Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Keskerakond pole rahul sõjahaudade kaitse ja keelatud rajatiste likvideerimise eelnõuga, mis võimaldaksid teisaldada ka pronkssõduri. Peaminister ei taha eelnõudest loobuda. Vaidlusi tekitab valitsuses ka Eesti raudtee eest makstav hind 2,35 miljardit krooni. Peaminister pole selgeid põhjendusi saanud. Eesti ja Venemaa ajakirjanike konverentsil Tallinnas arutleti, kuidas peatada negatiivse kuvandi taastootmist teineteise meedias. Riik hüvitab kasutamata jäänud EVP-d aasta jooksul. EVP-sid saab kasutada veel selle aasta lõpuni. Keskkonnainspektsioon sai endale kopteri, mille abil teha keskkonnajärelevalvet. Kopter aitab paremini jälgida keskkonna olukorda näiteks väikesaartel või metsadest. Täna hingedepäev narval õnnistati Tartus rukkilille monumendi uus koht. Sulev Depart lahkub Vanemuise draamajuhi kohalt. Tallinna linnahallis esietendub muusikal feim lugu lavakooli ehk kuulduste kooli õpilaste pürgimises täiuslikkuse ja kuulsuse poole pärismaalt. Maagaasiettevõte Gazprom kavatseb kahekordistada maagaasi hinda Gruusiale. Läti president lükkas taas tagasi KGB agentide avalikustamise seaduse ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati lund ja võib tuisata. Puhub põhja- ja loodetuul ja õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Valitsuskabinet arutab täna sõjahaudade kaitsmist ja keelatud rajatiste kõrvaldamist käsitlevaid eelnõusid, Keskerakond pole seni eelnõusid pooldanud, jätkab Hanno Tomberg. Peaminister Andrus Ansip pole suutnud Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele veenvalt põhjendada seaduseelnõude vajalikkust, mis võimaldaksid ümber matta Tallinnas Tõnismäel olevat säilmed ja teisaldada pronkssõduri. Majandusminister Edgar Savisaar. Püüame leida kompromissi, me oleme kindlasti sellest huvitatud, et valitsus oleks sellel teemal konsensus ja sellepärast me tahame väga hoolikalt ära kullata. Nii justiitsministrid, kes näete praegu just siin, tulebki kui ka kaitseministrit ja arutleda need küsimused läbi, nii nagu ühes heas koalitsioonis tehaksegi. Andrus Ansipi sõnul läheb Reformierakonna kolme opositsioonierakonna esitatud eelnõu riigikogusse tagasi ilma valitsusepoolse seisukohata. Kui täna õhtul konsensusele ei jõuta. Teatavasti on kõik valitsuse seisukohad kujundatud viimase pooleteise aasta jooksul konsensuslikult ja seda praktikat me kavatseme ka jätkata. Kui mõnes küsimuses konsensust leida ei ole võimalik, siis valitsus loobub arvamuse andmisest. Minu seisukoht on kõigile selge, juba pikka aega. Need on head eelnõud ja, ja neid eelnõusid tuleb toetada. Ansipit toetab ka justiitsminister Rein Lang, kelle väitel on keelatud rajatiste teisaldamise seadus mõeldud kõigi ebaseaduslike ehitiste kõrvaldamiseks. Millegipärast kõik arvavad, et tegemist on mingi monumendi eelnõuga, ei ole neid rajatisi, mis võivad põhjustada avaliku korra rikkuma, mis asi on hulk, teisi ka mitte ei puudutanud monumentaalkunstiteoseid, võtame kas või näiteks mingisugune ahervare kuskil, mille tulemusena võib hakata toimuma avaliku korra rikkumised, aga kuna tegemist eravaldusega, siis kellelgi ei ole tegelikult õigusstandard korraldus tänasel päeval see ära koristada. Võtame kas või siin. Viimasel ajal on hästi levinud kõikvõimalikke graffitit indeks, nilbe sisuga graffitit kirjutamine kuskile koolide lähedal. Samas kaldub peaministri jutt uuesti tagasi monumentidele, kui ta kirjeldab ettevalmistatud seaduseelnõude mõju. Muuhulgas keelatud rajatise kõrvaldamise seadust peaks ära hoidma näiteks Peeter Esimese monumentide püstitamise, et ta oleks võinud ära hoida konflikti Lihulas, kuid seda seadust ei ole meil olemas ja seetõttu riik oligi sunnitud lahendama konflikte, siis pipragaasi ja kumminuiaga selle asemel, et probleem oleks võinud saada lahenduse tsiviliseeritud moel monumendi püstitamise ja ei või otsustada edaspidi kohalikul ei, see ei ole normaalne, et riikliku tähtsusega ja ka väljapoole riiki sümbolina tähtsust omavate monumentide püstitamise üle otsustaks siis üks Munitseb kvaliteet Kas see küsimus on kauplemise objekt, et Keskerakond saaks midagi vastutasuks? Edgar Savisaar. Ma ei julge öelda, et see on nüüd niisugune küsimus, kus väga oleks vaja kaubelda, vaja on nagu 11 mõista, üksnes argumendid ära kuulata. Sõjahaudade küsimus on tänase valitsuskabinetiistungi viimane päevakorrapunkt. Valitsuskabineti esimene punkt on aga Eesti raudtee aktsiate tagasiostu kinnitamine. Ootamatult tekitas ka see vaidlusi koalitsiooni osapoolte vahel. Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole ta kuulnud piisavaid põhjendusi, miks aktsiate eest pakutav hind on 2,35 miljardit krooni veel kord. Hanno Tomberg. Veel kaks nädalat tagasi kiitis peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil heaks Eesti raudtee enamusaktsiate võõrandamiseks majandusminister Edgar Savisaare aktsiate senise omanikufirma BRS vahel kokkulepitud hinna 2,35 miljardit krooni. Valitsus andis majandus-kommunikatsiooniministri keerimile volitused pidada läbirääkimisi. Tehingu hind on 2,35 miljardit krooni. See vastab valitsuse volitustele tehtud juba siis, kui seda läbirääkimiste viimast vooru pidama hakati. Ma pean ainuõigeks, et need aktsiad ostab tagasi just nimelt riik. Tänaseks pole Edgar Savisaare põhjendused peaministrile enam nii veenvad. Ansip kinnitas Eesti raadiole majandusministeeriumi kirjalikes selgitustest on asutuse enda analüüsile tuginedes antud hinnavahemik aktsiate eest 1,8 miljardit krooni kuni üle kolme miljardi kroonini summa. Seetõttu tahab peaminister majandusministrilt teada, miks on kokku lepitud hind just selline Edgar Savisaare tookordne väide oli, et neil ei ole ainus valik aktsiat sellise hinnaga osta. Tähendab, me olime pandud olukorda, võta või jäta ja me otsustasime võtta. Täna on Savisaar jätkuvalt samal seisukohal intervjuust enne tänast valitsuse kabineti nõupidamist. See on see hind, millega seda raudteed müüakse ja valitsuse asi on kas võtta või jätta, kas osta või mitte osta me ei saa väga rääkida turuhinnast, sellepärast et Eesti raudtee aktsiaid ei ole müüdud, nendega ei ole tehinguid tehtud. Selles mõttes ongi unikaalne otsustus praegu. Mis täna valitsuse kabinetiistungilt kostab, loodame, pärast pole kuulda. Praegu jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Läti president Vaira Vike-Freiberga lükkas kolmandat korda juba tagasi seimis heaks kiidetud mageveeagentide nimede avalikustamise seaduse. Riigipea on muuhulgas põhjendanud oma vastuseisu sellega, et Lätis leitud KGB dokumendid võivad puudulikkuse tõttu olla eksitavad. Samuti võib tema sõnul neis sisalduv informatsioon ohustada inimeste julgeolekut. Seaduse kohaselt avalikustatakse KGB-ga koostööd teinud inimeste nimed järgmise aasta kevadel. Riigi teatajas mõjutatakse ligi 4500 inimese elu, kelle nimed on agentide informaatoritena seni loetletud arhiividokumentides. Läti seaduste järgi ei tohi endised Nõukogude julgeoleku organite töötajad osaleda näiteks valimistel. Täna kavatseb kahekordistada Gruusiale müüdava maagaasi hinda. Gazpromi teatel tõstetakse hinda juba järgmisest aastast. Praegu maksab gruusia 1000 kuupmeetri gaasi eest 110 dollarit, tulevast aastast tõuseks SIND 230 dollarini. Gazpromi teatel on tegu nendepoolse esialgse ettepanekuga ja hinna asjus alles hakatakse läbi rääkima. Gruusia hinnangul ei nõua Gazprom mitte turuhinda, vaid seda on poliitilistel põhjustel mõjutatud. Kõrgõzstani linnas Biškekis toimusid opositsiooni meeleavaldused vaata, millest võttis osa ligi 7000 inimest. Avaldused kulgesid suhteliselt rahulikult ja seda valvasid korravalveüksused. Protestijad nõudsid president tegelikult põhiseaduse muudatuste sisseviimist, mis vähendaksid presidendi võimu. Kõrgõzstani president gurmandek Bakijev teatas, et esitab oma ettepanekud põhiseaduse muutmiseks parlamendil esmaspäeval. Esialgu pidi ta neid esitama, kuid presidendi sõnul ei saavutanud ta poliitiliste jõududega õigeks ajaks üksmeelt muudatuste kava kooskõlastamisel. Opositsioon on lubanud massimeeleavalduste korraldamisega jätkata seni, kuni president põhiseadust muudab. Iraan katsetas täna alanenud sõjal manöövrite käigus esmakordselt ballistilise rakette šahab kolm. Raketid võivad kanda ka tuumalõhkepead. Teherani teatel keskenduvad kümnepäevased sõjaväe manöövritest Pärsia lahe ja Omaani mere piirkonnale. Võimude väitel on manöövrid mõeldud riigikaitsevõimsuse näitamiseks. Johapkolm rakettide lennuulatus on ligi 2000 kilomeetrit. Seega võid nendega tabada nii Iisraeli kui ka piirkonnas asuvaid USA armee tugipunkte. Ja uuesti Eestist. Erastamisväärtpabereid saab kasutada veel selle aasta lõpuni, pärast seda saab taotleda kasutamata jäänud EVP-de hüvitamist vahetuskursi alusel. Üks kroon ühe EVP krooni eest. Hanno Tomberg. Alates kaheksandast jaanuarist kuni teise juulini 2007 saab taotleda tähtajaks kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitamist kursiga, mille kohaselt saab iga EVP krooni eest ühe Eesti kroonid. Rahandusminister Aivar Sõerd. Ja selleks peavad peaksid siis taotlejad pöörduma nende väärtpaberikontot või erastamisväärtpaberikontot teenindava India asutuse poolena. Eestis on kaks panka, kes tegelevad EVP-dega. SEB, ühispank ja Hansapank. Hüvitamine hakkab siis toimuma selliselt, et 250 kuni 3000 krooni ühekordse maksega siis järgmisel aastal 3001 krooni kuni 5000 krooni võrdsetes osades 2007 2008 5001 kuni 9000 krooni võrdsetes osades 2007 2009 ja 2008 2009 ja 9001 kuni 25000 siis võrdsete võrdsete osades nelja aasta jooksul üle 25000 siis võrdsetes osades viie aasta jooksule kompensatsioonid makstakse siis välja rahas ja viimastel andmetel vastutavat matta ja EVP-sid on 470 miljoni krooni väärtuses ja hüvitamine toimub siis omandireformi reservfondi vahenditest. Noh, tänavu esimesest märtsist tulenevalt seadusemuudatusest, siis 50 protsenti maa erastamisest saadavast rahast Läheb omandireformi reservfondi. Pangad rahuldavat hüvitise, kui isiku kontol on erastamisväärtpaberid vähemalt 250 krooni väärtuses alla selle EVP kroon ei hüvitata. Ka varem teistes praeguseks tegevuse lõpetanud pankades asunud erastamisväärtpaberiarved on üle viidud Hansa ja Ühispanka. Erandiks on pankrotistunud EVEA pangas asunud arved, mis asuvad suletuna erastamisväärtpaberite keskregistris. Neid arveid on avalduse alusel võimalik hansapangas või SEB Eesti ühispangas kasutamiseks taas avada. Rahvusraamatukogus toimus rahvusvaheline konverents pealkirjaga vaade kõrvalt Eesti-Venemaa meedias Venemaa Eesti meedias konverentsil käis Mall Mälberg. Miks Venemaa meedia eesti sündmusi valdavalt negatiivses võtmes kajastab, see oli üks tänase konverentsi teema ajalehe Izvestija rahvusvahelise osakonna toimetaja asetäitja Jelena žesternina arvamus. Teineteisest väga vähe riigid, mis territoriaalselt asuvad küllalt lähestikku, on loobunud teineteise vastu huvi toonast, kus me oma info saame põhiliselt internetist, sest meil pole kahjuks oma korrespondent Baltimaades, millele mu pilk peale jääb, kui ma loen suurel hulgal teid puudutavat materjali muidugi sellele, mis on seotud Venemaaga. Kuigi pronkssõdur, ma ei saa sellest mitte kirjutada. President Rüütli keeldumine minna üheksanda mai pidustustele Moskvasse ma ei saa seda mitte märgata ja see riivab meid pisut. Me ei saa sellisest uudisest mööda minna. Aga positiivsetest uudistest kirjutavad ajakirjanikud alati vähe. Kuidas jõuda selleni, et näiteks tasakaalustada negatiivset uudist Eesti kohta, et saada aru kõikide poolte seisukohtadest, see on probleem. Jelena Sesterni näol on kasutada kas vene või inglisekeelne internetimaterjal ja see võib olla kallutatud, ta lihtsalt ei tea eesti kohta. Objektiivse materjali kättesaamine on ka ka Eesti ajakirjanike liidu juhi Marika Lillemetsa meelest probleem. Ehkki meil on olemas venekeelne, kas internetiportaali vene keeles ja kohalikud ajaleht, tuleb tõtt tunnistada, et see infovool on siiski suhteliselt piiratud ja mitte kõikehõlmav. Ja selle tõttu on väga hea, kui inimesed käivad kohapeal ja räägivad. Riigikogu liige Marko Mihkelson on seisukohal, et kui kuus on tõsised professionaalid, siis on arutelu ka huvitav ja vajalik. Ainult et kindlasti ei peaks seda teemat negatiivset kajastust lokaliseerima ainult Eestiga. Äsja Moskvast tulnuna ühe väga kõrge Venemaa diplomaadiga rääkides tunnistas ta, et ta on just mõned ajad tagasi lõpetanud kõigi Euroopas tuppa lehtede lugemisest, kuna seal tuleb lihtsalt tema arvates Venemaa suhtes ebaõiglast kriitikat. Ja minu arvates siin tuleks nagu kindlasti lahutada ajakirjanduse ajakirjanduse rolli sellest, kuidas kajastab seda, mis sünnib, ei toimu, kui antud juhul, siis näiteks tõesti, kui me räägime Venemaast ja nendest arengutest seal siin minu arvates Eesti ajakirjandus ei erine küll millegi poolest, ma pean silmas muidugi eesti eestikeelsed trükiajakirjandus. Keskkonnainspektsioonile anti üle kopter, mis aitab tõhustada keskkonnaalast järelevalvet lähemalt Kai Vare vahendusel. Keskkonnaminister Rein Randver sõnul on uus kopter suureks abiks elukeskkonna ja looduse hoidmisele jälgimisel. Kui me puutume kokku mingi õnnetusega, siis järel ajades me tunnetame, et miks ei olnud ennetustöö piisav, miks ei saanud konkreetselt sellele õnnetusele ajal operatiivselt reageerida ja kui me hakkame analüüsima neid probleeme, siis näeme, et selle taga ei ole inimeste suutmatus. Selle taga ei ole organisatsioonide tegematus vaid siin on teised probleemid ja see on see, et meie tehniline varustatus, meie tehnika ei ole veel sellisel tasemel, nagu me tahaksime. Keskkonnainspektsioon on keskkonnajärelevalveks kopterit kasutanud juba mitu aastat. Siiani on kasutatud piirivalve lennusalga ja õhujõudude koptereid ja lennukeid. Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Tarmo Roose sõnul on kogemus näidanud, et kopterist on kasu, sest tõhust näeb asju, mida maa pealt ei näe. Esialgu me tegime nii-öelda otsa lahti metsavaldkonnas ka kalapüügivaldkond aga väga tõhusaks tööriistaks on kopter meil olnud ka ranna ja kalda kaitse nõuete jälgimisel ja ebaseaduslike ehitiste avastamisel, samuti looduskaitseseaduse, järelevalvel väikesaartel, ka keskkonnanõuete täitmisel üldiselt väikesaarel need kohad, kuhu maad mööda on raske pääseda või siis kuhu, võib-olla mäemaad mööda väga harva satume, on õhust väga lihtsalt jälgitavad. Enstrimi firmas valminud kopter on varustatud keskkonnajärelevalveks vajalike seadmetega, näiteks on sõiduki küljel tugev prožektor ja ninaossa tuleb kaamera, mis võimaldab infrapunakiirguse abil otsinguid teostada. Tarvo Roose lisas, et kopter leiab kasutamist palju. Sellel kopteril võiks keskkonnainspektsioonis olla kasutus 250 300 lennutundi aastas. Kui me arvestame ühe tankimisega lennu pikkuseks tsirka neli tundi, siis, siis tegelikult on, on seda päris tihedalt. Helikopter läks maksma üle 13 miljoni krooni ja raha eraldati riigieelarvest. Vambola Paavo teatab, et täna hingedepäeval õnnistati Tartus rukkilille monumendi uus koht. See on vanast asukohast kärarikka Riia maantee äärest sadakond meetrit eemal, naabriks ikka omaaegse kurja kuulsusega hall maja monumendi juurde kogunenutele meenutas volikogu esimees ja ajaloolane Aadu Must. Meie kõigi ühine kohus on mäletada ajalugu. Üheks meie tartlaste mälu sümboliks on rukkilill. Rukki tuletab meile meelde meie rahva karme aegu meie esivanemaid, keda kuri saatus on viinud kodust kaugele. Tartu praostkonna abipraost Peeter Paenurm meenutas täna rukkilille monumendi uues asukohas, et okupatsioon pole veel lõplikult läbi. Siin ühel pool on okupatsiooniohvrite mälestusmärke teises otsas, õieti seal alguses on okupatsioonimärk Tartu Maarja kirik, mida ei ole ka aastal 2006 näite kogudusele tagastatud on märk okupatsioonist ja selle käitumise jätkumisest. Tänasel päeval võiksime oma jõud keskenduda sellele, et ka teine okupatsiooni tänane nartav nart saaks meie keskelt likvideeritud. Linnavõim langetas rukkilille monumendi suhtes otsuse kevadtalvel, kuna endine asukoht jäi ette uue ärihoone kerkimisele. Abilinnapea Georg Aheri kinnitusel on praegune koht intiimsem ja võimaldab inimestel rohkem mõtetes isekeskis olla. Korrastasin selle platsi ilusti ära, siin on arhitekt veel paigaldanud väga ilusa sellise plaadi taluse, millel sümboolsed mustad jooned peale tõmmatud, mis nagu sümboliseerivad need raudtee rööpaid, mida mööda Eesti inimesi omal ajal küüditati. Siin on valgustus, on pingid ning ma usun, et see on väga mõnusad. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Tallinna linnahallis esietendub muusikal Faim, mida on ette valmistatud üle poole aasta, jätkab Meelis Kompus. Muusikal Faim ehk kuulsus on loodud järjena kaks Oscareid võitnud filmile ja kolme kuldgloobusega pärjatud teleseriaalile. Muusikalilaval algas noorte näitleja hakatiste käänuline tee kuulsuse poole 1988. aastal Miamis ning aastate jooksul on muusikali saatnud peadpööritav edu kogu maailmas. Muide, ka muusikali nimilugu pärineb 1980. aastal esilinastunud muusika filmist Faim. Kesksema karakteri Serena kehastaja, Nele-Liis Vaiksoo Geim räägib noortest, kes astuvad nii-öelda lavakunstikooli, kuidas nad alguses näevad kõik suure rõõmuga ja mõtlevad, et see kõik on täpselt ilule ilulise laulmine ja näitlemine. Et ma arvan, et selle mõte võib-olla ongi läbi raskuste tähtede poole. Ka lavastajale Jüri naelale on feimi seni suurim väljakutse olles loonud koreograafia sellistele muusikalidele nagu näiteks hüljatud, mis sai koon, kabaree ja kriis on muusikali kui terviku lavale toomine naela jaoks siiski esmakordne kogemus. Terviku nägemus on nagu tegelikult kaasa aidanud tantsunumbrite tegemisele sest ma arvan, et sellise tüki puhul, kus on 66 inimest korraga laval üks inimene ei suudaks välja mõelda kõiki neid tantsunumbreid tsiteerida neid tantsunumbreid, sellepärast ma olen appi palunud teisi koreograafe. Minu jaoks on oluline jutustada see lavakunstikooli lugu. Olgu väga siiralt ja lihtsalt lahti. Kaalselt on meie solistid teinud läbi märkimisväärse arengu, et Nele-Liis Vaiksoo ballaad. Me oleme harjunud Nele-Liisi kuulma mingisuguse, väga sellise lihtsa ja armsa häälega ja nüüd ta mingi hetk täiesti rokib täiega ja Tanja Mihhailova lugu teise vaatuse lõpus on lihtsalt nii südantlõhestav tükk aega nagu tahaks istuda omaette ja mitte midagi teha. Kajeviljaksid Me teame, et tal on võimas hääl ja noh, ütleme nii, et pärast seda lugu tekib jälle küsimus, et kas nüüd võiks natukene teha pausi ja mõelda natuke oma elu üle järele ja siis nagu jälle etendusega edasi. Sulev Depart, kes asus augustis Vanemuise teatri draamajuhi kohale, lahkub sellest ametist. Vanemuise teatrijuhi Aivar Mäe sõnul ei leidnud nad Departiga teatri kunstilist juhtimist puudutavates küsimustes täiel määral ühist keelt. Kuni Vanemuise uued Jaama juhi leidmiseni täidab neid kohuseid teatri draamatoimetaja ja teatrikriitik Sven Karja. Ja ilmateade oleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, kohati võib tuisata. Puhub põhja- ja loodetuul viis kuni 12, saartel ja rannikualadel 12 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, rannikul kohati null kuni pluss üks kraad. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lund, võib tuisata. Puhub põhja- ja loodetuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul seitse kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, rannikul kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.