Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistega on stuudios Kai Vare. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on praegu veel lootust, et Eesti täidab inflatsioonikriteeriumi ja saab liituda euroga aga 2008. aasta algusest. Inflatsioonikriteeriumi täitmine on Eesti jaoks euroalaga liitumise kõige kriitilisem eeldus. Kohus andis Werolile augusti lõpuni aega realiseerida äriplaan, mis näeb ette võlgade tasumise. Tartu Ülikoolis lõppes vastuvõtt bakalaureuseõppesse, sisse said kõik, kes eksamitel vajaliku arvu punkte kogusid. Pärnus algasid gildipäevad. ÜRO Julgeolekunõukogu arutas Liibanoni palvel eriistungil olukorda üha üha pingelisemad olukorda Lähis-Idas. Ilmateade lubab ööseks ja homseks hoovihma. Sooja on öösel 11 kuni 16, päeval 18 kuni 23 kraadi. Eestis oli visiidil Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia. Ta kohtus peaminister Andrus Ansipiga, kõnelustest anti ülevaade ajakirjanikele. Kokkuvõtte teeb Mall Mälberg. Eesti ei saa eurotsooniga tuleval aastal ühineda, kuna meie inflatsiooni tase on lubatust pisut kõrgem. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on see paratamatu, kui riigi areng on nii kiire nagu Eestil. Samas ei luba euroliidu inflatsioonikriteerium erandeid teha. Sellest, et kriteeriumi tõlgendamise üle üks diskuteerida on räägitud juba mõnda aega. Aga pärast viimast Euroopa ülemkogu pole peaminister selle arutelu tulemuste suhtes eriti optimistlik, nagu ta ütles. Maastrichti inflatsioonikriteeriumi oligi üks peamisi teemasid, millest Eesti peaminister ja Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia täna rääkisid. Praegu on veel olemas lootus, et Eesti täidab Maastrichti inflatsioonikriteeriumi ja et Eesti saab ühineda eurotsooniga esimesest jaanuarist 2008. Me kavatseme jätkata väga ranget fiskaalpoliitikat. Me kavatseme jätkata märkimist väärse eelarve üle, räägi ka. Ja me ei kavatse võtta uusi laene, see on see, mida meie valitsus saab teha inflatsiooni ohjamiseks. Ja valitsus seda ka teeb. Andrus Ansip on inflatsioonikriteeriumi praeguse tõlgendamise suhtes endiselt kriitiline. Ma ei saa aru, miks kolme parimat esitlust tuleb leida siis Euroopa Liidu 25 liikmesriigi hulgast, mitte 12 liikmesriigi hulgast, mitte nende hulgas, kes kasutavad nagu eurot oma riikides. Ma ei saa ka aru, miks idealiseeritakse nulli parima inflatsiooni tasemena. Sellele ei ole majandusteaduslikku sisu. On täiesti selge, et kiire majanduskasvuga kaasneb ka suurem inflatsioon. Samas Ansip rõhutas, et Eesti austab kehtivaid seadusi ja reeglistik Me ei ole kindlasti valmis ütlema, et kui reeglid on meile arusaamatud või tunduvad suisa rumalatena, et siis me ei peaks nendele mingit tähelepanu pöörama. Guagin Almunia ei pidanud inflatsioonikriteeriumi tõlgendamist rumalaks. Me võime arutada Maastrichti lepingu tõlgendamist ja tulevikus võib midagi muutuda, aga see saab olema väga keeruline, sest kui ühes taas hakatakse aluslepingus midagi muutma, siis tuleb seda teha Real ja kahtlemata pole tegemist rumalaid preteeringuga, pigem üsna taibukaga, ütles Almunia. Kohtumistel Eestis on Almunia väga kõrgelt unustanud siinset eelarve-ja majanduspoliitikat, pidades meie rahandusseisu kadestamisväärseks. Ta loodab, et Eesti ühineb euroalaga esimesel võimalusel. Rapsiõlitootja Werol leiab, et ettevõtte olukord ei ole lootusetu ja palus kohtul pankroti väljakuulutamise edasi lükata. Kohtuistungil, kes Vambola Paavo Jõgeva kohtumajas jätkus Weroli ümber kujunenud pankrotimenetluse arutelu. Weroli juhatuse liige Henn Ruubel kinnitas, et nemad esitasid kohtule avalduse pankroti väljakuulutamine edasi lükata. Ma arvan, see on igati mõistlik, see annaks aega riigikohtule tulla puhkuselt tagasi ja langetada oma lõplik otsus, mis võimaldaks ettevõtte aktsiad riigil maha müüa. Tobelin Balticule. Weroli esindajad kinnitasid täna kohtus, et Omalt poolt tehakse kõik ettevõtte päästmiseks. Valmimas on uus äriplaan, samas möönis juhatuse liige Henn Ruubel. Tehase majanduslik seis on keeruline. Meil puudub selgus ettevõtte tuleviku osas, sellest on tingitud ka igasugused raskused, mis meil hetkel hetke ajutise loomuga on. Täna meie kohustused, mida me bilansis kõik kokku on 102 miljonit krooni, sellest on aegunud kohustusi võlausaldajatele kuskil 70 miljonit krooni. Kohtunike Sahhaaria nimesid veritse küsimustele vastas ka Towerini esindaja Raiko Uri, millel põhineb Towerini kindlus Weroli aktsiate ostu vastu. Arvestasime ettevõtte kasumi perspektiivi ja rahavoo tootmisvõimet, siis me oleme ka täna sellel seisukohal, et tavaline Baltic on väärt vähemalt 52,2 miljonit, nagu me pakkusime, tobelin Baltic on võimeline teenima meile kui nestorile vajalikku tootlust. Kas korral jätkub rapsiõli tootmine Verolis kindlasti jätkub, me oleme andnud riigile garantii, et me kolm aastat jätkame sihtotstarbelist tegevustega kindlasti. Meie plaanid on palju pikaajalisemalt, sellepärast et jällegi selle ostu-müügitehinguga. Me oleme garanteerinud investeerimisest, treenime vähemalt 30 miljonit täiendavat omakapitaliettevõttes tegevuse laiendamiseks. Kas tobe linn on nõus maksma Weroli võlad? Kui me ostame ette võtta, siis õige ei ole öeldud, tobeline maks maksma hakkab, vaid neid hakkab maksma Werol ja kõik nõuded, mis on põhjendatud ja mida on kohus tunnistanud. Neid loomulikult värav laustad. Küsisin pärast tänast istungit pankrotihaldur Ene Ahaselt, kas Weroli aktsiate võimalik müük on ettevõttele päästerõngas? See võib olla päästerõngaks, kõik pole kindel, kas ikkagi nüüd aktsiate ost toimub? No võlgniku väidete kohaselt sisaksises eral tehase väidete kohaselt ja tavaline Balticu väidete kohaselt takistab siis vaidlus erastamise nii-öelda müügi osas, mis praegu kas ja kus lahendit ei ole. Milline seisu kohustusi on selgelt üle või on ettevõtte varade väärtust? Riiki esindas kohtus Raidla advokaadibüroo jurist Aarne Otsa. Viimane ei soostunud Eesti raadiole ning avalikkusele oma seisukohta kommenteerima, väites, et talle pole antud selleks volitusi. Kohtunike Sahhaarianüümsitzweriidse andis tänaverolile kuni augusti lõpuni aega äriplaani realiseerimiseks, mis näeb ette võlgade tasumise. Pankrotimenetlus jääb kohtuniku kinnitusel Weroli suhtes tänasest otsusest hoolimata kestma Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. ÜRO Julgeolekunõukogu lõpetas tund aega tagasi eriistungi, kus liibanoni palvel arutati üha pingelisemaks muutuvat olukorda Lähis-Idas. Neeme raud jätkab New Yorgist. Liibanoni nimel kõnelenud riigi välisministeeriumi ametnik soovis, et julgeolekunõukogu, kel on õigus langetada riikidele siduva loomuga otsuseid, võtaks vastu eri resolutsiooni, milles nõutakse vägivalla viivitamatut peatamist. Nõukogu istung lõppes küll konkreetse otsuseta, selle liikmed jätkavad konsultatsioone. Kyll konflikti võtmetähtsusega mänguritel oli tänasel koosolekul võimalus esitada oma seisukohad. Liibanoni välisministeeriumi esindaja nimetas Iisraeli samme, millega juudi riik soovib karistada Iisraeli-Liibanoni piiril kaks juudi sõdurit kid näpanud Hizbollah rühmitust aktsepteerimatuks. Iisraeli suursaadik tan Killer mar märkis oma sõnavõtus, et kuigi tema riik peab liibanoni otseselt vastutavaks praeguse situatsiooni tekkimise eest vaadeldes Hezbollah poolt Iisraeli piiril korraldatud rünnakut Liibanoni poolse sõja kuulutamisena, keskendutakse vastuaktsioonide siiski riigis olevate Hizbollah positsioonide, mitte liibanoni valitsuse ründamisele. Ent Kellerman süüdistas Liibanoni valitsust ning Süüriat Taani terroristide pikaajalises toetamises. Samad seisukohad kõlasid ka USA suursaadiku John Boltoni avalduses. Erinevalt teistest julgeolekunõukogu suurriikidest on USA keeldunud Iisraeli antud operatsioonis kritiseerimast. Ka USA meedias on domineerima seisukoht, et lisaks Liibanonile kannavad tekkinud olukorra eest kõige otsesemalt vastutust Süüria ja Iraan ning Iisraelil on õigus enesekaitseks samme astuda. Ja veel üks areng. Liibanoni peaminister Fouad Siniora helistas täna president Bushile, paludes tal isiklikult sekkuda ja nõuda, et Iisrael lõpetaks rünnakud valge maja pressiesindaja tsoonis. Nõu sõnul lükkas puss palve tagasi, öeldes, et ta ei hakka langetama Iisraeli nimel sõjalisi otsuseid Eesti Raadio uudistele. Neeme raud, New York. Tagasi Eestisse Tartu Ülikoolis lõppes vastuvõtt bakalaureuseõppesse, Kristo Mäe räägib lähemalt. Kui veel paar aastat tagasi võis rääkida konkurssidest kuni paarkümmend inimest õppekohale, siis tänavu on kogu vastuvõtt ülikoolis lävendipõhine. See tähendab, et riigieksamitele sisseastumiseksamitel liiga vähe punkte saanud koolilõpetajatel pole mõtet oma avaldus tuua. Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo. Selliste avalduste hulk on meil mõnede õppekavade puhul tõesti märkimisväärne. Et noored ikkagi toovad oma paberid sisse lootuses, et äkki ikkagi sealt joone alt kedagi vastu vahetaks. Ülikooli poolt on ikkagi sõnum selge. Kui lävend on ületatud, on üliõpilaskandidaat vastu võetud. Kui lävendit ületatud ei ole, siis kahjuks. Karo sõnul on siin erandiks vaid arstiteaduskond ja Viljandi kultuuriakadeemia, kus konkursid on vastavalt kaks ja pool ja kaks inimest kohale. Kaja Karo sõnul on üheks suuremaks muudatuseks ülikooli vastuvõtul ka see, et järjest enam esitatakse sisseastumisdokumente Interneti teel. Tänavu esitasid oma dokumendid sel viisil juba üle poolte ülikooli pürgijatest 3800-st tudengikandidaadist 1700. Ülikooli jooksul lihtsustab see selles mõttes, et paberitööd on vähem. Samuti ei ole vaja üliõpilase andmeid enam mehaaniliselt meie andmebaasi sisestada. Üliõpilaskandidaadi jaoks teeb see elu selles mõttes mugavaks, et kui tema andmetega on kõik korras ja nad on riiklikes andmebaasides olemas siis ei pea ta üldsegi Tartusse sõitma selleks kohale, et oma õppimissoovist teada anda. Vastuvõtu lõpetas ka Eesti maaülikool, kus päevaõpe 435-le riiklikule õppekohale esitati 2557 avaldust mis tegi keskmiseks konkursiks 5,88 inimest kohale. Populaarseim eriala oli ökonoomika ja ettevõtluskus, ühele õppekohale pürib 22 noort. Suur oli konkurss ka maastikukaitsemaastikuhoolduse, maastikuarhitektuuri ning kinnisvara planeerimise erialadele. Eesti Raadio uudistele Tartust, Kristo Mäe. Pärnus algasid gildipäevad Ülle Hallik annab teada Ühel juulikuu keskpaiga nädala lõpul muutub kauplemine Pärnu peatänaval kümneid kordi vilkamaks. Tänavu suvel on selleks algavad nädalavahetus ning seda juba üheteistkümnendat korda. Gildipäevade peakorraldaja Edi Leet rääkis, mis aastatega muutunud on. Muutunud on see, et on pääsenud sealt raehoovist välja. Rüütli tänavale, see on see erinevus oli, et rahvast on rohkem tulnud, aga töötubasid on vähemaks jäänud. Paljud meistrid ei tule enam siia Pärnusse, kuna on nii palju muid ahvatlevaid üritusi ka näiteks täna Tartu ja konkurents on väga vägev, aga ma rõõmustab see, et niigi palju rahvast on tulnud, kui palju Tartes toimuvad, hansapäevad mõjutavad Gildi päevi Pärnus ei mõjuta, aga lihtsalt on see, et arvan, et kümnendik inimesi on tulemata jäänud. Aga see on ju tegelikult peaaegu mitte midagi. Silmaga nähtavalt pole Tartu hansapäevad tõesti Gildi päevaliste hulka vähendanud, kauplejaid on rüütli tänav täis ning puudu pole ka ostjatest või vähemalt uudistajatest. See on tingitud ka sellest, et need on firmad ja poed, kes siin rüütli tänaval tegutsevad, on saanud palju omale müügipinda. Et siis need inimesed, kes külalised tulevad väljastpoolt selle ürituse jaoks, siis nemad peavad otsima endale siis vabu kohti. Antud hetkel on kõik jälle hästi läinud, kõik leida kompromissi, ütleme nii. Edi leedi sõnul ei seata gildipäevadel kauplejatele rangeid kriteeriume. Ja ma tean, kes tuleb ja kes mida pakkuma tuleb, aga lihtsalt on ka nii, et ega see päris käsitöö juurde ei ole see asi jäänud, ikkagi on tegemist ikka mõningal määral lahendusega ja teiseks on see, et see puupoed, kes omavad välimegi õigust, on neil õigus tulla prillide ja igas aluspesu ja sihukeste asjadega välja, et selles mõttes natukene muudab seda käsitöö imidžit, aga noh, aga mis on siis nüüd, ma ei tea, ei saa ju alati puhast hoid aborigeeniks häälega maja, me muutume koos ajaga. Traditsiooniliselt kuuluvad gildipäevade juurde töötoad, mis on avatud Tallinna maanteel asuvas gildi hoovis. Gildipäevad avati Pärnus täna keskpäeval ning need kestavad pühapäevani. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ilmateade lubab ööseks hoovihma, võib olla äikest, saju tõenäosus on suurem Kagu-Eestis. Puhub põhja- ja loodetuul, sooja on 11 kuni 16 kraadi. Ka homme võib kohati hoovihma sadada. Sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi ja tuleoht metsades väga suur. Need olid Eesti raadio uudised.