Kell sai kaheksa Eesti raadio uudised, toimetus võtab olulisemad päeva sündmused veel kord lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Taanis töövisiidil olnud peaminister Andrus Ansip tunnistas, et Euroopa Liidu liikmesriikide arusaamad ühenduse edasisest laienemisest ei kattu. Ansipi sõnul on vaja saata Ukrainale selge sõnum, et ühenduse uks ei ole suletud. Rahandusminister Aivar Sõerd toetas Brüsselis käibemaksu kause lihtsustamist. Euroopa Parlamendi energeetikakomisjoni liige Andres Tarand nentis täna riigikogu väliskomisjonis, et suurriikide vastuseisu tõttu võtta pühise energiapoliitika kujunemine veel aastaid. Eesti muuseumid peavad üha enam arvestama sellega, et inimesed tahavad näitusele tulles ise osalised olla. Muuseumide tunnusauhinnamuuseumiroti sai tänavu maanteemuuseumi väljapanek Eesti ajaloost. Briti valitsused on tehtud pärast eilseid kohalikke valimisi suurimaid muudatusi. Saanud hävitava kaotuse osaliseks vabastas peaminister Tony Blair ametist. Sise ja välisministri. USA asepresident Dick Cheney kritiseeris taas Venemaad eeskätt energiaallikate kasutamise eest teistele riikidele poliitilise surve avaldamiseks. Homme on meil selge kuiv ilm, sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi. Peaminister Andrus Ansip lõpetas mõni tund tagasi oma töövisiidi Taani jätkab Indrek Kiisler. Andrus Ansip kohtus oma Taani kolleegi Anders Fogh Rasmusseni, ka arutluse all oli Euroopa Liidu tulevik. Liikmesriigid otsivad praegu läbi konsultatsioonide väljapääsu tupikseisust, mis tekkis pärast Prantsusmaa Hollandi otsust Euroopa põhiseadusliku lepingu asjus. Taani erinevalt Eestist ei kavatse lepet enne ratifitseerida, kui Prantsusmaa Holland teatavad, mis nad leppega edasi teevad. Põhiseadusleppe ebaselge saatus tekitab ka ebakindlust ühenduse edasise laienemise osas. Eelkõige on küsimuse all Ukraina, mille suurtoetaja Eesti on peaminister Andrus Ansip. Me oleme üksmeelel selles, et ei teki ilmselt mingeid suuri probleeme Rumeenia Bulgaaria liitumisega. Samamoodi ilmselt läheb varem kavandatud Järgi Lääne-Balkani riikide liitumiseks ettevalmistamine Euroopa Liiduga, kuid Ukraina puhul Eesti näeb selgelt võimalust seada Ukrainale eesmärgiks või anda Ukrainale võimalus liituda euroga rahvaliiduga. Ükskõik palju need ettevalmistused ka siis aega võtaks, aastakümneid võiks isegi aega. Ta, kuid öelda väga selgelt ja otse välja, et kui nad jõuavad ettevalmistustega valmis, nad võetakse Euroopa Liit, mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid leiavad, et kõigepealt peaks Euroopa liit ise suurendama oma liitumisvõimekust oma valmidust vast uusi liikmesriike ja Nende hulka kuulub ka taani. Kui olla kristalselt aus, siis ega me ei näe ju ka väga palju neid riike, kus ettevalmistus tööd võiksid lähemate aastate jooksul jõuda nii kaugele, et nad võiksid tõepoolest Euroopa Liiduga liituda. Suures osas on see retooriline küsimus. Edasi viimaste tundide välisuudiseid Vallo kelmsaar. Ameerika Ühendriikide asepresident Dick Cheney kritiseeris taas Venemaa tegevust energiaallikate kasutamisel mõjutusvahenditena Washington, Moskvas küll liitlast, kuid muret teeb Venemaa mõningane vastuseis demokraatlikele protsessidele, mis peaksid riigis toimuma, ütles seini. Ta märkis, et see seisukoht langes ühte Vilniuses toimunud konverentsil osalejate arvamusega. Venemaa kasutab kontrolli energeetiliste ressursside üle poliitilise hoovana avaldada survet riikidele, mille esindajad Vilniuses koos olid, märkis Cheini Leedu pealinnas peetile Läänemere ja Musta mere riikide konverents ja tippkohtumine, millel osales ka Eesti president Arnold Rüütel. Venemaa välisminister Sergei Lavrov võrdles USA asepresidendi Vilniuses peetud kõnet. Briti peaministri Winston Churchilli 1946. aastakõnega oli esimeseks märgiks külma sõja algusest. Suurbritannia kohalikel valimistel said suurima toetuse konservatiivid, kes saavad volikogudes Ligiga 200 saadiku kohta rohkem kui seni. Umbes sama palju kohti kaotavad peaminister Tony Blairi juhitavad leiboristid. Kehvade valimistulemuste tõttu on Blair juba asunud muutma omavalitsuse koosseisu. Valitsusest peavad lahkuma senine välisminister Jack stroo ja siseminister. Uueks välisministriks saab keskkonnaminister Margaret Beckett, uueks siseministriks kaitseminister John Reid. Suur osa Suurbritannia elanikest rahul Dani Blairi valitsuse tegevusega. Küsitlused on näidanud, et pooled valimis-ealistest brittidest peavad Blairi ülbeks ja ebausaldusväärseks ning soovivad, et ta veel sel aastal ametist lahkuks. Iisrael avaldas protesti Rootsi valitsuse otsuse vastu anda sissesõiduviisa Palestiina omavalitsuse liikmetele. Liikmele, kes kuulub äärmusrühmituse Hamas. Palestiina omavalitsuse minister saabub Rootsi homme seoses rahvusvahelise pagulasteemalise konverentsiga. Rootsi on esimene Euroopa Liidu riik, mis on Hamasi liikmele viis andnud. Ka näiteks Prantsusmaa on Rootsi otsus kritiseerinud. Euroopa Liit peab Hamasi terroriorganisatsiooniks. Iisrael väitis, et viisa andmisega toetab Rootsi terrorismi. Kasahstan on revolutsioonide eest kaitstud, sest võimud teevad kogu aeg tõsist tööd rahva elatustaseme tõstmiseks, leiab president Nursultan Nazarbajev. Tema sõnul on Kasahstan reformilt kõigis majanduse võtmesektoris edukalt lõpule viinud ning seadnud nüüd eesmärgi jõuda 10 aastaga 50 kõige konkurentsivõimelisema riigi hulka maailmas. Rääkides suhetes Kasahstani opositsiooniga, ütles Nazarbajev. Iial opositsioonis probleemi näinud paljud opositsiooni esindajad töötasid rasedaid minu meeskonnas. Võib öelda, et ma kasvatasin tänased poliitikud ise, märkis Nazarbajev. Ta lisas, et kahjuks moodustavad Kasahstani opositsiooni enamuse töölt lahti lastud riigiametnikud. Brüsselis Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel osalenud Aivar Sõerd avaldas toetust käibemaksu niinimetatud ühe aknasüsteemile, mille eesmärk on maksu administreerimise lihtsustamine. Peamiselt käibemaksule keskendunud kohtumisel sõnavõtuga esinenud Sõed rõhutas vajadust lihtsustada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate käibemaksukohustust. Ühe akna süsteemi kohaselt võivad ettevõtjad olla registreeritud ainult oma koduriigis ning esitada elektrooniliselt käibedeklaratsioonid kõigi Euroopa liidus tehtud tehingute kohta vaid oma maksuhaldurile. Ministrid leppisid kokku arutelu jätkamises, rahandusministriks juunikuisel, kohtumisel ja edasimaterjal, mis on seotud Euroopa Liiduga. Riigikogu väliskomisjon arutas taas Euroopa Liidu energiapoliitika olukorda. Indrek Kiisler. Väliskomisjoni eesmärk on kujundada Parlamendi seisukohad üha põletavamaks muutuvates energiapoliitika küsimustes. Sellega tahetakse ühele poole saada aasta lõpuks. Täna tutvuti Europarlamendi seisukohtadega. Euroopa Parlamendi energeetikakomisjoni liige Andres Tarand nentis, et Euroopa Liidu ühine energiapoliitika on meil tuleviku küsimus. Üks niisugune taust, takistus on suure kõrge egoismi periood praegu Euroopa liidus, mis algas teatavasti laienemisest ja sellele põhiseadusliku leppe läbikukkumisest Prantsusmaal, Hollandis ja siis akrooni panime Kantsler Schröder närgia poliitikas saates vanemale mõisavalitsejaks. Nii et, et neid näiteid leiab paljudest ja kahjuks suurtest liikmesriikidest. Kuidas ühist tööd lammutatakse Euroopas pakitegija maailma areenil lihtsalt ei mängiv üksikriikidena välja, aga Inglismaa, Prantsusmaa ja nii edasi koloniaalminevik ja nende vastu olnud mängib ikka oma rolle, nii naljakas kui see võidab praegu terve mõistuse. Nii et tublid muidugi on antud arvukamaks poliitikaks, aga selle realiseerimisel läheb kindlasti veel aastaid aega. Mida aga teha, et suurriigid arvestaksid ka väikeriikide huvidega? Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson. Ka Euroopas on väga palju monopoolsed firmasid, kellel on tõepoolest on väga suur mõjujõud kama riikide valitsuste üle ja see on paratamatu seis praegu, aga ma usun, et tegelikult, kuna see teema on tõesti alles viimastel kuudel Euroopas üles tõusnud energiajulgeolek kui poliitika teema, siis ma ei näe varianti, arvestades tõepoolest, et energiahinnad see ei ole kahanemistendentsi, vaid kindlasti kasvamist tendentsis sisse survega valitsustele. Ühelt poolt rahva hulgast kasvab ja vajadus ühtsema energiapoliitika järele kindlasti suureneb. Eesti muuseumide esindajad kulutasid täna ajaloo muuseumis välja tänavuse muuseumina, Roti võitja Kai Vare käis kohal. Muuseumide tunnustusauhinnaga, muuseumina tõstetakse esile eelkõige näitusetegevust. Tänavu kandideerisid teiste seas näiteks Eesti Panga näitus, korjandus pidest, Tallinna linnamuuseumi väljapanek naistepesust ja Tallinna Raekoja näitas kaubandusest hansaaegses Tallinnas. Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Peeter Maueriga sõnul peavad muuseumid arvestama sellega, et külastajate nõudmised ja ootused on muutunud. Trendi täna võib välja tuua just see, et, et väga palju üritatakse teha selliseid võimalusi, kus inimesed saavad katsuda asju loomulikult mitte originaale vaid et nad saaksid otsida ekspositsioonist erinevaid Sandeid. Ekspositsioonis võidab joosta lihtsalt viis minutit, vaadata üldpildi, ära saada mingi ettekujutus, samas võib seal veeta mitu tundi vaadates läbitakse liitrik arvutivõimalused ja loomulikult seda visuaalset poolt, et ei oleks ainult vitriini, vaid oleks ka korraliku tasemel suurt fotot. Eksponeerimine erinevates lavastustes ja nii edasi ja nii edasi. Muuseumiroti võitjaks kuulutati maanteemuuseumi väljapanek. No mis siis ikka on, teedest räägitakse rohkem ehitamisest ja miljonitest, mis see maksab, aga tegelikult selle teema kompaktne esiletoomine alates ürgajast, kuni siis tõesti viimaste teede ehitusteni välja seda muuseumi külastades tõesti võib, võib julgelt öelda, et Eesti maantee ja teede ajalugu on mul selge. Maanteemuuseumi juhataja Amar Kerennik kinnitas, et ka niisugust esmapilgul igavat asja nagu tee saab tutvustada kaasakiskuvalt. Teedel on oma huvitava ajalugu, miks nad just nii kulgevad, nagu nad kulgevad, miks on teedevõrk nii välja kujunenud, nagu ta on, näiteks saab meie külastaja istuda tõlda ja kuulata erinevaid reisikirju, see tähendab, siis saab reisida, kellega ta tahab ja millal tahab ja kuhu tahab omal valikul siis on näiteks päris tore lahendus on vana teede kaartide atlase esitus rootsiaegne, kus on siis puutetundliku ekraani abil võimalik siis liikuda mööda vana ja uut kaarti. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil selge või vähese pilvisusega kuiv ilm, paiguti võib olla uduvinet. Puhub valdavalt kirdetuul üks kuni viis meetrit sekundis ja sooja on öösel kaks kuni kaheksa kraadi. Päeval püsib selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on 18 kuni 23 kraadi, tuulepealsel rannikul 10 kuni 14 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu. Jätku.