Kell on kuus, õhtul on 13. november 100 korda esmaspäev. Raadiouudiste toimetus võtab kokku olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Poola pani Brüsselis toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel veto otsusele. Liit alustaks Venemaaga läbirääkimisi uue partnerlusleppe sõlmimiseks Euroopaga. Misjon määras kindlaks lõplikud suhkrutrahvimäärad, nõudes oma Eestile on 45,7 miljonit eurot ehk 713 miljonit krooni, millest 25 protsenti olid tegelikult endale jätta. Peaminister Andrus Ansip koos äridelegatsiooniga visiidil pulgale kaarjas, kus avab ka Eesti saatkonnahoone saatkonna avamine järgmisse aastasse. Valitsus andis Eesti raudtee erastamislepingu Riigikogusse. Referendumil Lõuna-Osseetias hääletas 90 protsenti valijatest Gruusiast eraldumise poolt. Ei lääneriigid ega gruusia referendumit ei tunnista. Rootsi ametiühingute esindajad kohtuvad Tallinki juhtidega. Tallinna linnavalitsus ei pea võimalikuks Sakala keskuse lammutusloa peatamist, sest ei vastaks seadustele. Võime lahkub Pärnu abilinnapea kohalt. Uueks abilinnapeaks saab ilmselt talub. Eesti maaülikoolis avati uus auditoorium. Moskva kunstiteater on Tallinnas vene teatrifestivalil ilm. Eestis on pilves selgimistega, kohati sajab lund või lörtsi. Öösel on temperatuur miinus neli kuni pluss kolm kraadi, homme päeval miinus üks kuni pluss kuus kraadi. Ja nüüd siis kõigest pikemalt Euroopa komisjon pärast täna kindlaks lõplikud nõuded viiele liikmesriigile, kes ei suutnud ära hoida ülemääraste suhkruvarude kogumist enne Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aasta mais. Kõnealusel viis liikmesriiki Eesti, Küpros, Läti, Slovakkia ja Malta peavad järgmise nelja aasta jooksul maksma kokku ligikaudu 57 miljonit eurot. Nõudesumma on suurim Eestile ja see on 45,7 miljonit eurot, Küpros 20 miljonit, Lätti neli ja pool miljonit, Slovakkia 4,2 miljonit ja Malta 1,2 miljonit. Vot see on kokku suurem kui 57, aga sellest kohe, sest kõnealuseid summasid käsitatakse Euroopa Liidu omavahenditena, lubatakse asjaomastele liikmesriikidele 25 protsenti kõnealusest summast endale jätta. Maksad ise tuleb teha neljas osas, neist esimene pärast seda, kui liikmesriikidel on tänane otsus teatavaks tehtud. Järgmised summad makstakse 2007. 2008. ja 2009. aasta 15. oktoobril. Valitsus esitas täna riigikogu kuule otsuse eelnõu aktsiaseltsi Eesti raudtee erastamislepingu lõpetamise ja Eesti raudtee enamusaktsiate omandamise kohta. Valitsus kiitis kõnealuse dokumendiga 20. novembri erakorralisel istungil heaks. Tehingu jõustumiseks on vajalik riigikogu heakskiit. Vastavalt kokkuleppele hüvitab riik 66 protsenti Eesti raudtee aktsiate eest kaks kolm, 2,35 miljardit krooni ja lähtuvalt sellest taotleb valitsus riigieelarvest seda raha. Poola pani täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel veto otsusele. Euroopa Liit alustaks Venemaaga, läbirääkimisi uue partnerlusleppe sõlmimiseks pole nõuab, et enne Euroopa Liidu ühise seisukoha vastuvõtmist peab Moskva ratifitseerima rahvusvahelise energiaharta ja tühistama Poola taimset lihatoodetele kehtestatud sisseveo keelu. Venemaa esindaja mõistis Poola käitumise hukka ja lisas, et riikide erimeelsused tuleks lahendada kahepoolsetele kõnelustele. Euroopa Liidu, Venemaa kõnelused peaksid algama ilma eeltingimusteta. Ainult elu, küsis Eesti välisminister Urmas Paetilt. Mida või mis sellest tänasest otsusest või tänasest asjade käigust tuleneb? Seda küsimust nüüd arutatakse edasi siis saadikute ja diplomaatide tasandil siin lähipäevil, sest Euroopa Liidu, Venemaa tippkohtumine on 24. novembril ja seni oli kavandatud sellel tippkohtumise, siis ühtlasi alustatakse uue Euroopa Liidu-Vene partnerluslepingu üle läbirääkimisi, aga nüüd nii kaua, kuni kas või üks liikmesriik on nendele kõneluste mandaadile sellisel kujul vastu, siis neid kõnelusi alustada ei saa, nii et noh, nüüd pärast tänast kohtumist Aja jooksul ikkagi püütakse leida lahendust, et neid kõnelusi võiks siis Euroopa Liidu-Vene tippkohtumisel kaalustada, aga seni on Venemaa olnud väga ühene, et ta praegu ei kavatse energiahartaga ühineda ja kui nüüd vaadata olemasolevat Euroopa Liidu, Venemaa partnerlus ja koostöölepet ja nüüd seda lepet, mille üle siis kõnelused algama peaksid noh, siis tegelikult nende kõneluste mõte, eeldus on see, et see uus leping saaks parem ja kasulikum, et tegelikult ka Eesti positsioon on see, et ikkagi mandaat vaat uue Euroopa Liidu Vene lepingu üle läbirääkimiseks tuleks anda, sest on on lootus, et me saame sellega ikkagi paremaid tingimusi. Kindlasti need kõnelused ei saab vähema lihtsadega lühiajaliselt nurgad, kes taastuvad kesta kaks aastat, nii et ka seeläbirääkimised ise Venemaaga on pikk ja keeruline protsess, aga aga kindlasti ei ole võimalik mitte kuhugi jõuda, kui neid läbirääkimisi üldse ei alustata, nii et sellel seisukohalt oleme meie nagu ka ülejäänud 23 siis liikmesmaad seda meelt, et nende kõnelustega ikkagi tuleks alustada. Kui põikpäine tundub Paula olevat. Noh, täna ka mõningate pakutud kompromissvariantidega Poola välisminister ei nõustunud, nii et eks siis nüüd lähipäevil saab näha, millise seisukoha siis Poola nüüd lõppude lõpuks ikkagi kujundab. Missugused võimalused Poolat veenda? Ka üks väga oluline moment, mis kindlasti suhtlemisel Venemaaga on, on see, et Euroopa Liit, nii nagu ka meie oleme kogu aeg soovinud, räägiks Ühel häälel Venemaaga ja ajaks Venemaaga ühte asja. Nüüd, kui näiteks peaks juhtuma nii, et neid kõnelusi kavandatu ajal ei õnnestu alustada ehk 24. novembril, kuna üks liikmesmaa on vastu, siis paraku on see ka väga selge ja avalik signaal Venemaale, et sellist ühte keelt hetkel Venemaa suhtes Euroopa liidus ei ole. Ei ole ka ju saladus, et Venemaa tegelikult ka pigem sooviks ikkagi arendada kahepoolseid suhteid mõned Euroopa Liidu liikmesmaadega, selle asemel et et kõikides asjades näha ainukese partnerina Euroopa Liitu. Kas tippkohtumine on, on ohus selle otsuse pärast. Noh, hetkel veel siin selliseid otseseid hirm, et tippkohtumine üldse võiks ära jääda, ei ole, et selle kohtumise päevakord on siiski planeeritud ka muid punkte, aga ehk siis kindlasti, kui nüüd peaks tulema muudatus võrreldes algse kavaga, eks siis kindlasti pooled otsustavad, et sellel kohtumisel sellisel kujul siis mõttetu Nüüd välisuudised ja Indrek Kiisler Faktiliselt Gruusiast lahku löönud Lõuna-Osseetia vabariik hääletas eilsel referendumil taas ülekaalukalt iseseisvuse poolt Gruusiast lahku, mis toetas 90 protsenti valijatest. Riigid peavad referendumit aga ebaseaduslikuks. Lääne vaatlejaid valimistele ei olnud, kuid Venemaa on teatanud, et hääletuse tulemusi tuleb austada. Lõuna-Osseetia lõi Gruusiast lahku pärast 90.-te aastate alguse verist sõda. Valimisametnike teatel osales referendumil 90 protsendi hääleõiguslikest kodanikest. Lõplikud tulemused peaksid selguma täna õhtu jooksul. Austria välisminister tegi täna ettepaneku katkestada Euroopa Liidu ja Türgi liitumiskõnelused seni, kuni lahendata Türgi ja Küprose vastasseisu. Türgi ei ole siiani avanud oma sadamaid ja lennuvälju Küprose laevadele ja lennukitele ning keeldub otseselt saareri, ehkki tunnustamast. Austria välisminister Ursula plasnik teatas, et kui enne detsembris toimuvat Euroopa Liidu tippkohtumist edu ei saavutata, oleks mõistlik aeg maha võtta ning otsida muid lahendusi. Lõuna-Korea keeldus ühinemast USA plaaniga peatada ja läbi otsida kõik kahtlasena näivad Põhja-Korea laevad. Lõuna-Korea ei soovi põhjanaabrit vihastada, kuna Põhja-Korea teatas hiljuti, et on valmis jätkama kuuepoolsete tuumakõnelustega. Lõuna-Koreas ja välisministri sõnul toetatakse tuumarelvastuse leviku piiramise põhimõtteid. Arvestades poolsaarel valitsevaid tingimusi, ei saa riik selle kavaga liituda. Lõuna-Korea ametnikud kardavad nimelt, et laevade läbiotsimine võib viia relvastatud konfliktini, sest kaks riiki on tehniliselt ikka veel sõjajalal. Iisraeli peaministri Ehud Olmert sõnul ei soovi juudiriiki Iraaniga Teherani tuumaprogrammi tõttu sõda alustada. Taaniga sõlmitud kompromiss, mis sobib USA presidendile George Bushile, sobib ka meile, ütles peaminister enne Washingtonis alanud kohtumist Bushiga. Kohtumisel arutatakse Iraagi ja Iraaniga seotud probleeme ning ka palestiinlaste loodava ühisvalitsuse loomist. Euroopa Liidu välisministrid otsustasid pikendada Usbekistani vastu kehtestatud sanktsioone. Vähemalt aasta ei tohi liikmesriigid müüa Usbekistanis relvi ning poole aasta võrra pikendati otsust, mille järgi ei anta kõrgetele Usbekistani ametnikele Euroopa Liidu viisasid. Sanktsioonid kehtestati pärast, kui Usbekistani võimud surusid julmalt maha mässukatse, kusjuures anditsiooni linnas tulistasid valitsusväed relvituid linna elanikke. Surma sai mitusada inimest. Euroopa liit märgib, et inimõiguste olukord pole Usbekistanis ikka paranenud. Peaminister Andrus Ansip on visiidil Bulgaarias ja avab seal ka Eesti saatkonnahoone. Riina Eentalu rääkis ajutisi asju ka Bulgaarias. Kristo Kilvetiga. Täna avatakse Sofias alles Eesti saatkonnahoone ja heisatakse Eesti vabariigi lipp, et märkida Eesti kohalolekut Bulgaarias. Suursaadik Ants Gross, kes praegu resideerub Varssavis, korraldab ka vastuvõttu. Aga nüüd algavad ehitustööd ja saatkonna avamine jääb järgmisse aastasse. Saatkonnahoone ise asub kenasti Sofia kesklinnas, ütles hajutinasjer Bulgaarias Krista Kilvet. Hiina saatkond asub väga heas piirkonnas kesklinnas, Rapkonna aknast paistab parlamendihoone presidendi ja peaministri kabinetihoone ja selles samas majas, kuhu ka Eesti tark on, ennast asutamas on, on juba eelIiri saatkond, Soome saatkond ja Lõuna-Aafrika saatkond. Millal võiks arvata, et saatkonda täies mahus tööle hakkab? Täies mahus hakkab tööle kindlasti mitte enne järgmist aastat, aga jõudumööda. Nüüd saab saatkonna tööd teha siin juba praegu kahetsusväärselt pürnit. Konsulaat Bulgaarias saab esimesel jaanuaril 2007, Euroopa Liidu riik siin on, ma arvan, et Bulgaaria on praegu veel pärit paljude võimaluste ja ahvatluste maa. Eesti ärimehed on tasapisi Bulgaariat juba leidmas ja ma usun, et see meie tänane äriseminar peaministri delegatsiooniga on kaasas ka meie kaubandus-tööstuskoda ja veel 10 ärimeest erinevates valdkondades praegu ilus, päriselt käib. Ma usun, et et sellest tuleb praegu väga palju tulu. Aga missugust majanduskoostööd need kaks riiki arendada võiksid? Praegu ma võin öelda niimoodi, et, et üks edukamaid kompaniisid Eesti firmasid, kellel on siin püsikontor, on Arco vara, jaga Koger Partnerid ja mõned väiksemad firmad. Nii et esialgu jääte Sofiasse saatkonda Esialgu jään mina siia üksinda, jah, aga välisministeeriumi arengukava näeb ette, et alates noh, järgmisel aastal, siis, kui ta saatkonda õieti valmistati, tulebki ja kindlasti lisajõudu. Ja saadigi mehitu, saatkond ka, nii nagu nii nagu teised saatkonnadki. Praeguseks on selgunud, et nagu hommikul eeldasime, toimub täna Rootsi ametiühingu esindajate kohtumine Tallinki juhtkonnaga. Rootslased ei ole laevafirmale veel omapoolseid nõudmisi esitanud, kuid nende pressiesindaja. Ta teatas Eesti raadiole hommikul, et nad pöörduvad kindlasti politsei poole, milliste tulemustega. Tänane kohtumine möödub sellest siis edaspidi. Tallinna linnavalitsus ei pea Sakala keskuse lammutusloa peatamist võimalikuks, kuna seda ei võimalda kehtiv seadusandlus. Reedel saatis kultuuriminister Raivo Palmaru Tallinna linnavalitsusele kirja, milles palus kaaluda Sakala keskuse lammutusloa peatamist pooleks aastaks, kuna inimesed on keskuse lammutamise vastu. Valitsus arutas kirja tänasel kabinetiistungil ja leidis, et ehitusseadus heina ette lammutusloa peatamise võimalust. Abilinnapea Kaia Jäppinen sõnul peaks riik aktsiaseltsiga Uus Sakala Sakala keskuse osas kokkuleppele jõudma. Pärn rahvaliitlasest rahandusala abilinnapea Cardo Remmel lahkub omal soovil ametist. Remmel ütles täna Eesti raadiole abilinnapea ametisse asudes lubastasel kohal töötavad aasta ja seal kohal või selle aja jooksul otsida endale sobivat asendajat 23. novembril. Pärnu linnavolikogu erakorralise istungi päevakorras tuleb arutlusele ka uue rahandusala abilinnapea nimetamine ja selleks saab suure tõenäosusega praegune Pärnu maakohtu haldusdirektor Vambola Vambo talu talu Ann Remmeli kinnitusel andnud ka nõusoleku rahvaliitu astumiseks. Eesti maaülikoolis. Tartus avati aga täna keskagrodo remonditud ja sisustatud auditoorium. Tegu on ühe osaga koostööleppest, mille raames arendatakse välja ka põllumajanduslik-geoinfosüsteem ja Toomas Kelt jätkab. Peamiselt põllumajanduserialade õpetamiseks kasutatava klassi rajamine maaülikoolis läks maksma 250000 krooni. Tegu on erafirmade suurima viimastel aastatel tehtud investeeringuga põllumajandusliku kõrgharidusse, samas aga pole rahasumma kõige tähtsam, rääkis maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Illar Lemetti. See fakt iseenesest on tähtis, kuna näitab, et erasektor üldse tunnustab seda tööd ja peab tähtsaks põllumajanduslikku kõrgharidust ning on valmis sinna investeerima. Koostöölepe sisaldab endas veel ühe õppeklassi asutamist, aga ka üliõpilaste praktika korraldamist, õppejõudude koolitamist ning põllumajandusliku geoinfosüsteemi rajamist. Sellest viimasest peaks tõusma otsest kasu kõigile põllumeestele, rääkis Lemetti. Põllumajanduslik-geoinfosüsteem on selline ettevõtmine, kus me ühelt poolt tahame siduda ka mitmesugused olemasolevad andmekihid näiteks muldade omadused, väärtuste arv, umbrohtumus, põllumajandusliku tootmise aura, majanduslikud näitajad siis ühelt poolt ja teiselt poolt aastakümnete jooksul tehtud teaduskatset tulemused, et tahame teha põllumeestele olemasoleva info asukohapõhiselt kättesaadavaks. Kindlasti see projekt realiseerudes annab palju kaasa ka sellele, et edendada põllumajandusharidust ja nõustamist aga kuna tegemist on infoga, mis puudutab põllumehe konkreetseid põlde, siis kindlasti on sellest praktilist kasu igaühele. Kuna koostöö järgmised etapid realiseeruvad, on veel läbirääkimiste küsimus. Samas on maaülikoolil olnud erafirmadega juba aastaid hea koostöö. Illar Lemetti. Kui me vaatame konkreetseid näiteid, siis koostööpuuduse üle me kurta ei saa, et kui me jätame kõrvale sellised otsesed investeeringud põllumajandusharidusse nagu näiteks keskon teinud, siis üks valdkond on olemine innovaatilistes projektides. Sellised projektid on näiteks ettevõtluse arendamise sihtasutuse kaudu finantseeritavad projektid, kus peab olema tootja kaasosalus ja kus meil on näiteks väga hea koostöö õuna- ja marjakasvatajatega Eestis. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio Ja kultuuriteemadele homme mängib Moskva kunstiteater Estonia laval Mihhail Bulgakovi valget kaardiväge. Selle lavastuse kavatakse Vene teatrifestival Tallinnas aga maris. Johannes jätkab. Eesti teatri 100. sünnipäeva aastal tahab Vene teater näidata meile oma parimaid traditsioone ja keerulist ajalugu kelle jaoks on kuldne mask Moskvast Tallinnasse tulnud eesti teatraalid saavad näha vene kvaliteet lavastusi. Kohalikud venelased jälle kord õhata emamaa kultuuri rüpes. Samuti on teatrifestival kultuurisaadiku rollis diplomaatiliste suhete silujaks. Seda nii suure poliitika kui rohujuure tasandil. Kui eestlane ja venelane ikka kolm tundi ühte etendust on vaadanud koos, siis peaks neil olema kergem ka üksteisega edaspidi asju ajada. Looda festivali eestipoolnekuraator Svetlana Janšikk Kuldse maski repertuaaris on kindel koht vene-psühholoogilisel teatril. Lavastaja nimedest tuleb mainida Sergei sena valtsi mastaapse pulgaakovi valge kaardiväe kõrval Läheme Tallinnas ka tema lavastatud poisse Dostojevski vendade garamaazovite põhjal. Ja mängivad seal tema oma õpilased Moskva teatrikunstistuudiost. Teine lavastaja nimi festivalil on meile jällegi tuttav Saša ja jääb ja tema lavastus uksed on valminud lausa koostöös eesti tantsijatega. Kolmanda festivali lavastuse peibutuspart. Ta on suur olektabakov, ise mängib ta Leedu Vene lavastaja Mindaugas karbovskise Gogoli surnud hingedes. Loomulikult on kõik piletid neile staar lavastustele juba läbi müüdud. Mõni üksik koht võib leiduda veel Moskva teatrikunsti stuudio Marien paadietendusele Kuldse maski algust Venemaal, meenutab näitleja festivali president Georgi taratorkin. Kui me alustasime, oli eesmärgiks säilitada ühtne Vene teatrikeskkond samas kui ümbritsev olukord ei soosinud teatrielu. Raske oli kultuuri hapral mateeria toona ellu jääda. Igasugune iseseisvumine kaotab vastutustunde. Vastutustundetu aeg teatri jaoks on suurim hukatus, tunnistas Kuldse maski president Georgi taratorkin Tallinna pressikonverentsil. Ja ta on veendunud, et teater vajab riiklikku tuge Kuldse maski. Festival on teist korda Eestis 3000 vaatajat. 14.-st 19. novembrini. Teatri parimaid lavastusi Estonia, Vene, Draamateatri, Kanuti Gildi ja Tartu sadamateatri laval. Kõik etendused tõlgitakse eesti keelde. Ja ilm on meil öösel pilves selgimistega, kohati võib sadada veidi lund ja lörtsi, paiguti on ka udu. Puhub ida- ja kagutuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neljast kuni pluss ühe kraadini. Rannikul on ka kohati kolm soojakraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, pärastlõunal hakkab alates saartest lörtsi ja vihma sadama. Puhub kagutuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul saartelt ja ja läänerannikul edelasse. Õhutemperatuur on homme miinus ühest pluss kolmega kraadini saartel kuni pluss kuus kraadi. Teedel püsib jäiteoht. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.