Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 20.-st detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Riigikogu kultuurikomisjon katkestas taas ringi häälingu seaduse teise lugemise, kuna eelnõusse hääletatud Hisse varandus, mille järgi Eesti Raadio ja Eesti televisiooni tegevuse üle otsustavasse ringhäälingu nõukogusse kuuluvad ainult poliitikud. Järgmise aasta alampalk on 3600 krooni. Alampalk tõusis korraga 600 krooni, varasemate aastate suurim tõus on olnud 320 krooni ulatuses. Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei toetada valitsuse istungil Andrei filaatovile eriteenete eest Eesti kodakondsuse andmist. Eurobaromeetri uuringu järgi on Eesti kodanik oma eluga rahul, suhtub hästi Euroopa liitu ja usub, et majandusel läheb ka edaspidi hästi. Probleeme nähakse kuritegevusega, rahul ei olda tervishoiuga ja sellega, et majandusedu pole veel sotsiaalsfääri jõudnud. Tellin saadab Brüsselisse ametliku taotluse, millega kandideeritakse Euroopa kultuuris pealinnaks aastaks 2011. Üritusi on plaanis seinast seina alates laulu ja tantsupeost kuni Euroopa filmiauhindade jagamiseni, mille Tallinn samuti loodab kohale meelitada välismaalt. USA presidendi George Bushi sõnul on väekontingendi suurendamine Iraagis üks võimalus olukorra parandamiseks. Aga ta rõhutas, et kaalutakse kõiki variante. Poola takistab jätkuvalt Euroopa Liidu ja Venemaa koostöökõneluste alustamist. Ilmateade lubab meile ööseks lörtsi ja vihma, homme sadu lakkab. Öösel on õhutemperatuur miinus kolmest pluss viie kraadini, päeval on kaks kuni kuus kraadi sooja. Riigikogu vaidles taas ringhäälingu seaduse üle, jätkab Uku Toom. Ringhäälingu seadus on ulatuslik, aga täna räägiti põhiliselt ringhäälingujuhtimisest ehk ringhäälingu nõukogu moodustamise alustest. Esialgne valitsuse plaan, poliitikud vastavalt erakondade esindatusega riigikogus muutus eelmisel lugemisel opositsioonivariandiks. Rahvaliidu toetusel igast fraktsioonist üks esindaja plus spetsialistid, aga tänaseks oli koalitsioon kokku leppinud vahevariandi ainult poliitikud, aga igast fraktsioonist võrdne arv. Kaks. Kultuurikomisjon teatas seepeale, et kui ettepanek saalis läbi läheb, katkestatakse taas eelnõu lugemine. Jaak Allik Rahvaliidust kritiseeris seda seisukohta. Kuna kultuurikomisjon on opositsioonil enamus, siis saab opositsioon praegu blokeerid eelnõu lugemise jätkamise ja sellega ka tegelikult Eesti Raadio ja Eesti televisiooni juba kaks aastat viljakalt kulgenud ühinemisprotsessi. Selle põhjenduseks väidetakse, et ainuüksi riigikogu liikmest koosnev nõukogu tähendaks igal juhul ringhäälingujuhtimise politiseerimist. Seda rõhutades unustatakse tahtlikult avalikkust eksitades. Et ka eelnõu praeguse teksti ning ka kehtiva ringhäälingu seaduse alusel võiks riigikogu enamuse määrata spetsialistideks ühe või teise erakonna liikmed ja kas või tegevpoliitikud ning ka tänases nõukogu koosseisus on neljaspetsialistist kaks oma erakondliku kuuluvuse määratlenud ringhäälingu nõukogu. Politiseerituse ei määra mitte sinna kuuluvate parteitud parteilastest liikmete osakaal vaid eelkõige ikkagi selle nõukogu enda toimimise põhimõtteline poliitiline kultuur. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor oli Allikuga nõus, et otsustab poliitiline kultuur, aga nõus olid, aga ainult selles Tegelikult on kõigi nende nõukogudega, nii et kui see inimene on spetsialist, siis ta on spetsialist. Ta esindab seal iseennast, oma tarkust. Ja hoopis teine nõukogu on see, kui kuus sõdurit siin parlamendisaalis marsivad lippude lehvides reaktsiooni koosolekult nõukogu koosolekul. Need on kaks erinevat nõukogu. See inimene on spetsialist, ei võta talt õigust olla parteilane. Kõik on poliitilises kultuuris. Riigikogu hääletas täna 51 poolthäälega 37 vastu Keskerakonna ja Reformierakonna parandusettepaneku eelnõusse sisse, millega astus automaatselt jõusse kultuurikomisjoni ettepanek teine lugemine katkestada. Menetlus jätkub jaanuaris. Kas tupik lahendatakse mingi uue kompromissiga või püüab koalitsioon kultuurikomisjoni nii-öelda üle võtta sinna liikmeid juurde kopteerides? Seda näitab juba jaanuar. Peaminister Andrus Ansip avaldas täna riigikogus arvamust, et transiidiärimees Andrei Filatav ei saa eriteenete eest Eesti kodakondsust. Homsel valitsuse istungil mina ei toeta Andrei filaatovile kodakondsuse andmist eriliste teenete eest kodakondsuse esimene eriliste teenete eest peab pälvima ka rahva toetuse ja Andreisi laatovi puhul me ei saa rahva toetusest mitte mingil juhul praegu kõneleda. Meile teadaolevalt finantseerinud ühe filmi tegemist, mille sisulisest küljest on ta küll ennast distantseerinud, kuid mitte väga veenvalt. Euroopa Komisjoni esindus Eestis esitles eurobaromeetri sügisraportit Eesti kohta. Uuriti avalikkuse hinnanguid elule Eestis ja Euroopas. Nende uuringutega jälgitakse hoiakuid Euroopa Liidu liikmesriikidest. Ülevaate teeb Riina Eentalu. Uuring näitas seekord teiste inimeste rahulolu oma eluga on hüppeliselt kasvanud. Kui varasemates uuringutes püsis see stabiilselt 70 protsendi piires, siis nüüd on oma eluga rahul 79 protsenti küsitletutest. See on Euroopa Liidu keskmine. Tõsi, kõige rohkem eluga rahul ollakse siiski põhjamaades, Rootsis, Taanis, Soomes, ka Hollandis. Kuid Eesti paistab just uute liikmesriikide hulgast silma kõrge rahulolu protsendiga. Küllap annab selleks alust kiire majanduskasv. Emori projektijuht Jaanika hämmal. Nii majanduskeskkonna tööhõive kui sotsiaalse heaolu puhul on tegelikult toimunud selline üsna sujuv kasv, et üha rohkem inimesi hindaks siis olukorda heaks ja eriti paistabki ilma, mis puudutab seda rahulolu majandusolukorraga riigis, samas kui Euroopa liidus selgelt pigem nagu domineerib selline pessimistlik hoiak, ainukene valdkond siis, kus pigem eestlased näevad seda arenguruumi on veel päris kõvasti, on siis sotsiaalne heaolu pooled kodanikest Eestis loodavad igati, et elu läheb veelgi paremaks, kui ta seni on, teisalt jällegi Euroopa liidus tervikuna ja seal ka uutes vanades liikmesriikides eraldi vaadatuna, pigem siis eeldatakse, et elu ja üsna samasuguseks Pool aastat tagasi arvasid ka eestlased, et elu ei lähe paremaks, vaid jääb üsna samasuguseks. Nüüd on arvamus muutunud, milles näevad eestlased probleeme? Traditsiooniline probleem on ikkagi seostanud sellise turvalisusega ehk siis kuritegevusega, et see on siin kahe aasta vältel väga stabiilselt ikkagi esikohal olnud. Näevad jällegi inimesed üha suuremat probleemi meie tervishoiusüsteemis, Euroopa liidus on jällegi probleemi teistsugused sotsiaalhoopiski. Tööpuudus on just see, mis kõige enam inimesi muretsema paneb ja samuti ka majanduslik olukord riigis. Ja üks probleem on Euroopa liidus ka sisseränne. Poolehoid Euroopa liidule on vahepealse mõõna järel taas kasvanud 72 protsenti leiab, et liikmeks olek on Eestile kasu toonud ja liitumine on Eestile head mõju avaldanud. Väga palju on just uute liikmesriikide seas neid, kes Euroopat poliitilise organisatsioonina näha tahavad, et vanemates liikmesriikides võib-olla pigem mitte eriti skeptilised ongi nii-öelda traditsioonilised skeptikud nagu Ühendkuningriik, Austria sinna hulka kuuluvad näiteks ka Soome ja Rootsi ja kõige vähem siis toetatakse eurot, et see toetus on jah, selline pigem madalamapoolne. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ja tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis allkirjastasid järgmise aasta alampalga kokkuleppe. Üleriigiline alampalk tõuseb 3600 kroonini kuus. Tunnipalga alam määr on 21 krooni ja 50 senti veel kord Riina Eentalu. Ehkki alampalga läbirääkimisi alustasid ametiühingud 4050-st kroonist, löödi käed 3600 peal ja seda peab ka ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga heaks kompromissiks, sest viimati tõusis alampalk 20 protsenti või rohkem 97. 98. aastal ja varem pole alampalk korraga 600 krooni tõusnud. Nii et järgmisel aastal samal ajal lepitakse usutavasti kokku alampalk, mille esimene number on juba neli. Ja seda meelt on nii Harri Taliga kui ka tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Jätkame läbirääkimisi järgmisel aastal, siis, et jõuda juba järgmisesse 1000-sse üle 4000. Tööandjad arvavad seda, et täna piirdub meil veel alampalgaga. Me kindlalt ei julge väita, et kuhu see protsess kunagi välja jõuab, tänasel päeval me ei näe, et see alampalk omaks majanduses tavaliselt ma ei oleks, ta on seina sotsiaalpoliitiline tähendus ja, ja ta eks ta kaitseb neid inimesi, kes siis on läbirääkimistel nõrgemas seisus. Üldiselt on palgad kasvanud hoolimata sellest, kas meil on need alampalga läbirääkimised olnud siis valusamalt või vähem valusamad ja, ja majanduskasv on inimesteni jõudnud tegelikult, aga kas nüüd mingid palgaküsimused väljuvad nendest, millest lähitulevikus vast ehk mitte, aga kui selline ettevõtetes või sektorites toimuv dialoog laieneb, siis, siis ma seda ei välistaks. Ametiühingud oleksid põhimõtteliselt küll huvitatud sellest, et ei peaks tulevikus sõlmima üleriigilist alampalga kokkulepet, aga see saab juhtuda ainult siis, kui tõesti on sektori tasandil siduvad palgakokkulepped niimoodi, et kõik töötajad on palgalepetega kaetud ja siis tõesti iseenesest langeb ära vajadus selle selle üleriigilise alampalga järgi. Aga tänasel päeval ta on siiski väga oluline loomulikult Homsil võimalikele ruumi selles mõttes, et hakata pidama läbirääkimisi konkreetsemate gruppide palka tingimuste üle või miinimumpalkade üle ta ka erasektoris on sellised asjad põhimõtteliselt võimalikud ja miks mitte selle poole liikuda. Kui paljusid see alampalga tõus Eestis puudutab, statistikaameti andmetel peaks neid olema kuus protsenti tööga hõivatute eest ja see oleks 40000 inimese ringis. Kuid Harri Taliga usub rohkem maksu- ja tolliametinäitajat, mille järgi esimesel poolaastal oli Eestis neid, kes said palka 3000 krooni ja vähem 75000 inimest kuus. Välissõnumid võtab nüüd kokku Reene Leas tunniajast. Ta andis USA president George Bush Washingtonis Iraagi teemalise pressikonverentsi. Bushi sõnul kaalutakse Iraagi olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi, kaasa arvatud väekontingendi suurendamist. Bushi sõnul töötatakse sõjaväejuhtide ning poliitikutega välja tegevusplaan, mis aitaks Iraagis püstitatud eesmärke saavutada. Bushi sõnul saavutatakse Iraagis edu ning vaenlasel ei tasu loota nende lahkumisele. Bush teatas, et endiselt on eesmärk aidata Iraagil üles ehitada toimiv riik, mis suudaks valitseda ning vajadusel end kaitsta ning mis oleks liitlaseks võitluses äärmuslaste ning radikaalide vastu. Ametist lahkuv ÜRO peasekretär Kofi Annan nimetas Iraagi sõda oma ametiaja kõige halvemaks momendiks. 2003. aastal ei andnud ÜRO Julgeolekunõukogu USA-le mandaati Iraaki tungimiseks, kuid Washington otsustas Saddam Husseini valitsust sellest hoolimata rünnata. USA sõjavägi andis Iraagi valitsusele üle kontrolli pealinnast Bagdadist lõunas asuva Nadžafi provintsi üle. Nathan kolmas Iraagi provints, mis antakse kohalike võimude kontrolli alla, vahendas BBC. USA kõrge väe juhataja kindralmajor köötšovski sõnul näitab üleandmine Iraagi julgeolekujõudude kasvavat võimekust. Poola takistab jätkuvalt Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlusleppe läbirääkimiste alustamist. Diplomaatide kinnitusel ei sobinud Euroopa Liidu eesistujamaa Soome koostatud kompromissettepanek ei Poolale ega teistele liikmesriikidele. Poola hinnangul arvestati nende soove liiga vähe. Teised maadega arvasid, et ettepanekus tehakse Varssavi liigseid järeleandmisi. Poola president Lech Kaczynski teatas eelmisel nädalal, et Euroopa Liit peab tagama läbirääkimiste katkestamise Venemaaga, kui Moskva ei tühista seatud tähtajaks Poola lihakaupadele kehtestatud sisseveo keeldu. Hispaania ajalehtede teatel kohtusid Hispaania valitsus ning baskide äärmusrühmituse ETA esimest korda pärast rahuprotsessi käivitamist juunikuus. Ajalehtede kinnitusel kohtusid valitsusametnikud rühmituse esindajatega möödunud neljapäeval. Separatistid on ähvardanud, et kui rahuprotsessil 20.-ks detsembriks edusamme ei tehta, lõpetab rühmitus relvarahuvalitsus. Kohtumise toimumist ei kinnitanud, kuid ajalehtede andmetel on ametnikud kindlad, et ta peab relvarahust kinni ka edaspidi. Kultuuriministeeriumis esitleti Tallinna vastvalminud ametlikku taotlust, millega kandideeritakse Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011. Taotlus saadetakse Brüsselisse, kus selle vaatab läbi vastava ekspertkomisjon. Meelis Kompus jätkab. Kultuuripealinna juhtlause on eestikeelne linn, mis ei saa kunagi valmis ning inglisekeelne Debra lasting Fertseil ehk igikestev muinaslugu plaanid aastaks 2011 on suured. Nii võiks Tallinnas toimuda Euroopa filmiauhindade jagamine, samuti üle-Euroopaline folkloorifestival Europiid, rääkimata meie enda noorte laulu- ja tantsupeost, mis just pidades silmas kultuuripealinna aastat 2011 on aasta võrra varasemaks toodud. Seni projekti juhtinud Peeter Rebane ei arva, et ette on võetud liiga auahneid plaane, mis ükshaaval ära kukkuma hakkavad. Ja seda ei saa ju keegi viis aastat ette öelda, et nüüd täpselt nii on samas kindlasti palju uusi ööd tähendab ning kindlasti ma arvan, üldkokkuvõttes on neid üritusi tulemas rohkem, kui selles taotluses kirjas lihtsalt sihtasutuse ees seisvad, sellised kõige suuremad ülesanded need on, kas 2007 saab sihtasutus nüüd asutatud kindlasti 2007, kevadeks on plaan, sihtasutus toimib ja esmalt loomulikult tuleb siis ta seal oma loomenõukogud erialakomisjonid kokku panna ning siis lõplik projektide konkurss välja kuulutada, kus tõesti kõik saaksid veel esitada uusi ideid ja mõtteid ning seejärel siis hakata neid süstemaatiliselt elluviimist, kuigi neli aastat on pikaaegsest sellise väga suurepärast, tehaksegi piisavalt lühike aeg. Selles mõttes on meil kindlus majas, et kogu see infrastruktuur, mis meil siin seda kultuuri peaks hakkama toetama. Kas sa saab kõik valmis 2011.-ks aastaks siin Sakala keskusega? Ületamatud raskused, kuigi Sakala, nagu ma aru saan, sellest esitlusest, kui praegu on üks selline oluline koht, kes peaks toimuma üritus, kindlasti on üks oluline koht ja ma loodan, et need raskused ei ole ületamatult sama, mis ka puudutab ekslinnahall ja kultuurikatla mitmeid teisi selliseid kaua seisnud, aga samas linna arengu koha pealt väga olulisi objekte. Ma usun ja loodan, et kõigi ühiste pingutustega, nii Sakala keskus kui linnahall kui kultuurikatel saavad enne kahtlemata ühteteist aastat valmis. Kui lootusrikas teie olete, et tõepoolest Euroopa filmiauhinnad jagatakse Tallinnas ja siis orbiidi folkloorifestival jõuab Tallinnasse üle 50 protsendi ehk päris positiivne olles siis püüdnud neid asju linnas omalt poolt ka kaasa aidata ja ma usun, et linna poolt küll on olemas väga tugev tahe. Tänane linnavalitsus näeb vastavalt ühteteist kui olulist linna arengu koha pealt, aastat, millal hakkab mujal maailmasse projekti promomine nii-öelda pihta Everlastingseeritel hüüdlause või loosung, aga kuna siis peaks maailm sellest teada saama, ma arvan, et selline suurem kampaania hakkab ikkagi aasta enne, sest ega inimeste teadvusesse nii-öelda neli aastat ette raske tungida. Aga sellised väiksemad ütleme ette valmistad kampaaniaid, eriti reisifirmadega aasta pärast. Ja nüüd veel ilmast eeloleval ööl on pilves ilm, sajab peamiselt lörtsi ja vihma, Ida-Eestis ka lund. Kohati on jäidet ja udu. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kahe saartel kuni pluss viie kraadini. Homme pilvisus hõreneb ning sadu lakkab. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul kuus kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on homseks oodata kaks kuni kuus kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.