Tere, armsad raadio, kahe kuuled, on taas käes kena pühapäev ja seega on just sobiv aeg võtta ette audiorännak vaimsematesse sfääridesse. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Nädalal toimus väga oluline sündmus, kui Eestit külastas Nobeli rahupreemia laureaat, tema pühadus 14. dalai-laamat Enn singi, Atso, kelles kolmas visiit Eestisse. Varem käisid dalai-laama siin 2001. ja 1991. aastal. Nii et väga sümboolselt jõudis ta taas siia, kui me tähistame oma vabaduse taastamise kahekümnendat aastapäeva. Seekordsel visiidil kohtus dalai-laama budismi instituudi külalistega mitteametlikult Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega osade riigikogu liikmetega ja Tiibeti toetusgrupiga, võttis vastu Tartu Ülikooli audoktori tiitli ja pidas Teaduste akadeemias loengu. Budism ja teadus kohtus Vabaduse väljakul tuhandete inimestega, kus pidas kõne teemal kõikehõlmav vastutus. Viited nendele loengutele on üleval raadio kahe kodulehel R2. Ee kaldkriips, hallo kosmos temaatilise uudise all ja kosmonautide klubis Facebook'is aadressil Facebook pom, kaldkriips, hallo, kosmos. Ligemale seitsmesaja-aastast tiibeti tava järgiva usujuhi viimane taaskehastus ehk kaastundemaine kehastus ehk Avalokites vaara 14. dalai-laama Tensingi Atso sündis kuuendana juulil 1935. aastal takteri külakeses. 1959. aasta Tiibeti rahutuste ajal oli dalai-laama sunnitud põgenema ning moodustama Tiibeti eksiilvalitsuse. Ta elab tänaseni Indias Himaalaja nõlvalt Haram salas. 1989. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Dalai-laama on kogu maailmas tuntud rahusõnumi levitaja ning Tiibeti rahva säilimise eest seisja. Ta on üks tänapäeva armastatumaid vaimseid liidreid ja õpetajaid, kes oma poliitilised kohustused andis hiljuti üle demokraatlikult valitud tiibeti rahvaesindajale. Nii usklike kui uskmatute jaoks sümboliseerib see elurõõmus ja südamest naeratav tagasihoidlik vaimulik armastust ja kaastunnet, vägivallatut, vastuhakku, türannia-le ning eetilise mõtlemise tipptasandilt. Lisaks miljonitele tavainimestele üle kogu maailma kuuluvad meie ajastu ühe suurkuju austajate hulka mitmed riigimehed, kuulsused, usujuhid ja teadlased. Tänases saates kuulete katkendeid dalai-laama pressikonverentsilt, Kanal2 eksklusiivintervjuust ja Eesti televisiooni intervjuust. Kuna saate eetriajaks on vaid kaks tundi dalai-laamaga rääkis palju huvitavaid jutte siis saate pikemat lisapaladega versiooni kuulata raadio kahe kodulehelt Hallo kosmosesaate arhiivi lehelt. Kotkastest pikemas variandis on veel lisamaterjali, pressikonverentsilt ja inimeste muljeid Vabaduse väljakul toimunud kõne järel. Seal saavad sõna Tunne Kelam, Merle Liivak, Raul Keller, Anu Samarüütel ja teised. Vahepaladeks mängib tänases saates Tiibeti muusika jutulõnga veeretamist. Alustame budismi instituudi direktori Sven Grünbergi kommentaaris toimunule. Ja muidugi suurimad tänud talle selle hiiglasuure töö eest, mis ta dalai-laama visiidi peakorraldajana ära tegi. Eesti budismi instituudi direktor ja dalai-laama visiidi peakorraldaja Sven Grünberg aitäh tulemast stuudiosse, et natukene vaadata tagasi sellele sellenädalasele suursündmusele, et muidugi ma tahan teada, kuidas häid selle visiidiga rahule. Jäin väga rahule. Kuigi ütleme iluvigu valijaga, aga tervikuna jäin väga rahule, sellepärast et Dalai Lama jäi väga rahule ta seda mitmel pool rõhutanud, kas lennujaamas, kui me teda ära saatsime, siis siis ta veel ja veel ütles, et kõik oli suurepärane. Küsisin, kas ta oleks nõus veel Eestisse tulema, ta ütles, et aga loomulikult talle Eestis ikka väga meeldib. Ja tundub, et, et ka tema kõik ootused ja lootused tas Vabaduse väljak kui rahvahulk, sest ma võin küll eksida ka, hinnanguliselt seal võis olla kuskil 7000, võib-olla isegi 10000 inimest. Ja inimhulk oli ehk sama, sama suur kui esimese ja teise visiidi inimhulk kokku. Nii et see sündmus oli tõepoolest erakordne ja, ja ilm soosis meid nii et kõik oli väga kena. Jah, kõik läks hästi, tõesti, dalai-laama kõne siis Vabaduse väljakul oli väga südamlik, liigutav, et dalai-laama visiit, kõik need kolm päeva oli ülitihe, eks ju, et saabus siis kohtus budismi instituudi külalistega kohtus presidendiga, kohtus riigikogu lastega Tiibeti toetusrühmaga, kohtus rahvaga, pidas pressikonverentsi, pidas Teaduste akadeemias loengut, võttis vastu audoktori tiitli ja mida kõike veel, et mida ta veel teha jõudis? Ega päeva jooksul jah, tõepoolest, see on hämmastav, millise väega võib üks inimene olla. Sest siit ta ei oleks edasi veel Soome ja sealt pidi ta veel edasi Saksamaale minema mitmesse linna, millest meil varem polnud. Aga lennujaamas sai küsitud, et millal siis kojujõudmine võiks kätte jõuda või millal saaks koju. Aga tema, tema ütles, et oi, et siin häbelik aega ja Eestis seda tuli ka Prantsusmaal kolhoosist, kus tal oli ka pikem budistlik õpetus kusagil nädala ringis. Nii et tõepoolest tema koormus ja koormuse taluvus on, on uskumatu, eriti kui arvestada sellega, et ta on nüüd ka 76 aastane. Jah, nagu ta oma kõneski väga humoorikalt ütles, et et ta ikkagi lisaks meelerahule magab võimalusel. Üheksa tundi jooksul jah, peab ütlema, et, et see oli isegi minule mõnevõrra üllatada tal, et ta niimoodi ütles. Sellepärast et varem on küll jäänud mulje, et on, aga märksa vähem, aga, aga muidugi siin oli üks suur, aga et see üheksa tundi ei ole kindlasti samasugune uni nagu enamus, ütleme, 99,99 protsenti inimesi maakeral magavad, seal on ikka hoopis midagi muud. Ja unenäos inimesed, kes on võimelised oma teadvust hoidma ka unes, olles füsioloogiliselt magades. Aga teadvus on ikka värske ja tegus hoopis-hoopis midagi muud kui tavainimeste uni. Kõiki kindlasti huvitab, et mida dalai-laama rääkis meie president Toomas Hendrik Ilvesega mitteametlikul kohtumisel. Sinna kohtumisele kahjuks ei olnud kedagi juurde kutsutud, isegi peakorraldajana ei olnud minule seda ligipääsu võimaldatud. Ja ka teise korralduspoole juht Andres Herkel ei saanud sinna jutuajamise juurde, nii et see oli ikka ütleme nii väga, kinniste uste taga see kohtumine, aga ega ega seal midagi erakordset ka ei räägitud. Minu arvates oleks olnud Eestil võimalik siin teha üks suurkäik, võib-olla, mida oleks ehk ka maailma areenil märgatud, ma arvan, et Eesti sabasserkiv üld poliitika ei, võib-olla ei, ei ole siin õigustatud, sest sest Eestil oleks võimalik ikkagi väärtuspõhise poliitika juhtriikide hulka olnud siin sellel korral oleks olnud võimalus astuda nende riikide hulka tõepoolest või õigemini võtta võtta ohjad ja mitte olla sabasserkki. Kahju, et see võimalus käest lasti, aga samas. Ma pean ütlema, et ma olen siin kuulnud, et on jälle algatatud mingid petitsioonid, kus, kus öeldakse umbes nii, et kõik poliitikud on pahad-pahad. Ei ole nad midagi. Poliitikud on ka väga erinevad. Ja ma ütleksin väga häid sõnu. Mart Laari suunas. Jaak Aaviksoo, Siim-Valmar Kiisler, Ken-Marti Vaher, Juhan Parts. Nii et need olid ikkagi mehed, kes kes kohtusid dalai-laamaga ja avaldasid ka oma austust. Ja need mehed on praegu muuhulgas ka ministriametit pidavad inimesed ja, ja Mart Laar muidugi toetas dalai-laamat ka eelmisel visiidil siis kui ta oli peaminister. Ta kohtus dalai-laama aga nii, et tol korral oli see ka isegi ütleksime niimoodi, et sisepoliitiline vastuolu, sest Lennart Meri keelas igasugused kohtumised. On jah, nii et nii et poliitikud on erinevad, aga jah, üks asi veel kell, mida ma tahaks rõhutada, et et samas nii mitmedki ajakirjanikud on ka minu käest küsinud, et, et nimetatud ministrid kuuluvad nagu ühte parteisse. Et kas siin ei ole mingit konflikti, kui need kõik ministrid on rõhutanud seda, et, et küsimus ei ole mingis poliitilises vastasseisus ja seda nad ei taha. Ja minu arvates ei peaks seda asja ehk ka niimoodi nägema, inimestel on erinevad positsioonid, minule tundub, et Reformierakond lihtsalt ei ole piisavalt informeeritud sellest olukorrast. Ja nad lihtsalt piisavalt ei tea. Neid tagataustu, mis dalai-laama käikudega nagu seoses on eriti seda, ma olen kuulnud, et ikkagi ühte üsna ebaadekvaatset mantrat, et Tiina hakkab siis ei tea, mis, mis meile tegema. Kaubavahetus Hiinaga on meil nullilähedane, majandussuhted on nullilähedased ja neid ei saa ilmselt kunagi ka paremaks. Lihtsalt sel põhjusel me oleme, elame täiesti erinevates gabariitides erinevas majandusruumis. Ja kui nüüd siin rääkida nii-öelda ühtse Hiina poliitikast, siis Eestil oleks ehk palju arukam hoopis Taiwan'iga suhteid arendada. Sest taiwani poliitika on mõistuspärane. Sest Taiwan ei heida nii nagu nagu kõik vähekenegi. Mõistlik kutt, riigid ei heida ju dalai-laama midagi ette, dalai-laama on suurepärane inimene. Ja eks selles on ka üks uskumatu vasturääkivusi, et keegi ei heida dalai-laama midagi ette, aga ometi ei kiputa temaga või ei taheta temaga kohtuda. Et siis ikkagi tekib küsimus, et, et kes siis meie neid nagu juhib, et kas me siis ise tõesti ei saagi enam otsustada, kellega me kohtume ja kellega me ei kohtu? Järelikult praeguses situatsioonis meie poliitikat määrab hoopis kommunistlik Hiina. Ja ma tahtsingi jõuda Exec selleni väga sujuvalt. Jutt ka sinna tüüris, et mis sa arvad Hiina reaktsioonidest nõudmistes tühistada ametlikud kohtumised dalai-laamaga, mitte sekkuda Hiina siseasjadesse, mis siis ka Eesti meedias päris tugevalt läbi käisid. Noh, need on lihtsalt ebaadekvaatsed nõudmised, eriti kui arvestada seda, millega nad omi seisukohti põhjendavad. Nemad ütlevad, et dalai-laama on tohutu separatisti ja ma ei tea kõik, mis veel, mida ta ju ei ole. See on täiesti ühemõtteline ja selge Dalai Lama seda etlusväärse järjekindlusega kogu aeg korrutanud ja korranud, et nad ei taha Hiinast eraldumist. Et nad tahavad tõsist ja tegelikku autonoomiat. Hiina ütleb, et, et, et nad tahavad eraldada, no see on, see on absurd. Mulle meenuvad kohe Venemaa täiesti ebaadekvaatsed rünnakud Eesti suunas. Mida me ju ka kogeme siin. Seltsimees Rogozin ju on võtnud sõna, et kuidas Eestis umbes nii, et Eestis toimuvad mingid natsimarsid ja, ja, ja riik toetab natslust, noh, mis on ju täielik vale. Absurd, täpselt täpselt samasugust valeti absurdi räägib, räägib hiina pool dalai-laamaga. 18. augustil andis Tartu Ülikooli rektor Alar Karis Tallinnas Teaduste Akadeemia majas dalai-laama-le üle Tartu Ülikooli audoktorimedali ja dalai-laama pidas loengu. Budism ja teadus rääkisid, seal viibisid väga paljud mainekad teadlased, et põhimõtteliselt eesti teaduse liit Jaan Einasto ja paljud teised olulised tegijad, et võib-olla võtta, kui see on võimalikel lühidalt, paari sellise põhilise särava mõttega kokku, et mis ta oma loengus Noh, ta rääkis mitmetest asjadest, aga, aga kõigepealt ta peatus sellel buda mõttel mis minu üllatuseks tuli paljudele teadlastele üllatusena. Et teie, ärge uskuge minu sõnu ainult sellepärast, et mina olen nii öelnud, vaid proovige mõista. Ma olen seda ka ise väga järjekindlalt rõhutanud, et see annab tegelikult kätte õige häälestuse budismi suhteliselt, et budism taunib pimesi uskumist ja, ja budismis on väga oluline see, et inimesed asjadest aru saaksid. Selles mõttes on see muide väga lähedane ja sarnane ka nii-öelda talupojatarkusele. Ja ma nüüd lähen küll natukene vastusest ehk kaugemale, aga ma olen ka seda tagatausta mõelnud, et kuna meil on nii keerulised klimaatilised tingimused, siis meie ei saa usuga ka meil on vaja asju realistlikult võtta, realistlikult mõista, muidu me lihtsalt kui me peame siin väga vanu aegu ürgaega silmas, siis lihtsalt inimesed oleks ära surnud, kui nad oleks uskunud, et ma panen nüüd seemne mulda ja see kasvab. No ma ei tea, keset talvel seal. Et, et elu ise nõudis niisugust ratsionaalset, et noh, naljaga pooleks öeldes teaduspõhist mõtte mõtteviisi ja sellepärast on eestlastele üldse seda tüüpi mõtlemine omane. Et ikkagi eelkõige tuleb asju mõista. Ja kui juba asju väga hästi mõistetakse, vot siis, siis võib selle peale tulla ka selle, mida sa oled mõistmine, selle uskumine, eks ole, sa saad aru, et keegi on ja tema käest tasub õppida, eks ole, mitte see, et sa lihtsalt kusagilt keegi ütles, et keegi on tark ja, ja sa hakkad suvalise inimese käest õppima. Et selline asi, et sa usud lihtsalt, et naabril on õigus, et see keegi, kelle, kes akad, õppimatsioon, tark, eks sa pead ise sellest aru saama, eks ole, kelle käest tasub õppida. See on oluline. Aga veel akadeemia juurde tagasi, et mitmed, ehkki meie jah, tippteadlased näiteks praegu ilmselt kõige mainekama eesti teadlane Jaan Einasto, mul oli võimalik ka temaga seal hiljem arutada. Kui me käisime restoranis glooria söömas, siis siis Einaste istus seal vahepeal kad dalai-laama kõrval ja, ja nad rääkisid universumi tekkeloost, arutasid seda ja Einasto pärast, ütles, et oli väga-väga huvitav vestlus ja et ta sai nagu täiesti uue tema jaoks nagu uue vaatenurga ja ta ütles, et temaga nagu ei kujutanud ette, et budism on niivõrd mõistuspõhine või, või teadvusele niivõrd sarnane teaduslikule mõtteviisile sarnane. Nii et see on ehk see peamine resümee toimunust. Millised olid need kõige olulisemad sõnumid, mis dalai-laama külaskäigust Eestisse kõlama jäid, et kõikidel nendel erinevatel kohtumistel niivõrd erinevate inimestega, et kindlasti olid mõned peamised mõtted, mida ta läbivalt kandis? No neid mõtteid on ta nagunii läbi kogu elu kandnud, aga ta ikkagi rõhutab eetikat, moraali ja, ja miks need teemad ja, ja muidugi sooja südant. Ja kas on need olulised isegi puhtratsionaalselt võttes. Aga sellepärast, et raha, võim, ahnus ja muud meeleplekid Nad ei vii kunagi sihile, ta rääkis ka sellest, et, et tal on mitmeid sõpru-tuttavaid, kes on miljardärid ja ütles, et, et omavahelises vestluses on nad kõik kurtnud, et nad on üksildased. Ja et neil on väga tõsised probleemid see tähendab seda, et, et see tee on ummiktee. Küll aga leiab inimene rahu ja tasakaalu, kui tal on soe süda ja tal on ikka ja moraal. Ja see on oluline, see on tegelikult peamine sõnum nii inimese üksikinimese tasandil kui ka riigi tasandil ja ma arvan, et nendel, kes ei tahtnud dalai-laamaga kohtuda, need peaks selle üle ehk kõige enam mõtisklema ja mõtleb. Mulle sümpatiseerib väga ka selline praegusel keerulisel ajastul, kus kõik konflikti Haldid, tema selline mõte just nagu religioonide harmooniast, et jääge oma usu juurde, põhiväärtused on ju kõikides religioon. Nendest samad jah, muidugi, jällegi küsimus on, küsimus on ju selles, et ei ole vaja konflikte, konfliktid ei too kunagi midagi head. Ja kui me mõtleme ka üksikinimese tasandil, siis alati lähevad asjad untsu. Kui inimesed hakkavad vihastena omavahel suhtlema siis öeldakse midagi sellist, mida pärast peaaegu alati kahetsetaks. Peaaegu alati, see on ka üks elureegel. Ja budismis on ka öeldud niimoodi, kui analüüsitakse emotsioone, on seda öeldud, et kunagi inimene ei mõtle ju niimoodi, et viha, tekki ei, inimene ei soovi, et see viha nagu tekiks, eks ole, vaid vihal lihtsalt vallutab inimese ja pimestab inits. See tähendab seda, et pimestab vaimses mõttes, pimestab analüütilises mõttes. Ja kui inimene on pimestatud ja, ja rapib pimeduses, siis ta teeb teistele haiget ja teeb endale haiget. Ja sellest ei tõuse kunagi midagi head. Alati on vaja otsida harmooniat ja soojasõda. Veel üks selline mõte, mis kuidagi jäi kõlama eriti sobivalt praegu, kui me tähistame taasiseseisvumise kahekümnendat aastapäeva, et vabadus on vastutus. Eks kogu elu peaks olema vastutusrikas. Aga jah, kitsamalt võttes loomulikult ja sellest ma rääkisin ka Vabaduse väljakule, et et ma väga loodan. Ma tahan, et inimesed, kes tema pühadust kuulama tulid et nad mõistaksid, et me ei ole tulnud ainult saama temalt midagi vaid et me peaksime ikkagi tema väga, väga õiglaseid õigustatud püüdlusi igati toetav ja selge, et ega dalai-laama enda vajadused ja enda elu seal ei ole ju ütleme, üksikindiviidi tasandil ei ole probleem, tal on ju kõik olemas, maailm on täis neid inimesi, kes kõik ainult annetaksid ja annaksid ja toetaksid teda. Selles ei ole ju probleem, aga ta käib ringi ja teatud mõttes isegi ma ütleksin, alandab ennast teadlikult, alandab oodates kusagil kellegi kabineti ukse taga, et kas teda ikka vastu võetakse, mitte sellepärast, et tal endal seda vaja. Tal ei ole absoluutselt vaja kohtuda kellegagi poliitikud, seal ei ole üldse Stavast. Aga ta oma riigi ja rahva, aga tegelikult ka muide ka Hiina rahva pärast teeksid. Sellepärast et loodetavasti Hiina poliitik hiline eksirännak ehk saab ka kunagi otsa. Ja siis tuleb, tuleb muidugi patukahetsusaeg need õudused, mis kommunistlik režiim on korda saatnud, eks, eks neid tuleb ju kahetseda. Loomulikult noh, Hiinal on see ehk selles mõttes muidugi lihtsam, et Hiinal on suur kultuur on olnud Hiinas ikkagi tuhandeid aastaid ja praegune eksirännak on tegelikult tilk meres ütleme ajameres. Et ma väga loodan, et see eksirännak saab otsa, tuleb patukahetsus. Ja eks seda soovin ka teistele, kellel samasugused probleemid, noh, me teame, et Põhja-Korea, Tiina näiteks peab ju ülal praktiliselt kui Hiina läks ka, et kuulge, et aitab sellest, et seal juba üksteise söömine toimub Põhja-Koreas on nii, sihukesi juhtumeid. On niisugune nälg, et juba inimesed söövad 11 ja ja Birma hunta ülalpidamine ja Aafrikas igasuguste hullude režiimide doteerimine. Kõik see ju, eks ole, kahjuks Hiina rahvavabariigi toel. Ja minu jaoks on natuke üllatav, et sellest maailm suhteliselt vähe räägib, kuigi see on tead nii, et dalai-laama soovib Hiinale ka paranemist, tervenemist ja ainult ju head. Ta ei ole ka ju kunagi kusagil midagi halvasti nende suunal öelnud ja nii et noh, peaks olema igati selge ja vähemalt mõistuspärane temaga kaasa minna tema mõtetega. Ja kõike seda igati ju ainult toetada. Dalai-laama ütles oma kõnes, et kutsuge ja ma tulen, mis on tulevikuplaanid, millel on lootust dalai-laamat taas Eestit külastamas nähe. Oi seda ei tea ja eks ta on juba eakas inimene ja siin tekivad tegelikult teistpidi eetilised probleemid, et kas meil on õigust teda nii palju väntsud? Eks sealt selles mõttes, et kui me esitame kutse, siis see tekitab olukorra, kus temal on ka raske ära öelda, eks ole. Et me peame ühest küljest ka sellele mõtlema, ka teisest küljest sai temaga lennujaamas räägitud ja ta ütles, et ta tuleks Eestisse küll hea meelega ja veel. Tere hommikust kõigile. Kõigepealt ma tahaksin öelda, et minul lühike visiit on siia olnud vägagi meeldiv ja kõik kes on sellega seotud, minu arust suurepäraseid hoolitanud ja ma hindan seda väga. Eilne avalik esinemine jättis mulle ka suurepärase mulle sellepärast et ta oli nii palju inimesi kohal, kes, kes olid oma tähelepanu täielikult minule pühendanud, hoolimata sellest, et oli väga palav. Ja üks asi, kui ma kohtun pressi, kas ma tahan alati jagada mõningaid olulisi asju? Kõigepealt, nagu ma juba ütlesin, minu ülesanne on tegutseda siin inimlikul tasandil, ma räägin teiega, kui inimene räägib inimestena. Me kõik tahame saada õnnelikku elu. Kuid kaasaegne maailm on selline, et inimesed arvavad, et õnn peitub rahas, võimus, aga see ei ole niimoodi. Minul on häid sõpru, sõpruse, miljardärid ja kes on minu käest küsinud, kui sõbrage. Et mida teha, nad ei ole õnnelikud, meil on liiga palju stressi, liiga palju mure, Nad on liiga üksildased, aga teised, kes on palju vaesemad, tunnevad ennast palju õnnelikumana rahulolu. Seega on seotud meie sisemise väärtusega, mitte rahaga. Ja see ongi see sõnum, mida ma tahaksin teiega jagada. Õnne allikas peitub meis endis. Sisemine väärtus ei ole seotud mitte ainult usuliste veendumustega vaid on seotud meie sisemise väärtuse ja sisemise rahuloluga. Ja teine, minu ülesanne, nüüd ma räägin teiega kui budistlik munk, olen tuttaga paljude teistsuguse traditsioonide ja erinevate filosoof kätega ja nad kõik kannavad sedasama tõde, neid samu põhimõtteid, kus me räägime armastusest, kaastundest, andestuse, sallivusest, samuti ka distsipliinist ja rahulolu saavutamisest. Need on kõik moraalse eetika alustalad. Meil kõik anname endast ühesugust potentsiaali, meil kõik need võimalused olemas. Viimased on olnud inimkonna teenistus juba tuhandeid aastaid ja ma usun, et nad on kasulikud ka tänapäeval ja nad on kasulikud ka tulevikus, olles meie kõikide inspiratsiooniallikaks. Me oleme ka seda, et usulise teenused on olnud paljudes piirnevas konfliktide allikaks. Me näeme seda Põhja-Iirimaal protestandid ja katoliiklaste vaheliste konfliktide enam. Me näeme seda ka islamimaailmas, kus siiani sunni moslemid, kes küll järgivad mõlemad prohveti õpetusi, vohavad koraani, kui teil on omavahel konfliktis. Me näeme aga Sri Lankas, kus on olnud konfi budistide ja hindu iste järgijate vahel ja sellest on väga kahju, et see niimoodi on. Kuid olles budistlik munk, ma ütleks, et kuna mul on sõpru erinevate traditsioonide järgijate vahel siis mina toetaksin oma poolt just religioosset harmooniat samuti vastastikust mõistmist ja vastastikku austust ja pressile. Ma tahan alati öelda seda, kuna kaasaegne demokraatlik ühiskond on see selline valdkond, kus meedia kannab endas suurt vastutust selleks, et tõsta inimkonna teadlikkust. Seetõttu ma tahan alati jagada neid kahte põhimõtet ässiga. Veel üks oluline asi pressile, kui ma leian pressile pressiesindajal, peab olema hea nina, pikk nina nagu elevandi lont. Et kui on midagi valesti, siis press suudab selle tuvastada. Me teame ka seda poliitikute puhul, et oluline on vaadata, kui on midagi valesti läinud, siis me suudame selle kõik avastada. Väga oluline on see, et vale tuleks välja ja demokraatlikus ühiskonnas me näemegi seda, et just selline terve ühiskonna aluseks on ausus. Et ühiskond oleks õiglane ja midagi ei oleks varjatud, mõnikord targad inimesed, kellel midagi hinges on, puudu on, nad on väga kavalad ja oskavad teha asju enda moodi, aga meedia peaks välja uurima, mis on tegelikkus. Meedia peab olema samas väga aus, järgima tõde ja ei tohiks olla kallutatud. Ja see on minu sõnum pressile. Mul oli varem ka kolmas ülesanne, mis oli seotud Tiibeti poliitilise juhtimisega, kuid see ülesanne edasi antud demokraatlikult valitud inimesele, nii et seda ülesannet minul enam ei ole. Ungari ajakiri, naised, väga palju räägitakse aastas 2012 ja läbitakse erinevates väljaannetes erinevates kohtades erinevaid asju. Mida arvab tema pühadus dalai-laama. Sellest majandus on aastal 2012 inimkonnale. Ma olen kuulnud sellest, et osad inimesed on mures aasta 2012 pärast räägitakse erinevaid asju, räägitakse ka maailma lõpust. Mina seda ei usu, kuid üks asi, mida me teame, seal on üks asi, mis tuleb, on kindlasti kliima soojenemine kliima soojenemise tõttu me näeme hiidlaine, me oleme üleujutusi üha pikemaks põuaperioode, need asjad tulevad kindlasti ja neid tuleb üha rohkem. Kuid järgmiseks aastaks on ennustatud ka päikesetorm tulemas. Ja see võib mõjutada ka satelliitkommunikatsiooni. Selleks perioodiks on mõistlik võtta puhkust mida inimesed saavad ise teha, et hoida ennast kindlana. Palaviku tõttu järgmise aasta kui ka edaspidi Niisiis, rääkides päikesest süsteemis päike on umbes viis miljardit aastat vana, ilmselt peab vastu veel viis miljardit aastat ja siis päike kaob ja siis kaome ka meie. Ja looduses ongi niimoodi, et ilmselt suur auk siis on kosmosesüsteem ja budistid usuvad siis kosmosesüsteem kaob, siis tuleb uus suur pauk, aga see liiga kaugel tulevikus, et selle pärast muretseda, ei pea muretsema. Niisiis, nagu ma ütlesin, kõigepealt on olulisem siis minu jaoks südamesoojus. Meil on kõigil ühesugune potentsiaal, me peaksime olema kaastundlikud kõige perekonnas, kogukonnas ja ühiskonnas, mis tähendab, kui toimub mingi katastroof, nagu näiteks Jaapanis siis katastroofi mõjusid leevendab meie omavaheline koostöö jaapanis. Me nägime, et oli maavärin, oli hiidlaine, selle järgnes tuumakatastroof, aga toimus Jaapanis, koostööd ei toimunud, tänavatel, röövimisi. Inglismaal me näeme just seda, et vägivald ja röövimised New Yorgi kohta öeldi sammude pärast 11. septembri katastroofi. Sis New Yorgist tekkis kogukonnatunnetuse ja New Yorklasi tegid omavahel ka koostööd. Me hakkasimegi toetama sellist suuremat usa kaastunnet, koostööd ja siis ka katastroof ei riku meie võimaluste olla õnnelik inimene. Inimkond areneb. Praegu me oleme jõudnud seitsme miljardi inimese ja 20 aastat tagasi veel kuus miljardit, järgmise 20 aasta jooksul jõuame kaheksa miljardi inimeseni ja see on väga tõsine teema. Ka eile ma rääkisin sellesse majandussüsteem peab olema jätkusuutlik. Me ei saa arvestada sellega, et loodusressursid on küll ammendunud, kuid me leiame selle asemel uue ja teistsuguse loodusressursi, mida kasutada. Teadus arvab, et on suudavad kontrollida loodust, loodus, kuid see on vale ootus. Me peame tundma koma piiranguid. Oluline on arvestada, milline on ka meie eluviis. Ma eile rääkisin sellesse, vaatasin aknast välja, olin väga vähe autosid liikvel, paar bussi, ainult see ei ole niimoodi nagunii helis või New Yorgi San Franciscos Tokyos, kus me näeme 24 tundi järjest, sõidavad seal autod igas autos on üks inimene. Näeme ka seda, et Hiina on hakanud kopeerima sellist eluviisi. 1,3 miljardit hiinlast igaühel on autos on 1,3 miljardit autot. Me näeme ka Indias, kus on üle miljardi inimese, seal eluviis liigub samas suunas. Me peaksime oma eluviisis arvestama rohkem ka rahulolu praktikaga. Me näeme seda, et vahelõhe rikaste ja vaeste vahel kasvab aina suuremaks. See ei ole mitte ainult ebamoraalne, vaid ka see on probleemide allikaks ja seda vahet tuleb vähendada. 15 aastat tagasi käisin Stockholmis ja seal öeldi mulle seda, et Stockholmi linnas olevates veekogudes kalu praktiliselt ei ole. Keskkonna saastatuse tõttu paar külaskäiku hiljem öeldi, et kalad on hakanud tagasi tulema, siis kallastel asuvad tööstused mööda, pööravad rohkem tähelepanu ka keskkonnavaldkonnale. Sedasama nägin ka Saksamaal. Nägin tehast, mis oli sellisel viisil ehitatud, ta omandaks minimaalset keskkonnamõju ja tehnoloogia areneb, siis võib-olla küll kallim, kuid ja tööstust on vaja, aga me peame kõik arvestama sellega, et keskkond peab jääma, kestaks. Vajadusel pressiivsed Estonian rublani esimeses asja asja suvel paistva tantsulise slaidi asja. Paavli väljus ainult pressikustes juba seal mingeid asju säilitamiseks abi, otsu nõudsime asjatuid seis. Need esimest korda siis Eesti-Vene suhteid ja. Küsimus puudutas Vene Eesti suhteid ja ka suurriikide rekkareaktsioon ja tegevused, miks suuremad riigid siis pea selliseid väärtusi olulises nagu dalai-laama neid õpetab? Küsimus ei ole ainult Venemaa kõige suured võimsad riigid käituvad samal viisil, sest poliitikuid ei ole eriti huvitanud selliseid inimesi täpsed. Kuid viimastel aastal me näeme ka muudatusi, et kaastunne on tulnud rohkem poliitikute retoorika, sest varem peeti kaastunnet just tõdestavaks omaduseks. Me näeme siis ka seda, et nüüd on Nõukogude Liit lagunenud, Venemaal on samuti suurem sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, aga seitsmenda aastal süsteemi siis selle mõju toomine võtab veel palju, Aadam samamoodi ma nägin ka Lõuna-Aafrikas, kui ma seal käisin visiidil, siis seal on, kuigi nüüd tegemist demokraatliku riigikogu põhiseadus on muutunud ja mustanahalisi on enamusel on võim, aga mõtteviis on ikkagi vana. Ja loomulikult võtab see veel küllaltki kaua aega. Ma suhtlesin seal oma aafriklaste vendadega õdedega ja ma rääkisin sellest nii mustanahalistele, valgenahalistele on ühesugune potentsiaal. Kohtusin seal ühe Aafrikas, aga seal oli üks pere oli õpetaja ja kuigi see oli juba võrdsed õigused, võrdsed võimalused olemas, tema leiab, et mustanahalistele on väiksem vaimne võimekus võrreldes valgenahalistega. Ja see mind vägagi üllatas. Lavastas vaidlesin, talle, vastutasin seal, valevõimalused on olnud erinevad, kuid potentsiaal on mustanahalist, sedasama meil on samasugused näidega Tiibetis, kus hiinlastes, kuigi enamus inimesi on väga meeldivad ja toredad inimesed, on ka mõningaid selliseid kommunistlikke karme hiinlasi, kes leiavad, et tiibetlased on hiinlastest viletsamad ja vaimselt ka maha jäänud. Kuid meie leiame tiibetlased on võib-olla mitte paremaga igal vähemalt sama potentsiaaliga. Me loeme ka selliseid õpetusi, mis on kirjutatud tuhandete aastate jooksul, mille autoriks on tiibetlased ja mida on suurepärane lugeda. Ja hiinlastel selliseid tekste eriti ei ole. Nii et see on selline, et kuigi hiinlased käituvad meiega karmikäeliselt, siis meie Maste samamoodi need siis sellele aafriklased õpetajale. Ma suutsin ta väidelda võrdsete võimaluste potentsiaalide poolt. Ja siis ta ohkas ja ütles, et tõepoolest, ma nüüd usun, et mustanahalistele on samasugused võimalused ja samasugune võimekus olemas. Nii et siis ma leidsin seal. Suurepärane, ma olen suutnud ühe inimese mõtteviisi muuta ja tundsin ennast tõeliselt õnnelikuna. Eesti on väike riik ja ilmselt on siin oluline see, et me töötaksime õige juhtimise alla, töötaksime ühiskoos, siin on juba väga head tööd ära tehtud, on saavutatud ja jätkusuutlik areng. Me peaksime kindlasti pöörama tähelepanu sisemistele väärtustele, ausale demokraatiale, vähendama vahet rikaste ja vaeste vahel ja siis ilmselt ehk suur Velga järgiks meie eeskuju ja me peaksime näitama seda head eeskuju tegema seda vendluse vaimus ja mitte negatiivselt. Ja siis on võimalik meil siis oma mõju näidata. Ja kui me õpetus on hea siis siis meie eeskuju järgitakse, aga see tegelikult pole minu asi. Hektar. Vastaseks on ainult üks sõna, siis rahulolu. Head raadiokuulajad, käimas saade, hallo, kosmos ja minu tänaseks saatekülaliseks on läbi erinevate intervjuude ja pressikonverentsi sel nädalal Eestit külastanud Tiibeti usujuht ja üle kogu maailma armastatud vaimne õpetajal. 14-st dalai-laama tenn singi Atso. Kuna kogu materjal siia kahte tundi ära ei mahu, siis soovitan järel ja üle kuulata saadet raadio kahe kodulehelt R2 poee kaldkriips. Hallo, kosmos. Seal on selline nupp nagu arhiiv, mille all on üleval kõik varasemad saated või siis klikkige sealsamas vasakul olevat suurt nuppu kirjaga podcast. Sinna läheb üles pikem versioon dalai-laama Eesti visiidi teemast. Kuulete veel lisamaterjali pressikonverentsilt ja Tunne Kelami, Merle Liivaku ja teiste toredate inimeste muljeid Vabaduse väljaku sündmuselt. Eelmises saatetunnis kuulsime dalai-laama visiidi peakorraldaja budismi instituudi direktori Sven Grünbergi kommentaari sellele sündmusele. Ja muide, Budismi Instituudi tegemistega viige end kurssi nende kodulehel. WWW Budismi Instituut. Neil peaks sinna varsti sügissemestri kava ilmuma, kus nii mõndagi huvitavat tulemast. Nüüd aga intervjuude juurde. Pärast kuudepikkust suhtlemist dalai-laama esindajatega avanes Kanal2 reporteril Elo Mõttus lepikul lõpuks suurepärane võimalus teha tema pühaduse ka eksklusiivintervjuu. Millest need mõningaid, dalai-laama mõtteid, kuulamegi laseme Elol ja Dalai Lamal rääkida ning seejärel ma tõlgin täispikka versiooni koos pildiga, vaadake aga Kanal2 kodulehelt. Kanal2 punkt. Welcome Jarheoline. Liistu see ju hea öine Estonia, ken, mu joon, nõue, paute veri, kipikul, tsituation in Tibet, Chaina inflexi põl, inits, position. Tere tulemast, Teie pühadus, meil on väga hea meel teid jälle Eestis näha. Kõik on teadlikud tiibeti keerulisest olukorrast. Hiina seisukohad on paindumatud ja lääneriikide toetus on piiratud. Mis annab selles olukorras lootust Tiibeti missiooni jätkamiseks. 60 aastat on okupatsioonist möödas 60 aasta jooksul oleme me näinud Hiinas nelja ajastut Mao ajastu, Deng Xiaopingiajastu, Johnse Minni ajastu ja seejärel Huutšintaajastu neli ajastut, mis on olnud väga erinevad. Esimees Mao ajastul oli rõhk puhtal kujul ideoloogial. Deng Xiao-Ping enam ideoloogiast ei hoolinud, tema tahtis majandust arendada ja rohkem raha kokku ajada. Deng Xio pingi valitsuse ajal muutusid Hiina kommunistid, kapitalistlik, eks kommunistideks suur muutus. Seejärel Chankse minia säästul tärkas Hiinas uus keskklass tekkisid rantjeeks. Selline olukord tekitab paratamatult lõhe rikaste ja vaeste vahel. Huhh ta on püüdnud luua harmoonilisem ühiskonna Uutšind tava eesmärk rajada harmooniline ühiskond on 10 aasta pärast minu arust läbi kukkunud. Ma usun, et 10 aastaga kukuvad footšin tao jõupingutusel läbi sest kuigi ta on õigel teel ja ma teda täielikult toetan, eelistate kasutada jõudu. Hiina kulutused sisejulgeolekule on suuremad kaitse-eelarvest ja see on vale. Seega ütleb kaine mõistus meile järgmise viie kuni 10 aastaga peab see paratamatult muutma, kui ma seda Hiina enda huvides. Hiina rahvavabariigist on saanud väga võimas riik. Selleks, et meie planeedil konstruktiivselt ja tõhusalt valitseda, on esmatähtis pälvida ülejäänud maailma austus ja usaldus. Seega peavad Hiina juhid mõtlema mitte ainult enda huvidele vaid üle maa ilmsetele huvidele. Selleks, et inimene saaks elada harmooniliselt ja leida sõpru, tuleb tugineda usaldusele, mitte hirmule. Kui on vaja luua usalduslik õhkkond, peab olema läbipaistvust, infovabadust, see on peamine tegur, nagu ka sõltumatu kohtusüsteem. Ma olen täiesti veendunud, et asjad muutuvad. Aja küsimus võib kuluda viis, 10 või 15 aastat. Põhimõtteliselt ma olen optimistlik. Maailm on seega teel sisemise rahu ja kaastundlikkuse poole, mitte sõdade kannatustega. Eelmise 20. sajandi lõpuosa suhtumine sõdadesse avalikul tasandil on olnud selline, et inimestel tekkis tüdimus. Inimesed on tõeliselt tüdinud vägivallast ja sõdadest. Ma usun, et kõikjal suureneb soov rahu saavutada. Kosovo sõda tekitas inimestes suurt tülgastust. Iraagi kriisi järel olid paljud ameeriklased ja ka paljud teised rahvad sõjategevuse vastu. Ja enne Iraagi kriisi puhkemist olid miljonid inimesed Austraaliast Ameerika avalikult sõja alustamise vastu. Ma usun, et soov rahu saavutada. Ta on väga tugev. Aga teine küsimus kaastundlikkusest, selles osas on vaja rohkem vaeva näha. Inimesed arvavad ikka veel, et raha on olulisem ja ka võim on olulisem kaastundlikkusest. Ma usun, et viimase sajandi vältel ma ütleksin koguni, et viimased 4000 5000 aastat on inimkond meie planeedil pühendanud oma lootused palvetamisse pöördunud palvetes jumala või buda või kelle iganes poole, niipea kui on tekkinud probleeme. Aga viimased 300 aastat peaaegu nii kaua on teaduse tehnika arenenud paljud asjad, mida me soovisime näiteks tervis ja haiguste piiramine, kasutatud tehnika ja teaduse abil. Loomulikult suurendas see huvi teaduse tehnika vastu ja meie seesmised, kartused on järk-järgult hooletusse jäänud. 20. sajandi teisel poolel on olnud kaks poolust ühelt poolt tõeliselt jõukas ühiskonnakiht, nendel inimestel on kõik olemas. Materiaalselt on meil kõik olemas. Aga inimestena on nad sügaval sisimas üksildased, liiga palju stressi, kahtlustusi, umbusku. Nad on õnnetud. Raha ei suutnud neile seesmist rahu tuua, ka tehnika ei suuda seesmise rahu osas kaasa aidata. Paljud sedalaadi inimesed püüavad nüüd viimaks otsida teisi mooduseid seesmise rahu leidmiseks. Nendel inimestel on nüüd mõnevõrra huvi oma tunnete ja meele eest hoolitseda. Teisel pool on need, kes usuvad teadusesse. Minevikus on teadlased alati vaadanud väljapoole. Teadlased on iseennast peaaegu unustanud. 20. sajandi teises pooles on teadus arenenud sedavõrd süvitsi, iseäranis neuroteadus. Nad on leidnud tiheda seose meele ja aju vahel ja eksperimentide abil on juba avastatud, et kui meelt treenida, toimuvad ajurakke, kuidas füüsilised muutused. Minevikus öeldi, et selline asi on võimatu. Meil on kõigest täiendus või ajus leidub energia. Aga kui nüüd meel treenida, kui kerkida uuele vaimsele tasandile, siis avaldab see ajule mõju. See puudutab ka meditsiiniteadust. Üha rohkem leidub meditsiiniteadlased, kes usuvad, et vaimne seisund on tervise jaoks oluline. Terve mõistus mõjub hästi tervele kehale. Ainult keha eest hoolitsemisest ei piisa, ka vaimsuse eest tuleb hoolitseda. Need kaks tegurit me ei räägi taevast ega põrgust või lunastusest ei pea tingimata sellest huvituma, aga et oleks õnnelikum kogukond, et maailm oleks rahumeelsem ja kaastundlikum sest raha ja tuumarelvad ei suutnud seda saavutada siis me peame leidma Rahu iseendis, säitab kogukonna kaudu muuta meie maailma rahumeelsemaks ja kaastundlikumaks. Asjad on muutumas ja üha rohkem intelligentseid inimesi siia kogenud inimesi tunneb huvi seesmist väärtuste vastu. Mina tegutsen selle nimel, et leida võimalusi seesmiselt toetuste rakendamiseks, religioosset usku puudutamata. Religioosne usk on iga inimese enda asi. Olgu religioon kui imeline tahes, seisa iial universaalseks. Me vajame mingisugust meetodit ja lähenemist, mis oleks universaalselt vastuvõetav. Ma püüan leida ilmalikku teed ja ma kasutan sõna ilmalik India traditsioonidest lähtuvalt. Indias ei tähenda ilmalikus religiooni mahategemist. See on kõikide uskude austamine, ühtegi usku esile tõstmata. Ja India traditsioonide järgi tähendab ilmalikus ka seda, et austatakse mitteuskujaid. Minu lähenemine on ilmalikult eel selgitada inimestele seesmist väärtuste tähtsust, rõhutada kaastunde olulisust. Et kõiki religioone tuleb seejuures austada. Mina näen teis võimast sisemist rahu ja rahulikku meelt. Kas kõik võivad selle saavutada ja negatiivsust vabaneda? Küsimusele, kas kõik võivad sellise rahuliku meele saavutada nagu dalai-laama, vastas ta, et muidugi 100 protsenti. Meie ajud on ju samasugused, ainult meie juustu, seal on teistsugune erinevate nahavärv, füüsiline vorm. Aga need on pisiasjad. Vaimselt ja emotsionaalselt oleme me 100 protsenti samasugused. Mina kasutan oma inimlikku potentsiaali. Ma tunnen, et minust on kasu. Ma olen elanud 60 aastat. Olin 16 aastane, kui ma vabaduse kaotasin. 24 aastaselt kaotasin ma oma riigi palju raskusi ja palju probleeme. Aga ma elan seesmiselt siiski rahus, sest ma olen end välja õpetanud, treeninud mina, realiseerinud oma inimlikku potentsiaali ja intelligentsi. Kõigil on sama potentsiaal. Vestlen Pipla matše Freidofti pikoos Auennolitseb autistis very limited. Vatken või nõumoor andvat tujuline humoorika rõhuline. Läänes kardetakse surma, sest meie teadmised sellest on väga piiratud. Mida teie asjast enamat teate, Teie pühadus? Surmahirmu kohta vastas tema pühadus, et ennekõike peaks olema realistlik. Sellest vaatenurgast on surm meie elu osa, seda ei saa vältida. Oma elu saab küll pikeneda, elada sajaaastaseks või 110 või 120 aastaseks. Üks jaapanlane on elanud 120 via, eks ta on vanim. Mõni indialane väidab, et ta on üle 300 aastane, aga ma olen selles osas pisut skeptiline. Surma meie elu osa, see tuleb paratamatult, ärge muretsege, kuni me elame, peaks meie elul mõte olema, et surres oleks tunne. Ma olen elanud mõttekalt, pole teistele probleeme tekitanud. Kui vähegi võimalik, olen ma pühendunud teiste teenimisele. Siis oled sa surres õnnelik ega kahetse midagi. See on oluline sellest, mis saab pärast surma on palju erinevaid arusaamu. Budistid ütlevad, et teadvus, mis on mõtleva olendi identiteedi alus on ilma alguse ja lõputa. Teadvus on teatud tasandil alati olemas uues kehas teadvus areneb. Surma hetkel teadvuse tase väheneb ja see on vaevumärgatavalt tasemel. Märgates uuesti ellu. Seda usub nii budism kui ka iidsed India koolkonnad. Nende usk leidub tõesti lapsi, kes mäletavad väga selgelt oma eelmist elu, need juhtumid on olemas. Teisalt usutakse, et elu on loonud jumal ja pärast surma ootab meid puhkeaeg kirstus. Siis tuleb viimne kohtumõistmine, me läheme kas taevasse või põrgusse. Kui taevasse on kõik väga hästi, kui põrgusse, siis tasub pisut muretseda. See on teine erinev arvamus sellest, mis saab pärast surma. Kui keegi jumalat usub, siis tänage jumalat, jumala andis teile elu ja lõpus käivitub jumala plaan ja see on sinu lõplik sihtpunkt. Leppige sellega. Ja need inimesed, kes usuvad taassündi, ei pea samuti muretsema, sest surm tähendab, et sa vahetad oma kesta. Vana kesta on liiga vana ja sa võtad endale uue. See keha pole enam kasulik, see kustub ja sa võtad endale uue keha. Aga realistlik lähenemine on, surm tuleb varem või hiljem. Surma tuleb pidada meie elu osaks, mina tuletan seda alati meelde. Ja kui ma mediteerin, siis on justkui surmaprotsess, keha taandub suuremas plaanis hääbumise poole. Muutub järjest vaevumärgatavaks. See on minu ettevalmistumine surmaks kui päris surm, aga see on, ma ei tea, kas olen probleemiga õigesti tegelenud, aga ma valmistun selleks. Surm on mulle väga tuttav teema. Kui surm tuleb, siis ei üllata mind ja see on suurim erinevus. Mõningatel inimestel on sõna surm nagu vähk. Inimesed eelistavad seda sõna mitte kasutada. Minu arust pole see realistlik lähenemine. Dement question, Hieron Ööthis vadis of life, Vatgeniussey paudik. Meie planeedil Maal on peamine küsimus, mis on elu eesmärk. Mida teie sellest arvate? Küsimusele, mis on elu eesmärk, on erinevaid vastuseid, sest on erinevaid lähenemisi ja vaateid. Mina usun, et üldiselt on meie elu tõeline eesmärk õnn. See on põhjus, miks meie elu aluseks on peamiselt lootus. Sajaprotsendilist garantiid pole, me ei tea, mis juhtub homme või järgmisel aastal aga me elame lootuses, et tuleb parem päev, parem kuu või aasta. Kui mõni inimene Lootuse täielikult kaotab, siis vaimne suhtumine lühendab eluteed. Halvimal juhul viib enesetapuni sellest vaatenurgast. Mina usun, et peamine tegur, mis hoiab meie elu, mis meie elule tooni annab, ongi lootus. Ja loodetakse ikka midagi head. Keegi ei looda halba. Läikiv maid jahuline. Aitäh selle intervjuu eest, Elo Mõttus-Leppik kanal kahele ning loomulikult dalai Laamale. Dalai-laamaga tegi intervjuu ka Eesti televisiooni saatejuht ja toimetaja Mart Linnart. Seda täispikka intervjuud saate videopildis vaadata ETV kodulehelt. ETVd. Saadete arhiivist. Deklareerita, et ei taotle tiibeti-le täielikku iseseisvust. Millises staatuses tahaksite te tiibeti tulevikus näha? Küsimusele, millises staatuses tahaks ta tulevikus Tiibeti näha, vastas dalai-laama. Pean silmas sisulist autonoomiat, see tähendab, et kõik muud valdkonnad peale riigikaitse ja välisasjade nagu haridus, majandususuasjad, keskkonnaküsimused peaksid olema täielikult tiibetlaste enda vastutusalas. Kes siis veel tunneb paremini meie kultuurihariduselu keelt. Nii oleks palju parem. Tiibeti eripära on religioossus. Kuidas saab selle üle valitseda atestist hiina kommunist, kes on alati olnud veendunud, et religioon on mürk? Kuidas peaks ta sellega hästi toime tulema. Majanduse vallas võib neil olla teadmisi, kuid nad ei tunne tiibeti keskkonda, klimad tehnilisi tingimusi, sademete hulka. Neil on raske sellega toime tulla. Seepärast, kui need kaks tähtsat valdkonda välja arvata, peavad ülejäänud asjad jääma tiibeti otsustada. Kui hoojao pang erakordne kommunistlik liider meid 1980. aastal külastas ütles ta avalikult, et Tiibet lastel peaks olema põhiline otsustusõigus ja hiinlased peaksid neid vaid abistama ning Tiibetis elavad hiinlased peaksid ära õppima tiibeti keele. Meie arusaam on sama. Ma olen alati uskunud, et kui hoo ja vangipoliitika oleks ellu viidud ja ta ise veel mõneks aastaks võimule jäänud oleks kogu probleem juba lahendatud. Ja veel, miks me ei taotle eraldumist? Üks oluline põhjus on selles, et Tiibet asub väga suurel maa-alal kuid tema elanikkond on väike. Samas tahavad ka tiibetlased oma maad kaasajastada. Pärast on meile kasulikum jääda Hiina rahvavabariigi koosseisu. Mis puudutab majandust, siis on see meie oma huvides. Sealjuures peab meil olema sisuline autonoomia, nii et me võiksime säilitada oma unikaalse kultuuri keele kirja. Kõige parem keel, budistliku traditsiooni levik ütlemiseks on tiibeti keel ja mitte ükski teine hiina hingi ega ükski teine keel. Ka väga paljud õpetlased on seda tänapäeval tunnistanud sealjuures isegi mõned Hiina õpetlased. Budism aga on üks olulisemaid ja iidsemaid religioone. Väga palju tuntud teadlased püüavad tänapäeval otsida selgitusi emotsioonide ja mõistuse küsimustele budistlikest tekstidest, budistliku kirjanduse varasemast pärandist. Nad leiavad väga kasulik olevat selle unikaalse Tiibeti budistliku traditsiooni säilitamiseks on meil vaja sisulist autonoomiat. Selle säilitamine ei ole ainult tiibeti huvides, vaid ka Hiina huvides. Ka Tiibeti unikaalse looduskeskkonna säilitamine ei ole ainult kuue miljoni tiibetlaste huvides, vaid iga üksiku inimese huvides nii Indias kui ka Hiinas. Miljardid inimelud sõltuvad veest, mis tuleb Tiibetist. Te kinnitate, et Tiibeti arenguks on kõige parem jääda Hiina koosseisu. Mulle tundub, et Hiina juhid peaksid olema õnnelikud, omades Tiibetis sellist liitlast, miks nad teid siis ikkagi nii väga kardavad? Küsimusele, miks hiinlased Tiberlasi siis ikkagi nii väga kardavad vastast dalai-laama? Ma arvan, et see on nende saladus ja peaksite neilt küsima. Ametlikul tasandil iseloomustavad nad mind ikka veel kui lõhestajat ja peale 2008. aasta kriisi nimetasid nad mind lausa deemoniks. Kui ma sellest kuulsin, vastasin kohe, et oo jaa, ma olengi sarviline deemon. Mulle see meeldis. Ametlikul tasandil on neil väga raske meie lähenemisele vastu vaielda. Seepärast on nende jaoks lihtsam väita, et ma olen ikka veel lõhestaja. Nüüd on seal ühestaja aga juba ameti maha pannud. Nii et millist reaktsiooni peaksime nüüd Pekingist ootama? Huvitaval kombel kohtasin ma hiljuti üht hiinlast, kes on ühe Hiina liidrilähedane sõber. Me kohtusime hiljuti ühes välisriigis. Rääkis mulle, et tema sõber see kõrge Hiina võimu kandja, ütles küll meie kohta ränki sõnu, aga tegelikult ta sisimas nii tunne. Nii et eravestluses võidakse olla hoopis teisel arvamusel, kuid ametlikul tasandil peata rääkima. Mõnikord ütlema naljaga pooleks, et totalit, staarsed, kommunistid erinevad algsetest kommunistidest. Isegi kui ma kohtusin esimeesmaaga, siis oli ta üsna siiras ja valmis oma vigu tunnistama. Tihtipeale ma märkasin, et esimees Mao julgustas ise kriitikat tegema. Tänapäeval on täis silmakirjalikkust kõigil tasandil vahel ütlema naljatamisi, et nad esindavad silmakirjalikkuse meistriklassi. Arvan, et ka teil on sarnane kogemus Nõukogude kommunistliku režiimi päevilt. See on ja silmakirjalikkus. Reaalsus võib olla väga sünge, aga avalikkuses kostuvad ainult kiidusõnad. Te olete väga rahumeelse religiooni liider. Tänapäeval lähtuvad paljud rahvastevahelised konfliktid just erinevatest religioonidest, kuigi nad kõik jutlustavad armastust ja rahu. Miks see nii on? Religioonidest tulenevate rahvastevaheliste konfliktide kohta ütles Dalai Lama. Siin tuleb teha vahet käputäis pahanduse, tekitajaid kasutavad religiooni nime. Tegelikult on nende eesmärgiks raha või võim, mitte usuasjad. Mõned siirad usklikud võivad langeda nende teiste huvidega tegelaste manipulatsioonide ohvriks. Mõnede pahatahtlike tegude tõttu laiendatakse seda kurjuse imagot kogu religioonile. Ja see on täiesti vale. Näiteks pärast 11. septembri sündmusi New Yorgis ja Washingtonis rõhutasin ma alati, et tuleb teha vahet mõnede pahatahtlike moslemite tegude ja kogu islami vahel. Neid tuleb üksteisest eristada. Ei tohi teha üldistusi kogu religioonile, nagu islam. Pahatahtlikke inimesi on ka kristlaste seas juutide hindu istide ja budistide seas. Võite kihla vedada, et ka budistide hulgas on halbu inimesi, aga see käputäis olgu inimesi, ei esinda kogu religiooni. Teine põhjus on see, et inimestel pole piisavalt teadmisi teiste religioonide kohta. Probleem on aru saamas. Üks tõde, üks usk. Üksikisiku jaoks on see põhimõte täiesti hea. Terve maailma puhul ei saa aga põhimõtet üks tõde, üks usk rakendada. Viimase 4000 aasta jooksul on erinevad religioonid juba väljakujunenud. Tegelikkuses eksisteerib nii palju erinevaid religioone ja tõdesid, et inimkonna jaoks on põhimõtte palju tõdesid, palju religioone juba reaalsus. Üksikisiku jaoks on aga põhimõte üks tõde, üks religioon, igati sobiv. Mõnikord jääb meil lihtsalt puudu kontaktidest teistega ja teiste traditsioonide oletuste mõistmisest. Ma arvan, et India on siin heaks näiteks peaaegu 3000 aasta jooksul on seal levinud kõikvõimalikud religioonid. Hiljem tungisid sisse uued religioossed traditsioonid väljaspoolt islam, kristlus, judaism, kõik nad juurdusid Indias edukalt. Nüüd moodustavad indialased ühe suure rahva, kus kõik maailma suuremad religioonid elavad kõrvuti. See on selge märk, et me võime koos elada ja üksteisest lugu pidada. Suur tänu dalai-laamaga vestelnud Eesti televisiooni saatejuhile ja toimetajale Mart Linnart. Seitsmeteistkümnendal augustil kohtus tema pühadus dalai-laama Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti rahvaga ja pidas kõne kõikehõlmav vastutus. Käisin mikrofoniga ringi peale kõnet ja uurisin, mis mulje inimestel jäi, mis läks neile hinge, mis meeldis, mis jäi meelde. Tere, kuidas on teie nimi Liisu Liisumist, mis mulje jättis dalai-laama kõne, mis sulle kõige rohkem kuidagi südamesse läks? Kõik läks südamesse, südamest tulnud südamesse, läks kui sina saaksid küsida dalai-laamat ühe küsimuse, mida sa küsiksid? Et ma küll pean palju pikalt mõtlema, raadios ei sobi pikalt mõelda? Minul ei ole üldse küsimusi praegu, kõik on selge. Peeter Peeter, mis teile jättis kõige sügavama mulje sellest dalai-laama kõnest? See, kuidas ta suhtub kogu ümbritsevasse, et tähtis on see, et ma iseenda olek ja ja rahulolu, et nii tulebki suhtuda, siis ongi kõigil hea olla. Mis te arvate, miks dalai-laama visiit Eestisse on nii oluline? Ta laiema visiit kuhu tahes, on ülioluline. Mõned inimesed oluliste asjade peale veel kord mõtlema. Meie mingis mõttes väga lähedased rahvad oleme. Kuigi see võib ka mõnede mitte nii tunduda Kuidas on teie nimi, minu nimi on Indrek Indrek, miks sulle dalai-laama kõnest kõige rohkem korda läks, südamesse puges? Kõige meeldivam ongi seda kuulda, et räägib meile rahust ja armastusest ja teineteise kuulamisest ja mõistmisest, et et ta rõhutab selliseid inimlikke, lihtsaid põhitõdesid, mida tihti oleme ära unustanud ja eelkõige aga võib-olla see, et ta ta kutsubki tegudele selle kõige juures, aga rahumeelsetele, so narmas Miks see on nii oluline, et dalai-laama käis Eestis? Ma arvan, et sellise tillukese rahva jaoks on, on see üsna üsna suur asi ja, ja võib-olla see natukene ühendab meid nii nii vaimselt kui meeleliselt, et me oleme aegade jooksul laiali valgunud ja need külaskäigud, ma usun, on andnud meile sellist vaimset tuge ja kindlust. No Indrek, kui sina saaksid dalai-laamat ühe küsimuse küsida, mida sa küsiksid? Võib-olla küsiksime ikkagi sedasama, mida siin täna juba tegelikult rõhutati ka, et kuidas tema on suutnud kogu selle sellise aja jooksul, kus ta on pidanud eksiilis elama ja, ja väga kurbi uudiseid võib-olla Tiibetis kuulma, et kuidas ta on oma meelerahu suutnud säilitada, et seesama meelerahu säilitamine, et jah, et see oskus, see on see, mida tahaks rohkem. Teada aitäh. Kuidas teie nimed, Raul hello, kuidas teile meeldis dalai-laama kõne, mis olid need mõtted või punktid, mis kuidagi eriti korda läksid? Ma ei oska öelda, see jutt on niivõrd vana, ei näe, midagi uut selles küll ei olnud, aga ma arvan, et väga paljudele võis seal üle korrata need tõest. Ma arvan ka, et Eesti puhul on jaa, tuletatakse meelde, et inimestele rohkem inimlikumalt nüüd muutuda tuimaks, ükskõikseks ja iseenda peale, ainult. Tavaliselt Eestis ei kuula sellist juttu, meil räägitakse majandusedust ja sellest, et kuidas inimesed, kuidas me jõuame, saame rikkamaks ja jõuame viie Euroopa rikkama riigi hulka selle asemel. Miks see visiit Eestisse on nii oluline? Ma arvan, et harva jõuab siia inimesi, kes on, keda inimesed justkui võtavad autoriteeridina ilma seda kahtluse alla saatmata. Ja kui neil on mingi sõnum edastada, mis võiks võib-olla mitte ainult eestlasega kogu inimkonda edasi aidata, siis ma arvan, et see võib ainult heal Nojah, selle headuse inimlikkuse varastada tuletaks meelde, toob sellele isasi ja niimoodi kõigil lakub ja ajab naerma. Kui teil oleks olnud võimalus küsida Dalai Lama, on üks küsimus, mida ta oleks küsinud. Aga ma küsiksin võib-olla, et mida ta arvaks lauset, kui me teeme ühele inimesele erandi, siis me peame kõikidele erandi tegema. Tegelikult, mis see teema oli meil korra õhus, et mis võiks küsida, et see oli see küsimus, et kuhu Eesti edasi läheb, et kui muutub süsteem, muutub järjest robotlikumaks ja kontakt inimesega nagu distantseerub, et mida ta, kas mõne hea soovituse, et inimesi unustatakse ära? Ja ma tegelikult parafraseerisin oma küsimuse ümber, et meie riigis ei, ametnikud ei julge võtta isiklikku vastutust ja meil puudub suuremal osal täitevvõimust empaatiavõime, võib-olla see ei ole küll küsimus, samal ajal võib-olla see on küsimus pigem Eesti riigi täitevvõimule, et mis juhtub siis, kui riiki valitsevad robotid või saada riigi seadusi viivad ellu täidavad robotid. Ja ma arvan, et dalai-laama tegelikult vastust sellele küsimusele oma kõnes ta mainis seda täielikult. Merle Liivak, tere, mis sulle dalai-laama kõnest kõige rohkem korda läks? Minul oleks kõige rohkem korda see, et ta oli siin ja et ma nägin teda. Ja kuigi ma kahjuks kõiki tema sõnumeid ei kuulnud, kuna helisüsteem tegi väikseid viperusi, sõltus tuulest üpriski palju. See, kui palju sõnu kohale jõudis, aga jah, tema energia on väga eriline ja muidugi sümboolne Tartus ka, et ta, ta on siin, räägib meiega. Mis sa arvad, kui oluline on Eesti riigi jaoks see, et dalai-laama külastab Eestit? Selles osas on olnud väga palju poleemikat, aga ma arvan, et tegelikult on see riigile väga-väga oluline. Ja, ja võib-olla ei väljendata kõiki tundeid meedia ees ka meie riigijuhtide poolt vaid vali tõud Sis pragmaatiline lähenemine asjale. Aga, aga mulle tundub jah, et tegelikult dalai-laama külaskäik läheb korda ka kõrgemal tasemel. Kui sina oleks saanud dalai-laamat küsida ühe küsimuse, mida sa oleks küsinud? Kui ma täna kuulasin? Ta kasutas oma kõnes sõna edu ja ma oleks tahtnud küsida, et mida ta selle all silmas peab, et ta arvas, et oluline on edasi liikuda, edu poole? Väga oleks huvitanud tema selline laiem, konkreetsem definitsioon selles osas. Aitäh. Tunne Kelam mõte, kuidas teile tänane dalai-laama kõne sümpatiseerib, mis olid need momendid, mis kuidagi eriti kõnetasid teid läksid südamesse? No ma arvan, see, et meil on ühine saatus ja Tiibet aga olukorras, kus nad on jäänud vähemusse oma põliskodumaal, see on eksistentsiaalne küsimus. See on maailma vanimaid kultuure ja see, millises stiilis tiibetlased seisnud oma identiteedi oma keele omakultuuri eest, see on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Minu jaoks oli kõige olulisem sõnum see, et hiinlased on teinud suure vea. Rohkem nad rõhuvad, mida rohkem represseeri üritaks, seda tugevamaks meie vaim muutub. Ta ütles, et hiinlased oleks olnud targemad, kui nad oleks väga pehmelt ja paindlikult käitunud tiibeti k siis oleks paljud paljud ainult kaastööle. Aga, aga nüüd on see konflikt, vaimne konflik ja poliitiline konflikt lihtsalt jätkub ja meie asi on aidata sellele kaasa. Dalai-laama ta erakordne saavutus on see, et kõikjal maailmas võetakse teda vastu isegi president Obama lõpuks otsustas teisel katsel ta vastu võtta ja väga kasulik just selles mõttes, et igaüks, kes vastu võtab võimukandjatest, vaatab Hiina poole. Aga kas ei tule meile kahjuks majandussidemetes ja poliitikas ja nii edasi. Ja see on nüüd see tunnistus tõele, eks ole, me peame olema tõesed. Me ei ole Hiina vastu ju. Aga me teame, et me tahame seda, et Hiina sees üks niisugune originaalne ja, ja võimas kultuur saaks vabaks, et elada ja neil oleks oma autonoomia. Ja see on tema erakordne saavutus. Ma ütleks, et see on kõige parem märk meie iseseisvuse taastamise pidustustele, nüüd see õhkkond siin, et niisugune ime tuli, ta tuli ju esimest korda pärast iseseisvuse taastamist viie nädala pärast. Ükski riigijuht polnud veel Eestit külastanud. Aga dalai-laama oli kohal. Kuidas teile tundub, milline on Eesti riigi just võimuorganitepoolne reageering sellele visiidile? Ma arvan, et see on väga soliidne ja väga toetav. Kui teil oleks olnud võimalus küsida Dalai laamat, üks küsimus, mida ta oleks küsinud? Ma küsisin temalt täna me kohtusime kaks korda ja meil oli ühine lõunasöök enne seda siin riigikogus ma küsisin temalt, üks küsimus oli see, kas Hiina võimud toetavad tiibeti kloostreid kuidagi, neid on purustatud ja, ja noh, me teame omaenda kultuuri mälestuste osas, et kui kui väga nad vajavad toetust. Ja tema vastus oli, et praktiliselt mitte midagi ei ole toetatud Hiina riigi poolt kohaliku kuberneri poolt on mingisugused mingisugust toetust antud. Aga praktilised kloostreid peetakse üleval tiibetlaste endi annetustest. Jaga munkasid. Aga teine küsimus. Teine küsimus on nagu ikka see, et, et mida me saame rohkem teha Tiibeti heaks ja ma arvan, et see vastus on, mis dalai-laama sõnumis üldiselt kõlab, on see, et elagem ilma valeta. Olgem ausad iseenda suhtes, olgem ausad põhimõtete suhtes, mida me kaitseme ja need põhimõtted on avatus, sõbralikkus, solid, taarsus, kaastunne nõrgemate vastu ja siis me automaatselt jõuame õige käitumiseni. Dalai-laama tuleb vähemalt õnneks iga 10 aasta pärast meile seda meelde tuletama, et me peame elama Nende väärtuste suhtes, mida me oleme ametlikult välja kuulutanud. Aitäh suri Tehmana. Anu Samarüütel, palun muljeid, mis sulle dalai-laama kõne juures kõige rohkem hinge läks? Esiteks see, et ta ütles, et südameheadus on kõige olulisem. Ma arvan, et ega rohkem ei peagi inimene meeles pidama tegelikult kõrvad tema visiidi olulisusest Eestisse. Ma arvan, kellel on mingid taustad, mida mina ei oska praegu siin seletada, aga, aga see ei ole lihtsalt niisama. Ma arvan, et tal on väga tähtis põhjus, miks ta siia kolmandat korda tuli. Ja ma sain aru, Talle siin väga meeldis ja ta ütles, et ta on valmis alati tulema. Uuesti kutsutakse, nii et võib-olla ta kolib siia. Kui sul oleks võimalus küsida Dalai laamat, üks küsimus, mida sa küsiksid? Ma isegi mõtlesin seda kodusem, ma ei oskaks ta käest midagi küsida. Võib-olla midagi selliselt teha, nagu näiteks liiva, mandalad, Veemide liiva mandalatega, võib-olla võib-olla see võimalus tuleb hoopis siis, kui on see lauluväljak üritas ühiselt tekitada mingisugune niisugune nagu positiivne meditatsioon või palve või nagu, et kui on palju rahvast koos, et siis seda sooja südant siis koos tunnetada, et see tegi, teeb nagu maailmas väga palju head, kui inimesed. Aga nagu mõtlevad mingi hea asja peale aitäh. Kuidas nende nimed Katariina Margareeta käisite vaatamas dalai-laama kõnet, kuidas meeldis, mis olid need momendid, mis teile kõige enam korda läksid? Ma arvan, et kõige rohkem see koht, kus ta naeris südamlikult nüüd väga toredad kohad. Ma arvan, et see inimene on õnnelik, on väga oluline sõna ajal oli väga oluline. Mulle meeldis see, kuidas ta ja ütleme, sellises majanduslikus maailmas toimub, et ta tõesti, et sellel on väga inimlikud põhjused tegelikult. Et need seisukohad olid nagu väga tore kuulda. Tegelikult. Mis te arvate, miks see on nii oluline, et dalai-laama tuli Eestisse poliitiliselt? Ma arvan kindlalt. Aga samas ka ma ei tea, võib-olla ta jagab inimestele mingisugust seda usku iseendasse peamiselt. Ja noh, rõõmu võib-olla jäi külge. Nii et see on tähtis see, et tema tuleb siia, see annab maailmale teatud mingisuguse sõnumi Eestist üldse. Et maailmas Eesti paistab välja ja see annab väga konkreetse märgi Eesti kohta üldse. See on tähtis. Aitäh teile. Kallid kosmonaudid, tänane saade ongi otsas. Suur tänu Sven Grünbergi le dalai-laama visiidi korraldamise eest tõelisele tipptasemel professionaalsele tõlgile Karin Keerdo massale, kes suurepäraselt tõlkis dalai-laama kõiki kõnesid ja sõnavõtte. Elo Mõttus Lepikule kanal kahest ja Mart linnardile Eesti televisioonist ning muidugi dalai-laama-le ja teile, head kuulajad. Loodan, et teil oli huvitav. Ta meelde, et nii selle saate pikemat lisamaterjaliga versiooni kui ka kõiki eelmisi hallo kosmos saateid saate alati järelkuulata. Raadio kahe kodulehelt R2 punkt ee kaldkriips hallo kosmos, seal asuka foorum. Alati on teile avatud kosmonautide klubi uksed Facebookis koputage aadressil Facebook, punkt com kaldkriips hallo kosmos. Kohtume taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga rahulikku meelt teile.