehnika praegu olemas on, selle talvega? Noh, tegelikult kui me räägime kahest asjast, eks ole, me räägime teede puhastamisest ja me räägime lume väljaveost ja kui me räägime teede puhastamise, siis ma arvan, et siin meil olulisi probleeme ei ole. No ja lõpuks olidki, teed olidki niimoodi, et seal oli kaks meetrit laiust ainult. Aga siis see teine asi tulebki mängu, et seda lund on vaja puhtfüüsiliselt sealt ära vedada, sest neid ei ole kuskil võimalik lükata, pole kuskil võimalik seda ladustada seal kohapeal ja lumi tuleb välja vedada vaid lume väljaveole, ma arvan, seda tehnilist ressurssi ei ole piisavalt. Sest selge see, kui me tegime need eelmised hankeid 2007. Muidugi keegi ei osanudki mõelda, sihukesed talved võivad tulla ja alati me peame rahaga lugema, sest kui tehnika, adme, nõuame tehnika, seisab järg, linn peab selle eest maksma. Ja kui lund ei ole, kas sa mõtled selle eest maksta või mitte? Ma arvan, pigem mitte. Aga kui on ilm pöörab tagasi tõesti karmimaks ja lumerohkeks, siis selle koguse võitlemiseks peab rohkem tehnikad olemas. No mis seal tehnikaga varasema tehnikaga sai, kas seda ei ole kunagi olnud või see tegelikult on lihtsalt kusagil aia Virtes ära roostetanud, ära lagunenud, mis kunagistest aegadest oli see sellepärast, et praegu tundub neid lumelaadurid näiteks neid, mis seda käpaga kokku korjavad ja, ja veoki peale laadivad kuidagi nagu eriti vähe linnas olevat. Ega Maran probleemile nendes probleem on ka veokitest, eks ole, sest toon näite, et meil kesklinnas ma olen kõik on näinud käppadega, seda masinat nimetatakse kommunistiks. Ja selle kiirus on üks autokoorem kolme minuti jooksul. Et järelikult, et meil oli puhtfüüsiliselt nii palju neid veoautosid, eks ole, mis suudaksid seda lund välja vedada. Ja vot sellest tulebki probleem ja probleem on see, et see probleem ei ole ainult Tallinnasse. Probleem on Eestis üleüldse, sest kuskil mujal pole seda tehnikat võtta, kogu tehnika on rakendatud talituse tegemisel. Kas seda tehnikat ei ole või meil ei ole lihtsalt rahasele tehnika ostmiseks või rentimiseks? Eestis ei ole seda tehnikat olemas et kogu tehne ressurss, ma arvan, et lumi ei ole ainult Tallinnas, lume on igal pool mujal ka Eestis, lumi on ka maanteedel, kõik tegelevad sellega ja puhtfüüsiliselt pole seda tehnilist ressurssi, sest kui me räägime rahast, sest Tallinna linn on see aasta rahaliselt väga suurelt panustanud kasvõi lume väljaveoks ja need numbrid on muljetavaldavad kasv võrreldes eelmise aastaga isegi ma räägi kaks aastat tagasi, kui tõesti seal oli väga minimaalne, mõned miljonid kroonid olid mängus ja võrdleme tänase päevaga, kus on juba summat kümnetes miljonites. Kuulge, mille arvelt see tuleb, milliste nii-öelda varude või milliste teiste kärbete arvelt see raha tuleb, sellepärast et ei ole põhjust arvata, et Tallinna eelarve oleks väga jõuliselt viimaste aastatega kasvanud. No kõigepealt ma seletan seda põhimõtet, me räägime kahest asjast, me räägime lumekoristusest, eks ole, Me nägime lume väljaööst, lumekoristus on see, mis meil mahud lepingutega paika saadud ja see summa ei muutu seal fikseeritud, seda me saame eelarves ilusti ära planeerida, mida me ei või eelarves planeerida just lume väljaveo kogus. Keegi ei oska ennustada, milline talv tuleb ja palju seda rahalist ressurssi tuleb välja panna. Ja seega me otsustasime seda lepingu mahust välja jätta ja maksame nii palju, palju seda lund on. Ja, ja kaks varianti, kuidas neid küsimusi on võimalik lahendada, me oleme teinud seda reservfondi kaudu, rahastasime neid asju või siis meil on võimalus ka teha eelarve muudatusi ja lisada siis täiendavat rahalist ressurssi ühel või teisel positsioonil. No see ongi siis tähendab seda, et ära on võetud kevadiste remontööde ja suviste tee-ehituste arvelt, seda sisuliselt selle jaoks, et lund välja vedada. Kui meil ei ole need positsioonid sildistatud omavahel, sest praegu vara veel kokkuvõtteid teha, talv meil veel kestab, eks ole, ja, ja küll me teeme seda kevade vahel, siis me vaatame, et siin on vaja suurendada eelarvet nii ja nii palju, eks ole. Ja siis me vaatame, mille arvelt seda teeme, aga kindlasti see on samamoodi nagu perekondades on olemas sissetulek ehk siis eelarve ja kui kuskil mingi kurvardi Mikkel läheb lõhki, eks ole, järelikult see tuleb millegi muu kuluartikkel kli arvelt, sest ega seda õhku või raha saab pumbata vahepeal sisse ei saa. No muidugi üks variant, et kui majandus tõuseb tõepoolest ja maksulaekumised paranevad, siis see on ka üks võimalik tulevik. Kas need on oodata selle peale, et sellel aastal konkreetselt aasta selles pooles, kuskohast tuleb teisi töid tegema hakata, majandus endiselt ikkagi paraneb, nii nagu viimased kuud on ja, ja pool aastat on näidanud, et selle arvelt saab siis Selle peale ma ei looda, ma lihtsalt rääkisin põhimõtted, et mis on võimalikud variandid, kas vähendada muud kulusid või täiesti noh, me ei oska prognoosida, äkki tõesti tõuseb majandus, et ehk siis tõuseb ka tulubaas ja selle arvelt teisi kulusid vähendamata on võimalik teatud kulusid suurendada, ehk siis lume väljaveokulu. Aga noh, seda me ei oska arvata ja ma arvan seda natukene ebameeldiv prognoosidega. Kui palju tegelikult on linn pidanud oma partneriga selliseid kriitilisi läbirääkimisi selle osas, kuidas on töid teostatud ja kuidas on tehtud, sellepärast et kindlasti on olukordi, millega me võime nii-öelda enam-vähem rahul olla, selles mõttes, et linn välja surnud praktiliselt ei ole olnud, aga samas on olnud ikkagi olukordi, kus näiteks sellel talvel on räägitud sellest, kuidas prügi vedamine ei õnnestu juba pärast, et teed on hooldamata ja nii edasi, et kui palju teil tegelikult on olnud võimalusi partnerilt parandada töö kvaliteeti? No eks see töö käib igapäevaselt ja, ja tõesti see talv meil ei olnud niisugust hetke, kui tänavatel see liikluse seisma isegi suuremate tormidehäälse liiklus toimis. Muidugi see taastamine ja see kiirus, vot see on see asi, millega me rahul ei ole, aga siin tulevad mängu nii nagu ma rääkisin need mõttedelt. Teine rest ressurssi on vähe, sest iga päev meil töötab kommunaalameti juure spetsiaalne töögrupp, kes vaatab, kuidas kvaliteet on tehtud ja paneme märkustele kirja, anname oma töövõtjatele, nemad siis hakkavad tegutsema. Aga just tänu sellele paljudel teelõikudel muud varianti ei ole, kui lund välja vedada ja lihtsalt tehnilist ressurssi piisavalt, lihtsalt see võtab rohkem aega, kui me võib-olla oleks tahtnud ideaalmaailmas. Aga jällegi siin tuleb mängu ka see, et kas me oleme nõus selle eest rohkem maksma. Ja kas Tallinna linn oma eelarvest panusta pigem eks ole lume väljaveole või tegelikult, kui me võtame need numbrid ja see lume väljaveonumbrid on kümnetes miljonites kroonides või me ootame, et kevadel nagunii sulab ära, ehitame selle raha eest pigem lasteaed valmis. Et ma saan alati otsustamise küsimus alatise mõistlikuse just finantsrehkenduse osas peab nagu võitma. Ja see on tõsi ja, ja küllap raadiokuulajaga teab, millised on veel need alternatiivid, eks ju, mitte ainult lasteaiad vaid, vaid Tallinna linn võiks, eks ju oma rahalist kärpida. Kui palju te olete ette valmistunud selleks et eelmisel aastal, kui loodus tegelikult Tallinna linn, Eesti ütleme ainukese noh, nii-öelda suurlinnana loodus tegelikult Tallinnat säästis Tallinna eelarvet, et selle kaudu, et miinustemperatuurid, mis algasid siis kusagil novembri lõpust kestsid tegelikult märtsikuuni välja peaaegu aprillini praktiliselt välja ehk mitme kuu jooksul ei olnud null ja plusstemperatuure, mis tegelikult säästis ja hoidis Tallinna teid ja tänavaid, sellel talvel on kõik risti vastupidine. Me oleme ise näinud juba mitmepäevaseid sulaperioode plusskraadid, mis tegelikult tähendab seda, et sellel kevadel ootab meid ees olukord, kus on tänavaid, kus on auk augu kõrval. Kui palju te olete tegelikult valmistunud selle jaoks ja, ja milline on plaan selle jaoks, et kevadel suurendada ka raha hulka tee kiirremontida tarbeks läheks kevades, asi paistab. Aga tulles tagasi eelmisele talvele päris nii, ei saa ka öelda, et ja üle 80 päeva olise külmakraadide pikkus, eks ole, kui me räägime päevadest, aga selle eelmise hooaja probleem oli see, et talv oli nii külm, et see maa külmumine oli isegi allpool teekonstruktsiooni. Et kui ta nii sügavalt külmub ära, et see lõhub omakorda ka seda te Gatendid ehk siis toimuvad vajumised, augud ja nii edasi. Nii et ma arvan, eelmine draiv kull, kuigi üleminekuid üle nulli pluss poole peal oli vähe. Aga tegelikult see nii külm, et see omakorda mõjus ka negatiivselt. Ja kui me räägime sellest aastast, siis kindlasti kevadel me näeme ja eelarves meil on vastavad eelarve vahendid olemas. Aga muidugi me peame vaatama igale asjale nagu jooksvalt peale. Ja kui on vaja täiendavat ressurssi, siis me hakkame kaaluma seda lisandumist. No mis see positsioon on, kui palju sinna on eelarve planeeritud on seesama kui 2006 aastal 2007 aasta või 2008, kui praktiliselt lund ju vahepeal maas ei olnudki ja küsimus oli selles, et, et seal on maha saada, eks ju, või on ta võrreldes sarnane eelmise aastaga, milliste summadega siis annan on, et kas ta on nüüd aastate lõikes kasvanud või kahanenud võrreldes? Lumiste talvedega praegu nii nagu üldine eelarve, üldine Tallinna linna eelarve on ikkagi väiksemaks jäänud tänu sellele, et maksulaekumine on väiksem, tööpuudus on suur, eks ole, sest see mõjutab otseselt seda Tallinna linna tulude täitmist. Ehk tegelikult nendesamade aukude jaoks kevadel praegu on näha, on oluliselt vähem raha kui, kui aastatel kus neid auke nii palju ei olnud. Jah, aga siis oli talved selles mõttes teede jaoks veel hullemad, kui oli enamus pluss-miinus ja nulli ringis tegelikult Gatendile, see on kõige hullem ilm ja siis teede lõhkumine on kõige intensiivsem. Nii et praegu, kui meil tõesti on mõned üleminekud hooaja jooksul, eks ole, üle nulli plusspoole peale, see ei tekita niisu pahandus teede jaoks, kui oli see tõesti kaks, kolm aastat tagasi, kui oli meil põhimõtteliselt kogu ilm ja temperatuur oli nulli ringis. Aga summad on tõesti väiksed ja meil on praegu eelarves eelmise aasta tasemel need numbrid ehk umbes 60 miljoni krooni kandis. Ehk tegelikult praegu, kui me vaatame ausalt asjadele olukorrale silma, siis tegelikult linn elab tuleviku arvel hetkel võlgu, sellepärast et tee taastamistöid, eks piisavalt raha ei jagu. Noh, ma arvan, et nii nagu igas teises perekonnas raha võiks alati rohkem olla, eks ole, siis saaks rohkem teha ja see puudutab mitte ainult kulude poolt, vaid ka investeeringuid, tegelikult objekte, kuhu investeerida, on alati rohkem kui seda finantsvõimekust, eks ole, ja samamoodi ka hoolduses, et muidugi osta endale ka, kui me räägime lumekoristust, osta endale igaks juhuks nii palju tehnikat, eks ole, tiga isegi hullema tormi ajal hakkama saada, aga kas on mõistlik, eks ole, kas on mõistlik raha kulutamine või tegelikult kuskil me ootame seda normaalse olukorra taastamist, kakskolm päeva ei kuluta nii palju raha ja näiteks selle raha arvelt, eks ole, ehitame uusi lasteaedu, ehitame. Ei, see on arusaadav, aga ikkagi see teede remondiraha küsimus, et kas praegu on linnavalitsusel selge pilt selle osas, et kui kulutatakse nii palju vähem, kui oleks vajalik siis mida see tegelikult näiteks viie või 10 aasta pärast Tallinna linna jaoks tähendab? Ei lähe imeväel kuidagi kordama? Muidugi, ja teede puhul on olemas ka see iga ja nii, näiteks kui me vaatame lääne poole, seal on samamoodi, kui ehitatakse uus tee valmis, eks ole, siis kuskil iga viie, seitsme või kaheksa aasta tagant sõltuvad teest, eks ole, tehakse ülekate ja iga siis 12, kuni 15 aasta tagant tehakse kapitaalremont, eks ole, ja see on normaalne tsükkel, eks ole, et kuidas oma teid korras hoida. Meil on, sest me hakkasime teedesse investeerima aktiivselt, no ütleme ausalt, alates kahe tuhandete aastate algusest. Ja ma mäletan seda 2001 oli eelarve 35 miljonit krooni, mis puudutas Teide investeeringuid, mis oluliselt vähem ja praegune, pigem tegeleme sellega, et me kustutame tuld. Sest objekte, mida teha, on näiteks miljardi krooni eest, aga lihtsalt finantsvõimekus on näiteks kahe-kolmesaja miljoni miljoni krooni eest teha seda seal investeeringuid, et muidugi, et see aina kasvab. Kui suur osa protsentuaalselt võttes on Tallinna tänavavõrgus selline, mis tegelikult vajakski juba seda 15 aasta tagant tehtavad kapitaalremonti täiesti uuesti. No ma olen kuskil paarikümne protsendi ringis noh, 15 20 see ei tähenda muidugi, et asi muutub aina hullemaks, sest me teeme neid tee seisundi mõõtmisega haigeks igal aastal viimastel aastatel, see kvaliteet on oluliselt paremad ja keskmine näitaja on tõusnud. Aga muidugi me ei saa veel rääkida, et meil on heaolukorda ja meil on olukord võrreldes kasvõi näiteks Soomega, eks ole. Ja ma arvan, see on iga asjaga, et iga asi vajab investeeringu investeeringuid ja, ja selleks, et investeerimisperiood oleks pikem, on vaja ka hästi hooldada. Kui palju on vaja, oleks vaja selle jaoks teede ehitamiseks ja remondiks raha et, et me saaksime rääkida tses aste-astmelt läheks paremaks. Ehk see tegelikult väheneks pidevalt see 15 20 protsendiline maht mitte ei kasvaks vaikselt juurde. Kui palju see summana peaks olema rahasummana? No ma ei hakka spekuleerima, kuna need ei tõsta, hinnad on ka mõningaid, ei ole olemas. Ei need numbrid on, täna on selline number, homme turg muutub, eks ole, teine number, aga pigem me räägime mitmest miljonist kroonist aastast, mil on vaja tõesti investeerida teedesse. Ja siis kuna rohkem investeerime, siis me teeme vähem seda aukude remont, eks ole. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number kolm Laur Jarno amet, Väätsa vallavanem, erakondlik kuuluvus, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Milline see olukord seal Väätsa vallas hetkel teedega on, olete te suutnud kõik teed lahti hoida, vaatamata sellele, millised tormid, uisud on talv toonud? Meil peab ütlema, et, et hetkel ja hetke all tuleb silmas pidada, seda talve on, on küll paar sellist väga keerulist päeval, aga üldjoontes on, on liikumine olnud takistusteta ja ja inimesed saavad, saavad oma asju ajada. Ühtegi sellist, jah, suuremat õnnetust ei ei tule ette küll, et, et oleks keegi libedaga kraavi sõitnud. Kuidas Väätsas on asjad korraldatud teie vallas, kas teil on korraldatud teede korrashoidmiseks talvel riigihange? Meil on korraldatud riigihange ja on jagatud vald sutsu väiksemateks üksusteks, mis on nii enam-vähem paari-kolme küla kaupa. Ja, ja, ja põhimõte on see, et võimalik sealt leida siis ikkagi kohalik tegija selle külateede eest hoolitsema, kuna seal on lihtsalt üks kindel põhimõte, et see mees, kes kohalikult oma küla asjade eest hoolitseb, esiteks ta teab olukorda kõige paremini. Ja teiseks on tal maru nadiga, jäta oma töö tegemata. Lihtsalt naabrimehed vaatavad pärast viltu. See tähendab siis seda, et Väätsa vallas enamasti need kohalikud teed ajab lahti nii-öelda põllumajandusettevõte traktorist või siis talupidaja, kellel on vastava tehnikaga traktor olemas. Kas see tähendab ka seda, et nad võivad aeg-ajalt sõita sahaga teele, nii et nende paagis loksub tiba valet värvikütus? No ma usun, et need, kellel on lepingud, et need seda riski endale ei võta, need, kes teavad, et nad peavad igapäevaselt talvel väljas käima see, mis toimus siin Monika ajal, kus tegelikult ju väljas oli mitte ainult see ressurss, kellega meil on lepingud, aga ka lihtsalt inimesed, kes tulid appi, kuna abi oli vaja, siis noh, mis seal nende paagis täpselt oli, ma arvan, ei vaatanud nad ise ka ei vaatanud ka meie ja tolliamet ei vaatanud üksi selle tõttu, et riigimaanteed olid kinni ja nad lihtsalt kontrollimagi tulla. Aga kas põhimõtteliselt lihtsustaks ja kui te nüüd vallavanemana asja vaatate, siis kohaliku teehoolet, eriti just talvel, see, kui, kui oleks võimalus siiski selle nii-öelda põllumajanduskütusega teid lahti lükata. No ma usun Selliste püsivate lepingute puhul see ülearu mõistlik iseenesest muidugi ei ole. See tähendaks seda, et siis sõidaksid kõik teehooldusmasinad nii-öelda soodusdiisliga. Aga küll olen ma seda meelt, et kui on ikkagi tõsine olukord ja inimesi ähvardab lumevangi jäämine või autosid ähvardab lumevangi jäämine ja meil on tegelikult seal kõrval õues mingisugune ressurss olemas traktori ja seda käsitsema mehe näol siis oleks tõepoolest ju narr öelda, et oi, et ma naabrimehele appi selle tõttu, et mul on mingi teistervi kütus sees või ei tule vallale appi. Et sellistes olukordades ma arvan, oleks igal juhul mõistlik. Millistel kaalutlustel te olete jaganud ära selle piirkonna selliste väiksemate tegijate vahel, sellepärast et juhul kui oleks oleks üks suur tegija terve valla peale annaks rohkem riski sellele hanke võitjale lükata, ehk teisisõnu, tema pakub madalamat hinda, lootes saada kogu raha, võtab selle riski, et äkki tuleb rohkem lund lükata. Siin on tegelikult see põhimõte üpris lihtne, et kui me paneks kõik üheks piirkonnaks, siis need inimesed, kes oleksid või firmad, kes oleksid võimelised seda asja ära teenindama normaalselt nende arv kuivab väga kokku. Ja, ja siis on selge, et siis on mängus sisuliselt ainult needsamad ettevõtted, kes täna osutavad maanteeametile teenust. Ja kahjuks nende puhul on, on lihtne lugu. Nende prioriteet on kõigepealt maanteeametilepingud ja alles siis kõik ülejäänud. Asja täpsuse huvides, kui palju on Väätsa vallas kokku neid teid, mis riigihanke ka on puhastamise osas talvel kaetud? Jään praegu päris täpse vastuse võlgu, aga tsirka 300 kilomeetri ringi. Ehk teisisõnu, teie puhul võib siis eeldada või oletada seda arvestades, et te olete panuse teinud väiksematele kohalikele tegijatele, et tegelikult see on pannud ka teid olukorda, kus te peate tegelikult algselt kokkulepitud summadele maksma rahasid juurde, sellepärast et kes see tegi ja mitte toime tuleks. Selle riigihankega on kindlasti varam kate jõudev või kiirem tõsiasi, kui näiteks suurele ettevõttele Tegelikult on Eesti valdades päris erinevad need lumekoristuslepingute mudelit, et osadel on tõepoolest linnadel, eriti omavalitsustest on on leping selline, et et lepitakse üheks aastaks mingisugune kindel summa ja sõltumata nüüd sellest, kui palju tööd tuleb teha, siis firma võtab selle riisiku endale. Meil on sõlmitud lepingud nii-öelda konkreetse ühikuhinna peale ehk ühe kilomeetri tee puhastamise hind on selline ja sellega vedajat ja vedajad, aga lükkajad siis tegutsevad. Ja sellega tegelikult ei ole ka, ei ole ka seda ohtu, et keegi ütleb mingil hetkel tõstab käpad püsti ja ütleb, et nüüd enam kohe kuidagi ei saa. Aga sellisel juhul võib, siis ma saan aru, kui parandage mind, kui ma valesti aru saan, aga nii-öelda valla eelarve võib käpad püsti tõsta ja öelda, et rohkem ei ole raha. No nii ta on, nii ta on, et, et antud juhul on tõesti see see riskipool on jäänud valla kanda. Aga kui me vaatame nüüd ütleme natuke pikemalt kui kaheaastast perioodi, siis ma usun, et meie, meie süsteem on valla eelarvele kindlasti kasulikum. Tähendab palju te olete sel aastal pidanud nii-öelda lisa kulutama, raha on läinud siis lume lükkamiseks rohkem kui planeerisite. No seda aastat õnneks ei ole veel eriti palju kulunud, aga mõtleme seda talve Trata eelmise aasta näitel võin öelda, et et kokku valla eelarves oli kohalike teede peal ette nähtud natuke alla miljoni krooni ja kavas oli meil tegelikult muidugi teha rohkem sellist suvehooldust kruusateedel ja, ja muid selliseid, noh, nii-öelda teede paranduse ettevõtmisi. Aga reaalsus oli selline, et natuke üle 8000 oleme kulutanud teedele ja ja valdav osa siis lumelükkamisel ja nii et praegu ütleme niimoodi, et muude valdkondade arvelt ei ole meie pidanud otseselt midagi ümber tõstma ega, ega kuskilt mujalt selle tõttu kärpima. Aga kannatanud on teede hooldussuvine Ehk siis tegelikult ühel hetkel tuleb see takkajärgi kulutus siiski teha ja siis on see juba oluliselt suurem, eks see jääb järgmiste aastate kanda. Jah, see probleem on see, et kruusatee paratamatult on juba olemuselt selline, et ta nõuab iga teatud aja tagant parandamist, täitmist, sest see teekate lihtsalt lendab ära sealt. Ja, ja kui nüüd jääb väga suur vahe nende nende hooldustööde juurde, siis siis tõepoolest kunagi tehtav nii-öelda tulevikus tehtav kulutus on märkimisväärne. Kohalikud omavalitsused taotlesid riigilt lisaks 70 miljonit kokku just nende üle tehtud lumetööde katteks. Riik eraldas 15 miljonit. Kui palju Väätsa vald sellest sai? Meie saime sutsu üle 35000 Eesti krooni mis iseenesest, kuidas öelda, abiks ikka, aga, aga muidugi nüüd tagantjärgi siin näiteks sedasama Monikasid koalitsiooni analüüsides ja arveid kokku lüües siis meie teehooldajad lükkasid Monika ajal noh, umbes 85 kilomeetrit riigi teid puhtaks nende kahe päeva jooksul, nii et noh, see summa peaaegu et kataks siis selle riigi riigiteedesse kulutas ära. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number neli Tilk Aarne amet Põlva vallavanem. Erakondlik kuuluvus Isamaa ja Res Publica Liit. Kuidas te olete sellel talvehooajal hakkama saanud teede lahtihoidmisega, kas teie kandis on tulnud ka nii palju lund, et olete pidanud sõna otseses mõttes olema 24 haši mõnel päeval ja öösel telefoni küljes ja muudkui organiseerima, aga sahkasid, kes tuleks teed lahti hoiaks? Meil on lumetõrjet korraldatud läbi riigihanke, sest põlluvald hooldab 300 kilomeetrit teid. Ja kuna selle eeldatav maksumus on üle laialdaselt riigihanke piirmäära ehk 40000 euro siis oleme sunnitud olnud käituma vastavalt seaduses sätestatule ja oleme sunnitud siis põhimõtteliselt välja selgitama parima pakkuja. Parim on see, et on odavaim linn. Aga mida see tähendab kvaliteedi mõttes, selles mõttes, et odavam hind seal kõigile nagu arusaadav, aga, aga kuidas selle odavaima hinna juures olete paika pannud need kriteeriumid, mis selle eest siis ära tehakse, sellepärast et selle sama raha eest võib teha ära kogu see aa, aga võib ka teha kogu see aastal kaks. No otseloomulikult on alati Need mõisted erinevatele inimestele erinevalt arusaadavad, aga kuna me ise oleme tellijad, siis me oleme sätestatud tingimused, ehk siis milline tee laius, milline peab olema reageerimiskiirus, kui näiteks olenevad kas siis läbi tuisu või lumesaju. No ma saan aru teiega nagu selles mõttes apelleerite sellises olukorras siis faktile, et teil on hange tehtud, leping tehtud, teiega nühkige, puhastage, et teie jaoks nagu see ei ole probleeme Nende lumiste talvedega, tõenäoliselt need kulud on selgelt suuremad, kui, kui võib-olla siis mitte lumisel talveajastul või ajal tehtud hanke pakkumine. Nii et kogu nii-öelda risk ja raskus siis langeb selle ettevõtte peale, kes on taibanud teiega siis lepingu sõlmida. Just nimelt, et kes on meiega taibanud lepingu sõlmida, aga meil on see periood kolme aastane, nii et loodame, et mõni aasta natuke kergem jälle. Kas see tähendab seda, et, et, et nüüd on, käib nagu tegelikult see kvaliteet või see tulemus, mis praegu saadakse lootuse arvelt, et järgmisel aastal ehk ei 100 ja, ja järgmisel aastal kulud on oluliselt väiksemad? Ma usun küll jah, sest et ma, ma kaldun arvama, et isegi kui ettevõtja on püüdnud oma prognoosis ette näha kasvõi kasvõi miinimumtulu sellest, siis, siis täna pigem on see vist ikkagi miinus kui pluss mari. See ohtu seda tee ettevõtet ei sea, kellega te olete lepingu sõlminud. Olete kindel, et ta on võimeline terve aasta terve perioodi üleüldse teile teenust pakkuma? Ma loodan küll, jah. Kuigi ma ei saa seda öelda, et sajaprotsendiliselt õnnestub. Nii et see risk on olemas tegelikult sellega, et te olete pannud nagu need jäigad reeglid paika on oht see, et ühel päeval tõstetakse kaabut ja öeldakse, et kõik meil on raha otsas. Meil firma on ka põhimõtteliselt käpuli ja, ja, ja, ja teie olete ka edaspidi käpuli, sellepärast et teed jäävad hooldamata joon live. Vaadake, see ei ole päris nii lihtne, et, et raha ei ole ja tõstame kaabut vaid tegelikult raha on küllaga sõna otseses mõttes ettevõtlus on alati teatud risk ja mitte kõik ei õnnestu. Aga meie roll on olla ju avalik selles suhtes, et kõik rahad, mis siis tegelikult nende teenuste jaoks välja lähevad, kõigile kätte saadud osutada. Ja sellest johtuvalt on siis põhimõttelised ettevõtjad ise ja selle hinna teinud, mida nad siis näevad ütleme, talvise hoolduse korraldamiseks põhimõtteliselt ega, ega meie olime ka mõni aasta tagasi veel selles seisus, kus me suutsime nagu talihoolduse korraldada ilmalepingute siduvate kohustusteta. Aga selgeks sai see, et kui ei ole siduvat lepingut ja, ja konkreetset partnerit, siis meil tegelikult tekkis olukordi, kus ettevõtja tunnistused tapla, kas seda sahka anda või tal pole sel päeval meest traktori peale panna üldse traktor on lagunenud ja, ja noh põhimõtteliselt sundseis, et me pidime sellise otsuse peale esialgu minema. Ja, ja täna tõepoolest mahud on nii suured, et seal ei ole enam millestki rääkida. Ehk teisisõnu on omavalitsusel ka neil, kes praegu seda ei tee, peaks olema nii-öelda soov sisemine olemas korraldada riigihange, ehkki see võib olla keerulisem protseduur, aga nii-öelda valla ja kohaliku omavalitsuse seisukoha pealt muutuks asi selgemaks ja, ja tegelikult maksumaksja jaoks võib-olla läbipaistvamaks. Ma võin küll, kas Põlva vallale on siiski see talv toonud ka nii-öelda mingit ekstra kulu seoses teehooldega, noh, on, on vaja olnud nii-öelda palgata kohalikke külamehi lahti lükkama teelõik olukordades, kuhu lihtsalt see riigihankega võetud ettevõte ei ole jõudnud, aga samas elanike vajadus on selge ja suur. Ei ole teinud selles suhtes, et meie enda ettevõtjad on ikkagi hakkama saanud võib-olla mitte alati momentaalselt, aga, aga kui on tekkinud situatsioon, kus, kus on tulnud kaebus või märkus teest, mis ei ole oodatud, siis põhimõtteliselt edastatud ettevõtjale nad on tublid, on hakkama saanud. Põlva vallas on kindlasti ka neid teid, mida peaks hooldama siis riikliku maanteeameti poolt hangitud ettevõtja, kuidas nende teede olukord on siis kehvem kui valla enda teedel? Ei ole ikkagi riigiteedel tehnika ja võimsus on midagi muud ja ja teadupärast ju riik enamasti haldab ikkagi mustkattega teid, meil enamasti vallal oma teedekate on kruuskate ja sealsed teeolud ei ole päris need, kes on ikkagi mustkattega teed. Ülekuulamise toimik number 160. Maanteede hooldamine, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.