Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu täna Molotov-Ribbentropi pakti 67. aastapäev. Hirvepargi kõnekoosoleku peateema oli, kas Eesti demokraatia püsib? Rahvaliidu ja Keskerakonna saadikud jätavad tõenäoliselt riigikogus presidendivalimistel hääletamata, arvasid fraktsiooni esimehed. Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul toob nende valimiste õppetund järgmine kord presidendi otsevalimise. Tallinna trammi- ja trollijuhid nõuavad pärast bussijuhtide palga tõstmist ka endale palgatõusu. Samas ei luba praegune kollektiivleping neil streikida. Üha enam inimesi väidab, et neid takistab kultuurielus osalemast, ajapuudus, mitte raha. Ajapuudusega põhjendatakse üha vähenevat raamatu lugemist ning kinos ja teatris käimist. Kalaliit ootab ettepanekuid, et leida Eesti rahvuskala pärismaalt. Rootsi rannikult leiti 30 mahutid, mis sisaldavad elavhõbedat. Keskkonnakaitsjate hinnangul on nende lekkimine vaid aja küsimus. Amsterdami Schipoli lennujaama suunati hävitajate toel tagasi USA reisilennuk, mis oli teel Indiasse. Põhjus rihma, reisijate kahtlane käitumine lennuki pardalt ja ilmast. Eestis paljudes kohtades vihma ja äikest puhub põhja- ja loodetuul ning sooja on 17 kuni 22 kraadi. Tenor Molotov-Ribbentropi pakti 67. aastapäev Hirvepargis toimus ka täna kõnekoosolek ja Hirvepargis on telefonil Vallo kelmsaar. Hirvepargis on täna muidugi tunduvalt vähem rahvast, kui oli siin 19 aastat tagasi, kui siis arvestati rahvaarvuks umbes 3000, siis täna võib öelda väga umbes ja silma järgi hinnates, et ehk 10 korda vähem, ehk siis umbes 300, võib-olla ka veidikene rohkem. Praeguseks on jõutud siis selleni, et need sõnasoovijad, kes kohapeal registreerisid, on oma sõnavõttude juurde jõudnud. Põhikõned on peetud ja nendes põhikõnedes ei puudutatud otseselt pronkssõduri Kristumust, aga nendest räägitakse nüüdispraegustes kõnedes küll räägiti näiteks sellest, mis on seotud presidendivalimistega ja nende ohtudega, mis on Eestit võib olla samas eeskätt märgiti muidugi Venemaa poolt ähvardavat ohtu või Venemaa tegevust, mis võib ohtudele viidata, aga ka Eesti siseriiklikku tegevust ka ikka mitmes kõnes mainiti ka Keskerakonna ja Rahvaliidu koostöölepingut, millega randiks on pandud ka president. Ja noh, näiteks märgidki seda, et tänapäeva ehk siis Molotovi-Ribbentropi päeva lepingu aastapäeva on alavääristatud ja nii edasi. Kui 19 aastat tagasi nõuti TÕDE, siis nüüd oleks taas haigus ja aeg nagu ta tõde, sellepärast et paistab, et on uued ohud meid ähvardamas, märkisid mitmed tänased kõnelejad. Oleme tunnistajaks, sellele püütakse impeeriumi taastada. Oleme tunnistaja näiteks sellele et Eestis on oht kilkondliku võimu tugevdamisele ja selle sümptomeid on nähtavad palja silmaga mainisid mitmed kõnelejad oma kõnedes kuigi otseselt võib-olla isikute peale näpuga ei näidatud siis kontekstis või sageli välja lugeda just kriitikat nii keskerakonna rahvaliidu juhtide aadressil kui ka meie praeguse presidendi aadressil. See oleks lühike ülevaade nendest teemadest ja mõtetest, mida siin riigi. Vabandust, mida siin Hirvepargis täna väljendati. Ja küllap Vallo kelmsaar jõuab selle materjaliga kella kaheksases päeva kajasse. Aga homme, 24. augustil kell üheksa algab vabariigi presidendikandidaatide esitamine registreerimiseks. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ehk 21-l riigikogu liikmel kusjuures riigikogu liige võib-olla ainult ühe kandidaadi üles. Seadja kandidaadi registreerimiseks nõutavad dokumendid esitatakse vabariigi valimiskomisjonile. Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb laupäeval, 26. augustil kell 18. Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid järgmisel päeval. Esmaspäeval, 28. augustil, selle algusega kell 12 toimub esimene hääletamisvoor Riigikogus. Vabariigi valimiskomisjon. Nii rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik kui ka Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik kinnitasid Eesti Raadio uudistele, et üsna tõenäoliselt jätavad nad 28. augustil riigikogus presidendivalimistel hääletamata ega pea seda lugupidamatus avalduseks parlamendi suhtes. Küsimusele, kas nad jätavad hääletamata, vastasid Jaanus Männik, Ain Seppik nii. Me arutame seda kindlasti ja pean, tõenäoliselt me nii otsustame meie ühiseks kandidaadiks on Arnold Rüütel ja me tahame tema poolt häält anda ja teeme seda siis, kui aeg käes on. Ega me päris kõrvale ja me läheme ikka kindlasti saali, aga me ei ole otsust langetada selles küsimuses. Nii et see on üks võimalikest variantidest, mida me võime otsustada. Seda varianti väga suureks. Palusime seda olukorda kommenteerida Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi. Viited tegelikult sellele, et rahvaliidu ega Keskerakonna ridades pole hoolimata kõlamatest deklaratsioonidest presidendikandidaadi osas siiski siiani täielikku üksmeelt, vastasel juhul niisuguseid eraostmisi ja üle jooksmise ju ei kardetakse. Ja see vihjab omakorda sellele, et tegelikult valimiskogus pole gaasiad sugugi nii kindlad nagu Villu Reiljan ja Edgar Savisaar seda deklareerivad. Ja see on ka suhteliselt loogiline selles mõttes, et päris suur osa valijameestest hoolimata parteide pingutustest siiski tegelikult otsustavad enda südametunnistuse järgi, nii nagu nemad õigeks peavad. See osa võib-olla ei ole väga suur, aga see võib saada kaalukeeleks, mis puudutab neid presidendivalimiste lõpptulemust. Aga no kui vaadata üldiselt praegust sündmuste käiku, öelda, et Keskerakond ja Rahvaliit on vähemalt psühholoogilises plaanis kaalukausi pigem enda kasuks keeranud, selles mõttes, et kuigi Keskerakonna käitumist ei saa kindlasti lugeda eetiliseks, on ta päris osavalt praegu paremerakonnad nurka mänginud valijamehed. Osa neist vähemalt kindlasti soovivad olla potentsiaalsete võitjate poolel. Aga samas ma rõhutaksin üle seda, et ikkagi see lõpptulemus, mis tuleb valijameeste kogus, on ette ennustamatu. Seda ennustada ei saa. Aga kui nüüd riigi kuus toimuvate hääletusvoorude juurde tabas siis on ju nüüd peale Keskerakonna ja Rahvaliidu otsest, täiesti selge, et need on mõttetud ja tegemist on täiesti formaalne otsevormi täitmisega. Aga põhiline erinevus minu meelest saab olema see, et viimased sündmusele infitseerivat selle, et ka need paremerakonnad, kes olid suhteliselt skeptilised presidendi otsevalimiste suhtes, asuvad pigem seda toetama, nii et ma olen üsnagi kindel, et järgmise riigikogu seisu ajal otsustatakse siiski sära, et minnakse üle presidendi otsevalimiste. Lõppkokkuvõttes, et jah, et valimistulemus, lõpptulemus, mis, mis tuleb septembris on siiani lahtine, aga üks asi, mis, mis näib kindel, et järgmine kord saab rahvas otse presidenti valida. Jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Rootsi rannikult sans linna lähistelt Läänemerest leiti 30 elavhõbedat sisaldavat mahutit. Nende muutumine keskkonnale ohtlikuks on keskkonnaorganisatsiooni WWF hinnangul vaid aja küsimus. Tööstuslinna lähistelt leitud 30 mahutit uputas viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel merre kohalik paberitehas. Läänivalitsuse hinnangul meres olla kokku ligikaudu 20000 mahutit ohtliku ainega. Elavhõbe ohtlik raske metall, mis looduses muutub metüülelavhõbedaga. See seob valkaineid ja võib põhjustada närvihaigusi. Amsterdami Schipoli lennujaamale suunati hävitajate saatel tagasi USA lennukompaniile kuuluv reisilennuk. Lennuk oli teel Indiasse Mumbaisse ja ta oli jõudnud juba saksa õhu ruumi tagasipöördumise põhjuseks oli rühm reisijaid, kes käitusid lennuki pardal kahtlaselt. Politsei küsitleb vahejuhtumiga seoses nii reisijaid kui ka meeskonnaliikmeid. Lennujaama julgeoleku taset ei muudetud ja ühtegi reisi, välja arvatud tagasi kutsutu pole muudetud. Turvameetmeid on tugevdatud kõigis lennujaamades üle maailma pärast kuu alguses Inglismaal paljastatud terrorivandenõud. Juulis toimus ulatuslik terrorirünnak Indias Mumbais. Rongidesse paigaldatud lõhkekehade plahvatustes hukkus siis ligi 200 inimest. Ukrainas Donetski lähedal leiti seal alla kukkunud reisile lennuki lennuandmeid salvestanud mustad kastid. Sellest andis ametlikult teada Venemaa transpordiminister Igor leviitin. Salvestid viidi ekspertiisi Moskvasse, väliselt olid kastid korras. Anapast Sankt-Peterburgis olnud reisilennuki allakukkumisel hukkusid kõik pardal olnud 170 inimest. Eesti kodanikke nende seas polnud, kinnitas Eesti välisministeerium. Prantsusmaa välisminister Philippe Douste-Blazy sõnul on lääneriigid nõus alustama läbirääkimisi Iraaniga vaid siis, kui Teheran teatab ametlikult oma tuumaprogrammi peatamisest. Vastav avalduse tegi prantsuse välisminister pärast kohtumist Iisraeli kolleegi Tzipi Livni. Ka samas pole lääneriigid ja veel esitanud Teheranile ametlikku vastust. Venemaa välisministeerium teatab, et loodab endiselt olukorra diplomaatilisele lahendusele ja on nõus asuma pooli vahendama. Teheran andis eile omapoolse vastuse lääneriikide kompensatsiooni pakkumisele, kinnitades, et on nõus alustama tõsiseid läbirääkimisi tuumakriisi lõpetamiseks. Vastusest polnud väga selgesõnalist kinnitust ÜRO põhinõudele tuumaprogrammi lõpetamise kohta. Ja uuest Eestist, Tallinna trammi- ja trollijuhid nõuavad pärast seda, kui linnavalitsus otsustas bussijuhtide palka tõsta. Ka palgatõusu jätkav Indrek Kiisler. Transpordi ametiühingu esimehe Peep Petersoni sõnul on Tallinna salati, trolli, trammi ning bussijuhtidel palku hoitud samal tasemel. Hiljutine linnavalitsuse otsus tõsta bussijuhtide palku tekitas seetõttu trammi ja trollijuhtidest pahameelt. Linnale kuuluv autobussikoondis oli sunnitud bussijuhtide palka tõstma, sest muidu jääks Tallinn neist lihtsalt ilma Soomes ning mujal pakutakse neile palju kõrgemat palka. Peep Peterson. Tulemuseks on see, et trollijuhid omakorda kiikavad bussipargi poole. Samal ajal trammijuhid on nagu pettunud, sest neil on jäetud nagu vaeslapse ossa. Et neile tuleb leida mingisugune väärikaid palgatõus, kus on 20 protsenti, aga see kindlasti peab olema oluline, tuntav. Samas Peterson tunnistas, et trolli ja trammijuhtide võimalused protestideks on piiratud, sest praegu kehtib kollektiivleping ning seetõttu nad streikida ei saa. Jäävad ülevaid piketid, neist esimene on planeeritud 31.-le Augustile. Milline on aga linnavalitsuse seisukoht abilinnapea Jaanus Mutli? Kõigepealt lõikaksin ümber siin ühe ette, mis puudutab, sa oled justkui linn kohtleks oma äriühingud erinevalt, seevastu tõeline linn kohtleb oma äriühingut täiesti võrdselt. Ja mis puudutab trammitöötajate palgatõusu, siis jutt on täna olnud juhtide palgatõusust, siis loomulikult võivad nüüd üle vaadata, ma kohtusin eelmisel reedel sellesse maa-ametiühingu peausaldusisiku armartõnninkoga ja, ja me jõudsime nagu laua taha seisukohal, et et kuna linn palkaid ei, tõstastub esmalt seda küsimust, arutame ettevõtte nõukogu järgmisel nädalal köetud koos ja ma arvan, et see küsimus tuleb arutlusele. Kas te tunnete ennast suhteliselt kindlalt seetõttu, et praegu kehtib kollektiivleping ja tegelikult trolli ja trammijuhid ei saa streikida? Täna on olukord see jah, et see leping kehtib järgmise aasta esimese aprillini, kui ma ei eksi, aga see tähendab seda, et kui tulu on olukord selline, kus linna ütleme, siis inimeste teenindamine võiks kuidagi kanada saada seetõttu, et juhid lahkuma hakkas. Loomulikult tuleb, tuleb palgatase üle vaadata, aga mina olen öelnud seda, et ega palgatossud oleme ka põhjendatud. See, milline see saab olema, seda loomulikult saab siis lõppkokkuvõttes otsustada. Ettevõtte juhtkond. Uuringufirma Saar Poll sai valmis Eesti elanike kultuuritarbimise uuringu ja sellest teeb ülevaate ka Indrek Kiisler. Uuringus võrreldakse inimeste kultuuritarbimist kolme aasta tagusega, aga sotsioloog Andrus Saar ütles, et tema jaoks on uuringu üks meeldivamaid tulemusi. See, et linna- ja maainimeste kultuuritarbimine on muutumas üha sarnasemaks. See näitab, et maal elamine ei tähenda kultuurielust kaugenemist. Mõned tendentsid paratamatud. Näiteks käiakse praegu vähem kinos, kuid rohkem vaadatakse kodus teeveedeelt filme. Oluline muutus on see, et kui kolm aastat tagasi väitsid paljud vastajad, et ei saa kultuurielust osa võtta, sest neil pole selleks raha, siis nüüd tuuakse üha enam põhjuseks vabaja puudus. Andrus Saar. Saku kahtlev Fortum tegi selle uuringu. Ma mõtlesin, et osa inimesi ütleb, et tähendab, et jah, nendel ei ole, sellepärast nad ei tee seda. Nagu natukene võitjate poole küsimus ei ole mitte ainult nagu selle aga tegelikult ikka tõsiselt saate vorm, mida ma olen viimasel ajal läbinud. Käesoleva hull näitab, et seesama vaba aja kuu muutub väga kroonid. Kultuuriminister Raivo Palmaru nentis, et endiselt on ikkagi paljude inimeste jaoks probleemiks kallid teatri-kino- ja kontserdipiletid. Me oleme püüdnud siin saavutada seda, et teatripileti hind oleks üks protsent keskmisest palgast ja noh, eks ta enam-vähem nii on, aga probleem on selles, et üsna suured ühiskonna sektorid, õpetajad, kultuuritöötajad, kõrgharidusega pensionärid, kelle kultuurihuvi on suur Nende jaoks piletihinnad on liiga kallid. Endiselt kehtib reegel, et mida kõrgema haridusega inimene on, seda rohkem ta kultuuriüritusi külastab. Samas selgus, et kõrgharidusega inimesed loevad praegu vähem raamatuid kui varem. Eriti vähe loevad raamatuid alla 30 aastased. Uuringust selgus veel, et maainimesed teevad rohkem sporti kui linnainimesed. Mitmete kultuurialade esindajad tunnevad, et neid toetatakse ja tunnustatakse Eesti riigi poolt vähe. Eriti võrreldes sportlastega. Niisugune kultuuriinimesed ja muusikud on ju ses mõttes mõneti erinevas seisus, et sportlaste tulemused on väga täpselt mõõdetavad, kultuuriinimeste omad ei ole, aga on olemas terve niuke kultuuripreemiate süsteem ja järgmise aasta eelarves on ette nähtud ning kultuuri aastapreemiatega elu. Kuulide preemiate summad on väga suured. Palusin ministril ikkagi täpsustada, kui palju ta ise sooviks preemiate suurustest. Suurenemine on märgatav, see on peaaegu kordades. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kuulutas täna välja ühe konkursi. Nimelt ootab Eesti Kalaliit inimeste ettepanekuid, et valida Eesti rahvuskala. Et Eesti on kalariik, meie veekogudes elab kokku 80 erinevat kalaliiki ja eestlane tegelikult armastab kala süüa ja ja kui me räägime räimest, siis viimasel ajal on räim muutunud väga popid delikatesskalaks meie laudadel ja tegelikult ongi kalaliidul niisugune tore mõte siis kutsuda meie inimesi üles avaldama arvamust, et milline kala võiks olla meie rahvuskala. Et meil on olemas rahvuslind, rahvuslill ja nii edasi, aga Kalaliit on otsustanud, et selgitada koos inimestega välja rahvuskala. Ja see finaal on järgmise aasta vabariigi aastapäeval, kui kuulutatakse see kala, siis välja tehakse teatavaks. Aga enne seda on veel päris pikk aeg ja, ja inimestele, kes siis oma mõtteid avaldavad, ehk esitavad siis kala koos väga veenva põhjendusega, miks just see kala peaks olema rahvuskala meil siis nende vahel loositakse välja mitmeid meeneid ja nii et peaaegu pool aastat saame selle teemaga kenasti tegeleda ja ma arvan, et ka teema on seda väärt. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma ja on udu. Puhub põhja kaare tuul viis kuni 12, Virumaa rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 16 kraadi. Hommikul pilvisus tiheneb, paljudes kohtades sajab vihma ja äikest, paiguti on sadu tugev. Puhub põhja- ja loodetuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis ja sooja on homme 17 kuni 22. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.