Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti välisministri hinnangul on konkreetseid ja praktilisi asju, mis meie elukvaliteeti parandada aitavad ja mida põhjamõõtme raames on võimalik teha. Tallinnas toimub täna konverents põhjamõõtme uuenevast kontseptsioonist. Muinsuskaitse nõukogu taunib teravalt kultuuriminister Raivo Palmaru otsust mitte tunnistada kaitse all olevaks endist turistipoodi Tallinnas. Minister peab oma otsust õigeks. Et teiste inimeste tervis paraneks, tuleb tervise edendamisse kaasata võimalikult palju rahvast ja institutsioone. Tervist edendavad töökohad on kõne all. Elvas avati täna katlamaja, mis on üle viidud puiduküttele ja mis on nii keskkonnasõbralikum kui ka efektiivsem. Maal. Õnninge püüdis avati täna kunstinäitus ja mälestusmärk, mis meenutab 100 aasta möödumist nooreestlastest, kunstnike ja kirjanike viibimisest Ahvenamaal. Kas meedia Jeannette omanikud mõjutavad sõna- ja ajakirjandusvabadust, kas rahvusvaheliste ettevõtete alla kuulamine mõjutab ka Eesti väljaannete sisu, arvutatakse Tartus rahvusvahelisel ajakirjanduskonverentsil. Välismaalt. Moldova tühistab järgmisest aastast ühepoolselt viisarezhiimi Euroopa Liidu kodanike suhtes. Euroopa Liidu liidrid tunnustavad Montenegro iseseisvust ilmselt esmaspäeval ühiselt ja ilmast. Komme on Eestis kui film ja sooja on 15 kuni 21 kraadi. Tallinnas toimus Eesti ja Soome välisministeeriumi ning Euroopa Komisjoni korraldatud põhjamõõtme konverents, vahendab Mall Mälberg. Konverentsi peamine eesmärk oli fikseerida see seis, mis on põhjamõõtme arengutes praegu ja millised on edasised tegevussuunad ja valdkonnad, vaat kus oleks mõistlikum koostööd teha. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on tegemist järjest tugevneva Põhja- ja Kirde-Euroopa koostööga ja selle koostöö sees. Lisaks Euroopa Liidu maadele osaleb ka Venemaa oma loodepiirkonnaga. Teemad, millega põhjamõõtme raames võib-olla kõige edukamalt toimetada saab, on kindlasti keskkonnateemad, mis puudutab siis Läänemere keskkonda ja ümbritsevaid alasid, siin on ju ka näiteid näiteks Peterburi veepuhastussüsteemide rajamise osas ka meil Eestis Peipsi järve keskkonnatemaatika osas kindlasti ka infrastruktuuride rajamine, võib-olla see, mis regionaalselt siin võiks kõigile pooltele huvi pakkuda ka igasuguste vahedega üheskoos võitlemine, näiteks inimkaubandus, narkokaubandus, HIV, AIDS-i küsimustega, parem hakkama saamine. Ma näen küll siin terve rida praktilisi ja väga konkreetseid meie elukvaliteeti parandada võivad asju, mida tahte korral on võimalik põhjamõõtme raames teha. Loomulikult tahet on vaja kõigilt osapooltelt ja loomulikult ka finantseerimist. Aga selline regionaalne tasand siin põhjamõõtme, Hannes Euroopa Liidu põhjaosas on, on kindlasti vajalik ja võimalik. Täna oli konverentsil kõne all ka see, kas põhjamõõtme raamistik võiks olla Euroopa liidu sees kuidagi konkurent näiteks Vahemere piirkonna koostööle. Urmas Paet nii ei arva. Teatavasti Vahemere piirkonnas on nii Euroopa Liidu riigid siis kui ka Euroopa Liidust väljaspoole jäävad riigid Põhja-Aafrikas ja teinud koostööd juba pikka aega ja, ja paljudes kohtades ka edukalt. Aga kindlasti ei näe, et need kaks koostöövõrgustiku ehk siis Vahemereäärne koostöö siin Läänemere ümber põhjamõõtme, koosta, võiksid olla kuidagi üksteisele konkurendid. Urmas Paeti seisukohti jagas ka Soome välisminister Erkki Tuomioja. Loodan konkreetsed küsimused, mida siin arutati, näitavad, et põhjamõõde on asjakohane, vajalik ja tulevikuplaan, mille kallal me töötame, saab positiivse vastukaja kõikidelt partneritelt. Põhja- ja Lõuna-Euroopaga koostööraamistike vahel eine Tuomioja mingit vastuolu, ka ei näe ta mingeid takistusi, mis välistasid eduka koostöö Venemaaga. Sama arvas Eesti välisminister. Mulle näib, et, et Venemaa on järjest rohkem ka asunud sisuliselt kaasa töötama selles raamistikus Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. 25 paadipõgenikku, kelle Ilus läks Malta rannikust põhja pool ümber, on ilmselt uppunud. Õnnetus juhtus piirkonnas, kus merevesi on liialt külm, et inimesed suudaksid kaua elus püsida. 12 põgenikku võttis oma pardale lähedal asunud Itaalia kalalaev. Päästeteenistused jätkavad kopteritega mere kohal otsinguid. Meest on leitud mitu surnukeha. Rannavalve sõnul on siiani teadmata, mis rahvusest põgenikud olid. Ilmselt oli nende eesmärk jõuda salaja Euroopasse. Moldova tühistab järgmise aasta esimesest jaanuarist ühepoolselt viisarezhiimi Euroopa liidu USA, Kanada, Jaapani ja Šveitsi kodanikele. Tühistamise algatas Moldova valitsus. Eelnõud parlamendis esitlenud välisministri Andrei straatani kinnitusel on see tõestuseks, et Moldova on avatud arenenud riikide kodanikele ning see aitab kaasa investeeringute kaasamisele ning turismi arendamisele. Euroopa Liidu välisministrid võtavad ilmselt esmaspäeval vastu ühise otsuse tunnustada Montenegro iseseisvust. Euroopa Liit esitas Montenegro iseseisvumisele tingimuse, et sõltumatuse poolt peab hääletama vähemalt 55 protsenti mägi. Riigi elanikest toetus ülinapilt üle 55 protsendi. Esmaspäeval saatis Montenegro välisministeeriumi ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikidele ja Euroopa Liidu riikidele üleskutse, milles palutakse iseseisvusele nüüd ametlikku tunnustust ka Serbia Montenegro eraldumist. Juba ametlikult tunnustanud. Palestiina omavalitsust juhtiv äärmusrühmitus Hamas palus president Mahmoud Abbasil referendum riikluse küsimuses ära jätta. Peaministri Ismail Hania sõnul puudub hääletusel seaduslik alus ning ta palus presidendil Se palestiinlaste ühtsuse säilitamise nimel. Abas peaks homme teatama rahvahääletuse korraldamisest 31. juulil. Hääletusele pannakse manifest, mille kohaselt luuakse Iisraeli, tunnustab Palestiina riik. Hamasi põhikiri Iisraeli aga ei tunnusta, vaid nõuab juudiriigi hävitamist. Küsitluse järgi pooldab enamus palestiinlasest manifesti heakskiitmist ning referendum on ühtlasi hinnanguks Hamasi uuele valitsusele, mis on viinud palestiinlased majanduslikult isolatsiooni. Ja uuest eestist muinsuskaitse nõukogu avaldas täna kultuuriministrile Raivo Palmaru saadetud avalikus pöördumises hämmingut otsuse üle jätta endine turisti pood Tallinnas muinsuskaitse alt välja. Meelis Kompus rääkis nii ministri kui ka muinsuskaitse nõukogu esindaja Krista Kodresega. Otsus võib suure tõenäosusega tähendada seda, et endisele valuutapoele lüüakse kopp taha ja asemele kerkiv sihvakas 40 korruseline kõrghoone. Minister Raivo Palmaru kinnitas, et tema otsus on kõigiti põhjendatud ning ta ei mõista päris täpselt muinsuskaitse nõukogu pöördumist. Vaadake ettepanekuid kaitse alla võtmiseks ei esita muinsuskaitse nõukogu, vaid muinsuskaitseamet. Muide, olen ka üksikute muinsuskaitse nõukogu liikmetega arutanud, kõigi vastus oli, et ükski meist ei visku selle maja Boratsiootile. Krista Kodres muinsuskaitse nõukogust aga kinnitab, et ministriga on püütud kontakti saada ning hoone väärtuslikkust ja säilitamise vajadust igal moel põhjendada. Ma tean ainult seda, et nõukogu esimehe Toomas samblaga vestelnud ühel ajaloomuuseumi näituse avamisel, kui nad sattusid sellest vestlema juhuslikult tookord, kui see nõukogu selle kaitseotsuse tegi, siis sellega oleks kaasa põhjendav eraldi pikk jutt, mille olin koostanud mina ja etlankot, kus põhjendati, miks see vajalik oleks tegelikult sellega lõppenud. Nõukogu ütleb oma tänases pöördumises, et turisti poehoone hävitades muutub vaesemaks meie ajalooline mälu kommunistliku reziimi silmakirjaliku, sest see näitab Nõukogude võimu suhtumist, mis pani omad inimesed paneelkaardi adesse, aga välismaalaste jaoks nägi ette kvaliteet ehitisi. Minister palmaru hoidub sel teemal subjektiivse hinnangu andmisest. Kui ma küsin teilt lihtsalt isiklikku arvamust selle kohta, et kas turisti pood on väärtuslik hoone sellest ajastust, kus ta on ehitatud, siis mis te arvate? Vaadake turistihoone, Ta on antud 1998. aastal hinnas luba ümberprojekteerida, millega oli nõus muinsuskaitseinspektsioon tänase muinsuskaitse-eelkäija, mis nüüd juhtub siis, kui riik hakkab tegema saltosid, kes omanikele pärast seda noh, need kahjud kinni maksab? No eks on makstud ka 150 miljonit omanikele raha, eks ole, et see ei tohiks probleem olla. Noh, see on väga suur takistus ja ma ei saa praegu omanikud teinud kulutusi ja nii edasi ja nii edasi. Aga te ütlesite, et omanikud on teinud kulutusi ikkagi siis omanikud on nagu põhimõtteliselt asja paika pannud turisti poolt kaob järg. Pilvelõhkuja ma ei ole omanikega sel teemal suhelda. Krista Kodres aga arvas, et vaevalt keegi end turisti poe külge aheldama läheb. Aga küsimus muinsuskaitse nõukogu vajadusest kerkib sellegipoolest, kui keegi neid niikuinii kuulda ei võta. Kui üks nõukogu, mis on spetsiaalselt selleks kokku kutsutud, miks siis minister seda nõu kuulda ei taha ja teiseks, et kas üks minister saab olla nii tark, et ta kõiki valdkondi valdab tekib küsimustele nõukogu eksistentsi vajalikkusest üldse, kui minister kõike ise teab? Tervisekonverentsil Tallinnas räägiti inimressursist rahva tervises, jätkab Mall Mälberg. Eesti rahva tervis on vilets ja see pärsib ka riigina arengut ja majanduskasvu, nii näitas üks hiljutine uuring. Eesti tervisenäitajad on ühed hullemad Euroopas. Riik valmistab praegu ette põhimõtete dokumenti, mis peaks ühendama eri huvigruppe ja institutsioone ja kõik selle nimel tervise teemale pööratakse rohkem tähelepanu ning inimressurss. Rahva tervises on sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul väga lai seltskond riigiasutused, tervishoiuteenuste osutajad, omavalitsused, kes kõik küsimusega tegelevad. Võib-olla see ei ole piisavalt kontsentreeritud koordineeritud tegevus, et see on tegelikult meie selle tervisepoliitikadokumendi just üks põhimõte ja viivitada pole kuskile. Kui me jätkame samas vaimus, siis meie näitajad lähevad järjest hullemaks. Sotsiaalministri sõnul on Eesti tervisepoliitikat Euroopas märgatud ja sellest tulenevalt on Eestil ambitsioon korraldada 2008. aastal WHO ministrite konverents, mille teema on tervisesüsteemide arendamine. Aabi sõnul ei saa me ehk ise arugi, et me oleme sel alal väga palju ära teinud. Ja rahvusvaheliselt me paistame silma, ehk siis ükski prohvet pole kuulus omal maal, me näeme ainult puudusi, aga ei näe seda plussi, seda progressiivselt, aga inimesed on ikka haiged. Nii ta on, eks me peame ootama, kust me tuleme, millised on ressursid ja mis on võimalused. Ma julgen küll öelda, et eks asi ikkagi paraneb. Muidugi, meil on mitmeid probleeme, praegu teravam probleem on see, et enam rahapuudus pole peamine probleem, vaid inimressurss on peale ei ole, nii et ka see teema on väga aktuaalne. Tervist edendavad töökohad uue suunana rahva tervises on ka üks teema töökohal veedame me suurema osa oma ajast, aga kui me ei hakka seal ennetama teatud haigusi, kui me ei pööraga seal tähelepanu tervisele, siis räägime edaspidigi rahva järjest halvenemas, tervisest, kinnitab tervise arengu instituudi tervise edendamise osakonna juhataja Anu Harjo. Seekord läheneda inimesele mitte niivõrd massimeedia kaudu nad lähenetakse just nimelt tööandja kaudu töökollektiivis ei saame tervist edendada, kui selleks ei ole nõus näiteks töökeskkonnajuht, kui selleks ei ole nõus tööandja. Ja kui tööandja ei loo neid tingimusi, kummardada töökohale. See on uus lähenemine ja ta nuusk Euroopas. Elvas avati täna katlamaja, mis on üle viidud puiduküttele ja mis on niiviisi keskkonnasõbralikum ja efektiivsem. Elvas käis Lauri Varik. Põlevkiviõli pidev kallinemine sunnib omavalitsusi otsima lahendusi oma katlamajade ümberehitamisele. Elvas maksab üks megavatt-tund Energiat praegu 648 kroonisest linna, mõlemad katlamajad võtavad põlevkiviõlil. Mullu alustatud projekt kirdekatlamaja ümberviimiseks puiduküttele sai nüüd valmis peale selle, et see on keskkonnasõbralikum. Puidu põletamisel väheneb õhku paisatava süsihappegaasi kogus. Võrreldes põlevkiviõliga ligikaudu 10 korda, on ka uute katelde kasutegur tunduvalt suurem kuni 92 protsenti. Osaühingu Elva Soojuse juhataja Aarne Jänessoo ütleb, et ega neile suurt valikut polnud. Viimased kaks aastat näitab, et põlevkiviõli hind tõuseb järsult ja tõuseb veel kindlasti, et seoses sellega on juba hakkepuit ja saepuru on ikkagi soodsam. Ja muidugi jah, samas keskkonnasõbralikum ei teki neid süsihappegaas eriti mille pealt nüüd lisanduvad maksud alates sellest aastast juba väga suured. Kuigi kütte hinda uue katlamaja käikulaskmisega ei lange, sest vana keskkatlamaja töötab endiselt põlevkiviõlile ja ootab ka ümberehitamist, leiab linnapea Urmas Kruuse, et hea on seegi, et suudetakse kütte hind jätta senisele tasemele. Arvestades praegu erinevate kütteõlihindade tõus ja siis oli Elva inimestele ainus võimalus pakkuda vähegi konkurentsivõimelisest toasooja hinda. Kui me suudame hinnatõusu kõrval säilitada olemasoleva hinna, siis ma siis ma väidan, et see ongi juba hinna langetamine. Urmas Kruuse pidas uue katlamaja puhul oluliseks teguriks ka kodumaise ettevõtluse toetamist. Kui me räägime sellest puidu hakkest ja puidu igakülgsest taaskasutusest, siis kindlasti avaldab see mõju ka teatud ettevõtlusele ja me arvame küll, et see on igal juhul mõistlikum kui sisseostetavate kütteõli põletada. Puitu hangib Elva Soojus kohalikelt saekaatritest taga ka suurematelt vahendajatelt toorme nappus praegu ei kardeta. Kirdekatlamaja kütab praegu 17 Elva suuremat korruselamut, kus elab umbes 600 inimest. Lisaks veel kohaliku tööstusrajooni. Rekonstrueerimistööd läksid maksma kuus miljonit krooni, sellest neli ja pool miljonit saadi keskkonnainvesteeringute keskuselt ja poolteist miljonit, lisas Elva linn ise. Tänu Euroopa Liidu Phare programmist saadud lisatoetusele vahetati kirdeelamurajoonis ja tööstuspiirkonnas väljaga amortiseerunud kaugküttetrassid. Sel nädalavahetusel tähistatakse Soomes õige mitut Soome-Eesti ajaloolist kontakti sõbrapäevi eestlaste asutatud kaluriküla kapeole sajandat aastapäeva ja nooreestlaste Ahvenamaaperioodi avatigi Ahvenamaal. Õnninge püüdis kunstinäitus ja mälestusmärk, mis märgivad nooreestlaste viibimist Ahvenamaal eelmise sajandi algul Leningradis, teatab kad jalataluga Eesti televisioonist. Ahvenamaal on mingite muuseumi õuel seisab pena eesti kunstniku Jüri Ojaveri loodud mälestusmärk. Pink õieti viis pinti, mis meenutavad mitme Eesti looja kunstnike Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Aleksander Tassa, skulptor Anton Starkopf. Kirjanik Friedebert Tuglase loomingulisi viibimisi Ahvenamaal aastatel 1000 906913. Loomingus ja mõttemaailma kujunemises on Ahvenamaal olnud oma osa. Sellest minu arust, kui esimene neist Ahvenamaale jõudis, on möödas 100 aastat, nii nagu on sajand möödas ka eesti kultuurimudelile otsustava löögi andnud noor eesti kultuurirühmituse teke. Turisti oli õieti öeldes toonase napi rahvusliku kultuuriruumi lõhkumisel ja moodsaks muutmisel paratamatu ning vaieldamatult eelduseks rahvusriigi tekkele. Üleskutse olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Kuulus nooreestlastele. Täna jõudis finaali aasta ette valmistatud Adamson-Ericu muuseumi, Underi-Tuglase kirjanduskeskuse ning õhumuuseumi ja Tuglase seltsi ühiste Ahvenamaa fenomen. Eesti kunstirahvast pürgis Euroopasse Pariisi, võttes alguse suunaga hoopis Helsingile kuid jõudes enne Pariisi hoopiski Ahvenamaale treeninglaagrisse, kus 30 aasta jooksul aastatel 1000 886914 Asus Soome esimese intressionisti Victor Westholmi kunstnike koloonia, tõeline meka ja prantsuse impressionismi vahendaja soove. Aga 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel olnud Eesti kultuur läbi muutusteta Ahvenamaal kaunist loodust ja vaba kunstielu nautinud nägid riik Aleksander Tassa. Friedebert Tuglas on saarestiku imetabase looduse ilu ja rahulikku elulaadi kirjeldanud unistanud oma loomingus nii kunstis kui kirjanduses näitas Ahvenamaa fenomen ja nooreestlaste Ahvenamaale. Soome suvedele pühendatud mälestusmärgi avamisele sõitsid kohale siinse kohaliku omavalitsuse peaminister Roger Moore lend ja kultuuriminister ka miljon kell ning meie kultuuriminister Raivo Palmaru. Eesti kultuurisündmust kaunistas Ahvenamaa rahvamuusika. Ahvenamaal on kontsertreisiga Kose, Keila ja Kuusalu ühendatud lastekoor Taavi Esko juhendusel. Kaidi jala talu Leningradi, Ahvenamaa. Eesti riiklik nukuteater võitis Poolas lõpskis Euroopa Liidu liikmesriikide nukuteatrite festivalil Eurofest 2006 lavastusega karjatüdruk ja korstnapühkija Grand Prix. Europa ühel tähtsamal nukuteatrite festivalil osalesid 13 riigi patareid. See oli nukuteatri selle kevade teine festivali võit. Esimene festivali peavõit saadi lavastusega troll-poiss rahvusvahelisel laste- ja noorteteatrite festivalil Serbia Montenegros kus osales 66 lavastust 22-st riigist. Kas need Jeannette omanikud mõjutavad sõna- ja ajakirjandusvabadust, kas rahvusvaheliste ettevõtete alla kuulumine mõjutab ka Eesti väljaannete sisu? Arutatakse Tartus rahvusvahelisel ajakirjanduskonverentsilt Toomas Kelt intervjuud. Meedia koondub üle maailma üha vähemate omanike kätte, samas pole näiteks Eestis veel põhjalikult arutatudki, mida see meie jaoks tähendab. Täna Tartus alanud ajakirjanduskonverentsil püütakse selles osas algust teha, rääkis Tartu Ülikooli ajakirjandusprofessor Epp Lauk. Turumajanduse tingimustes nii turuhuvid ja omandihuvid ja kasumi huvid sageli ei ole tasakaalus nende avaliku huvi poolega ja siis tekivadki pinged, mis nõuavad nii aruteluga lahendusi. Helsingi Ülikooli professor Tammaring lisas, et meediaomandi kontsentreerumine toob kaasa. Rahvuskanaleid on palju, kuid nende sisu on võrdlemisi ühesugune. Kuid kas omanikud mõjutavad ka ajakirjanike that is interesting question kännothrys eni mooring ütles, et paljuski sõltub see omanikukultuurist ning siin ei saa alati vahet teha välisi oma maise, suure ning väikese ettevõtte vahel. Kohalike omanike puhul tekib ka oht, et nad püüavad väljaande kaudu hakata rahuldama oma poliitilisi ambitsioone. Välisomanike puhul aga tükib meedia seadma esikohale kommertshuvid. Suurte kompaniide alla kuuluvate väljaannete kommertsrealiseerumist on probleemiks hinnatud ka Kanadas, selgus Ottawas tegutseva Charlestoni Ülikooli professori Kristonani ettekandest. Kanadas on arutluse all riiklik sekkumine, Eestis tõenäoliselt midagi sellist ette ei võetavaid, lepitakse tõdemusega, omand on püha ja puutumatu, leidis europarlamendisaadik Marianne Mikko. Lahenduseks on tema hinnangul ajakirjanike endi suhtumine. Ma leian, et ajakirjanik peaks ennekõike olema inimene ja väärikas inimene, sest see on see, millest jutustab akadeemia teid Liana Juhan peegel. Humanist meie kõige suurem ajakirjandus korrusse. Konverents jätkub homme, siis arutletakse ajakirjandushariduse üle ning võetakse vastu Euroopa õppeasutusi ühendav kvaliteedistandard. Tartu deklaratsioon. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja tekib udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel neli kuni 10 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub loodetuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 21, rannikul kohati 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.