Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 29.-st märtsist. Stuudios on Kai Vare. Tallinna linnavolikogu opositsioon nõuab linnas valitsevat keskerakonnalt selgitusi kohtumiste salajaste lindistamise kohta. Keskerakond nõuab selgitusi saadiku äraostmiskatse kohta. Kaitsepolitsei teatel pole ärastmis katset olnud lindistatud, ei olnud ebaseaduslik. Volikogu esimees Toomas Vitsut pöördus siiski politseisse. Süüdistusi uuritaks. Umbusalduslinnapea Jüri Ratasele kukkus volikogus läbi. Pirital on leitud 15 tugevalt reostusega määrdunud luike, kuid kätte saada neid ei õnnestunud. Peaminister Andrus Ansip toetab kaitseminister Jürgen Ligi kava maksta ajateenijatele hüvitist. Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas Euroopa kultuuripealinna konkursi võitjaks Tallinna. Rumeenia välisminister rõhutas Eestis visiidil käis, et tõenäoliselt iseseisvad nii Kosovo kui Montenegro ateist. Reaalset lahendust ta ei näe. Eesti Albaania suhetes tema hinnangul probleeme pole. Balti parlamentide riigikaitsekomisjonid võtsid NATOga ühinemise teist aastapäeva tähistades vastu ühisavalduse, milles rõhutatakse NATO rolli Baltikumi õhuruumi kaitsmisel. Euroopa komisjon soovib toetada linnugripi tõttu kannatavad linnulihatööstust. Valgevene opositsiooniliidril Oleksandr sunniline esitatakse süüdistus huligaansuses. Süüdimõistmisel ootab teda kuni kuueaastane vangistus. Ilmateade lubab meile vihma ja lörtsi. Öösel on õhutemperatuur miinus kahest pluss kolme kraadi kraadini. Päeval on kaks kuni kaheksa kraadi sooja. Tallinna opositsioon ei ole rahul keskerakondliku linnavalitsuse otsusega osta Harju tänaval maad kaks korda kallimalt kui eksperdid hinnaks määrasid tänavani opositsioon volikogus hääletusele umbusaldusavalduse linnapea Jüri Ratase suhtes. Vallo kelmsaar teeb kõigest ülevaate. Nagu öeldud, opositsioonierakondade hinnangul on lubamatu linnavõimude poolt kavandatava Harju tänava kinnistute ostmine turuhinnast kaks korda kõrgema hinnaga. Samuti leiab opositsioon, et linnapea Jüri Ratas on avalikkusele valetanud, väites, et nende kinnistute ostmise üle peeti eraomanikega läbirääkimisi. Linnapea ise kinnitab muud. Läbirääkimiste käigus õnnestus meil hinda alla kaubelda rohkem kui kaks korda. Nii jõudsimegi hetkel mõlemaid pooli rahuldava hinnani, mis on 150 miljonit krooni. Opositsioon ette heitnud, et õiged läbirääkimised pole peetud. Nii mõnedki praegused opositsioonipoliitikud Öelda, et ühe-kahe aasta peetud läbirääkimised on olnud keerulised, rasked. Linnapea umbusaldamiseks oleks pidanud ettepanekut volikogus toetama 32 saadikut, opositsioonil nii palju esindajaid volikogus ei ole. Enne hääletamist lahkusid aga kõik keskfraktsiooni esindajad oma kohtadelt ning siis hääletustulemus. Volikogu esimees Toomas Vitsut. Umbusalduse poolt hääletas 27 linnavolikogu liige. Järelikult vastus ei leidnud toetust. See on ikkagi saalist lahkus fraktsiooni esimees Elmar Sepp. See on üks poliitilise tegevuse vorm, antud juhul saarest lahkumisega näitasime oma suhtumist usaldusega protsessi, millal me ei soovinud osaleda. Ja opositsioonis oleva Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse kommentaar. No selle üle spekuleeriti juba enne volikogu istungit, et ju siis ollakse oma liikmetes niivõrd ebakindlad ja ei lubata neil lihtsalt saali tulla, et kas see nüüd oli see põhjus? Seda ma ei oska öelda, aga sellised jutud on küll volikogusse liimile. Tänasele volikogu istungile eelnes aga skandaal. Väidetavalt proovis Res Publica saadik kolleeg Rebane pakkuda altkäemaksu keskerakondlasena Tõnis Bittmanile etta hääletamisel opositsiooni toetaks selle kohta olevat tõendiks Bittmanni tehtud kõneluses salvestis. Rebane teatas enne tänast volikogu istungit, et peatab oma kuuluvuse volikogus ja erakonnas ning soovib saada kohtu hinnangut toimunule. Volikogu esimees Toomas Vitsut esitas politseile samuti avalduse uurimise algatamiseks. Selle salvestise üle kuulanud kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur teatasid juba ennelõunal, et häälte ostmisega katset nad ei tuvastanud ning õigusrikkumist ei leidnud. Samuti ei saa nende hinnangul lugeda lindistust ebaseaduslikuks jälitustegevuseks. Tallinna linnapea, keskerakondlane Jüri Ratas on siiski arvamusel, et asi vajaks uurimist. Ma siiski arvan, et seda tuleks menetleda, mitte kohe öelda, et ei olnud. Kui lugeda seda intervjuud tänases kesknädalas, siis tegelikult juttu veekogu aeg seal ümber, et siin on töökohad, siin on nõukogu kohad, siis tuuakse näiteid 2004.-st aastast. Auto ostmisest. Opositsioon on veendunud, et praegune skandaal kohal on Keskerakonna katse juhtida tähelepanu kõrvale Harju tänava kinnisvaraärist, mille tõttu umbusaldusavaldus esitati. Volikogu istungil võttis aga sõna ka Reformierakonna fraktsiooni liige Jaak Jõerüüt, kes, toetudes sellele, et Keskerakonna ajalehes kesknädal avaldatud salvestise üleskirjutus on tõene, ütles järgmist. Kui meil on olnud nii siin saalis, kui pressis kuum vaidlus Harju tänava tuleviku teemadel siis see on poliitika. Tähendab, et põrkuvad, erinevad ilmavaated, erinevad meetodid, erinevad põhimõtted, meeldivad need siis parajasti kellelegi või mitte. See ei ole esmatähtis. Kui täna on meil jutt poliitiku äraostmisest kõneluste Saaviidistamises, siis see ei ole poliitika. See on põhimõttelagedus. See on häbiväärne mõlemalt poolt. See ei ole minu arvates täiskasvanud inimeste poliitika ega käitumine. Omade suurusest hoolimata, millele vihjatakse. Meenutab see kõige rohkem poisikeste porist liivakasti. Tallinnas Pirital on reostusega määrdunud luiged, kuid seni pole neid õnnestunud kinni püüda ega aidata. Miiduranna Russalka vahelisel alal on täna loendatud kuni 15 reostuse tõttu tugevasti määrdunud kühmnokk luike. Luiged on tõenäoliselt määrdunud jääst välja sulanud lahvandustes olevates õlilõikudes rannal seiret teostanud reeglid kui looduskaitsekeskuse loodusvahi hinnangul on määrdunud luiged esialgu piisavalt elujõulised. Need ei õnnestunud seetõttu kinni püüda. Küll aga leidsid päästetöötajad rannalt ühe surnud luige, mille nad andsid üle veterinaar. Arstidele seiret jätkatakse ning niipea, kui osutub võimalikuks määrdunud luikesid kinni püüda, korraldab riiklik looduskaitsekeskus nende abistamise. Piirivalve jätkab reostusseiret. Mere kohal on selgunud ka 18. märtsil Tallinna Kopli ja Paljassaare lahest võetud reostusproovide analüüsi tulemused. Proovid ühtivad varem Vaindloo saare ja pärispea poolsaare lähedalt võetud reostusproovidega. Kõigil juhtudel on tegemist raske kütteõli sarnase naftaproduktiga. Homme kell 10 koguneb kriisireguleerimismeeskond järjekordsele nõupidamisele, kus vahetatakse infot ametkondade tegevuse kohta. Peaminister Andrus Ansip avaldas tänases argipäeva saates toetus kaitseminister Jürgen Ligi kavale maksta ajateenijatele hüvitist. Peaministri hinnangul kuluks selleks 80 kuni 100 miljonit krooni aastas. Kutsealustele kompensatsiooni maksmine on ka õigluse küsimus, teatavasti iga kolmas noormees oma aastakäigust kutsutakse kutsealusena teenistusse ja kaks inimest kolmest ei peateenistusse minema, sest neid ei vajata. Selle eest, et inimene läheb kaitseväkke peab talle ka mingisugust kompensatsiooni maksma. Praegune kompensatsioon 160 krooni kuus ei ole kindlasti piisav sellele inimesele, et kas me oma hädapäraseid hügieenivahendeid soetada ja ammugi ta pole piisav selleks, et toetada oma üksinda elavat ema kommunaalkulude katmisel või anda talle muudmoodi abi. Noored inimesed, kes kaitseväkke kutsutakse, võivad omada ka juba perekonda. Perekonna ülalpidamiseks läheb vaja vahendeid vaja ja nagu ma ütlesin, on see eelkõige õigluse küsimus. Kui ühest aastakäigust kuuendik Poola tan tüdrukut, naisterahvad neid ei kutsuta ainult kuuendik peab minema kutsealusena kaitseväkke, siis ei ole tegemist väga üldise kohustusega millegi sellisega, mida kõik teavad ühtemoodi tegema. Liisk langeb igale kuuendale, ühiskonnal on kohustus nendele ka mingisugune kompensatsioon anda. Kui praegu räägime kolmest 1000-st kroonist kuusk, siis see kindlasti kompenseerib kogu nende tegevust kaitseväes. Siit jutujärjega välismaale välisuudised võtab kokku Birgit Itse. Valgevene võimud esitavad meeleavaldustel vahistatud opositsiooniliidrile Aleksandr Kosoolinile süüdistuse reaalsuses. Süüdimõistmise korral võib teda oodata kuni kuue aasta pikkune vanglakaristus. Teiste opositsiooniliidrid, samuti presidendivalimistel kandideerinud Aleksander milingeevitšid soovivad võimud avaliku korra rikkumise eest karistada kuni 15 päevase vanglakaristusega. Valgevene peaprokuratuuri teatel on seoses opositsiooni sanktsioneerimata meeleavaldustega vahistatud üle poole 1000 inimese, nende seas rohkem kui 200 välismaalast. 14 inimest jäävad vahi alla kuni 15-ks ööpäevaks. Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmoud Abbasi sõnul ei ole Iisraeli valimiste tulemustel palestiinlaste jaoks mingit tähtsust, kui Iisraeli ajutine peaminister Ehud Olmert Märt ei muuda oma poliitikat. Abbasi sõnul peaks Olmert loobuma ühepoolsest poliitikast. Olmert kuulutas täna oma parteiga Dima Iisraeli valimiste võitjaks ja kavatseb loobuda mõningatest läänekalda aladest ja panna lähema nelja aasta jooksul ühepoolselt paika Iisraeli alalised piirid. Madal valimisvõit võib aga tema plaane takistada. Nimelt sai Olmertiga Tiima 120 kohalises parlamendis vaid 28 kohta. Olmert kinnitas, et hakkab pidama läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks. Ukraina keskvalimiskomisjoni kinnitusel praeguseks loetud 97,5 protsenti valimissedelit Est. Parlamendivalimiste liider on moskvameelse ekspeaministri Viktor Janukovitši regioonide partei, mis on kogunud 31,7 protsenti häältest. Teisel kohal on Julia Tõmošenko blokk, mis on seni kogunud 22,4 ja taime ja Ukraina 14,2 protsenti häältest. Täna tunnistus ka Euroopa nõukogu Ukraina valimised vabadeks ja õiglasteks. Varem on seda teinud USA ja Euroopa liit. Euroopa komisjon tegi ettepaneku toetada muna ja kodulinnulihasektorit Euroopa Liidu eelarvest. Alates linnugripikriisi algusest on kodulinnuliha ja munade tarbimine mõnes liikmesriigis märkimisväärselt vähenenud, mis on kaasa toonud hindade järsu languse. Praegu puudub Euroopa liidul võimalus anda abi turu probleemide puhul, mis on seotud läbimüügi vähenemisega tarbijate usaldusega kaotuse tõttu. Komisjoni ettepanekul osaleks Euroopa Liit linnulihatoodete ja munade turustamisel 50 protsendiga kogumaksumusest. Tõenäoliselt kiidetakse ettepanek aprilli lõpuks heaks ka Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Eesti, Läti ja Leedu kaitsekomisjon pidasid ühisistungi vis pühendatud NATO'sse astumise, teisele aastapäevale jätkab Uku Toom. Täna vastu võetud ühisavalduses märgitakse Nato osatähtsust kollektiivse kaitsealliansi na rõhutades balti riikide õhuruumi valvamise missiooni tähtsust. See oli ka üheks olulisemaks punktiks arutelul Leedu seimi riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjoni esimees. Halviidastadetskas rõhutas, et Baltikumi õhuruumi kaitsmine peab muutuma määratletumaks. Küsimus seisab selles, et meie parlament ja valitsus peavad saama loovutama lahenduse ja NATO otsuse meie õhuruumi pidevast kaitsest. Praegu kehtib otsus ajutisest rotatsioonist 2008. aastani. Just käesoleval nädalal annavad Poola hävitajad balti õhuruumi kaitsmise üle türgiüksusele. Juhtum vene lennukiga möödunud aastal näitab, et NATO standardid peavad paranema. Leedu seim on pöördunud ka Nato keskorganite poole. Arutamist vajavad küsimus, et kui palju lennukeid on vaja, kui kiiresti nad peavad reageerima, mida ette võtma, kuidas käituma. Praegu on NATO lennukite baas leedus ja leedukatel pole midagi selle vastu, et see sinna jääkski. Läti kaitse ja siseasjade komisjoni esimees Juris Talbins rõhutas, et ka Lätil poleks tulevikus midagi selle vastu, et ise selles liinis kaasa lüüa. Aga esmalt on vaja infrastruktuur korda teha. Eesti parlamendi riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste märkis, et juttu oli ka võimalikest ühistest riigihangetest riigikaitse vallas. Riigihanked on erakordselt olulised selles mõttes, et nad oleks maksumaksjale väga soodsad, kui me saaksime teha riigihankeid, mis sageli tähendavad sadu miljoneid Eesti kroone hoone iga üksiku riigi kohta. Kui me saaksime teha neid riigihankeid ühiselt, see oleks tunduvalt odavam. Aga me tulime aga üsna üksmeelsele järeldusele, et et palju kergem on rääkida ühistest riigihangetest, kui need riigihankeid teha. Sest palju mitmesuguseid õiguslikke, bürokraate, ohtlike praktilist laadi piiranguid, et kui läheb konkreetse hanke tegemiseks, siis on vaade ääretult keeruline mehhanism. Eestis oli ametlikul visiidil Albaania välisminister pesnik Musta Faid. Tegemist on Albaania välisministri esimese visiidiga Eestisse üldse. Mall Mälberg. Eestil ja Albaania on kontakte olnud küll, ehkki visiitideni pole jõutud. Välisminister meediumid on pidanud kahel viimasel aastal poliitilisi konsultatsioone Eesti jaganud Albaanias oma IT ja kohaliku võimu reformikogemusi. Koolitatud on kohtunike ja politseinike. Täna on siin kahe riigi välisministrid, ühise pressikonverentsi Urmas Paet. Me kirjutasime äsja alla ka siis Eesti Albaania vahelisele salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppele, meie huvides oleks ka sõlmida maanteetranspordileping Albaaniaga ja kui Andrus suhted hakkavad loodetavasti kiiremas tempos arenema, siis tulevad kõne alla ka näiteks topeltmaksustamise vältimise leping. Eesti valitsus võttis teatavasti paar nädalat tagasi vastu ka otsuse, et Albaania diplomaatiliste passide omanikud vabastatakse siis Eesti viisanõudest. Juhul kui Haanja vabastab nii eesti tavapasside kui diplomaatiliste passide omanikud samuti viisanõudest, siis vähemalt kuni 90-ks päevaks kuue kuu jooksul. Albaania välisministri pesnik Mustafa sõnul arenevad suhted Eestiga kõikides valdkondades. Ta nimetas majanduskultuuri konsulaarsuhteid ja võiksid veel edasi areneda, näiteks turismis, põllumajanduses. Eesti Albaania suhetes pole probleeme, ütles musta Fay. Meil on ühiste poliitiliste konsultatsioonide kogemus ja meie poliitilised dialoogitase on tõusnud. Ministrid rääkisid ka Balkani, eeskätt Kosovo olukorrast. Mustafa sõnul iseseisvad, tõenäoliselt nii Kosovo kui Montenegro teist reaalset lahendust probleemidele tema sõnul ei ole. Valdav osa Kosovo elanikest on albaanlased, ütles Mustafa ja nad pooldavad iseseisvust, ma arvan, et tagasiminekut 1999. aasta eelsesse aega pole. Eesti seisukohast vaadata, siis kindlasti on meie jaoks väga oluline, et Kosovos ei korduks enam need sündmused, mis olid aastate taga, et Kosovos tekiks stabiilsus ja selles osas kindlasti me praegu usaldame täielikult Martti Ahtisaari läbi rääkimiste oskust ja võimet jõuda tulemuseni, et ka kõik rahvusrühmad Kosovos tunneksid ennast hästi ja kindlalt ja kui selleks vahendiks on Kosovo iseseisvumine siis loomulikult me oleme valmis seda toetama. Peamine on see, et selles piirkonnas vägivald ei korduks. See ühiskond saaks hakata lõpuks normaalselt arenema. Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas Euroopa kultuuripealinna konkursi võitjaks Tallinna. Vastava ettepaneku esitas ministrile konkursikomisjon, kes eelistas Tallinna Tartule. Lõplikult peab Tallinna kandidatuuri 2007. aasta sügisel kinnitama Euroopa Liidu kultuuriministritest koosnev komisjon. Tallinn kannaks Euroopa kultuuripealinna tiitlit 2011. aastal koos ühe Soome linnaga. Kultuuriminister Raivo Palmaru. Meetme eesmärk on muidugi soodustada kultuuri suhtlust ja seda eesmärki see meede üle Euroopa kindlasti täidab ekstra Eesti probleem, mis ei ole esile ainult seoses kultuuripealinna valimisega, vaid üldse on Eestis, jah, kahjuks mõistetakse kultuuri toetamist ja tegelemist kultuuriga kui eelkõige ehitamist ja raha kulutamist kultuuriga seotud betoonile. Seda on väga raske murda ja selle probleemid, ma olen tegelikult oma niuke ministri algusest saadiku kokku puutunud ja nüüd jälle tõusis esile ka see motiiv ja noh, nii palju kui ma komisjoni põhjendustest aru saan, oli üks põhjendus just see, et mis rääkis Tallinna kasuks, et Tallinnal on programmi elluviimiseks Vajalik loominguline potentsiaal, ühelt poolt kultuuriline infrastruktuur ja teiselt poolt loomeinimesed ja just Tallinnas ei kulu suurem osa ettevalmistamisele minevast rahast ehitamisele. Päevakaja lõpetuseks veel ilmast. Eeloleval ööl on Põhja-Eestis pilves selgimistega, Lõuna-Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest vihma või lörtsi, mitmel pool tekib udu. Puhub edela ja lõunatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kolme kraadini. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab nii vihma kui lörtsi. Puhub lõuna ja edelatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on homme oodata kaks kuni kaheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.