Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 18. detsembri olulisemad päevasõnumid. Stuudios on toimetaja Uku Toom. Riigikogu kultuurikomisjon jäi oma seisukoha juurde, et uude ringhäälingu nõukogusse peavad kuuluma nii poliitikud kui eksperdid. Nagu praegugi, kui kolmapäevasel arutlusel peaks toetusele muudatusettepanek viia nõukogusse üksnes poliitikud. Eelnõu lugemine katkestatakse keskkonnana. Komisjon hääletas oma tänasel istungil looduskaitseseadusesse maade vahetamist piiravad sätted. Riigikogu Estonia komisjoni seal sai lõpparuande valmis, kuid eriarvamused jäid. Kultuuriinimesed on mures Sakala keskuse lammutamise ja sellega seotud hämamise pärast. Täna koguneti keskuse juurde oma arvamust ütlema. Ene Ergma andis oma nõusoleku kandideerida Tartu Ülikooli direktoriks. Venemaa president Putin allkirjastas Eestiga sõlmitud pensionileppe protokolli. Euroopa Liidu eesistujamaa jaanuaris loovutav Soome kritiseeris teravalt Venemaad ja Valgevenet. Palestiina president kinnitab endiselt vajadust korraldada ennetähtaegsed parlamendivalimised. Endiselt toimuvad relvakokkupõrked äärmusrühmitusega. Tartus arutati piiriülest koostööd Venemaaga. Nagu juba teada, on täna ringhäälingu ja Eesti Raadio aastapäev Ringhäälingute Liidu aastapreemia kuldmikrofoni laureaat, vot on siitsamast meie toast kolleeg uudistetoimetusest Riina Eentalu. Oma. Juba aastakümneid kestnud edu saladuseks peab ta võimet muutuda koos ajaga ja Ringhäälingu juubeli puhul esitleti ka multimeediaplaati. Raadiohääl Felix Moor. Inimesest, keda tunti eelkõige tema hääle järgi, olekski olnud ebaõiglane korraldada vaid Photo näitlustadesti esitlusel. Ilm läheb meil veidi külmemaks, aga mitte eriti. Õhutemperatuur kõigub paari miinus ja plusskraadi vahel, kohati sajab kas vihma, lörtsi või lund. Alustame poliitikast ja Toompealt täna istusid koos erinevad riigikogu komisjonid mõne sõnaga kultuuri ja õiguskomisjoni tööst. Eneljas. Kultuurikomisjonis oli muuhulgas arutuse all taas kord Eesti rahvusringhäälingu seaduse eelnõu uue liikme nimetamine Ringhäälingu nõukokku Euroopa parlamenti suunduva Katrin Saksa asemele otsustati edasi lükata jaanuarikuusse kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna. Selle me otsustasime lükata jaanuari alguses, et ei hakka selle delikaatse teemaga praegu siin enne jõulusid tegema, aga uuesti ringhäälingu seaduse koha pealt ei, ei muutunud midagi, see praegu kultuurikomisjoni poolt toetatud seis on see, et rahvusringhäälingu nõukogu peaks koosnema ekspertidest ja riigikogu liikmetest, kusjuures eksperte oleks neli ja riigikogu liikmeid oleks igast fraktsioonist üks ehk seaduse. Kui palju on nõukogus kokku liikmeid, aga ta annab siis üldise mudeli, et ta koosneb ikkagi nagu praegugi ekspertidest ja riigikogu liikmetest. Juba eelmisel istungil langetas kultuurikomisjon otsuse, et kui riigikogu täiskogu hääletab sisse Keskerakonna ning Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepaneku moodustada ringhäälingu nõukogu vaid riigikogu liikmetest eelnõu teine lugemine katkestatakse. Kas komisjon jäi selle otsuse juurde ka täna? Olav Aarna? Kui nende kahe erakonna muudatusettepanek, mis tahab sätestada teistsugust ringhäälingu, nõukogu mudelit, et kui see leiab suures saalis toetust, siis teine lugemine katkestatakse. Õiguskomisjon toetas tänasel istungil sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu teise lugemise lõpetamist. Korraks tuli siiski komisjonis arutlusele ka ettepanek teine lugemine katkestada. Õiguskomisjoni esimees Väino Linde. Üritati selgeks teha, et suhteliselt halvasti reguleeritud kaitseväe kalmistute-ga seonduv ja et oleks tarvis neid küsimusi ka selle eelnõu raamides arutada, aga ame, asusime seisukohal, et siiski kaitseväe kalmistute-ga seonduvalt peaks juba arutama, kas eraldi eelnõuga või eraldi küsimus on võib-olla isegi lepingutega on võimalik seda kaitseväe kalmistute hooldamist kirja panna, mitte ei peaks olema selle eelnõu teema ja sellest tulenevalt me ei pidanud õigeks seda sõjahaudade kaitse seaduslennud katkestada, vaatasin läbi või mõned muudatusettepanekud, otsustasime jah, eks sellel kolmapäeval peaks siis minema, ei ole riigikogu saali ja loodetavalt siis ka kolleegid on. Ka jaanuaris juba seadusena vastu võetud muuta eelnõud selles osas, et eelnõus meil oli kirjas algul, et sõjahauad hauamonumendid, et neid ei loeta kinnisasja oluliseks osaks, aga selle muudatuse me siiski tegime, otsustame selle sätte välja jätta, siis ta läheb nagu kokku meil ka asjaõigusseaduse mõttega üldises osas ja loomulikult eraldi oleks tarvis siis välja tuua niisugust sätet ja mõtlesin ka selles osas, et eelnõus praegu on, oli kirjas, et, et hilises omanikud, kelle kinnisasjal see autasud need on kohustatud tagama juurdepääsu nendele haudadele, siis mõtlesime selles osas, et, et omanikud ei tohi takistada juurdepääsu Riigikogu keskkonnakomisjon hääletas täna looduskaitseseadusesse sisse kaitsealuste maade vahetamist piiravad sätted. Vastavalt muudatustele ei kuuluks edaspidi vahetamisele kinnisasjad, mis on omandatud pärast kaitse alla võtmist, välja arvatud juhul, kui piirangud muutuvad pärast kinnisasja soetamist rangemaks või kui kinnisasi on saadud pärimise teel või omandatud kinnisasja vahetamise õigust omavalt abikaasalt, vanemalt võis sugulastelt sama põhimõtet rakendatakse ka looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamisel riigi poolt. Nüüd tsiteerisin komisjoni esimeest Tõnis Kõivu. Seadusesse lisati komisjoni istungil ka volitusnorm, mille alusel vabariigi valitsus kehtestab kriteeriumid, mida järgides valitakse väljavahetamise korral vastavalt setomaa. Looduskaitseseadust hakatakse riigikogus arutama järgmise aasta jaanuaris ja riigikogu Estonia uurimiskomisjoni lõpparuanne pidi valmima juba paar nädalat tagasi, aga komisjoni liikmed ei jõudnud üksmeelele. Täna aruanne kinnitati ja homme esitatakse ta riigikogu esimehele Toomas Vareki kuid juba praeguseks on ka teada, et komisjoni keskerakondlasest aseesimees Evelyn Sepp. Ta esitab oma eriarvamuse. Paarikümne leheküljeline aruanne annab ülevaate komisjoni tegevusest ja järeldustest ja sisaldab ka valitsusele tehtavaid ettepanekuid. Aga sellel teemal peatume kindlasti pikemalt. Homme. Tallinnas Sakala keskuse juures kogunesid täna kultuuriinimesed, kes valutavad südant mitte ainult keskuse lammutamise kavatsuse pärast, vaid kultuuris toimuva pärast laiemalt. Sellest need Kai Vare. Sakala keskuse juurde telki oli kogunenud paarkümmend inimest, peamiselt kirjanduse, teatri-filmi- ja kunstiinimesed. Kirjanik Enn Vetemaa ütles, et teda tõi kohale mure mitte ainult Sakala keskuse, vaid ka kultuuriminister Raivo Palmaru pärast. Ühe jalaga astub ühte ämbrisse, siis ta ei ole minu arvates lühikese aja jooksul on ta mingisuguse Guinessi rekordi saavutanud ja see tähendab siis lausa kinni jäänud minu vaatamist mööda. No ma ei hakka neid lugema, näiteks see hinnang, et see maja ei vääri arhitektuurseid midagi, teine see, et see temal tegevusetus, kui palju see riigile maksma läheb, palju maksva viivistasu ja nõnda edasi. Siis kolmas uudis, see, et võtame kodakondseks ühe ühe vene miljardäri, kes on õppinud Moskva ülikooli selle tõttu väga kena inimene, kindlasti armastab eestlasi. No neid on juba nii palju, neljas see, et keha, televisiooni nõukogu poliitikust mina olen kunagi olnud televisioonisaadete peatoimetaja ja siis meil ei olnud seal üldse poliitikud, anti loomilise liidu esindajad ja isegi toonberti toodud kedagi. Vaibakunstnik, Anu, raud ja see on natukene nii, justkui kui sa oled nii, tahad olla julged olla nii ilusa suure maja mõrtsukas, kus on nii paljude inimeste tööd sees, see tähendab tõesti mõtlesin jubeda sõna välja, aga see on natukene tüki diginende loovate inimeste loomingu tahtmine ja seal ei ole mitte ainult on tegemist väga hea arhitektiga. Aga see bucket tarbekunsti, kunsti, mis seal kõik sees on. Lavastaja Merle Karusoo ütles, et tema ei tea täpselt Sakala keskuse lammutamise loo tausta ja seetõttu ei taha hinnanguid anda. Küsisin Karuse arvamus, kas Sakala keskus on tähelepanu keskmes seetõttu, et inimesed tõesti armastavad seda hoonet või seetõttu, et sellega on seotud nii palju hämaraid asjaolusid. Mina isiklikult arvan, et selle nende hämarate asjaolude pärast, sellepärast et seda mängu, et juriidiliselt kõik korras on, on ühiskonnas natukene liiga liiga palju ja iga väiksemgi vihje selles suunas ärritab juba inimesi, nad on kuidagi, see valulävi on väga madalaks läinud niisuguste asjade suhtes ja kui siia saab juurde liita veel ühinemise mingisuguse erakonnaga nõnda edasi ja nõnda edasi, ma arvan, et paljude paljude inimeste positsioon tegelikult juhtub just nimelt sellest. Jaan Kaplinski heitis ette Sakala keskuse ümber toimuvat hämamist, kus poliitikud kinnitavad, et keskust ei lammutata. Sammas akendest paistavad kangidega mehed. Tema sõnul on see solvav. Kaplinskile teevad muret ka muud nähtused Eestis. Ilmus teade ajakirjanduses, et on antud välja kokaraamat, mille valmistamiseks kulus üks miljon miljonit. Raamat. Ma tegin väiksed rehkendused ja mõtlesin, et kui kui ka siin olevad inimesed, kirjanikud, kunstnikud ja teised kui ka meie loomingut nii hinnataks kui kokaraamatut siis oleks Eesti kultuuri ja loomeinimeste olukord ilmselt vähe. Nüüd välissõnumid ja Tõnu Karjatse Euroopa Liidu eesistujamaakoha jaanuaris loovutav Soome kritiseeris teravalt Venemaad ja Valgevene. Soome peaminister Matti Vanhanen avaldas eesistumise ajast kokkuvõtete eest kahetsust, et aasta jooksul ei õnnestunud elustada läbirääkimisi Venemaaga. Annan tõstatas Brüsselis europarlamendi ees peetud kõnes küsimuse, kas Moskva läheb oma arengus õiges suunas ja nimetas valgevenet armiks Euroopas. Vanhaneni sõnul on Venemaa Euroopa liidule oluline partner, kuid Euroopa on tõsiselt mures demokraatia olukorra pärast Venemaal ja Euroopa soo pole näha Venemaad kaldumas taas autoritaarse riigikorra suunas. Valgevenet nimetas vaenlane mustaks auguks. Euroopa demokraatias. Balti assamblee kutsus Valgevene võime täitma demokraatliku kodanikuühiskonna vorme järgima inimõigusi. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas kinnitas kohtumisel Suurbritannia peaministri Tony Blairiga aga, et jääb kindlaks oma plaanile korraldada ennetähtaegsed valimised. Samas puhkesid täna taas relvakokkupõrked valitseva äärmusrühmituse Hamas ja presidendi julgeolekujõudude vahel. Abas rõhutas, et valimised peavad toimuma Hamasi vastuseisule vaatamata. Fatah rühmituse juht Abbas rõhutas, et on veel valmis massiga ühisvalitsust looma. Tony Blair kutsus rahvusvahelist avalikkust üles looma abinõude kava Abbasi toetuseks. Venemaa teatas, et Moskva toetab ennetähtaegsete valimiste korraldamist. Hiinas algasid taas kuuepoolsed läbi rääkimised Põhja-Korea tuumakriisi lahendamiseks. Põhja-Korea nõudis taas kõigi riigi vastu kehtestatud sanktsioonide tühistamist. Vastasel juhul ei kavatseb union loobuda ka oma tuumaprogrammist. Benjang soovis ka õiguste ehitada veel üks tuumajaam, samuti peaks USA loobuma Põhja-Koreavastasest poliitikast. USA saadik hoiatas aga, et Washingtoni kannatas Põhja-Korea suhtes on viidud viimase piirini. USA lubas suhtetanniangigi normaliseerida vaid juhul, kui too tuumaprogrammist loobub. Vaatlejad peavad üksmeele leidmist nädalal kestval kohtumisel vähetõenäoliseks. Suurbritannia politsei vahistas 37 aastase mehe, keda kahtlustatakse viie prostituudi tapmises Inglismaa idaosas. Viie naise surnukehad leiti kipp switchi linnast 11 päeva jooksul sel kuul. Nende surma uurimiseks korraldas Briti politsei viimaste aastate suurima operatsiooni. Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Eestiga sõlmitud pensionikindlustusalase koostööleppe muutmise protokolli, Eesti riigikogu ratifitseeris selle juba 2003. aasta jaanuaris. Venemaa parlamendi mõlemad kojad kinnitasid selle tänavu novembris ja selle kohaselt võtab Eesti pensioni määramisel arvesse staaž endise nõukogude liidu territooriumil kuni 1991. aastani ja Venemaa territooriumil pärast 90 esimest aastat. Kokkuleppest saavad kasu Venemaalt Eestisse elama asunud inimesed, kellele on määratud pension Vene seaduste alusel, kuid kellele Eesti seaduste kohaselt ei ole tekkinud siin õigust pensionile. Aga samamoodi saavad leppest kasu Eestist Venemaale elama läinud inimesed, kellel on pension määratud Eesti seaduste alusel ja kellel vene seaduste kohaselt ei ole seal õigust pensionile. Kokkulepe laieneb üksnes eesti ja vene kodanikele ja ratifitseerimisel riigikogus 2003. aasta jaanuaris tõdeti, et see puudutab umbes kahtekümmend viit tuhandet Eestis elavat inimest. Praeguseks on see arv ilmselt muutunud. Riigikogu aseesimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ene Ergma andis nõusoleku kandideerida Tartu Ülikooli rektoriks. Ta märkis, et andis nõusoleku pärast seda, kui tema poole pöördus mitu mõjukat Tartu Ülikooli professorit ja avaldas lootust, et olnud kaua aega teaduses tegelenud teaduspoliitikaga ja teinud kaasa ka Eesti poliitikas, saab ta kasutada oma kogemust Tartu ülikooli jaoks. Varem lükkas ta jõutud kandideerimisest tagasi, kuna lootis enda sõnul, et leitakse kandidaat, keda Tartu ülikooli inimesed toetavad. Tartu Ülikooli rektorikandidaatidele on praeguseks üles seatud ülikooli prorektor Birute Klaas ja rakendusgeoloogia professor. Aastatel 1998 kuni 2003 õppeprorektorina töötanud Volli Kalm. Kandidaate saab üles seada kuni reedeni ja ülikooli uus rektor selgub 18. jaanuaril ja Tartust veel. Seal räägiti Eesti-Vene piiriülest koostööst. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on koostöövormid muutunud sellest nüüd Toomas Kelt. Ajal kui Eesti oli veel Euroopa Liidu liikmekandidaat, tuli siia päris palju raha selliseks piiriüleseks koostööks, mis puudutas inimestevahelist suhtlemist, rääkis Peipsi koostöö keskuse projektijuht Margit Säre. Selle kaheksa aastaga, mil tema on koostöö edendamisega tegelenud, on asjad muutunud ning eelkõige rahastamisskeemide muutumise tõttu. Kui me olime Euroopa Liidu kandidaatriik, siis oli väga palju raha Põhjamaade valitsustelt sellisteks väikesteks projektideks, kus eestivene koolid said kokku või mingid lastelaagrid või omavalitsuste koolitused, siis nüüd on tulnud uued programmid, uued rahastamisskeemid, suur osa rahastatavaid projekte tuleb Euroopa Liidu internet, et programmist võib öelda, et need on rohkem sellised suuremad projektid, mis keskenduvad infrastruktuurile ja suurematele asjadele. Et vähemaks on jäänud inimestevahelisi suhteid. Säre lisas, et oma mõju avaldavad koostööle ka riikidevahelised suhted. Nii näiteks pole siiani saadud avada Tartu-Pihkva laevaliini. Et me siin naljatlesime juba, et see aasta möödub 10 aastat sellest, kui me hakkasime rääkima, et järgmisel aastal me avame Tartu-Pihkva laevaliini, et seda on nagunii kaua räägitud, aga nüüd ma isegi ei luba, et, et järgmine aasta ei vist ei, ei ole ka see aasta, kui see avatud saab. Kuigi piiriülene koostöö on muutunud, toimivad loodud suhted siiani, lisas Säre. Tõenäoliselt hakkab rohkem koostööd tulema turismiarenduse ja infrastruktuuri vallas. Ka Mustvee linnapea Gennadi Kulkov kinnitas, et nende loodud suhted Pihkva oblastiomavalitsustega arenevad edasi. Kuigi mõned aastad tagasi esitatud projekt jäi rahastuseta. Meie pool on küll ja ma tean maad ennem tihti praegu vähem olen kohtunud Venemaa omavalitsustega väga huvitatud, sellepärast et nad tahavad kasutada seda võimalust, mis võiks Euroopa poolt saada euroliidu poolt ja neil on head spetsialistid ka, aga kahjuks nagu mina ütlesin, et esimene kord nagu ei läinud läbi. Piiriülene koostöö puudutab Eestis peamiselt Peipsi järvega piirnevaid omavalitsusi. Toomas Kelt Eesti Raadio, Tartu stuudio. Ja nüüd siis meie tänasest juubelist Eesti Raadio ja kogu Ringhääling tähistasid täna kaheksakümnendat sünnipäeva. Põhisündmus oli Türil ja sealt nüüd Olev Kenk. Täna pärastlõunal läks Türil asuvast ringhäälingumuuseumist kõigi Eesti jutuprogrammiga raadiote eetrisse otsesaade, millega tähistati rahvusringhäälingu kaheksakümnendat sünnipäeva. Kuulajate poole pöördusid saatejuhid Meelis Kompus Eesti raadiost ja Ulla Länts Kuku raadiost. On käes päev, kus meid kuulatakse tõepoolest piirist piirini, purust, surveni ja Narvast viruni. Neljakümneaastase raadio tööstaažiga toimetaja Hubert Veldermann tuletas kõigile pidulistele meelde lihtsat tõde. Kui poleks kuulajaid, poleks ka rahvusringhäälingut. Esimene tervituse õnnesoov meie kuulajaile, meie tänane pidu on meie kõikide pidu nii kuulajate kui tegijad, see tähendab reporterite ja toimetajate oma. Eesti Ringhäälingute Liit algatas üheksa aastat tagasi aastapreemia kuldmikrofon, et tunnustada silmapaistvaid saavutusi ringhäälingu vallas. Täna on põhjust õnnitleda kolleeg Riina Eentalu Eesti Raadio uudistetoimetusest, kes on uudiseid vahendanud 35 aastat. Ringhäälingute Liidu tegevjuht Urmas Loit peab Riina Eentalu ajakirjanikuks, kelle pärast kuulatakse eesti raadiot. Kolleegid kutsutada küll raudseks leediks, kui me tema häält kuulame eetrist. See hääl on kuulajal sõbralik, soe ja samas esitab ta uudiseid väga neutraalsel toonil. Ma arvan, et väga palju, Karina pärast kuulatakse. Eesti raadio uudised. Suurem osa oma tööaastatest on Riina Eentalu veetnud mikrofoni ees ja nii-öelda sirmi taga. Ometi tunnistab temagi, kui meeldiv on, et kolleegid siin vahel märkavad. Tunnustust on igale ühele vaja päris kindlasti olla seal sirmi taga või sõrme ees, see aitab edasi minna, saitab andasele märku, kas sa oled õigel teel, kas sa teed õigeid asju, kas see läheb kellelegi korda kui meenutama näiteks seda aega, kui teie alustasite praegust aega, mis on see peamine erinevus, mis on muutunud töös, ma arvan, see iseenda muutumine on see märk, et kas sa saad seda tööd edasi teha või ei saa, et kui sinu mõtteviis jäi sinnapaika, kus olid kuuekümnendad või seitsmekümnendad siis sa ei saaks praegu enam teha raadiot tehnoloogiliselt, et tehniliselt on muidugi nii palju muutunud, et oli aeg, kus me pidime lühikese aja järel õppima taas uue süsteemi digitaalMontaažis või lihtsalt tuleb olla valmis muutuma. Lõpetada võikski Riina Eentalu sõnadega osakem koos ajaga muutuda, küllap selles peitubki nii kuldmikrofoni vastse laureaadi kui tänase sünnipäevalapse edu saladus Olev Kenk Eesti raadiole Türilt. See oli nüüd Türi lugu, aga Eesti filmiarhiivis avati täna ringhäälingu 80.-le juubelile pühendatud väljapanek ja esitleti ka multimeediaplaati raadiolegend Felix moorist. Reene Leas käis seal kohal. Väljapaneku avamisele ning plaadiesitlusele saabunud külalisi tervitades ütles filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas, et ka neile endale tuli üllatusena, kui palju selleteemalist materjali nende arhiivides leidus. Põhjusi väljapaneku koostamiseks oli Toominga sõnul teisigi. Ja miks mitte ka kõigile demonstreerida seda, et me ei ole mitte ainult filmiarhiiv, vaid meil on veel ka fotosid ja on meil ka päris huvitav helikogu. Raadiohääle Felix moori tööd kajastavalt multimeediaplaadilt leiab unikaalseid helilõike, samuti on mõnikord filmikaamera ette jäänud raadiumi sisefilmiarhiivi arhivaar ning plaadi üks koostajaid. Paavo Annus selgitab, kuidas tekkis mõte lisaks tavapärasele näitusele ka plaat kokku panna. Teha näitust mehest, kelle võib-olla kõige tugevam külg ja fenomen ja tuntus oli tegelikult tema elavas sõnas, oli pisut kummaline, kui näidata ainult pilte ja veel imelikum oleks teda kirjeldada, kuidas tema rääkis, siis tuli ilmtingimata pöörduda algallikate poole ja nendeks olid meil mõni aasta tagasi üks projekt, mille käigus me võtsime ümber vanu atsetaat, plaate, need olid siis ringhäälingus kasutatud plaadid, võtsime nad digitaalsele kandjale ja siis selle plaadi üks mõte oligi, et siis võib-olla natukene levitada seda, seda originaalset unikalt unikaalset helijälge kolmekümnendatel aastatel. Aga selle tegevuse käigus selgus ikka järjest ja järjest, kuidas meil arhiivis leidub ka üksikuid filmilõike, mis, kuhu kaamera. Ta on jäänud meie raadiomees, Felix Moor, siis ei tulnud enam välja, et ainult heliplaat. Nõnda siis liitsime kokku pildi heli, kui filmilõigud. Annuse sõnul saab plaati kindlasti kasutada ka näiteks õppevahendina ning seda, mida õppida Feliks moorilt. Paavo annuse sõnul on. Tegemist on väga tõsise töö tegija mehega, kelle, kelle eetritagune töö ja on muidugi ka see näitleja kool, diktsioon, sõnavalik, grammatika, mida ta kasutas, need on kõik eeskujulikud. Seda on igale ka kirjamehele vist tänapäeva nauding kuulata. Kuulamegi nüüd helilõiku 1939.-st aastast gaasikaitse nädala õppuselt Vabaduse väljakult, kõneleb Felix Moor. Elame väga rahulikul ajas vaatamata sellele vanem ja keskpõlv hästi veel mäletab 1000 918. aastal lõppenud maailmasõjakoledusi vaatamata sellele, et inimkond pole veel tänada Päevalgi suutlik lõplikult kinni kasvatada noid haavu, mida see suur maailma tule kahi lõi, valmistutakse kõiges riiges uuele sõjale elada peaaegu kogu maailm palavikuliselt relvastumise pähe all. Ja juubelijutu lõpuks ilmast. Öösel on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja lund, saartel ka vihma. On jäite oht. Puhub läänetuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel pluss kahest kuni miinus kaheni, Ida-Eestis paiguti kuni miinus viis kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab kerget lund või lörtsi. Puhub loode ja läänetuul neli kuni kaheksa, õhtul ja õhtul saared, saartel ja rannikul edelatuul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme pluss neli kuni miinus kaks kraadi. Paaril järgneval päeval ongi ka miinuskraade, aga edaspidi ilma külmenemist tee prognoosita. Selle prognoosi järgi on näiteks reedel ööpäevane temperatuur pluss kaks kuni pluss kuus. See oli Päevakaja kuulmiseni.