Tere, head inimesed. Meil kõigil on oma nimi. Viimasel ajal räägitakse palju sellest, et lastele pannakse selliseid nimesid, et ei saa kohe enam arugi, kas on auto, lennuk, maja või, või veel midagi imepärasemat ja mõeldakse, et kuidas need pisikesed inimesed küll elus nende keeruliste ja pikkade nimedega hakkama saavad. Täna räägime neist nimedest, mis on pandud taimedele Nix ja kuidas taimed nimed saavad sellest täna. Urmas Laansoo räägib meie jutuajamise sekka valib muusika Silja Vahuri. Minu nimi on Annebar. Urmas taimedele on, mulle tundub raskem nimesid anda kui inimestele. Sellepärast et neid taimi on nii kohutavalt palju. Kuigi inimesi on ka palju, aga ühenimelisi inimesi leiab siin ilmas ringi kõndimas. Aga ühenimelisi taimi vist ei ole. Ja ei tohigi olla, muidu läheksid ju nad omavahel segi. Aga miks üldse on vaja taimedele eestikeelseid nimesid? Saab võib-olla ka ilma hakkama ja paljud kindlasti saavadki. Aga eestikeelseid nimesid taimedele nõuab juba seadus. Kui me ostame poest mingi mahlapakki või mingi muu taimse toote, siis peab olema seal täpselt kirjas, et kellega on tegu. Aga kui meetikati pealt loeksime ainult vene, inglise, soome või sina keeles, siis ei pruugi see meile arusaadav olla. Sellepärast peavad kasutamist leidnud taimed olema emakeelsete vastetega, aga mitte ainult sellepärast. Paljud tõlkijad vajavad nimesid, kes tõlgivad, kas telesaated või tõlgivad raamatuid. Kindlasti vajavad eestilised taimenimesid ka farmatseudid. Apteekrid, kes müüvad taimseid preparaate. Üllataval kombel taimi veeb olla väga mitmesugusel kujul ja erinevates segudes kooslustes. Näiteks taime leidub isegi ripsmeid Užis. Ja üks taim võtan juur saigi endale eestikeelse nime, sellepärast et kosmeetikafirma pöördus meie poole. Tahtes teada, millise taimega on tegu, selgus, et eesti keeles sellel rattan juurelvel nime. Tol ajal ei olnud krameerija triandra ja tema sai nime mõni aasta tagasi. Eestisse tuuakse sisse eksootilisi puitusid väärispuitu ja paljudel puudel, kes elavad kas troopilises Ameerikas või või Aafrikas või Austraalias Uus-Meremaal ja on meile üsna tundmatut, samuti senimaani nime ei olnud, aga nimena tomategi vajavad eesti keeles senimaani on juba üle 10000 erineva taime endale eestikeelse vasta saanud taimenimede komisjon on koos käinud juba aktiivsemalt viimased 60 aastat. Kunagi kutsus elust enesest tulenevatel põhjustel selle ellu Tartu Ülikooli professor August Vaga. Siis oli aasta 1940 ja aegade jooksul on selle komisjoni tööst osa võtnud paljud botaanikud agronoomid loomulikult ka keeleinimesed, paljud teised eriala spetsialistid. Viimati oli meil kokkusaamine aprillikuu seas. Tänavu. Meil on eesnimi, perekonnanimi, isanimi. Natuke sarnaselt on ka taimedele, et taimedel on ka perekonnanimi ja on on siis meie mõistes eesnimi epiteet ehk liigi täiendusena ja eesti keeles taimedele, keda on ainult üks liik. Selliseid perekondi on päris palju, kuulub ainult üks liik ei panda eesnime, vaid ainult perekonnanimi. Aga kui perekonda kuulub rohkem kui üks liik kaks või mõnesse perekonda kuulub mitu 1000 liiki, siis eesti keeles on kindlasti ka eesnimi. Epiteete. Kas lilledele pannakse välimuse lõhna kasvuaja mõne meeldiva inimese või, või kes teab veel mõne ilusa asja pärast mõni ilus nimi? Ja kõik need variandid on võimalikud, et väga palju on kasutatud iseloomustamiseks kena hurmav hunnitu, ilus, kaunis, selliseid omadussõnu, eestikeelse nime eelkõige saab taimed, kes elab looduses, Eestis, looduslikult meil või kes on Eestis aiast ära põgenenud, meil kas metsistunud või lausa kodunenud, naturaliseerunud ja muidugi eestikeelset nime peaksid kandma need taimed, keda meil rohkem või vähem parkides aedades kasvatatakse või keda meil aianduskeskustes lillepoodides müüakse roos, nartsiss, tulp. Tulp on ju väga palju. Tulp elab looduses paarkümmend liiki ja tulp on inimene aegade jooksul aretanud tuhandeid sorte veel lisaks juurde, miks ta on näiteks tulp, tulbid on see väga lihtne, tuleb hoia kujusteltsa meenutab turbanit ja tulbid kui Aasia ja idapoolse päritoluga taimed Euroopas. Loodsas kasvab vähe tulp metstulp on üks toom Euroopa looduslikest tulpidest. Aga tänapäeval on õiekuju juba ka väga mitmesugune. Aga paljud looduslikud liigid siis meenutavat Orbanit ja selle järgi on ta endale nime saanud tuulippa oivaline tulpe. Et tal on ühe varre otsas siin kolm, neli, viis, kuus õit. Ja värvus on ka fantastiline aste rahunema. Aga need varakevadised tulbid on päikesele avatud. Kui on pilves ilm, vihmane ilm või öö, siis on nende õied suletud. Mis neid veel iseloomustab, et nad on suhteliselt madalad, väikesed sordinimed nendel varajastel kahmani tulpidel on väga paljudel on muusikute järgi antud Giuseppe Verdi näiteks poetilised nimed enamikel ja miks ta kaupmanidelt, no see on ka inimese oks pandud Kaufman Kapmani järgi kes ilmselt Kesk-Aasias siis reisis ja neid Euroopasse tõi. Paljudele lilledele paljudele taimedele ongi just nimelt antud ka nimi, nende avastaja või siis. Kirjeldada või siis või siis Euroopasse tooja järgi, aga muidugi nimi vetan olla pandud ka kellelegi auks, mitte mitte alati kellelegi järgi ja loomulikult neid nimesid on tohutu veidraid taat, imelikke et alati ei ole seal nimes üldse inimene, ei peegeldu, vaid vaid hoopis taimeomadus. Mõni aasta tagasi sai endale Põhja-Ameerika preerijatust pärit taimsiga teenus endale nimeks just kribulill. Sest ta leiad on üsna väikesed. Aga põneva nimega on ka näiteks Ameerika metsadest pärit taim, meie maikellukese sugulane norulil, kellel õis on longus ja ei saagi kunagi püstiseks. Meil kasvab palju selliseid lilli, mis ei ole päris meie taime, ta on siin kodunenud. Kirgaslill on selline. Kirgaslilled võivad olla nii sinised, valged kui roosad. Kas lilledele on lihtsam nimesid anda kui teistele taimedele? Aga sa mõtled puudele-põõsastele samblikele vetikatele? Ei pruugi alati nii olla see nime panekul lihtsus sõltub natukene ka sellest, et kui hästi me seda taime tunneme. Et kas me oleme teda näinud, kas siis elusana või pildi pealt või, või kuidagi muul viisil on ta tuttavam. Aga taime, keda me üldse ei tunne, kes on täiesti võõras kelle juures tehakse võib-olla mingisugust ekstrakti, näiteks, mida pannakse ripsmetuši sisse, siis sellise taime nimetamine on, on muidugi pisut keerulisem. Kui öeldakse sinilill pääsusilm Ülane, siis me teame, kellest jutt. Ja aga kui öeldakse näiteks AIDS i, kastan seemnik, võimul Mari Lill, kas me kujutame siis, et millise taimega on tegu? AIDS-i kastan, seemnik sai endale nime nüüd kõige viimasel meie kokkusaamisel, aga lill, see amet ei ole, ei, ta on suur puudega, saab 30 meetri kõrguseks. Ta on liblikõieline puu, nii nagu on hiirehernes või seahernes või kes iganes liblikale, neid on tohutu, palju AIDS i kastan, seemnik sai enda nime nõndaviisi. Tema seemnetest tehtud preparaati kasutatakse sellise raske haiguse leevendamiseks. Ja miks kastan seemnik paljude eestikeelsete nimede andmisel. Ladinakeelne taime nimi on nagu spikker, et aitab seda eestikeelset nime tuletada kastanust Tarmo. Mõnikord on suureks abiks ka see, kuidas prantsuse keeles saksa keeles Rootsi keeles Soome, Itaalia, Vene või mis iganes keeles veel meile senimaani tundmatut või vähetuntud taime kutsutakse või tuntakse. Aga mõnikord tuleb muidugi taimedele nimi panna täiesti, mitte millegiga seotuna. Nii et siis on vaja head fantaasiat ja mitte ainult. Ei ole vaja alati fantaasiat, näiteks kuidas sai endale Marylil nime, on olemas Jüri Lill. Eestimaal elab üsna mitu Jürilile liiki, kes on ilusat roosakat valgete õitega ristõielised taimed ja Mari Lill sai endale nime selle järgi, et ta on ristõieline. Miks mulk Marylil mulk Mari Lill on üks ühe aastane Risto Eline, väike tagasihoidlik Taimaga, tal on tohutu ilusad viljad, ta viljad on, on kõdrakesed, nii nagu on hiire kõrval või litter heinal. Aga need kõrvakesed on servast mulgulised. Seal saab midagi läbi torgata. Sellepärast mulk Mari Lill või näiteks teine selline huvitav näide on Eestimaal üsna tuntud taim, peetrileht, kes õitseb alles suve lõpupoole augustis-septembris. Ilus väike lillakassiniste õitega taim kasvab niitudel suvistel niitudel, aga samuti ka hõredamates metsades ja eetrileht, kelle ladinakeelne nimi on subt. Siisa andis hea mõttetaimele, kelle nimi on tšuktši sella keda meil vahelt kasvatatakse aiataimena, kes elab looduslikult meile kõige lähemal näiteks Leedus ja tänu sellele, et nad on väliselt üsna sarnased, siis sai see suhtelisi, selle endale nimeks jaagu lehtpeet leht Jaagule. Nii nagu on meil nüüd ka mari Lilia jürilill aga ka värvi järgi käre punane, lihtsalt käre roherohemünt. Rohemünt oli selline taim, kellel veel mõni aeg tagasi oli täiesti ametlikult nimetuseks roheline münt. Kuna see oli pikk ja kohmakas ja Kalevi kommitehas vajas oma uuele nätsule vähe suupärasemat nime, siis sai rohelisest mündist rohemünt ja võib-olla paljud neist on isegi närinud seda sperminti. Rohemündi nätsu. Aga siis oli yldiselt suuruse järgi asukoha järgi. Suuruse järgi ja näiteks tavalised suurust kirjeldavad epiteedid on hiigelhiiglaslik suurrait, raid, lell tohutu suure õiega loomtoiduline taim või ka siis pisi pisiputk näiteks. Ja muidugi ka õitsemise või, või muud elutegevuse aktiivset aega näitavad omadussõnad, nagu kevad, suvi, sügis või siis kasvukoht, kasvukohale viitavad, viitavad nimed nagu kallas, mägi, meri, rand, kalju, kaljupõld, küngas ja neid on hästi-hästi palju niit ja, ja loomulikult ja, ja siis on muidugi ka taimede eluvormile viitavaid eesnimesid nagu mugulsibul. Midagi niisugust või söödav või lõhnale või haisule laibalill, haisu, võhk, näed jälle pahad ja ebameeldiva lõhnaga taim ja just täpselt. Ja siis on ilmselt võrreldud selliste asjadega, mida kasutab inimene noh, näiteks king või tass või. Ja kübar, kübarlehik, näiteks kõrvaga on seotud sõrmega, on paljusid taimi sõrmtarn, näiteks varbaga varvastarn koerahammas, hammas, juur, kassikäpp, koera käpp, nunnakäpp. Kuigi see on pisut veider, aga aga on olemas niisugune taim, on üks ilus austraalia orhidee, nunna kätt, emma, nunnakäpp, kann, oineid, kanni on hästi palju ja kanne ja kannikese. Ja muidugi heinanimelisi taimi on palju ja rohunimelisi ja muidugi loomanimedega taimi on palju, saba seemnik, näiteks kassisaba koer, laborgan palju rebast, tarn jänes, tarn. Näiteks on Eesti looduses üsna tavalised ja linnunimelisi taimi. Toidukraami nimetusi on lillede nimedes ja näiteks. Võikakar no mõnikord on taimed saanud nime oma laiskuse Virkuse järgi, näiteks keskpäevalill hästi tuntud Lõuna-Aafrika taim, aga natuke vähem tuntud on samast Lõuna-Aafrikast pärit pärastlõunal-il, kes on veel laisem kelle õied avanevad alles kella ühe kella kahe paiku pärastlõunal. On olemas üks tandile, unimüts, magab kogu aeg või ta ainult mõneks tunniks oma oma õied avab. Unimüts on ameerika preerija taim, korvõieline. Siis on näiteks sarvlill, kellel vili on niisuguse kõvera tipuga nagu mõni mõni loomasarv. Puid on väga erinevaid põnevate nimedega. Ahvileivapuu. Aga siis on muidugi kohvi piima ras ka supi ja praekaan. Supi ja praegu ma küll ei tea, et oleks küll, aga mõnda taime kutsutakse kilpkonnataimeks. Hiljutise sai endale nime üks Lõuna-Ameerika troopikataim suhkruleht kellel on lehed hästi magusad, isegi mitukümmend korda magusamad kui roosuhkur. Froome truula tena jõle rõhutatakse vesi, Palmiks või ka veel vihmavarjutaimed. No see on selge, et sellepärast, et ta vee sees jalgupidi On taimi, kellel nimi on arusaadav, et miks just niisugune nimi on pandud mingi omaduse pärast, aga mõnikord on seda küll raske aru saada. Esmapilgul tekitavad võib-olla Arusaamatust isegi kõhedust ja erinevaid arvamusi. No üks selline põnev Taima kindlasti häbelik moos. Taimed tavaliselt on julged, ei karda ega häbeneda midagi. Aga on küll ka selliseid, kes tõesti pelgavad, näiteks häbelik noos on oma nime saanud sellepärast et tema tõesti kardab ja tema kardab nii vihma kardab tuult, aga kardab ka pimedust, nagu paljud inimesedki kardab puudetest, kardab puudutust ja kardab muidugi ka, et teda ära süüakse, kardab loomi ja putukaid, kes toituvad taimedest. Nüüd see põhjus, miks häbelik nimoos ennast nõndaviisi liigutab, on, on tegelikult mitte nii hirmus, keeruline on raku siserõhu ehk turgori langus. Nii nagu meil inimestel ja paljudel teistel loomadel on vererõhk. Nii on taimedel raku siserõhk ehk turgor. Seda me oleme kindlasti kõik näinud, kuidas kor vahel on, vahel ei ole. Kui me palaval suvepäeval unustame oma lopsaka lehega koduse potitaime mõneks päevaks kastmata, siis lehed aegamisi vajuvad longu. Raku siserõhk, tuur kor langes aga moosilise sama nähtus, sama protsess on ainult oi, võib-olla isegi mitusada korda kiirem kui enamikul teistel taimedel. Saatuse puu, Tomsoni, saatuse puu, Lääne-Aafrika Lean, on võib-olla veider selle poolest, et temal tupplehed on valged ja õiekroon on hoopiski hästi ereveripunane. Miks just saatuse puu, see jäägu iga kuulaja enda otsustada, millist saatust ta võib tuua või kuidas saatust mõjutada. Aga saatusepuud rododendronid on kõik ilusate uhkete tavaliselt hästi värviliste isikutega, nende seas on põõsaid, aga on kalliaane. Võib-olla sellepärast, et inimene igatseb ka endale sellist kontrastiderikas ja samas kaunist saatust. No oleks see nii, võib olla tuntum Taimul poisi pea, koduõnn, maja, rahu, taim, kes on oma nime saanud sellise hästi tiheda kompaktse kasvu järgi temal Lõuna-Euroopa taim, elab näiteks lõunat daalias ka Korsika saarel ja mitmel poolmetsistunud isegi näiteks siin meile kõige lähem koht, kus ta kasvab, on, on Taanis. Tara mätas mätas ja siin on näha veel, et mõni on moodsalt kuldne ja mõni on juba eakas, halliks läinud. Võib-olla huvitav poisipea kohta on see, et ta on küll nõgese sugulane, aga ta ei kõrvata. Tal ei ole kõrvekarvu. Viimastel aastatel on, on üks selline tore taim endale põneva uue nime saanud Tanel Padari peo. Tanel Padari pea on selline taim, keda meil sageli kasvatatakse ka kodus potitaimena kuigi mõni arvab, et see kasvab sauna taga tiigi ääres. Ta väga meenutab võib-olla meie mõnda tavalist, kas kõrrelist või, või lõikeheina mõnda tarna, aga tegu on siiski troopikataimega Lõuna-Aafrikast ja Madagaskaril. Ja see taim, keda siis vahel ka Tanel Padari peaks kutsutakse, kasvab tegelikult vee sees ja on suur joodik, aga mitte alkohoolik. Tema ikkagi puhast vett või lausa mineraalvett tahab. Suvel palavaga tuleb teda lausa paar korda kaks korda päevas kasta, huvitavalt, turris on turris ja ta on põnev, ta tegelikult õitseb praegu või valmistada. Peab õitsema ja õitseb ka. Tema teaduslik nimi on longus kõrkjas. Ja see paistab hästi välja, sest tema varred ongi longus ja muidugi hästi sassis. Nii et võiks olla, kas asi pea või midagi niisugust. Siin Taneli kõrval kasvab kohe üks veider väike põõsas, kelle nimi on koiliblikad, peletav puukene. Oi kui niisugune ei ole muidugi tema ametlik nimetus, aga peletab siis ka talle kummaline, natukene. Ai natuke ja üldse mitte nii hea lõhk, kui on palju villaseid rõivaesemeid või kes lambaid peavad ja villast sokki koovad, siis plektranto ilunõges võiks meile siis kodus olla, ta näeb välja väga nõgese moodi, aga teda võid julgelt katsuda, sest ta ei ole üldse nõgese sugulane. Tema sugulased on väike liivatee või siis naistenõges võimelisse ta ei kõrveta. Ai üks tohutu veidra nimega okse pähkli atroufa. No nii kena näeb välja ja ta näeb kena välja. On piimalillede sugulane. Viimane eeldas, et me teeme veel jutu ja oksepähkli ja Trofon siis nime saanud selle järgi, et tal on küll tegelikult väga maitsvad seemned, aga mitte värskena, mitte küpsemena, vaid need seened tuleb ennem kas keeta või praadida, röstida, kui me seemneid küpsenuna ilma termiliselt töötlemata sööme, siis nagu tema nimi ütleb tuleb meil kõik saaja paremat tagurpidi välja, aga ta on tõesti väga ilus, väga-väga ilusate erkoranžide õitega ja tema elab siis troopilises Ameerikas. Siin on veel üks veider taim, kes jätab sellise petliku mulje nagu tema õitseks. Aga ei õitsebki, tema nimi on kollane, paks saba pahvist ahjus Luut selles ilusa nimega ja temast võib aimata, et miks ta nime saanud on tõesti kollane õisik näeb natukene saba moodi välja. Aga tegelikult kollased ei ole mitte tema õied vaid õisi ümbritsevad kõrglehed õis tuleb alles tükk maad hiljem alles võib-olla mitme nädala pärast ja siis on tal lumivalge selline hästi ilus kaevuleline kust draakonipuud endale nime on saanud. Draakonipuid tuntakse eelkõige siis Aafrikas ja Madagaskari saarel. 62 erinevat liiki draakonipuud, nagu nimi ütleb, kasvavad tõesti suurteks puudeks ja lähevad tohutu kaua. Draakonipuud võivad elada 6000 aasta vanuseks ja nemad on punase mahlaga oranžiga mahlaga nagu veri ja elavad nemad kaua. Ilmselt sealt on tulnud siis draakoni puunimi taskulill ehk Royo tal on tõesti nagu taskud ongi ja vahel siis taskust vilksatab välja üks valge väikene, ilma lõhnata õis. Taskulill. Nii et osad on saanud nime selle järgi, et neid on võrreldud siis millegi. Tuttavad ja kindlasti mõned on siis kas niisuguse maitsega või niisuguse lõhnaga või mingisuguse peletav omadusega aga kolmandad on saanud nime kellegi auks või kellegi järgi näiteks Bin Ladeni habe keda me muidugi rohkem tunneme, habe, tillansija nime all, temal üldse üks tohutu veider taim selles mõttes, et tal õistaim, talun, õied, tal on ka viljad, ananassi sugulane. Ta elab Lõuna-Ameerikas. Ta on üks maailma kõige suurema levilaga taimi. Tema levila ehk areaal on 4000 kilomeetrit pikk, kasvab loodusliku alates Floridast, Põhja-Ameerika kaguosast, kuni siis Argentiina Chiellini Lõuna-Ameerika lõunaosani välja. Ja tema on selles mõttes üks veider toime, et tal ei ole juuri. Ta elab õhust ja armastusest. Ja temaga ei ole muret, et millist mulda tema tahaks või millisesse potti peaks tema istutama, sest tema saab kõik eluks vajaliku õhust lõpetatud lihtsalt yhe konksu otsa veest, kuni vihma sajab, läheb tema roheliseks ja kui ta ära kuivab, siis on ta selline sauna Modžalka moodi näeb välja hea, võrdles küll. Ja see Bin Ladeni habe on muidugi ka viimasel ajal talla siis hästi pikk ja polster ja viimasel ajal talle niisugune nimi panduda. Muidugi, tema on selline põnev taim, kes sobib kasvatamiseks inimestele, kes ei talu ühesuguseid päevasid, ei talu rutiini. Et see taim võib olla köögis, homme elutoas, ülehomme magamistoas ja muidugi vaid tema reisile kaasa võtta, sest ta on kerged, ei võta palju ruumi ja ja ainukene, mida ta vajab. Kruvipuukruvi pool on taim, kellelt kindlasti kruvisid ei saa, nii nagu leivapoolt ei saa leiba või vorstipult ei saa vorsti või piimalillest, ei saa piima. Aga kräsupoole oma nime saanud selle järgi, et tema lehed on väga kruvi moodi spiraalselt keerdunud kinnituvad spiraalselt ümber varre ja see paistab tema puhul paremini välja kui võib-olla paljude teiste taimede puhul, kellel ka küll lehed on spiraalselt ümber varre. Kruvipoolne võib olla naljakas veel selle poolest, et tal noored lehed on valged ja alles hiljem siis, kui saab täiskasvanuks, on leht roheline ja muidugi ta on ka veider selle poolest, et tema juured ei ole mitte maa sees, vaid juured on tal maast väljas. Ja palju tõi. Ma ei oska arvata, et miks see nii on, sest juured enamikul taimedel pelgavad kuivust ja päikest ja tuult ja peidavad seetõttu taimed oma juured maa sisse, aga kruvipuu julgelt hoiab Juurimaa peal vähemasti poolenisti. Ja põhjus, miks ta Juurimaa peal hoiab, tuleb sellest, kus ta lootsus, kus ta oma kodumaal kasvab. Enamik kruvipuid on rannikualade ja samuti ka rõngas, saarte ja tollide taimed kus tõus ja mõõn on palju tugevam, palju intensiivsem kui meil siin Läänemeres. Ja kui on mõõnaperiood, et veepind, ookeani pind alaneb, siis need maapealsed poolviltused, tugijuured aitavad tal püsti püsida, et mitte tuulde tappikali puhuks. Vorst vorstipuuvorstipuu on kindlasti selline veider taimed, kui tema lehti ainult vaataksime, siis kindlasti ei saa aru, et miks on pandud ühele poole niisugune nimi. Vorstipuu on üsna tavaline aafrika puuda, elab, elab Kesk-Aafrikas Lääne-Aafrikas ja on oma nime saanud viljade järgi, mis meenutavat siis maksavorsti või võib-olla ka mõnda. Telli väga noorena vorstipuuvilja kandma ei hakka ja vorstipuu kasvab tohutu suureks laia võraga, mis on muidugi huvitav, on see, et need viljalaod on tohutu pikad, võivad olla isegi kolm, neli meetrit pikad, need vorstid kõlguvad postitaolised viljad kõlguvad siis puuokste küljes tuule käes. Muidugi vorstiviljad on söödavad, aga nad ei maitsevorsti järele. Üks põneva nimega toim kindlasti on ränduripuu, kes oma elus ekskursioonidele ka turismireisidel ei käi. Küll aga on tema oma nime saanud. Selle järgi on väga heasüdamlik taimed, tema päästab janu käes vaevlev vaid rändureid. Nimelt ränduri puu on savanni taim, kus on kuiv ja palav, kus vihma sajab harva ja ta on väga lopsakas, väga suurekasvuline. Natuke meenutab ta banaani, kes banaanitaime tunnevad. Ta ongi banaani sugulane, aga ta ei kanna väga suur ja ka väga maitsvaid vilju ja ränduri pooma leherootsada sisse kogub üsna maitsvat mahla. Mida siis kõrberändur, savannirändur suure januga saab? Ta annab nagu märku ka veel, et siin ma olen. Siit saate oma murele leevenduseks. Ta tegelikult kasvab suureks suureks puuks, kellel lehed on siis varre tipus. Kübarlehik. Panamakübarlehik on natuke palmi moodi taim, aga tegelikult rohi nagu nurmenukk või priimula või nagu sinilill või ülene, aga üsna suur kasvab inimesest kõrgemaks ja nendest palmikujulistest sõrmetest lehtedest tehakse peakatteid. Panamakübaraid. Küünlapuu on siin ka küünla puhul üks huvitav puu küünlapuu sugulase Eestis looduse kasvatan Bignoonialiste sugukonnast. Kõige tuntum küünlapuu sugulane Meil aiataimedest on, on ehk inkar vilja, kes niisugust ilusat Himaalaja roosade õitega taime tunneb. Küünlapuul õied on üsna tagasihoidlikud, kreemikad või helekollased, aga viljad on tal suured, pikad küünlakujulised, küünlataolised ja nendest isegi ka küünlaid vahel valmistatakse. No viimasel ajal on ühe põneva nime saanud endale kaugelt Austraaliast ja Uus-Meremaalt pärit taim, meie võilille sugulane, vaip, tassic ja vaip tassic, on üsna vaiba moodi, ta kasvab nii, nagu oleks keegi rohelise pehme vaiba põrandale laotanud. Ta võib kümneid ruutmeetreid katada, on üsna kiirekasvuline taim ja miks just tassic? Aga sellepärast, et õied on tal väikese kohvitassi või, või mokatassi taolised siis kas pungub Raun, jalg on mingi loom, võib-olla pungu Brauni, Alttaim võidan pungo, siis ta juba ilmselt peaks taim olema. Aga mõned loomad ka punguvad, nööbid ja Raul jalg on, on sõnajalg tema, erinevalt paljudest teistest sõnajalgadest lisaks juustele paljuneb ka väikeste sigikehade abil, mis siis täiskasvanud taime lehe peale moodustuvad. Nii et ta on väga-väga heade vanemlike omadustega eosest võib-olla 10-st 1000-st teosest heal juhul üks kasvab suureks täiskasvanuks taimeks, ülejäänud ei leia sobilikke idanemistingimusi või hukkuvad väga noores eas, kas põua tõttu või keegi tallab nad ära või, või erinevatel põhjustel. Aga pungub rownialt, kes on Austraalia, Uus-Meremaa Sõnajalg, kasvatab väikesed nõela beebid paari kuu vanuseks ja siis ta puistab need beebid oma leheküljest lahti ja noor sõnadega alustab nõndaviisi palju julgemalt iseseisvat elu. Imelikult nimetan, ma ei tea, kas on enamike känguru põõsas kängurupuu känguru moodi eriti küll ei ole, pealegi ta on juurtega maas kinni ta ei hüppa ega ei, ei kõnni ega ei jookse. Aga kängurupuu või känguru põõsas teda kutsutakse erinevalt, on endale nime saanud vast selle järgi, et ta esiteks elab Austraalias, kus elavad ka kängurud ja känguru ei ole ju mitte kurilihasööja loom, vaid vaid rahuliku rohusööja loom ja eks siis aeg-ajalt kängurud näksivad ka tema üsna pehmeid Maide kahjuks küll ka maitsvaid võrseid känguru kohta sageli ei osata arvata, et kas tema on lehtpuu või on tema okaspuu, no kuidas tema väljanägemine võiks reeta. Rohkem aga. Tegelikult on tal ka spikker siin ülevalpool nimelt on tal Urvad ja käbisid ta ei kanna, nii et ta tegelikult on, on lehtpuu, kuigi lehti tal väga suuri näha ei ole. Lehti, tõsi, on tal palju, lehed on tal väikesteks soomustaks muundunud Need heledamad rõngad siin ümber roheliste okste. Nii et see känguru pool ühtlasi ka tasuta silmaarst kes tema lehte näeb, on nägemine korras. Aga kes känguru puulehti ei märka, siis tuleb juba tasulise silmaarsti teene nii-öelda läks nagu sinna minna. Ja tõelise silmaarsti juurde. Pudeli puu elab Austraalias muidugi ilusaid läikivaid klaasist pudeleid temast ei valmistata, aga tema ise on pudeli moodi tema tüvi juba noores eas noortel puudel. Mõnel keerdub see tüvi spiraalselt, aga mõnel on niisugune jäme. Siin on üks väga-väga vihase väljanägemisega pudeli puu, kellel juured on keerdunud ähvardavalt rusikasse pudelipuule niisuguse pudeli taolise varre kasvatamine on hädavajalik sellepärast et tema elab Austraalia siseosas, kus on ka suved pikkade põuased ja muidugi palavad. Ja kui tema ei suudaks enda sisse varu vett koguda, et põuaaega üle elada, siis oleks tal märksa raskem. Vähemasti siis ei saaks ta niisuguseid ilusaid laiasid lehte endale kasvatada, sest need kõrbetaimed, kes vett enda sisse ei varu, on ka hoopis torkivamate lehtedega. Pudelipesuharja puu ja on nii nagu imeilus pudelipesuhari testi kahjux, pudelipesu orjapuud meil Eestimaal väga ei tunta, on samuti austraalia taim taitalu meie karmi talve ei kasvatata toataimele vähemast ei pakkuda teda toataimeks. Mitmed pudelipesuharjapuud või lambiharja puud ta meenutab, vanaaegset lambiharja ei lähe, läheb väga noorele õitsema, lehedal nii hirmus värvilised silmapaistvad ei ole. Aga õitsema, seal on ta muidugi tohutu põnev. Ai, väga mürgine, aga peibutate ilusate õitega tohutaja lõhnaga magusa sirelid meenutab lõhnakol kolu. Puu. Kolupuu on Lõuna-Aafrika taim, keda neegrid, pärismaalased, aafriklased on kasutanud noole otsa mürgina, tema kooremahla ja tema on enda nime saanud kaalne järgi ja koolnu järgijaid, kes teda närib või või näksi sööb, siis ka kooleb. Aga muidugi, lõhn ei ole mürgine ja mesilased teda usinasti külastavad. Tulekahjupuu on hästi ilusate nahkjad tumeroheliste, paksude lehtedega puu või, või kõrge põõsas Uus-Meremaalt. Tulekahjupuu ise küll ei süüta, ei kustutage tulekahju, aga tema ise jätab niisuguse mulje nagu oleks kusagil tulekahju puhkenud. Tulekahju puud kutsutakse ka veel vahel jõulupuuks sest ta kasvab tegelikult suureks, ta kasvab 20 meetri kõrguseks ja jõulude ajal. Meil on küll talv, aga tema kodumaal Uus-Meremaal on siis südasuvi. Kui tema õitseb, on tema kaetud üleni tihedalt paksult hästi erepunaste õitega, nii et ta võib jätta küll teelisele mulje, et kusagil on puhkenud tulekahju. Võib-olla on ka valeväljakutseid selle õie merepära ja juhtunud. Austraalias elab, elavad veel üht põnevat puhul, kelle nimi on kapsapuud. Kapsaga ei ole tal küll midagi halba, aga tal ei ole väljanägemisega ühist, neid võib olla rohkem, tuntakse Tõll puude nime all. Aga Inglise keeles kutsutakse neid just kapsapuudeks ja miks kapsapuudeks, aga sellepärast, et tema noored lehed on söödavad ja maitseained nagu kapsas. Mina ei ole isiklikult proovinud, aga usutavasti neist võib teha siis autisi, salateid, suppe, aga noorleht võib ka kindlasti niisama näksida. Kapsapuud või tõlv puud. Meil aeg-ajalt kasvatatakse toa toimina. Neid on triibulist lehtedega, poolakate lehtedega on kitsamad ja laiemad, rehvid erinevaid liike ja nad nad kodus ka õitsevad. Vähemasti osa neist. Haigusi ja vaiguseemia paiku vaigu seemnikul, kui aprillikuu sees on sügis ja oma nime on vaigusõnnik saanud selle järgi, et tema väikesed, võib-olla pöidlaküüne suurused viljad, kuprad sisaldavad üsna mitu suurt seemet ja need seemned ujuvad paksu poolvedela vaigu sees. Kängururohi kängurukäpp, Austraalia vapitaim lehed on tal nagu mõneliirisel pikad ja kitsad või nagu mõnel gladioolil. Aga Vlad joolijaga iirise sugulane, känguru käppa ei ole, hoopis õis on talle nime Nad õis meenutab looma käppa, kes on küünised välja sirutanud. No siin on neid õlipuu ja õlipuu ja korgitamm. Sageli arvatakse, et korgitamm kasvab ka Eestis, parkides aga ei kasva, korgitamm on palju sooja, nõudlikum soojalembesem puu ja on ikkagi tõeline tamm, tal tulevad tõrud, kui ta vanemaks saab. Tammed aga teadupärast ju väga noorelt tõru jaka kandma, tammel kulub palju rohkem aastat kui õunapuul või kuusel või männil viljade kandmiseks. Ja korgitamm on see puu, kellest tehakse siis pudelikorke, samuti päästeveste ujumisveste meremärke kinga tald, jalatsi taldasid ja samuti väga head heliisolatsioonimaterjali, võib-olla raadiomajas. Äkki on mõnel pool heli summutamiseks korgitammekorgist plaadid seina või või lakke löödud? Korgitamme erinevalt meie tammest on aasta läbi roheline tai langetama lehti sügisel aga see, kes meie parkides kasvab, on korgipuu, kes annab küll ka korki, aga mitte nii hea kvaliteediga korgipuu on. On pakasele vastupidav. See on tõesti üks väga pikk ja põnev teema. Võib-olla mingil ajal annab meil siiski veel sellest kõigest juttu teha. Aga jah, igal taimel nimi. Siis on veel eesnimi, perekonnanimi. Igal taimel on kindlasti nimi vähemasti teaduslikus ladina keeles, aga enamikel taimedel on ka kohalik nimi. Sõltuvalt sellest, mis maal või kus kohas ta elab, kes selle vastu rohkem huvi tunneb, siis internetist saab taimenimede lehekülge vaadata. Seal on praegu üle 10000 eestikeelse vasta erinevatele taimedele. Aga kui palju on maailmas üldse anda maailmas taimi, mõõdetakse sadade tuhandetega. Õistaimi taimi, kes õitsevad, on 240000 liiki. Õistaimi on meil kõige rohkem, aga lisaks õistaimedel on veel paljasseemnetaimed. On veel vetikad, on veel sammaltaimed. Ja muidugi sõnal taimed ja kunagi on taimedeks peetud ka samblikke. Nii et küll on hea, et neil kõigil ei ole vaja olnud ühekorraga nime välja mõelda. Ei ühekorraga see pole võimalik. Näiteks linnunimede komisjon Eestis on võtnud endale eesmärgiks kõik maailmalinnud eestikeelse vastega varustada eestikeelse nimetusega. Aga taimenimede komisjonis niisugust eesmärki pole püstitatud, sest see on mõttetu ja see on ka väga suur ja mahukas töö. Praegu me oleme botaanikaaias siin, kus sa töötad hiljaaegu sulid Tartus. Botaanlase terminoloogia taimenimetuste komisjon käib koos Tartus. Need kokkusaamised kutsutakse ellu siis, kui on reaalne vajadus. Ta on kogunenud hulk ilma eestikeelse nimeta taimi. Ettepanekuid ja praegusel ajal. Nimekomisjonis käivad koos inimesed Tartu ülikoolist, majandusülikoolist ja botaanikaaedadest. On see siis nüüd niisugune tööd et enne olete tublisti kodutööd teinud ja siis hakata oma variante seal välja pakkuma ja kõige, kõige sobilikum valitakse siis sellest kõigi poolt välja mõeldud variantidest välja või on see siis nii, et lähete laua äärde ja siis antakse üks ladinakeelse nimekiri ette ja siis hakata mõtlema, mis võiks selle lapseni. Nii alla ja põhimõtteliselt me oleme seal juriste, emad ristiisad ja tõepoolest, me istume laua taga ja me vaidleme ja mõnikord vaidleme nii tuliselt, et me jõuagi ühisele arvamusele ja on vahel juhtunud, et mõni taim ei saa endale kohe nime, et ta jääb ootama järgmist kokkusaamist või vahepeal ülejärgmist kokkusaamist ja mõnikord mõnikord ootab taimi endale nime isegi aasta või, või mitu aastat? On pärast, et teie ei saa seal üksmeelele. Sellepärast et meie ei saa üksmeelele, võime lihtsalt ei, ei leia sobilikku sobilikku vastet, sest eestikeelne nimetus peab vastama taimeomadustele, taime väljanägemisele. Ta peab olema kooskõlas keelereeglitega ja peab nimi olema suupärane, hästi kergesti hääldatav. Ja midagi ikka tähendama ka. Ja ei tohi alla sarnane teisega ei tohi olla sellise nimega taime varem küll. Näiteks viimati pakuti välja ühele katusele nimeks eestikeelseks vastakse tala kaktus, aga see ei sobi sellepärast, et ala on rõhne, mitte püstine ja ta sai endale nimeks hoopis postkaktus, Nobel. Natuke juurde ka sõjakas postkaktus. Ta on väga torkiv kurja või varem oli olemas näsa kaktus. Aganesa kaklustele on sarnased. Üks suur perekond korrufanta otsetõlkes tähendab see tippvõit, et õied on varre tipus. Aga tipppoiss ei ole kõige parem, sest kaktust nimetustest peaks kajastuma ka see sõna kaktus ja korrufanta sai endale eestikeelses vastaks hoopiski nisakaktus. Näsa kaktus, nisakaktus, nad on ka väliselt sarnased. Aga õied on pisut erineva asetusega Läsa kaklustele, nõiad, tariana, nisa kaklustel varre tipus. Mõned taimed on saanud üpris naljakaid nimesid, nii nagu see siin juba ütlesid. Näiteks põis põõsas või nõiapuu. Ahaa, mis on veel, võib-olla? Äramärkimist vääriv on see, et, et mõnikord me kunagi pandud taimenimesid ka muudame põhjusel, et on selgunud midagi olulist uut informatsiooni selle taime kohta või või on selgunud, et see nimi ikkagi millegipärast ei sobi või näiteks mõnikord mõni nimi ei müü. Mul tuleb meelde üks selline kurioosne juhtum, taim, kelle nimi oli õie vähene peiulill sai endale uue nime, sellepärast et sa ei müünud. Et inimesed ei ostnud taime, kelle nimi on õie vähene, kuigi tal tegelikult on, on palju õisi. Aga need õied on, on tillukesed ja on koondunud õisikutesse, on on olnud nõndaviisi ja, ja näiteks nõiapuu varem kandis nime nõiapähklipuu, aga kuna tal tegelikult pähkleid ei ole, siis sai temast nõiapuu või näiteks keerdokkaline mänd on nüüd keerdmänd. Sest lisaks okkale on sellel keerdmännil keerdus veel nii oksad kui, kui ka käbisoomused. Või põis akaatsia, kes nüüd on pois põõsas. Sest akaatsega tal mingit pistmist ei ole. Nii, aga mõned taimed on saanud ja kas ka mõned lilled, sellised nimed, laps nagu ei tohiks seda lille nime välja öeldagi. Näiteks kuradi küüs ja siis on sarvik kalanhoe. Et on küll selliseid, ka mõni selline rumal, sinna jäi päris rumala sõnaga, taime ei ole, kui nüüd pasa pähkleid mitte arvestada. Ma ei leidnud ühtegi printsessi nimelist, aga keiser ja kuningas on küll taimenimedes sees. Ja näiteks kuningakübar on meil üks vanade kuusemetsade väikene tillukene taim, kuninga printsi nime on kasutatud printsessi nime. Printsessi puu. Käiseran keiser on küll jah, keisrikroon näiteks. Käis rinnet ei ole kris rinat vist veel ei ole. Nii et ruumi küll, oi, ruumi on veel küll ja sõdalasi on ja selliseid militaarseid nimesid on küll sõjakas või kiivriga või mõõgaga või kilbiga seotud nimesid. Ja näiteks maakaspar, kilplehik. Oled sinagi palju nuputama pidanud ja neid taimi, mis kannavad sinu väljamõeldud nime. No on kindlasti näiteks sõrmlehik, kes on meil üsna levinud toataimena. Mulle meeldib väga pisiliide pisiputk. Näiteks kas kuulaja teab, mida tähendab sõõrik tüvilill selline häirite üürik tähendab murdes munajat. Kerry Kerry ja on üks Isevärki põõsas kirja elab Jaapanis, Kerry on meie kibuvitsa vaarika muraka roosi sugulane. Aga tal on kollased õied nagu nappul. Amm roodik. Kamm-peni, kel kammliivatee kammkammkamm, millega saaks nagu kammida Ja seesniide eesliide kammnäiteks on veel kammiga sarnanev veel sugalill, kellel kaon, õisik, niisugune, nagu oleks lahku kammitud. Lahkus Sugatud. Kamm taime nimes viitab sellele, et lehed on kahte lehte kammitud. Kahele poole lükitud on tavaliselt kahe realiselt. Nii nagu näiteks paljudel nulgudel okkad on kammi alt kalevikätt. Miks Kalevi Keppa? Ta on väga ilus lill ja tema lähisugulane on kuningakepp. Aga kuningakepp on kollaste õitega, enamus liike, kuigi on ka roosa ja valgekeelse liike, aga kalevikepp on roosakat õitega, mitmeaastane rohttaim. Ameerikast pärit, keda meil vahel aiataimena kasvatatakse. Kollastav heimia. Oh, see on huvitava nimega kollastav heimia sai nime selle järgi, et tema on Kesk-Ameerika taim või ka Põhja-Ameerika lõunaosa taim, väikene põõsas kelle sugulane Eestimaal on kukesaba. Ja miks kollasta famia kolastava teemiat on indiaanlased vitanud oma rituaalides tema lehti ja varsi süües. Ja kollastaveemia niisuguse kummalise toimega taim, et kui inimene tarvitab teda, sööb või närib tema lehti näiteks siis me ei näe enam maailmavärvilisena rohelisena sinisena punasena valgena, vaid me näeme ainult kollasena. Ta muudab meie nägemismeelt. Kes huvi tunneb, siis võiks võtta ette taimenimede uurimise ja, ja saab mitte ainult mitmeks tunniks ja mitmeks päevaks mitmeks nädalaks mitmeks kuuks palju tegemist ja kui veel tahta selgust saada, mis nägu keegi neist nimekandjatest on, siis läheb juba aastaid. Paar aastat tagasi ma kuulsin, et naati siin ja seal kutsutakse või tuntakse varesejala nime all. Tõsi, on olemas ka niisugune taim nagu varesjalg, kes on isegi noodi sugulane, et mõlemad on sarikaliseda, aga tõeline vares jalge Ärafüllum ei ei ole nii agressiivne. Ei laiendama kasvuala valgete pikkade risoomi abil, nii nagu seda naat teeb. Aga mõlemal lehed võib-olla tõesti meenutavad siis linnujalga. Aga muidugi, see on jälle terve omaette põnev maailm, see rahvapäraste nimetuste ja siis on hästi huvitav veel see, kuidas on saanud sordid oma nimed. Ja neid teemasid on ju küll ja veel. No ja kõik tunnevad hästi nurmenuku, kes varsti alustab õitsemist nurmenuku, mitmel pool tuntakse kikka püksina või pärna, Lõhmusena või mändi Pedakuna, aga mis puu on Visnapuu Kirsipuu ja siis on Guybuja jahu vibupuu on meil sageli, räägitakse, et hõbepaju. Aga sellist taime nagu hõbepaju ei ole olemas, on hõberemmelgas. Sest pajud on väikesed, põõsadaga remmelga, tan suured puud. Ja siis muidugi on väga huvitav see, kuidas arvatakse mingid taimed nime saanud olevat, need on need legendid ja lood, mis taimedega seotud. Ja muidugi selle kohta on on palju uurimusi tehtud, raamatuid kirjutatud, see on täiesti omaette teema. Õhtut pikad linnud laulavad lõhnu, värve maailm täis. Tulbid nartsissidhüatsint, lindid, Tallinna botaanikaaias on hea see, et siin on Urmas Laansoo ja on veel palju teisi, kes korraldavad mõnusaid ekskursioone. Siis jääb niisama jalutada ja ja niisama tulla nõu küsima. Ja muidugi ei ole veel õitsemist alustanud, liiliad, pojengid, floksid, astilbed, roosid, pärnad. Praegu õitsevad kana, kolmed, kuldtähed, kirgaslilled, lõokannused, Ülased, piipheinad, varsakabjad, kullerkupud, pääsusilmad, nurmenukud, rehad, paskheinad, hanerohi, sinipadjake. No niisugused lood tuleb, võib veel jätkata pikkade tundide vältel. Kuni lõpuks uni tuleb. Aitäh kuulamast, aitäh Silja Vahurile muusikavaliku eest, aitäh Urmas jutu rääkimise eest ja kõike head.