Kell on kuus õhtul hästi, raadiouudiste toimetus võtab kokku neljanda novembri olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Avati Eestit ja Soomet ühendav Estlinki merekaabel. Kaabli avamine on põhimõtteline samm, kuna tagab Eesti sõltumatuse Venemaa energiast Ignalina tuumaelektrijaama rajamisse. Uute partnerite lisandumine võimaldaks ehitada sealt tunduvalt suurema elektrijaama. Samas on Eesti Energia endine juht Gunnar Okk skeptiline uute partnerite kaasamise suhtes. Riigikogu riigikaitsekomisjon toetas kindral Laaneotsa kandidatuuri kaitsevägede juhataja ametikohale. Põhiseaduskomisjon algatas eelnõu kontrolli tõhustamiseks erakondade rahastamise üle. USA suursaadik Eestis Aldona Wos teatas oma lahkumisest, Eestis oli ta veidi enam kui kaks aastat. Ametist lahkuva ÜRO peasekretäri Kofi Annani sõnul on olukord Iraagis hullem kui Saddam Husseini diktatuuri ajal, et Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul halvendab endise spiooni Aleksandr Litvinenko surmaga seonduv Venemaa ja Suurbritannia suhteid. Eesti vahetab välja oma kaitseväerühma haagis tänasus teele Estpla 14. Tartusse Pauluse kiriku taastamise arhitektuurikonkursi võitsid Soome arhitektid, kari Järvinaniameerianeeminener. Viljandis võeti lahti pakkumised riigihankel Eesti pärimusmuusika keskuse ehitamiseks. Ehitajad soovivad rohkem raha, kui linnavalitsus esialgu arvas. KUMU avamine suurendas Eesti kunstimuuseumi aastakülastuste arvu 100000 võrra ja külastused näitavad, et kumu on jõudnud Euroopa kaardile. Ilm Eestis püsib pilves selgimistega ja vihmavine selgimistega kohatise vihmaga. Sooja on öösel kolm kuni seitse kraadi, homme päeval nagu tänagi, viis kuni kaheksa kraadi. Tänase päeva põhisündmus oli kahtlemata see, et avati Eestit ja Soomet ühendav Estlinki merekaabel. Avamine toimus samaaegselt Harkus ja Espoos. Sellest nüüd, Meelis Kompus. Merekaabel on esimene samm Baltimaade elektrisüsteemi ühendamiseks Põhja-Euroopa energiasüsteemiga. Ehitaja, ABB kontserni president ja tegevjuht Fred kindral ütles, et kaabel tähendab uut etappi Baltimaade integreerumisele Euroopa Liiduga. Estlinki sarnased ühendused on olulised, kuna suurendavad energiasilla usaldusväärsust, aitavad ära hoida elektrikatkestusi ja võimaldavad energiat efektiivsemalt ka üle kanda. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles, et kolm balti riiki on saanud nüüd Euroopa liitu ka elektrilise mõttes. Tarbijate valikuvõimalus suureneb, meil on võimalik osta ja müüa elektrit Baltimaades, siis soome ja osta Soomest Eestisse ja annab kindluse, et igal ajahetkel on Eesti tarbijale tagatud parim elektri, mis on võimalik piirkonnas. Et aga ülekandmisele lisandub Eestile veel ka tollimaks, siis suurt elektri müüki Soome esialgu pole ilmselt ja näha. Iseasi, kui krõbe talv hüppeliselt tarbimist suurendab. Kahvlit haldava firma Nordic Energy Linki juhatuse esimees Indrek Aarna ütles, et maks on Eestist tulevale energiale sama suur kui Venemaa energia impordile. See on kaks eurot megavatt-tunni kohta. Nii balti äriettevõtted kui ka Soome poon tegelevad sellega, et ikkagi me saaks sellest tollimaksust vabaks ja selleks üritavad Balti riigid saada, et soo, mis on siis Euroopa põhivõrguettevõtteid ühendav organisatsioon vajaliku õiguse, et sellist tollimaksu küsitakse enam tulevikus. Kõigest sellest olulisemaks peeti aga üksmeelselt lõimumist ning et vajaduse korral saab Eesti siiski elektrit Soomest osta. Kaablil on kaks otsa ning elekter saab liikuda mõlemas suunas. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Julgeoleku riskide maandamise vajadusele on lisandunud ka majanduslikud huvid. Estlinki projekt on lõppeva aasta üks suuremaid investeerimisprojekte Eestis ja kõige suurem üksid investeering energeetikasse. Ka Euroopa Liidu energiavolinik Andris teevalgse rõhutas turvaaspekti eriti selles valguses, kui Lääne-Euroopas jäätis hiljutine katkestus pimedusse miljoneid tarbijad. Tänases maailmas on varustuskindluse küsimus ülioluline ning see on osa rahvuslikust julgeolekust. Estlink annab suurema kindlustunde mitte ainult Baltimaadele, vaid ka Soomele. Energia teemal ka jätkame. Leedu poliitikud on teatanud huvist kaasata kavandatava tuumaelektrijaama rajamisse Leedus ka Poola ja Rootsi firmad. Viimane võimaldaks Leedu riikliku energiafirmajuhi sõnul ehitada kuni kaks korda suurema aatomijaama sellest nüüd Hanno Tomberg. Lietuvos Energia juht Rymantasy Usaitis ütles täna Eesti raadiole, et Poola või Rootsi firmade kaasamine võimaldaks ehitada Ignalinasse kuni kolme tuhandemegavatise võimsusega aatomielektrijaama. Seni on kolme balti riigi energiafirmade juhid rääkinud kuni 1600 megavatise võimsusega elektrijaamast, mille maksumus küünib kolme kuni nelja miljardi euroni. Euroopa Liidu energiavolinik Andris Piebalgs nimetas tuumajaama võrreldes täna avatud Estlinki merekaabliga grandioosseks projektiks. Patsiendid kiuhh, raadioid, pead, veed, väätwangid, Smacamble, käädid, raadio päästa. Balletikava tuumajaam on palju keerulisem projekt kui eestingi kaabli rajamine Eesti ja Soome vahele. Esiteks nõuaks poliitilist heakskiitu sellele projektile. Lisaks on see rahaliselt väga suur projekt. See nõuab ka sidet teiste Euroopa liidu riikide turgudega, sest ainult siis on võimalik seda projekti realiseerida. Kaebial eelsetes ripaudikambanessarebow natuke tooduprasiidilise fraadiot, Nils leeviodist, teen vahet, ma arvan, et kolm balti riiki on suutelised selle projektiga edasi minema, üksinda balleti tutvustavad, aga kedagi kaasata on see puhtalt nende. Poliitiliselt võiksid selle otsustada kolm balti riiki omavahel. Samas võivad nad kutsuda keda tahes selle projektiga ühinema. Olgu selleks. Poola, Rootsi, Saksamaa või Itaalia firmad. Poliitiliselt on see ikkagi kolme balti riigi ühine projekt, lausus lätlasest energiavolinik Eesti Energia endine tegevjuht, nüüd Põhjamaade investeerimispangas töötav Gunnar Okk lisas samuti, et uute osanike kaasamiseks tuleb kolmel balti riikide energiafirmal leida konsensus. Kui Eesti energia, Latvenergo ja Lietuvos Energia lepingu omavahel sõlmisid, et hakatakse ühiselt uurima võimalusi uue tuumaelektrijaama ehitamiseks üheskoos, siis selles lepingus lepiti ka kokku, et kõik teised uued tulijad peavad saama kõigi kolme osaleja nõusoleku. Nii et kui kõik kolm osalist on ühtemoodi nõus kas Rootsiga või Poolaga, miks mitte. Aga see on ikkagi nende kolme energiaettevõte omavahelise kokkuleppe küsimus. Samas lisas ta, et suurema elektrijaama ehitamisel tuleb igal riigil sellesse projektiga rohkem panustada. Praegu küünivad energiafirmade investeeringud Ignalina tuumajaama igaühel 15-st 20 miljardi kroonini. Suurem jaam maksab jällegi rohkem raha, meil tuleb endal sinna rohkem sisse panna ja raha tuleb sinna sisse panna enne ja tulu sellest rahast, nagu iga investeeringu puhul tuleb, tuleb alles pika aja pärast. Lietuvos Energia juhi sõnul on esialgu rääkinud uute partnerite kaasamisest vaid poliitikud, mitte energiafirmade juhid. Siia võib veel lisada, et täna tulnud uuringu kohaselt ligi pooled Leedu elanikest toetavad uue tuumajaama ehitamist riiki enam kui veerandi arvates on see halb mõte riigikogu teemadel. Riigikogu põhiseaduskomisjon andis täna riigikogule üle eelnõu, mis näeb, et erakondade rahastamist kontrolliva järelevalve komisjoni moodustamise eelnõu kohaselt hakkaksid erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuuluma riigikohtu esimehe poolt nimetatud üks esimese ja üksteise astme kohtuniku, õiguskantsleri nimetatud nõunik, riigikontrolöri nimetatud ametnik ja samuti riigiprokurör, Kaitsepolitsei ametnik ja maksu-ja. Tolliametnik ja komisjoni liikmed valitakse eelnõu kohaselt kuueks aastaks. Sellest eelnõust kahtlemata siis pikemalt, kui ta riigikogu saali tuleb. Aga saali tuleb kohe üks teine otsus. Riigikogu riigikaitsekomisjon toetas üksmeelselt kindralmajor Ants Laaneotsa nimetamist kaitseväe juhatajaks ja vastava eelnõu vastuvõtmist täiskogus. Ants Laaneots osales Komisjoni istungil, esitas oma nägemuse kaitseväe edasisest arengust. Otsus läheb lõpphääletusele homsel riigikogu täiskogu istungil. Kaitseväe juhataja kandidaat vajab ametisse nimetamiseks riigikogu poolthäälte enamust. Vastavalt riigikogu kodu- korral on hääletus salajane. Ja riigikogu majanduskomisjon otsustas oma tänasel istungil teha riigikogu täiskogule ettepanek kiita raudtee tagasiostmist puudutav eelnõu teisel lugemisel heaks ja eelnõu vastu võtta. Majanduskomisjoni tänane otsus oli konsensuslik ja eelnõu on riigikogu suures saalis ülehomme, see tähendab kolmapäeval ja veel seda, et eelnõule on muudatusettepanekutena lisandunud kolm punkti mille kohaselt saab Eesti raud riigile kuuluvate aktsiate võõrandamine toimuda ainult riigikogu poolt vastuvõetava otsuse alusel. Valitsusele tehakse ülesandeks analüüsida transpordi ohutust reguleerivaid õigusakte, algatada hiljemalt järgmise aasta esimeseks septembriks vastavate seadust. Olete muutmine transpordi ohutust täiendavalt reguleerida ja ka peab valitsus algatama otsuse eelnõu, millega täiendatakse transpordi arengukava raudteevaldkonna osas. Nüüd aga välisuudised Reene Leas. Pärast kümneaastast ametiaega ÜRO peasekretär, tere kohalt lahkuv Kofi Annan tõdes BBC-le antud intervjuus, et praegu on olukord Iraagis on hullem kui kodusõda. Eriti rõhutas ta tavainimeste kannatusi, kelle elu on tema sõnul halvem kui Saddam Husseini diktatuuri ajal. Intervjuus kutsus ta nii piirkondlikke kui rahvusvahelisi jõude üles Iraaki aitama. Annani sõnul on olukord Lähis-Idas tervikuna murettekitav. Ta nimetas Iisraeli ja palestiinlaste vahelist konflikti, samuti pingeid Liibanonis ja Iraaniga seonduvat. ÜRO võimetus hoida ära USA tungimine Iraaki 2003. aastal oli Annani sõnul ÜRO-le suureks löögiks, millest organisatsioon alles nüüd toibub. Uuest aastast ÜRO peasekretäri kohale asuval banki muunil soovitas ta tegutseda oma äranägemise järgi. Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Javier Solana sõnul kaalub Ühendus peatatud kõneluste taasalustamist Serbiaga. Enne soovitakse siiski ära oodata riigi jaanuaris toimuvad üldvalimised. Solana tervitas eelmisel nädalal tehtud NATO otsust kutsuda Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro ühinema programmiga partnerlus rahu nimel. Euroopa Liit katkestas mais Serbiaga kõnelused koostöölepingu üle, kuna Serbia ei suutnud täita lubadust arreteerida sõjakuritegudes süüdistatav Ratko Mladić. Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas täna Suurbritanniat kahe riigi vaheliste suhete halvenemise eest. Visiidil Brüsselisse ütles Lavrov ajakirjanikele, et kõik endise KGB agendi Aleksander Litvinenko surma puudutav paisutatud tema sõnul on see lubamatu, kuna asi puudutab ka ametiisikuid. Loomulikult kahjustab see meie suhteid, ütles Lavrov. Täna väljastas Venemaa saatkond Litvinenko mürgitamist, uurivad selle briti politseinikele viisad. Litvinenko suri Londonis pärast mürgitamist radioaktiivse ainega poloonium 210. Surivoodil süüdistas Litvinenko enda surmas Venemaa presidenti Vladimir Putinit. Tšiili kohus andis loa avastada eksdiktaator Augusto Pinocheti kautsjoni vastu koduarestist. Pinocheti vahistati eelmisel nädalal, süüdistatuna kahe oponendi mõrvas 1973. aastal. Santiago apellatsioonikohus langetas otsuse päev pärast seda, kui piinamistes, mõrvades ja inimröövides süüdistatud 91 aastane Pinocheti sai pühapäeval südamerabanduse. Erukindral on praegu raskes seisundis haiglas. Pisut enam kui kaks aastat ametis olnud USA suursaadik Eestis Aldona Wos teatas täna oma ametist lahkumisest. Avalduses teatas, et kavatseb naasta koju ja taasühineda oma perekonnaga. Koos alustas tööd USA suursaadikuna Eestis 13. augustil 2004. aastal. Tänapäeval asus Tallinna lennujaamast Iraagi poole teele uus kaitseväe kergejalaväerühm Estpla 14, et vahetada väljapool aastat missioonil viibinud pluss 13 rühma saatis teele kaitsejõudude peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman. Tervitussõnad ütlesid kaasa ka Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Aldona Wos ja maaväe staabiülem kolonelleitnant Indrek Sirel. Nooremleitnant Ranno Raudsiku juhitav 30 neljaliikmeline kergejalaväerühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Tartusse ja sealt uudiseid Pauluse kiriku taastamisest. Vambola Paavo. Tänavu 26. mail kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss Pauluse kiriku restaureerimiseks. 11. november oli arhitektidele tööde esitamise viimane tähtaeg, täna pärastlõunal tegi konkursikomisjon kokku võtma Teid. Konkursil osutus kvalifitseeruks kolm osalejat, žürii valis välja kaks. Töid sai uudistada ka täna pärastlõunal raekoja saalis. Küsisin sihtasutuse Pauluse kirikunõukogu liikmed ja konkursikomisjoni esimehelt Priit humalalt, miks rahvusvahelist konkurssi oli vaja? Põhimõtteliselt võiks ju Pauluse kirikumaja niisama taastada. Tartu Pauluse kirik on oma arhituurilt üsna unikaalne teos. Hiline Saarinen ei ole palju asju projekteerinud Eestisse ja kirikuid ei ole praegu säilinud, sellest tema soomeperioodist ühtegi peale Pauluse kiriku. Seega on tegemist küllaltki olulise arhitektuuriteosega Eesti kui ka Soome jaoks. Milliste tööde vahel tuli teha valik ning kes osutus võitjaks? Märgusõna all Puiestee sai teise koha võistlust, kelle autoriteks oli autorite kollektiiv eesotsas Mari Kurismaa, Krista konson ja Kaili Hollandiga. Esimese koha preemia otsustati võistlustööle märgusõnaga eli-l ja selle autorite kollektiivi juhid, eks olid kari Järvinen ja Merjaniemine Helsingi arhitektuuribüroost teljel oli lähenenud mitte nii palju olemasolevat rekonstrueerivad. Kuivõrd oli lähenetud Saarise vaimukas toomisele sellesse kirikusaali Saarise originaal jooniseid pole säilinud kirikusaali lahenduse kohta, siis ei olnud võimalik nagunii väga täpselt sellest aru saada, aga nende poolt pakutud lahendus oli väga huvitavalt lahendatud nii altar kui ka kiriku muud osad, mis tundusid olevat paremad lahendused. Teiseks jäänud töö sai rahalise preemia 50000 ning võitnud soomlased 100000 krooni. Millal võib tartlane aga oma silmaga näha nii seest kui väljast? Uuenduskuuri läbinud Pauluse kirikut? Me loodame, et valmis saab 2010.-ks aastaks, sellele eelneb muidugi kõigepealt projekteerimine ja kõige esimesena on tartlastel võimalik nende võitnud tööde projektide väljapanekuga tutvuda Pauluse kiriku tiibhoones alates homsest. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Viljandis vaadati aga pakkumisi linnavalitsuse poolt välja kuulutatud riigihankele Eesti pärimusmuusika keskuse ehitamiseks. Vastuseid oli neljalt ehitusfirmalt ja need ulatusid 49-st miljonist 67 miljoni kroonini. Piret rist jätkab teemat. Viljandi abilinnapea majandusalal Rein Triisa ütles Eesti Raadio uudistele peale pakkumiste teadasaamist, et nii kõrged hinnapakkumised olid tema kui tellija esindaja jaoks üllatuseks. Üllatus ikka natukene jah. Me Wris sinna maal hindade taset ei julgenud prognoosida, arvasime, et me selle objekti saame ikka lõppkokkuvõttes natukene odavamalt kätega. Viljandi linn ei tee seda päris ainult endale ja nüüd tuleb vaadata meil, kuidas me edasi teeme koostööd nii pärimusmuusika keskuse kui ka riigiga, see objekt on vajalik viljandile maakonnale kui ka tervele riigile. Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja ja Viljandi folgipealik Ando Kiviberg on varem Eesti raadio uudistele öelnud, et ta kardab pakkumiste avamise päeva. Millised on tema mõtted nüüd? Eks me muidugi ootasime natukene tagasihoidlikum vaid hinnapakkumisi, aga kui arvestada, et ehitajate pakkumised sisaldasid ka heli- ja valgustehnika hindu, siis ehk võib-olla nii väga hirmuse utoopiline ei olegi. Ilmselt siis, et aru saada, et ma esimese ehmatuse üle elanud. 18. detsembril toimuvale Viljandi linnavalitsuse istungile tuleb riigihanke pakkumise komisjonil teha ettepanek, milline ehitusfirma hakkab ehitama Eesti pärimusmuusika keskust. Eesti pärimusmuusika keskuseks renoveeritakse Viljandi vana mõisa ait ning aida juurde ehitatakse ka klaashoone. Pärimusmuusika keskus peab valmima 2008. aastal. Piret rist. Viljandi. Ja Tallinnasse Eesti Kunstimuuseum võttis aasta kokku ja heitis pilgu uude aastasse. Kuulamas käis Riina Eentalu. Eesti Kunstimuuseum, see on kumu Kadrioru väliskunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste Adamson, Eriku ja Kristjan Raua muuseum. Sel aastal mõistetavalt oli suurima tähelepanu objekt kumu, sest veebruarist alles avati jaan novembri lõpu seisuga kogunud üle 180000 külastaja. Aasta lõpuks tuleb 200000 täis kontserdid, auditooriumi üritused, etendused, loengud veel peale selle kumu on lisanud Eesti kunstimuuseumi aastakülastuste arvule 100000. Eesti kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk. Me piletitulu on praegu ligi 10 miljonit krooni ja see tähendab seda, et Eesti Kunstimuuseum oma riigi poolt ette nähtud omatulu teenimise Poola täidab kindlasti ehk siis ületamiseks numbrit Eesti kunstimuuseumis palju ekskursioone kokku üle 5000 ja tulu ligi 800000, haridusprogrammid ja müügitulu peaaegu pool miljonit krooni ja korraldatud üritusi oli kokku 525 ja see on juba kaks ja pool miljonit oma tulu. Nii et kui me oleme harjunud Pacino muuseumis, saab miljonitest räägib. Nüüd me räägime juba päris suurtes miljonites selle raha olemasolul me saame oluliselt laiendada oma tegevust. Esimene pool aastat oli väliskülastajate hulgas ülekaalus Soome turism ja teises pool aastat või võime hakata rääkima juba Euroopa turistidest sakslastest hiinlastest. See näitab seda, et kuhu on jõudnud, ma loodan Euroopa kaardile. Selles mõttes on põnev oodata just järgmise aastalõpunumbreid siis, kui kumusse ei tõmba enam avamise järgmine uudishimu. Aga kunstielu kumus on vilgas, erinevad saalid, erinevad galeriid, nende kõikide järgmise aasta kava jäägu huviliste enda jälgida. Mõned põhilised vihjed ütleb ära kumu direktor Sirje Helme. Me oleme üritanud neid näitusi nii planeerida, et nendega on kõrvuti, jookseb mingisugune teoreetiline üritust, me valime alati ühe peanäituse välja kaks peanäitust, õieti üks Eesti üks rahvusvaheline, järgmine aasta on siis meie peanäitus, Henn Roode ja välisnäituseks jääb siis Hispaanias ja siis nende peanäituste juurde oleme planeerinud erinevad konverentsid, seminarid, nii-öelda õppetoad ja nii edasi ja nii edasi, ikkagi eeskätt oma näitasime, teeme Eesti Eesti publikule, see on meie prioriteet ja turismifirmad on loomulikult erakordselt tähtsad selle juures, aga mis puutub nüüd sellesse inimesse kelmeta tagasi saama just nende lühemate näituste kaudu. Kadrioru loss ehk väliskunsti muuseum keskendub suvel Johannes Mikkel ja Mikkeli muuseumi juubelile ja talvehooajal teemale kunstiajaloo kirjutamata lehekülgi. Ilm on meil öösel põhiliselt pilves, öö hakul sajab mitmel pool vähest vihma, kohati on udu. Puhub edelatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis. Sooja on öösel kolm kuni seitse kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, hommikupoolikul püsib kohati udu. Õhtupoolikul hakkab saartest alates taas vihma sadama. Puhub valdavalt lõunatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul 12 kuni 17 meetrit sekundis ja sooja on homme viis kuni kaheksa kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.