Tere hommikut, armas raadiokuulaja. Armu teile ja rahu jumalalt meie isalt ja me issandat Jeesuselt Kristuselt. Selle apostli tervitusega tervitan ka sind. Minu nimi on Joel Luhamets, olen Tartu Pauluse koguduse õpetaja. Täna hommikupalvuse aluseks loeme vennastekoguduse loosungi raamatust. Neile antud tekstid. Sefanja raamatu kolmandast peatükist 16 ja 17 salm ja heebrea kirja 12-st peatükist 12 ja 13. Ära karda, Siion, ärgu lõtva su käed, issand, sinu jumal on su keskel kangelane, kes aitab. Tehke jälle tugevaks lõtvunud käed jõuetult, põlved, jõhvendage, teerajad oma jalgadele. Need olid tänase päeva loosungi sõnad. Nendes piiblisalmides oli seotud kuidagi kokku. Palvetamine ja hirm. Ära karda, Siion ärgu lõtva su käed. Lootusetuse hirm röövivad neilt sageli jõu palvetada. Me ei suuda uskuda, et olukorrad võiksid muutuda. Sageli julgeme paluda vaid neid asju, mis reaalselt on võimalikud, muutuda. Aga mis tunduvad ebareaalsed. Täna seda ei julgeme isegi paluda. Meie käed vajuvad alla. Meie jõud lõppeb palvetamises. Jumala sõna julgustab meid palvetama ka nende asjade pärast, mis inimlikult võttes ei ole võimalik muuta. Mul on sageli julgustuseks olnud lugu evangelist muudist. Ta töötas eelmise sajandivahetusel. Ta oli suur äratusjutlustaja tema koosolekule teletuli palju rahvast. Ta kuulutas evangeeliumi ja samal ajal tegid aga korjandusi ja nende korjendusest laekunud rahadega ehitas ta vaestelastekodusid ja varjupaiku. Ja töö käis ikka nagu meiegi ajal, et et töö telliti ettevõtjalt ja rahad korjati siis nendel äratuskoosolekutel. Kord on käes päev, et muudi teab oma lepinguliselt arvet tasuma. Aga tal ei ole raha ja ta kirjutab siis oma mälestustes. Ta põlvitas jumala ees oma kodus kambris ja palus teatud summat. Pärast Talvet läheb ta postkasti juurde ja leiab sealt just selle nimetatud summaga rahakaarti. Ta võtab selle tänuga vastu kui jumala käest. Hiljem, kes on sellele mõelnud, on ehk oleksid muudil olnud tark kohe minna postkasti juurde ja vaadata sinna rahakaarti. Või oli see siiski nüüd hääd, kui mees palvetas, siis ta võttis selle nagu jumala käest, aga jumal oli asjad kõik juba ette seadnud. Kuid paljude meelest on ikkagi nii, et kui muudi ei oleks palvetanud, ei oleks ka seda rahakaarti olnud. See on küll üks äärmuslik juhus. Aga küllap jumal pani kellelegi südamesse paar nädalat tagasi ühe käsu ja korralduse saata see summa muudile ja nüüd jõudis see pärale. Ärgu siis meie käed lõtva iialgi. Ärgu võtku hirm meie südametes maad ka sellele päevale vastu minnes, olgu olukorrad kuitahes lootusetut jumalal on abi ja rohtu igas olukorras ja meie palvetame. Sina tead meie tänase päeva ülesanded ja töid. Me usaldame selle päeva sinu kätte ka siis, kui meie ees seisavad lahendamatud olukorrad. Issand, me saame igaüks kanda sinu kätte oma ülesanded ja oma tööd. Jama lahendamata muret, issand aita sina kingima abi. Kingi meile julgus igal ajal usalda end sinu käte Jeesuse läbi. Aamen.