Tere õhtust, kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetustes kokkuvõtte neljapäevast, 11.-st maist stuudios on Vallo kelmsaar. Viis parlamendierakonda jätkasid ühise presidendikandidaadiga saagimist. 12-st kandidaadist on arutluse alla jäänud veel seitse. Need Aaviksoo, Enn Eesmaa, Ene Ergma, Toomas Hendrik Ilves, Jaan Manitski, Aadu Must ja Paul-Eerik Rummo. Protsessist kõrvale jäänud Rahvaliidu esimees Villu Reiljan arvab, et presidendi valimine Riigikogus on võimalik, kui teised neli erakonda toetavad Keskerakonna kandidaati. Riigikohus leidis, et põhiseadus ei tee takistusi euro kasutuselevõtt kasutuselevõtuks. Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis lükkab edasi alkoholi ja sigarettide ning erimärgistatud kütuseaktsiisitõusu. Eelnõu eesmärk on pidurdada inflatsiooni kasvu Eesti konkurentsivõime poolest maailma riikide hulgas 20. kohal, et see on läbi aegade parim tulemus. Samas on endiselt probleemiks infrastruktuuri areng teaduses, arendustegevus, tervishoiu olukord ja madalad palgad. Tartu Ülikooli kõrvakliinik sai uue laserseadme, mis muudab operatsioonid kiiremaks, operatsioonide järje kond aastani 2008 ning kliiniku juhataja sõnul tuleb patsiendil operatsiooni eest ka maksta, sest haigekassa hinnakiri selle maksumust ei kata. Keeleinspektsioon soovitas Tallinna volikogu liikme Vladimir bee lõi taas kooli direktori ametist vabastada. Järjekordne eksam näitas, et p-le keeleoskus ei vasta endiselt nõuetele. Tänavune Põhjamaade luulefestival toob Eestisse 13 autorit meremaadest. Kuulda saab ka luuletinoiti murdes tuulekeeles, mida räägib maailmas vaid 800 inimest. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul ka Euroopa Liit ilma põhiseadused ta tõhusalt tegutseda. Ukraina välisminister eitas väiteid, et Ukraina soovib SRÜ-st välja astuda. Ja ilmast. Ilm on lähiajal sademeteta, öösel võib maapinnal olla kohati kuni kolm kraadi külma. Homme päeval tuleb sooja 14 kuni 22 kraadi. Viie riigikogus esindatud erakonna esindajad valisid täna 12 kandidaadi hulgast välja need, kelle hulgast jätkatakse ühise presidendikandidaadi valimist pärast Keskerakonna, Reformierakonna, Res Publica, Isamaaliidu ja sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajate kohtumist päris Uku toomtulemuste kohta. Reformierakonna volikogu esimehelt Rain Rosimannused. Enne kui nendest tulemustest rääkida, tahaks ma viie erakonna nimel tänada kõiki kahteteist kandidaati, kes olid nõus selles protsessis osalema ja oma nägemusi tutvustama presidendi rollist Eestis. Erakonna juhatus, kes täna kogunesid ühel ajal, on neid otsese teinud ja tähestikulises järjekorras lugedes on need kandidaadid, kelle hulgast me üritame seda ühist kandidaati edasi otsida. Aaviksoo, Enn Eesmaa, Ene Ergma, Toomas Hendrik Ilves, Jaan Manitski, Aadu Must ja Paul-Eerik Rummo. Edasi läheb protsess, nii et kandidaate jääb järjest vähemaks. Kuidas täpselt, saame uuesti kokku. Järgmisel kolmapäeval te juba ütlesite, et te ei taha kommenteerida ühtegi siis või välja jäetud eraldi, aga kas teie arutelul arvestati ka, nagu öeldakse, nende inimeste endi positsioone, mida nad on vahepeal välja öelnud või oli see valik rohkem poliitiline, mis te arvate, kuna teised erakonnad ju loomulikult tegid omi otsuseid? Mul on raske kommenteerida teiste erakonna sisemisi arutelusid, sest et ma usun, et nende kandidaatide sisuline arutelu toimus ikkagi juhatuses. Meie täna ainult fikseerisime siin esindajate tasemel. Need nii-öelda tulemused. Reformierakonna arutelu kohta ma võin küll ainult, et niipalju öelda, et võeti väga sisuliselt kandidaadid läbi ikkagi ja selle järel langetati otsus ja, ja oli hääletamisi, aga me oleme kokku leppinud, et need asjad jäävad kõik minevikku ja katsume vaadata ettepoole, et ikkagi jõuda selle ühise kandidaadi. See oli siis Reformierakonna volikogu esimees Rain Rosimannus, kellega Uku toom Toompeal vestles, aga nüüd peaks Uku toom meil olema ka liini pidi Toompeal kuuldel. Kas peale selle missa lindile said, jäi sul silma kõrva, seal Toompeal veel midagi, mida võiks kommenteerida praegu. Noh, üldiselt paistis, et erakonnad on üsna hästi omavahel kokku leppinud ja nad keegi ei võtnud sõna sel teemal, et ei avalikustanud mingit paremusjärjestust või häälte jagunemist ja kõik toonitasid, et asi läheb ladusalt ja see, et see tänane koosolek ladusalt läks, seda näitas ka sõidutada, kestis napilt pool tundi või isegi veidi vähem. Kui nüüd otsida mingit konksu või erimeelsust, siis vast seda, et kui osa erakondade arvates tuleb enne suve mingile otsusele jõuda, siis Keskerakond arvab, et kiiret ei ole kuhugi ja võib juhtuda, et nad valivad oma tempo ja kui see teiste omaga kokku ei sobi, siis aga mis saab igal juhul? See on selline praegu silma hakkav mingi erimeelsus, aga muidu olid täna kõik rõõmsad ja säravad ja üksmeelsed. No Keskerakonna esindajad on varem öelnud, et on ju kokku lepitud, et vähemalt kaks vooru või kohtumist ja kuidas seda iganes nimetada tuleb veel, kas täna sellest juttu oli? Kolmapäeval läbitakse kui tempos üldse ja edaspidises selles, aga juttu oli just et edasi seitsmest jäävad veel järgmisse vooru neli. Et miks just neli ja miks mitte viis või, või mingi muu arv siis seda nagu eriti ei kommenteeritud, öeldi, et lõpuks peab nagunii ainult üks jääma, nii et seal ei ole nagu väga suurt vahet. Aga nii et mingid otsused selliste tempude kohta tulevad kolmapäeval mitte kolmapäeval ei hakata otsustama, kes seitsmest välja kukub, vaid kolmapäeval otsustatakse, mis tempos asjad edasi lähevad. Aitäh Uku Toom ja lisame siia veel ühe intervjuulõigu. Rahvaliit teatavasti ei kuulu nende erakondade hulka, kes ühist presidendikandidaati püüavad välja sõeluda ja erakonna esimees Villu Reiljan leiab, et võimalus president riigikogus ära valida pole välistatud. Mina vaatan seda asja huviga. Presidendi valimiseks on Riigikogus võimalus küll, kui Keskerakonna kandidaadile teised libi hääle annavad, see on täitsa võimalik. Riigikohus jõudis seisukohale, et Eesti põhiseadus euro kasutuselevõtuks takistusi ei tee. Kuid ajal, mil Eesti vabariik on majandus- ja rahaliidu täieõiguslik liige, ei ole Eesti pangal Eesti raha emiteerimise ainuõigustega Eesti krooni emiteerimise õigust. Riigikohtu otsus võimaldab riigikogul jätkata menetluses oleva seaduseelnõu menetlemist praegusel kujul. Valitsus otsustas täna alkoholi, tubaka ka ja erimärgistatud kütuseaktsiisitõusu edasi lükata. Mall Mälberg. Valitsus otsustas, et alkoholi, sigarettide ja erimärgistatud kütuseaktsiisimäärade tõus lükatakse edasi esimesele jaanuarile 2008. Ühtlasi soovib valitsus vabastada Eestis kalastamiseks kasutatav eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisist juba tuleva aasta esimesest jaanuarist. Aktsiisimäärade tõusu edasi lükkamine on rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul oluline ohjeldamaks riigipoolset survet inflatsioonile. See mõju, arvestades siis võimalikku hindamisperioodi mai 2006 kuni aprill 2007 oleks siis kolme koma kolmelt protsendilt inflatsiooni langemine siis kahe koma kaheksale protsendile ja kui vaadata värskelt avaldatud Euroopa komisjoni prognoosi inflatsioonikriteeriumi siis Eesti on suur tõenäosus hinnastabiilsuse kriteerium järgmise aasta algul ära täita. Riigieelarve tuludele avaldab see seadusemuudatus päris olulist mõju. Tänavu jääb laekumata 75 miljonit krooni tuleval aastal 535 miljonit. Kuivõrd tulenevalt rahandusministeeriumi kevadprognoosist? Me prognoosime tänavuse eelarve ülelaekumist ligikaudu 2,8 miljardit siis ilma aktsiisitõusudeta ülelaekumise summaks võib arvestada veidi üle 2,7 miljardi krooni. Eestis kalastamiseks kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisist vabastamisel annab kaluritele õiguse piirnormide ulatuses aktsiisivaba kütust soetada kutselise kaluri aktsiisivabastuse luba. Selle väljastab maksu- ja tolliamet. Järelvalvet aktsiisivaba kütuse üle hakkab samuti teostama maksu- ja tolliamet. Valitsus kehtestas vastavalt Euroopa Liidu nõukogu seisukohale Valgevene tipp ametnike, sealhulgas president Aleksandr Lukašenka suhtes viisakeelu. Samuti kiitis valitsus heaks arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava aastani 2010. Välisminister Urmas Paet. Eesmärk on, et aastaks 2010 moodustaksid need summad, mida Eesti arengukoostööks ja humanitaarabiks annab 0,1 protsenti Eesti riigi aastasest kogutoodangust. See praeguste arvestuste järgi on siis umbes 227 miljonit krooni aastas. Eesti on esimest korda pääsenud maailma 20 konkurentsivõimelisema riigi hulka. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Tegemist on maailma majanduses ühe arvestatava marjastusega, mis arvestab riikide majanduse arengut ja ettevõtjate hinnangut. Eesti on 61 tabelis esindatud riigi võrdluses 20. kohal olles üle isegi Prantsusmaast, Suurbritanniast ja Saksamaast rääkimata teistest Ida-Euroopa riikidest. Majanduskasvu poolest oli Eesti mullu isegi esimene. Konjunktuuriinstituudi analüütiku Marje Josingu kinnitusel tähendab Eesti kõrge positsioon eelkõige tunnustust valitsuse pikaajalisele stabiilsele majanduspoliitikale. Kindlasti selline valitsuse tegevuse stabiilsus ja ettevõtja jaoks ette prognoositav käitumine on konkurentsi opositsioonil Niuke tugevdav faktor, sellepärast et siin ka küsitakse ettevõtjate hinnangut, et kas on mingisugune poliitilise ebastabiilsuse oht riigis ja need kõik oleksid väga-väga negatiivsed näitajad. Et Eestis selliseid probleeme nagu ei ole, maksupoliitika on suhteliselt stabiilne, see seadusandlus on olnud niisugune suhteliselt rahulikult arenenud, nii et kindlasti on see positiivne näitaja, hakkab Eesti tugevaimad punktid, on tulnud just nüüd sellest väga kiiresti makroökonoomilist arengut. Eesti riigil sellises konkurentsivõitluses ei ole kerge, sellepärast et väga paljud näitajad ka seal süsteemis on suuruse pealt, aga teiselt poolt, et kuna me oleme väike, aga väga kiirelt arenev, siis see on tasakaalustatud ja me oleme hea positsiooni saanud. Majanduse jätkuvat kasvu näeb ette ka konjunktuuriinstituudi majandusprognoos järgnevateks aastateks. Samas tuleb Eesti valitsusel tõsiselt tegeleda teadus-arendustegevuse ja tervishoiu rahastamise parandamisega. Probleeme on ettevõtete juhtimiskultuuris, näiteks ei pöörata tähelepanu töötajate tervisele ja tööohutusele ning Eesti mainet kisub alla ka kvalifitseeritud tööjõupuudus. Siin tuleb Eestil olla paindlikum võõrtööliste sissetoomisel, samas aga pole siingi ühest lahendust. Veel kord, Marje Josing. Odavuse pärast, mingil juhul Eestisse ei tohiks tööjõudu sisse tuua, ennemini peab oma töötajatele ikkagi normaalset palka maksma ja konkureerima millegi muuga tohib tuua ainult siis, kui tõesti spetsialist ei ole Eestis võtta. Täpsem analüüs Eesti konkurentsivõimest valmib konjunktuuriinstituudil juuniks. Tänastest välissõnumites teeb kokkuvõtte Indrek Kiisler. Suurbritannia julgeolekuteenistustele olid kaks mullu juulikuus Londoni metroos pommid lõhkema pannud mees teada, kuid neid ei peetud otseseks julgeoleku ohuks. Mohammad Khan ja saatan veer olid kaks neljast islamiusulistest enesetaputerroristist, kes panid plahvatama pommid kolmes metroojaamas ühes bussis. Terroriaktis hukkus 52 inimest, vähemalt 700 sai haavata Suurbritannia parlamendi luure ja turvakomitee. Raporti andmetel oli Briti julgeolekuteenistus mõlemast mehest teadlik, kuid ei jälginud neid piisavalt ressursside nappuse ja teiste oluliste prioriteetidena. Tundub nii, et teised olulised prioriteedid olid raporti andmetel teadaolevate Suurbritanniat ähvardavate ohtude kõrvaldamine. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul vajab Euroopa Liit tõhusaks tegutsemiseks põhiseaduslepet. Merkeli sõnul töötab Saksamaa valitsus selle nimel, et Prantsusmaa Hollandi rahvahääletusel tagasi lükatud põhiseadusleppe taas elustataks. Parlamendi alamkoja ees. Täna peetud kõnes ütles kantsler, et tegutseda tuleb siiski ettevaatlikult, sest liikmesriigid peavad oma kodanikele selgitama põhiseaduse vajalikkust. Saksamaast saab jaanuarikuus Euroopa Liidu eesistujamaa ning Merkel tegi täna selgeks põhiseaduse vastuvõtmine kõikides liikmesriikides saab olema Berliini peamiseks ülesandeks sel perioodil. Luksemburgi. Peaministri Jean-Claude käri sõnul ei lükata Rumeenia ja Bulgaaria liitumist euroga opa Liiduga edasi ning see toimub järgmise aasta esimesel jaanuaril. Peaministri sõnul toimub liitumine hoolimata sellest, et Rumeenia on meil tõsiselt vaja reformida oma kohtusüsteemi ning Bulgaariat, tugevdada võitlust korruptsiooni vastu. Euroopa komisjon otsustab järgmisel teisipäeval, kas ta soovitab Rumeenia ja Bulgaaria liitumist Euroopa Liiduga järgmise aasta alguses või lükatakse ühinemine edasi 2008. aastal. Ukraina ei kavatse praegu SRÜ-st lahkuda, teatas täna Ukraina välisminister Boris Tarasjukiga. Ministri sõnul toimuvad praegu ainult konsultatsioonid ja analüüsid. Ukraina üritab SRÜ tegevuses konstruktiivselt osaleda, ent kahjuks pole Ukraina algatused, millel on SRÜ kodanike jaoks väga suurt tähendust, toetust leidnud, tõdes välisminister. Venemaa poliitikud on hoiatanud, et Ukraina lahkumine SRÜ-st toob kaasa mitmete Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud lepete katkemise. Sõltumatute riikide ühendusest lahkumise plaane peab ka Gruusia. Keeleinspektsioon tegi haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroole uue ettepaneku Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest liikme Vladimir Peee vabastamiseks Lasnamäe mehaanikakooli direktori ametist. Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul käis bee lõi küll keeleeksamil, kuid tema keeleoskus ei vasta endiselt nõuetele. Selle seisukohaga nõustusid haridus ja teadusministeeriumi ning koolivõrgu büroo esindajad, ütles Tomusk. Vladimir peeleid töölt vabastamise peab otsustama koolivõrgu büroo. Tartu Ülikooli kõrvakliinik on saanud uue laserseadme, mis muudab operatsioonid kiiremaks ja patsiendile mugavamaks. Lauri Varik. Ülikooli kõrvakliinik on laseroperatsioone teinud ka seniajani, kuid vene päritolu masinaga, mis oli meeter korda meeter suur ja kaalus 400 kilo. Uus saksa firma Biolite kena aparaat on vanast viis korda väiksem ja kaalub vaid seitse kilo. Teha saab temaga erinevaid kõri, kurgu ja pisaraid, operatsioone, mis muudab uue masina universaalseks. Kõrvakliiniku juhataja professor Mart Kull. Firma on mõtelnud igasugused noh, nii-öelda spetsiaalsed otsikud söögitoru, kõri, trahve või hingetoru jaoks nina jaoks praegu tegin pisarakanalite operatsiooni, samuti on võimalik sellega lõigata norskamist, suuõõne, haavandeid, pisikesi kasvajaid, keele, Kidasi tuuled ja siit need nii-öelda suuprotsessid ja see kõik käib nii-öelda veeretades tingimustes. Uue laseriga tehakse operatsioone kontaktmeetodile, mille professor Kull töötas välja juba 19 aastat tagasi ja mille originaalsus on lihtsustatult öeldes nelja ja poole 1000 kraadise temperatuuri juures töötava laseri valgusjuhtide jahutamises. Kuivõrd idee pärineb Eestist ja siis õnnestus nüüd lasele saadaga pea viis korda odavamalt ja täna sõlmitud lepingu alusel saab Tartu kõrvakliinikust ka saksa firma referent, tehke koostöökliinik. Meie ütleme, kuidas seda paremini teha ja et me oleme ka siis need koostööpartneriks firmale endale, et me, et me saame ka teistele arstidele kasulik olla, sellega. Professor Kull lisas veel, et kuna uus laser alles äsja soetati, siis hinnakirja talle veel kehtestatud ei ole. Sisuliselt laserprotseduurid odavamaks hinnatud kui Belgia tegemisega, et nii-öelda laseri käivitamine või noh, nii-öelda Me olime kahjumis sellega, et me peame kindlasti kehtestama kliinid, sisesed hinnad, et kes tahab laserlõikust, et siis tuleb juurde maksta, sellepärast et muidu me oleme nii-öelda sööme iseennast ära. Kui pikk järjekord on praegu, oleme selle aparaadi taha, meil on üldse järjekord, nagu teada siin aastaid, et need, kes täna tahab, see saab 2008, nagu riigitellimuse osas on ainult üksikud operatsioonid, vot näiteks sama pisarateede lõikus, mis muidu kestaks tavalisel meetodil kaks-kolm tundi, siis praegult 14 sekundit. Rahvusraamatukogus avati täna Põhjamaade luulefestival, mis on järjekorras juba kuues. Tõnu Karjatse käis festivali avamisel. See on Peter Mekvits, soome, rootsi luuletaja, kes luges tänavuse luulefestivali avaluuletuse. Lugu räägib armastusest, mis kui laasitud puu jätkab oma kasvamist ka talvel. Põhjamaade luulefestival toimub Eestis Põhjamaade Ministrite nõukogu korraldus oli juba kuuendat korda. Luulet ja muusikat kuuleb kolmel päeval kolmes linnas Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel. Eestisse saabub 13 külalist Skandinaaviamaadest Läänemereäärsetest riikidest. Eestit esindab luulefestivalil 10 tuntud ja tunnustatud luuletajat, nagu näiteks Hando Runnel, Doris Kareva, Kalju Kruusa, FS või Elo Viiding. Luulefestivali lõputseremoonia toimub laupäev Päeval Niguliste kirikus, kus astuvad üles kõik osalised. Külaliste nimekiri paistab silma selle poolest, et seal on esindatud 60.-te lõpu 70.-te alguse põlvkond. Kas selline põlvkondlik valik on taotluslik? Põhjamaade esinduse kultuurinõunik Eha Vain. See valik ei ole praegusel juhul küll taotluslike, meie peame silmas, olgugi, et tegemist oleks väga eripalgeliste luuletajatega sest me tahame ju pakkuda mitmekesist luulekava. See, et jah, kuidagi noorema kontingendiga on, on kuuendal festivalil juhtunud. Noh, see on tore, et ta niimoodi on juhtunud. Nooruslik, luulesõnum arvan, et jõuab väga kiirelt ja kergelt kuulajani. Eesti keeles luulefestivalil üles astuva külalispoeeti seni ei teata. Luuletaja ja kultuurikriitik Kalev Kesküla. Selle aasta esinejatest ei ole tuttavaid nimesid on muidugi ju väga huvitavaid keeli nagu Grööniluuletaja, kes luuletab oma emakeeles, mis olevat tuuli, keel üks sinu itimurre, mida kõneleb 800 inimest. Aga ütleme, et niisuguseid kujusid, nagu oli siin eelmine aasta toomast Trans treener, vist ei ole praegu. Kõik festivalil esinevad luuletajad on aga vägagi tuntud omal maal, mitmeid on vahendatud ka teistesse keeltesse. Luulefestivali jaoks on eesti keelde pandud ka need tekstid, mis siin ettekandele tulevad. Seega ei jää kuulajatele arusaamatuks ka kohe kõlama hakkav Inoiti murre. Võib etteruttavalt öelda, et luuletus räägib õnneotsingust, kus otsija ja otsitava osad võivad tihti vahetuda. Ja ilmast öösel on Eestis vähese pilvisusega sademeteta ilm, puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kuus kraadi kraadi, maapinnal võib aga kohati olla üks kuni kolm kraadi külma. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega samuti olulise sajuta ilm, puhub lõunakaartetuul üks kuni kuus, saartel neli kuni kaheksa meetrit sekundis ning päeval tuleb sooja 17 kuni 20, aktsiasaartel 14 kuni 16 kraadi. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16447 kuulmiseni.