Päevakorrasaade jätkub järgmise vestlusega. Me oleme helistanud oma kolleegile siinsamas raadiomajas. Raadio nelja toimetaja Andrei Titov on telefonil ja Andrei on täna hommikul jälginud Vene uudistekanalit, et nii Eestis asuvate kui ka Venemaal asuvate uudistekanalite uudisvoogusid ja on valmis meile mõne küsimusele vastama. Tere hommikust, Andrei. Tere hommikust. Tere, Andrei. Spasibo Andrei Titov. Me rääkisime kolleegiga raadio nelja toimetusest, Andrei Titoviga. Raadio kaks on nüüd helistanud Kalle Laanetile, endisele politseijuhile ja siseministrile, tere varahommikust. Tere varahommikust. No millised on teie esmased sellised muljed eilsest ööst magasite rahulikult või olite pidevalt nii-öelda uudistekanalite juures, kasutasite oma omi vanu kontakte uuritele, mis parasjagu Tallinnas toimub. Jah, olin, olin uudistekanalite juures ja, ja viimase hetkeni üritasin hoida ennast informatsiooniga kursis, mis toimub Tallinnas ise mind ennast küll Tallinnas ei olnud, aga aga sündmustega olin nii palju küll kursis, kui vähegi võimalik olla. Mis, mis nime me peaksime sellele asjale andma, mis läinud öösel Tallinnas toimus? Mina arvan, et juhtus see, mida, mida ma kartsin kogu 2006. aasta suve jooksul ja, ja miks ma kasutasin siseministrina suhteliselt erakordseid meetmeid ja demokraatlikus ühiskonnas. Ehk piirasin tollel hetkel ala Tõnismäel ära oma oma keeluga. Ehk põhimõtteliselt need sündmused selles mõttes pidid ühel või teisel hetkel juhtuma, küsimus oli vaid ajas ja selles, et mis hetkel siis vastav pukis olev valitsus asub selle pronkssõduri kallale. No küsimus ei ole päris nii ühetahuline, tegelikult on see natukene laiem. Üks pool on see, et kas pronkssõdur ära viia või mitte ravi ja teine pool on see, et, et kuidas seda teha. Kuidas seda ette valmistada, millise taktikaga seda teha, no täna on võib-olla üheselt on meil väga raske öelda, kuid kuid näitas, et see taktika, mida tegelikult üritati kasutada juba varasemalt ei olnud õiget, ehk jõuga seda teha. Kas seetõttu siis võib öelda, et politsei läks ise nii-öelda liiga suure massiga peale, mistõttu tekkis ka vastaspoole, selline tõelise noh, kas sõja või mässumeel? Noh, ta tahab politsei tööd hinnata, kas see taktika oli õige või väär, on üheselt ma ei, ma ei teeks, aga, aga mina ütleksin pigem seda, et tiba ta läks kiiva selle poole pealt, et see taktika, mille kuidas otsustati ära viia ehk jõuga oli juba esimene alguspunkt selles, et seda võib lõppeda vägivallaga. Ja, ja teine pool on loomulikult see, et et oleks pidanud tõsisemalt ette nägema võimalikke tagajärgi. Sest Mulle tundub, et teatud ajahetkel võis noppida korrakaitsjaid. No kui jagada see õhtune või öine aktsioon kuidagi kahte ossa, siis olemata peenemate detailidega kursis, tundub, et esimese õhtupoole eest justkui hoolitseti ehk see, mis puudutab konkreetselt pronkssõdurit, et see asi hoiti seal Tõnismäel kontrolli all, aga et sealt edasi ei olnud keegi mõelnud, mida rahvahulgad ette võtavad ja, ja nii-öelda tagala jäeti absoluutselt kindlustamata. Selline mulje nende nende videopiltide vaatamise tulemusena külge tekkis, sest et tundus, et on kontsentreeritud sest ainult Tõnismäele, kuid ülejäänu, mis võib toimuda Tallinna linnas kas kas jäeti kahe silma vahele või ei või ei olnud lihtsalt tehnilist ja, ja inimesi teenidestrus, ressursse ja inimesi ja selleks, et vastu seista sellistele käikudele, nagu seda tehti. Kas Eesti politseil üldse on olemas eesti jõustruktuuridele vastavate erivarustust vastavalt sellist konkreetset läbi töötatud ka teoreetilist taktikat, et kuidas ajada laiali Tallinna kesklinnas selline kahe 3000 pealine inimkamp? Eesti politsei on üsna pikad sammud edasi astunud. Just need rahutuste valdkonnas, ma olen saanud väga palju nii teoreetilisi kui ka praktilisi kogemusi erinevatelt Euroopaga kolleegidelt, et ma usun, et see valmisolek on olemas. Mis on need tehnilised vahendid, ma saan aru, et veekahurit kasutati politsei oma liinis kasutas ka pulberkustuti Tõid inimeste peletamiseks, samuti valgus- ja heligranaadid. On see kõik arsenal või tegelikult oleks olnud tagataskus veel mingi selline teatud vahend, millega oleks saanud selle kamba laiali ajada, aga mis, mis on oma olemuselt ei drastiline, seda välditakse selle kasutamist pigem. Ma usun küll, et politsei kasutas neid olemasolevaid tehnilisi vahendeid, mis meil täna olemas on, just et vaevalt et sinna midagi varuks jäi. Härra Laanet ennustamisega vaevalt et keegi nendel päevadel väga tegeleda tahab, aga, aga ette peab vaatama, mis teie versioon on, mis hakkab nüüd edasi juhtuma, siin on viidatud sellele, et volbri ootab ees ja küll räägitakse alkoholimüügi piiramisest ja, ja et, et kuidagimoodi seda rahvast ohjeldada, aga, aga tõenäosus, et, et kõik nüüd järgmistel õhtutel vaikselt kodus istuvad, on ju üpris väike, eks. Tõenäosus, et jah, tõesti eilse õhtu ja öösündmustega kõik algas ja lõppes, on väga vähetõenäoline ja ja ma arvan, et Eestimaale vähemalt kas ta nüüd ma väga loodan, et need ei ole pikalt vaid lühiajaliselt saabuvad suhteliselt? Aitäh teile, endine siseminister ja politseijuht Kalle Laanet varahommikul nende kommentaaride eest. Meie järgmine vestluskaaslane on, on täna hommikul. Peeter Oja, tere hommikust, Peeter. Tere hommikust. Peeter, teie olete inimene, kelle, kelle arvamus ma julgen arvata, enamus inimesi nii-öelda kaheks jagab ühed, kellele see arvamus meeldib teised, kelle, kelle, kelle suhtes teine pool on siis need, kes, kes enamasti teie arvamuse peale marru lähevad ja sellises olukorras noh, mulle tundub, on, on vähemalt seda esimest poolt arvestades või hea teie käest küsida, et, et kuidas te olete nii-öelda nende kahe möödunud sündmuste peale vaadanud, kui hästi te olete selles kurvis kursis hoidnud nende asjadega, mis Tallinnas on, on öösel toimunud. No ma arvan, et ma olen piisavalt kursis, kuigi ma ei ole kohapeal olnud, aga ma olen jälginud nii eesti kanaleid, TV-kanaleid kui vene võimalikult palju kanaleid, nii vesti kui, kui rassiiad, kui Emmdeeveed. Olen vaadanud internetist BBCd ja CNN-i ja ja nii edasi, ajalehte ja Komsomolskaja, Pravdat ja nii edasi, nii et enam-vähem on selline pilt olemas, mida räägitakse ühel pool, mida räägitakse teiselt poolt. Aga nüüd siis see pool, et mis, mis tunded ja mis mõtteid tekitab või mis need on nagu peamised emotsioonid on, kui, kui, kui, kui näha, mismoodi, mismoodi Tallinnas käib, käib hoopis teistsugune elu, kui me seal harjunud oleme ja p ilmselt paljude puhul näha tahaksime, eks ju. Ma ei ütleks, et mingeid erilisi emotsioone on, kuna kuna mind ei ole see eriti üllatunud. Mind on üllatanud pigem kui midagi on üllatanud siis see, et selline asi on nii kaua-kaua kestnud, et meile, eestlastele, tihtilugu ja poliitikutele on väga omane asju pehmendada ja mitte vaadata asju laiemalt sügavamalt. Ja me proovime kuidagi lähtuda ainult endast, aga ei me ei näe teist poolt või me ei taha näha pigem teist poolt ja seda tõde, mis seal tegelikult taga. Sest tegelikult, mis seal taga taga on suures osas ikkagi üks asi, on see pronkssõdur, aga pronkssõdurist on kujunenud aastate jooksul välja tegelikult oma meelsuse ehk täielik Eesti riigi vastane suhtumise, suhtumise väljenduse kohaks. Ja nüüd need noored või vanemad, kes tegelikult peegeldavad oma vanemate kooliõpet, näete meelsust? On ju Eesti riigi vastu, kui tänaval karjutakse, Rossija Rossija. Kui kui põletatakse eesti lippe, tähendab, riik neile ei lähe korda, nad elavad füüsiliselt Eestis, aga mentaalses mõttes on nad Venemaal, kus tegelikult kui nad läheks ka Venemaale elama, neid omadeks justkui nagu ei peeta tähendab seal selles mõttes kaunis kurb seltskond. On juurteta, neil ei ole juuri. Aga kui nüüd näiteks räägitakse sellest, et nad on loonud justkui neil oleks pronkssõdur olnud identiteedi küsimus siis noh, see on väga habras hapral alusel loodud identiteet, seal puudub selline sügavam taust. Ja, ja kui paljud poliitikud või ütleme, sotsioloogid siin räägivad, et on vaja dialoogi siis tegelikult dialoog eeldab kahte poolt, eks ole. Ja see algab sellest, et on soov teist poolt ära kuulata eelkõige, ja püüda mõista. Kui seda soovi ja tahet ei ole, siis me ei saa ju dialoog üldse pidama hakata. Mulle tundub, et siin on visco küsimus, ma kuulsin, vähemalt mulle tundub, et te olete, te olete vaadanud sama Andrus Saare intervjuud, mis eile õhtul vist vist oli kuskile. Ma vaatasin natukene küll, jah. Ja ja, ja seal stagressaar ka rääkis sellest, mismoodi teise poolega tuleks pidada dialoogi. See viga on vist tehtud kuskil nagu parem selles mõttes, et tõepoolest teist poolt kui sellist ei ole, kellega siis tuleks dialoogi pidada, Edgar savisaarega. Omaette ooper, sellest ei ole mõtet üldsegi rääkida, puutub temasse siis ainult sellise remargi korras. Ma olen väga pikk otsustajad mõelnud, milles on see Edgar Savisaare nii-öelda mittefenomen, aga pigem see jõud, et teda nimetatakse suureks ja targaks poliitikuks. Minu meelest tegemist on väikese mehikesega, kes füüsiliselt on suur aga teda iseloomustaks täna hommikul ma just mõtlesin, üks anekdoot tuli mulle meelde, kuidas mees läheb tsirkuse direktori juurde, ütlen, et mul on suurepärane trikk. Ja trikk on selles, et maneeži keskel on suur tsentrifuug täis. Sitta ma panen selle pöörlema, hakkab kiiresti pöörlema ja ühel hetkel avaneb see tsentrifuug ja kogu see sitt lendab inimestel kaela ja siis tulen mina üleni valges. Vot täpselt selline käitumine on tegelikult Edgar Savisaarel, ta tuleb siis, kui on glooria, halleluuja, kui kõik kummardavad, aga inimesel, kes, kes, keda iseloomustab minu silmis kõrvus alates lindiskandaalis ning ta põgenes reporterite ees lõi ukse kinni isegi oma abikaasa vilja Savisaare ees. Kõik need kohukeste asjad, see silmakirjalikkus, valetamine, see meelsus, mismoodi inimene suhtleb venelastega aitäh ainult hääli saada ja reisida. Eestlastele räägib teist juttu, see alandamine 500 krooni kaupa, see näitab inimese suhtumist tegelikult teistesse inimestesse ja tal on oluline ainult oma ego ja oma või muud muud, mitte midagi, nii et oodata sellelt mehelt Mingisuguseid konstruktiivseid, sirge seljalisi. Sõnavõtte, või ütleme, sellist positsiooni on naiivne, see peaks olema palju selgem, mis puutub näiteks kogu sellesse Eesti olusse juba 10 ei taha seda, nüüd on paljudel hakanud silmad lahti minema võib-olla tänu sellele, et selline asi on toimunud tegelikes oskab natuke laiemalt näha, on see jah, nüüd on see jutt, et hõõgub kuskil on hõõrunud all. Aga miks sellest siis ei ole, räägid, miks ei ole räägitud selliste sõnadega räägitakse integratsioonist, mis, millest me saame rääkida, kui lapsed lõpetavad vabariigis kooli. Ja nad ei oska absoluutselt eesti keelt. Millest me räägime, kui kooliõpetajad lehest loen, Tallinna Kesklinna vene raadiumiõpetaja, kes peab 11.-le klassile ühiskonna tundi järgmisel päeval peale esimest märuliööd, ei räägi sellest sõnakestki. Räägi sellest, ärge minge, ärge kogunege, millest me räägime, need inimesed elavad teises maailmas, nad ei taha mõista, nad ei ole valmiks. Kui minna nüüd ütleme isegi natukene äärmuslikuks, siis ma julgen väita, et see, mis nemad peavad Euroopa ellikuks kultuuriks või, või ütleme, demokraatiaks on nende, nii ta enda loodud väike maailm, mis ei ole mitte mingisugust teost, ei tsivilisatsioon tsiviliseeritud Euroopaga ega ka demokraatiaga. No eks see ilmselt on siin mingi põhjus või, või oleks nagu vajadus ka ka eestlastel endal mingi väike tuhk pähe raputada, sest tõepoolest ega, ega koolides ei ole ju neid õpetajaid, kes suudaks eesti keelt õpetada, koolides ei ole neid mõista. Hästi ajalugu, eks ju, kes saaks aru eesti nendest nüanssidest, seda ei saa muidugi üldistada, aga, aga põhimõtteliselt see nii on. Üldistada ei saa? Üldistada ei saa ja ei saa ka öelda, et nüüd on venelane, see on mingisugune märk, et on kõik sellised, selge, et sellist ei saa teha. Aga näiteks vaatasin televiisoris kõneleja andis natuke intervjuud Marju Lauristin ja täpselt nagu ta ütles. Nii kui nüüd need keskerakondlased juhidel koolidesse seletab, kogu see haridussüsteem on ju olnud kogu aeg vildak, meile antakse kahte erinevat haridust, üks, mis on Eesti koolis üks, mis on vene koolis, ei ole ühtset tee lõhestabki see, et et inimesed, kes on poliitikasse läinud, kes tegelevad selliste asjadega, eiravad kõiki igasuguseid uuringuid, mis on sotsiaalne loogilisi uuringuid tehtud, vaid on väljas ainult ainult selle peale, et ennast võimul hoida, jättes unarusse kõik, kõik nad panevad lihtsalt silmad kinni, et olla lihtsalt võimul. Ja loomulikult jääb vaeslapse ossa nii haridus- kui ka muud valdkonnad. Ühtegi selgitada, me ei saa ju nõuda mingis 29 aastaselt või vanad on see Mailis Reps, et oleks haritud inimene. Tal ei ole eluküpsust ju, haridusminister peab olema eluküps peale selle, et on haritud, ta peab olema lai silmaring. Kui pannakse selline inimene etteotsa väga olulisel asjal printsipiaalselt väga olulises valdkonnas juhtima. Mida me siis tahame, õpetajad naeravad selle üle omavahel kui keegi ei võta seda tõsiselt, see on, seda ei saa öelda, et noh, et riiklik poliitika see on lihtsalt mingi kildkondlik poliitika, mingi erakondlik poliitika ja sellest on ju nii palju räägitud, tegeleda ei muutu mitte midagi. Absoluutselt viimane küsimus, kas see olukord, mis praegu nagu on, kas see kas see on kuidagi selline, mis, mis võtab nagu naljategemise isu ka nagu ära? Kuna mind ei ole see eriti ei üllatunud. Et see niimoodi on ta lihtsalt, ma olen kasvanud üles Tallinnas, sitsimäe kandis on venelastest ikkagi väga palju asustatud, lähed oli Balti manufaktuur ja nii edasi, nii et ma olen selle sellise kontingendiga venelastest sellise luupery osaga väga-väga tuttav. Ma olen käinud vene lasteaias, ma tean nende mõttemaailma küllaltki hästi, ma olen käinud vene kroonus. Ja seda enam ma ei tõmbaks paralleeli kõigi venelaste vahel, et kõige kõik on sellised, seda mitte mingil juhul. Vaatamata sellele, kas ta oskab eesti keelt või mitte, isegi niimoodi ei saa võtta, et oskab eesti keelt, siis on, siis on tobi ja kui ei oska, siis ei, tähendab asi ei ole isegi selles asjas eelkõige inimeses, asi ei ole eirahvuses, usutunnistuses, nahavärvist ega ka soos. Asi on inimeses. Selge Peeter Oja, suur aitäh oma vaadet meiega jagamast. Raadio kahe saate olukorrast riigis üks juhtidest, Anvar Samost, BNS-i vastutav peatoimetaja on nüüd ka telefoniliinidele, vestluskaaslast. Tere päevast, Anvar Anvar, kuidas sulle tundub, sina, kes sa oled nädala kokkuvõtvalt saate tegev inimene, milline on praegu seis ja olukord Eesti riigis, kas me saame kuidagi seda mingite sõnadega kokku võtta, mis, mis annaks nii-öelda tegelikust olukorrast selge pildi? Keeruline tegelikult, et ma arvan, et ükskõik kuidas sa praegu kokku ei võtaks, et see sisaldab ikka mingisuguseid kaunikesti selliseid subjektiivseid hinnanguid, et ma julgen siiski arvata, et midagi sellist mida nüüd siis täna näha sai, et rohkemast, nagu Tallinna kesklinna saab, näha ei saa. Et see peaks olema ikkagi ühekordne asi, et vaatan politsei tegevust tagantjärgi, siis ma pean ütlema, et politsei on küll väga oskuslikult käitunud ja nagu keegi on siin kuskil arvanud, et et politsei ei jõudnud igale poole kogu aeg, kui võttis kinni mõne inimese, kel pole nende rahutustega mingit pistmist, siis tegelikult noh, meie õnn on olnud siiamaani Ta nagu riigis, kus selliseid autsi pole kunagi aset leidnud ja seega meil puudub ka see kogemus, et et mõne tavalise Lääne-Euroopa suurlinna kesklinna elanik teavet sellisel ajal on kasulik nagu üldse oma nina mitte välja pista ja teab ka seda, et tihti võivad sellised asjad kesta nagu mitu-mitu päeva. Anvar võib-olla see politsei küsimus on ka üks see, mis inimestel kõige rohkem nagu sellist segadust tekitab, sellepärast et nii õhtul kui ka täna hommikul eetris olnud pildid sellest, mis Pärnu maanteel toimusid, olid ju need, kus kohas nii-öelda politseid pildis ei olnud. Ja ma tean, et see tekitab küsimuse küsimusi, miks politseid ei olnud, miks politsei valvanud, et vaateaknaid, miks nad seal kohe ei sekkunud, kassa on nii-öelda oma kogemuste ja teadmiste põhjal oskad seda seletada? Mõista? Ma ei ole küll mingi politsei taktika spetsialist, aga ma oletan, et ju politseinikel olid teistsugused instruktsioonid taktikalistel põhjustel, et tõenäoliselt oli instrueeritud, nagu et nad väldiksid kõikvõimalikke kokku kokkupõrkeid või kaklusi erinevast rahvusest noortegruppide vahel. Aga noh Kuivõrd nagu erinevatest rahvustest noortegruppe tegelikult justnagu väga palju ei olnud, et olid nagu ühest rahvusest, et siis võib-olla nad käitusid oma institutsiooni järgi ja noh, see kõik vara purustamine tegelikult ma saan aru, et täiesti jaburalt kõlab või hästi nagu küüniliselt, aga võrreldes aga kui sul oleks eestlaste venelaste kambad sõna otseses mõttes nagu veriselt kaklema läinud, siis tegelikult ikkagi tühiasi, sest et kindlustusfirmad on olemas, need maksavad need aknaklaasid kinni ja ma arvan, et paari päeva pärast kõige aru, et seal midagi juhtunud Absoluutselt arusaadav. Anvar, kuidas tundub sulle reageerimine, kui me jätame praegu Venemaa välja hetkeks ja räägime sellest hetke pärast, kuidas sulle tundub see reaktsioon, mis on tulnud mujalt maailmast selle kohta, mis, mis Tallinnas toimus? See, mida mina olen näinud ja ma olen vaadanud põhiliselt nagu rahvusluse uudisteagentuurile, sa pead ütlema, et isegi isegi Uudisteagentuuri Interfax tegelikult kajastatud suhteliselt objektiivselt seda Te olete kõik Eesti poole seisukohad ja, ja tegelikult on ka noh, kes on soovinud Jahaledele natuke pilt sellest märatsemisest lõhkumised röövimises Tallinna kesklinnas. Aga kui me räägime nüüd lääne uudisteagentuurides ajalehtedest, siis seal on tegelikult asjad minu meelest nagu vägagi mõistlikud, et. Ma ei oska küll midagi midagi nagu väga-väga halba Eesti jaoks välja välja tuua, et tegelikult see kajastus on olnud igati adekvaatne. Kuidas sulle tundub, kuidas on nii-öelda Eesti valitsus, presidendi, sellised vastutavad institutsioonid oma ülesannetega hakkama saanud, on olnud info edastamine piisav, on see olnud ammendav, mis, mis, mida sa oled näinud? Minu meelest küll, jah, mina küll ei, ajakirjanikuna, kes ma olin ka siin ütleme nii, et poolest saadik tööl ja minu kolleegid, kes olid kogu öö läbi tööl, et keegi ei saa just öelda, et ametlikud infoallikad oleks neid kuidagi kui nendega koostööd teinud või ei ole, ei oleks nagu andnud neile soovitud informatsiooni või oleks aidanud meid, et ma tahaks see eriti esile tõsta tegelikult, et mis täna hommikul nagu on juhtunud, et esiteks muidugi seesama sama Toomas Hendrik Ilvese avaldus, mis võivad eksitada, kui väga tugev, mis leiab kindlasti rahvusvahelist kajastamist jumala kui teiega tegelikult interpaksis vene keeles täielikult kajastamist leidnud. Ja teine asi on asi, eestlased ei ole tähele pannud, aga Eesti saadik Moskvas Marina kaljurand on andnud väga põhjalik intervjuu samuti mitmetele Vene meediaväljaannetele ja tavaliselt anname intervjuusid Moskvas paiknevatele lääne meediaväljaannetele. Nii et ma arvan, et see, kui oskuslikult nagu eesti riik suudab seda toimunut seletada, et see saab olema väga otsustava tähtsusega selleks, selle tõttu kui raskeks nagu rahvusvaheline rahvusvahelist suhet olukord kujuneb samade diplomaatide jaoks ja Eesti riigi jaoks eesti rahvast tervikuna. Et aga ma olen suhtelist optimistlik Nii et see informatsioon, mis, nagu on Venemaa suunalt, kus, kus ma nüüd võin eksida, institutsiooniga, kes esitas ühe hääle Parlamendi ülemkoda föderatsiooninõukogu seal on tegelikult nüüd on tulnud see otsuse tekst ka, et ainult ise jõudnud lugeda seda mingi paar minutit enne, kui ma telefoni võtsin, et et seal on nüüd terve rida sellist retoorikat, aga millegipärast ma tegelikult usun, et Venemaa poolt mitte midagi väga tõsist nagu tulemas ei ole väga, väga tõenäoline. Venemaa ametlik Venemaa ei soovi suhelda eesti poliitikutega, elab üldse, ei taha seda poega siia pal eriti tahetud teha. Ei saa välistada, et seal võib olla veel mingeid selliseid madalama astme sanktsioone, aga täiesti täiesti nagu sellist mingit ülinegatiivset arengut, mis oleks nagu oluliselt halvem sellest just praegu, et, et sellest on raske ette näha. Kuidas sa hindad lõpetuseks, kuidas sa hindad seda, mis, mis toimub eeloleval nädalavahetusel, tegelikult on ju ees väga pikk nädalavahetus, väga paljud koolid, ma tean, on, on nii-öelda oma vanematekogu tasandil otsustanud, et 30. aprillil kooli ei toimu. Paljud asutused jätavad esimese mai vaba päevavalguses tööpäeva ära, mis tähendab seda, et inimestel on aega neli päeva nii-öelda lõbutseda ja endale tegevust otsida. Noh, ja langeb tegelikult sellesse vahemikku ka veel öelda volbriöö, eks ju. Et ega, ega ma ei saanud muidugi Tallinna linnavalitsuse tegevusest päris hästi aru, et kõigepealt teatati, et alkoholipüük täielikult keelatud, siis teatati, et ta keelatud tegelikult ainult kella kahest pärastlõunal. Et ma ei tea, mis kaalutlustel oleks esialgse täiskeelu nagu ümber mõtlesid? Noh, ma soovitan tegelikult ikkagi seda, et inimesed võiksid mõistusega olukorda vaadata ja kui kellelgil ei noh, ei ole tingimata vaja seda Tõnismäele või kuhu iganes Tallinna kestrida, nagu Ligit. Meeleavaldust või muud jama nagu vaatama minna, siis ei maksa minna ka sellepärast, et ega seal nagu väga põrus, nagu kohapeal olla, oleneb ka mitmed minu kolleegid, ajakirjanikud, kes käisid öösel seda toimuvat vaatamas, kes sai nagu pisargaasi nuusutada ja, ja kes kes muidu nagu pisut muljuda seal kuskil, et ka ajakirjanike jaoks suhteliselt ohtlik tegevus ja tavaliidese jaoks kohe kindlasti. Sinu sõnadest ma loen välja, et kõik need ringkirjad, mis praegu liiguvad selle kohta, et eestlased peaksid oma meeleavalduse korraldama, on pehmelt öeldes lihtsalt provokatsiooni. Teine ots. Noh, mina arvan, et oleks pehmelt öeldes täiesti idiootlik minna kuskile mingit meeleavaldust korraldamast, mitte millegi vastu ei ole ju tegelikult meelt avaldada. Et inimesed võiksid tegelikult minna teha seda, mida on niikuinii oma nädalavahetuseks Sandoleerinud, et mis iganes siis ka ei ole Suur aitäh. Me rääkisime Anvar Samostiga, BNS-i uudisteagentuur BNS-i vastutava peatoimetajaga. Päevakorrasaade raadio kahest on nüüd helistanud Moskvasse ja Eesti saatkonda ja sealse saatkonna pressiatašee fraanik Persidski on meil telefoni peale, tere päevast. Tere päevast. Milline olukord siis hetkel seal Moskva saatkonnas valitseb? No meil Eestis siin levivad kuulujutud, et te olete suisa nii-öelda pantvangi sinna teatud kogute ja vaatate üle, millised on toiduvarud, et neil päevil hakkama saada. Massisaatkonnas sees on olukord rahulik ja Eesti politsei kontrolli all aga saatkonnast väljaspool mõlemal pool saatkonda nimaalegizlovski. Tere Ulokil, kui siis ka last pere Ulokil on noorteorganisatsioonid enamjaolt Naši manada kvardja Mestnaja ei demonstratsioon juba neljandat päeva. See kordagi hetkekski ei katke. Ja tõesti viimased sündmused näitavad seda, et need noorteorganisatsioonid ei lase saatkonnast välja kedagi diplomaat kaasa arvatud, ega ka sisse. Nii Eesti kodanik, Eesti, Vene kodanike kui ka ajakirjanik ei lasta enam saatkonda sisse. Tänavad on kinni pannud vene miilitsa poolt aga vahetus läheduses saatkonna ümbruses kontrollivad dokumente, naasid, kes siis lihtsalt inimese sisse ei lase ja ei aita ka miilits. Miilits lihtsalt laiutab käsi ja ütleb, et olukorda kontrollivad Naši liikmed. Mida tähendab see, et kedagi välja saatkonnast ei lasta, kas keegi on seda üritanud ja mis siis juhtub, kui, kui ukse avada, minna välja, mis edasi hakkab saama? Massid moodustavad siis inimketi, millest läbi läbi lihtsalt ei lasta. Miilits vaatab jõuetult pealt ja seal nad siis seisavad ja kedagi lihtsalt saatkonnast välja ei lase. Füüsiliselt. Selles mõttes olukord saatkonna sees on, on kontrolli all, et teil on olemas nii-öelda piisavad ka kõik igasugused toidu ja muud vajalikud varud, et seal vastu pidada. Saatkonna sees täiesti on kõik olemas, saatkonna saatkond jätkab tööd, täna on konsulaarsuletud just sellel samal põhjusel, et kedagi ei saa. Mitte kedagi ei lasta sisse, ei saa vastu võtta viisataotlusi ja loomulikult ei saa välja anda Eesti viisasid, kuid saatkond jätkab tööd, jätkab olukorra jälgimist, info jagamist. Kuna ajakirjanikud ei saa tulla meie juurde meie minna nende juurde, siis sidevahendid kõik töötavad nii, et me anname intervjuusid ja selgitame olukorda. Kuidas pooletuhandepealine kamp ennast seal väljas üleval peab, kas istuvad nad rahulikult, käivad viinapudeleid ringi, kivisid, loobitakse, mis, mis selles mõttes toimub? Nad on suhteliselt hästi organiseeritud, nats skandeerivad, hüüavad solvavaid loosungeid, lasevad muusikat, on visatud meid kivide värviga. Kuid kuna nad on siin niimoodi ööpäev läbi, siis neile on siia toodud välitualetid, väliköögid. Nad on ennast ilusti sisse seadnud, üles pannud telgid, need nad siin ööbivad. Öösel panevad suurtesse tündised tuled põlema, mängivad muusikat, nii et selline nende poolt vaadatuna päris lõbus üritus. Kas kogu see ettevõtmine, mida need noored seal teie ees teevad, on see Moskva linnavõimude poolt lubatud sanktsioneeritud meeleavaldus või, või nii-öelda lubamata, kõik pigistavad silma kinni, et lased noored seal olla, sest Eesti tõesti on paha ja halvasti käitunud. Selle kohta informatsioon puudub, saatkonda pole viimased neli päeva teavitatud nendest niitingutest. Moskva linnavalitsus ei ole midagi nende kohta öelnud, kuid kui vaadata seda kaks tänavat Moskva kesklinnas 400 meetrit kremlist on kinni pandud kogu siis tänavate ulatuses siis siis, siis, siis võib arvata, et naasidel on, on mingisugune ikkagi kohalike võimude toetus olemas. Seda enam, et teda on see nii-öelda suisa väikese linnaku püsti pannud, eks ole. Teegid telgid on neil ööseks, nad panevad telgid püsti just. Mis nende sõnum lihtsalt öeldes oleks, mille peale nad oleks valmis oma asjad kokku pakkima ja lahkuma. Sõnumeid neil on siin olnud mitmeid. Esiteks loomulikult pronkssõduriga seonduvalt soovivad nad, et pronkssõduri endisele kohale tagasi pandab, et Eesti vabariik vabandaks nende ees ja nii edasi, nii edasi, nii et täiesti sellised alusetud süüdistused ja nõudmised. No me oleme siin Eestis kuulnud ka selliseid süüdistusi, selliseid jutte, et teatud noorteorganisatsioonid on nõus suisa Eesti saatkonnahoone teisaldama haamritega kivi kivi haaval seda lammutama hakkama ega midagi sellist veel toimunud pole. Ei midagi sellist toimunud pole, saatkonna seinad on küll täis soditud ühelt tänavapoolelt samamoodi selliste solvavad loosungitega, kuid ja Angola saatkonna loobitud kivid värvidega. Kuid päris midagi nüüd lõhutud veel ei ole, sest noh, saatkonna seina siis kandeerijatest, jaa jaa, piketijatest eraldab mõlemalt poolt saatkonda, siis selline umbes kahe meetri kõrgune paramillal siis miilits on, on siin kahe ööpäevaga püstitanud äris vahetult füüsiliselt saatkonna seina ninad praegu ei ulatu. Korra muidugi üle selle tara lendab, lendab kive ja, ja värvi ja aeg-ajalt. Te korraks mainisite, et te annate intervjuusid ja küllap teile helistatakse, aga aga kes teile helistavad, kas saate meile väikese pildi selle kohta anda, et kui palju pöördutakse rahvusvahelisest pressist teie poole, kui palju on vene meedia poolt huvi kõnesid, saatkonda? On on rahvusvaheliste Vene meediat, vene meediat siin ka eelnevatel päevadel saime enda juurde kutsuda. Nüüd seda enam ei lubata, nii et nüüd on veel ainult telefonitsi ühenduses. Mis on need põhilised teemad, millega Vene meedia teid pommitab hooned, ikka küsimused selle kohta, et mis on pronkssõduri saatus või, või midagi muud. Siis loomulikult olukorrast Tallinnas olukorrast siin Moskvas saatkonna ümber arengud, sündmused hästi palju liigub vene ametlikes ametlikus meedias väärinfot Tallinnas toimuva kohta. Me seletame, selgitame, mis tegelikult toimub, jagame informatsiooni pidevalt muutuvas olukorras. Kas seal, teie ja kas seal teie ümbruses on ka teiste riikide saatkondi, näiteks, kelle töö võiks olla samamoodi häiritud tänu sellele, et siis Eesti saatkonda piiravad noored? Täpselt meie, meie vahetus läheduses on kohe Hollandi saatkond ja teisel pool on Jaapani saatkond ja loomulikult on nende töö ka häiritud. Kuigi täna Venemaal ja ka homme on pühad, siis on, on need saatkonnad ka ametlikult ei tööta. Kuid kindlasti inimesed, kes, kes neil saatkonnas viibivad, on ka häiritud sellest mürast ja kärast, mis tuleb meie meie saatkonna siis juurest. Ja veel üks küsimus teile, fraaneke mitte, kuidas peaksid käituma need Eesti inimesed, kes Moskvale, Venemaal vajavad konsulaarabi näiteks kaob neil pass või midagi sellist, mida nad peaks tegema, kuhu pöörduma? Helista helist kindlasti helistage meile, et side on täiesti olemas. Me saame nõustada teid, jagada informatsiooni, mida peab tegema ühel või teisel teises olukorras. Nii et side töötab ja telefonitsi me saame, saame teid abistada, kindlasti. Selge seda kindlasti me ka teeme. Selge, suured tänud teile, saanek Persidski ja siis loodame, et Eesti saatkond peab vastu ja venelaste noorte venelaste protestivaim. Peagi aitäh teile. Aga me oleme nüüd helistanud eilse öö sündmuste ühele tunnistajale ennast üsna aktiivse kodanikuna siinsel näidanud Erko Valk on meil liini peal. Tere päevast. Tere hommikust. Õigupoolest jah, täpselt. Erko, sa olid eile öös sündmuste käigus seal kohapeal. Mis ajendas sind üldse sinna välja minema küsima, kõigepealt. Kui kaua sa öiseid sündmusi selles mõttes jälgisid või saatsid ja, ja kas, kas sul endal tekkis ka probleeme näiteks tuldi sinu juurde, küsiti, et oled sa pronksmehe poolt või vastu, oled eestlane, venelane. Julgetaja Erko pakkuda kui palju eestlasi, venelasi niimoodi noh, protsentuaalselt seal võis olla. See ilmselge vähemusega need ikkagi oli inimesi, kes siis oli nagu huvitav, sellepärast et noh, mis siis nüüd saab, sest noh, sellist politseioperatsiooni pole nagu enne enne nähtud kogu kõik need jõud kes sinna nagu kahekesi reas ilusasti kohale marssisid, iga natukese aja tagant. Selline erakordne vaatepilt. Nägid sa otseselt ka mingeid kaklusi näiteks eestlaste või venelaste vahel? Ei seal. Nii-öelda meelevaldade seas, kui nii võib nimetada, mitte mingisuguseid katus ei, ei olnud. Pärast, mis seal öösel üle linna toimus. Seal on väga kahtlane neile, kes ei olegi nii laiali, et ma olen nagu kõike ei näinud, aga Tõnise märkasin küll ei kakelnud. Aga noh, põhimõtteliselt need inimesed, kes hiljem marodööritsesid, olid ju selgelt, eks ole alkoholijoobes ja selles mõttes ega nad vist väga nagu endale aimu ei andnud ja täpselt teevad. Ja sellepärast siis mindi rüüstama. Olid need inimesed selles mõttes, mida, mida nad skandeerisid, kui nad seal rüüstasid, kas ikka skandeeriti nii-öelda Eesti võimude vastaseid lauseid või siis enam ei olnud nagu kellelegi vahet, lihtsalt massipsühhoosi kaasa lõhuti valimatult ja keegi ei taibanud ega märganud enam midagi skandeerida või, või nii-öelda mingisuguse ühtse eesmärgi nimel tegutseda. Kas keegi kasutas ka näiteks mingeid Venemaa sümboolikat, Vene lippu, vappi, mingit nõukogude liidu sümboolikat? Kaua sa öösel olid seda sündmuste käiku jälgimas? Ma loen mingi kella kaheni siis, kui politsei otsustas, et ta peab midagi ette võtma. Kuni selle ajani oli oli kogu politseijõud pronkspoisist. Nii et selles mõttes valitses nagu täielik anarhia ja võib öelda, et mingil ajavahemikul Tallinna kesklinnas Eesti vabariigi või ükskõik missugused seadused ei kehtinud Niikaua kui sina tänavatel olite, Erko, kuidas see asi hargnema hakkas? Sa mainisid korrad, kui politsei otsustas midagi ettevõtete, et ikka oli politsei see, kes aknas inimesi eemale suunama võib vajusse kamp lihtsalt hilise tunni tõttu juba ise laiali. No selle juures ei kosmose juurde messi säiliks, ei tekitanud mingid ajutised barrikaadid. Politsei vahele. Nagu kuskil näha, siis mindi mööda Pärnu maanteed. Hakanud päises Tatariiniga taris ringi suurema kakluse. Tallinna möllama kuni siis minu poolt hakkas tulema mingis vahe, suur kolin, politseinik. Kas sinusuguseid vaatajaid oli, seal oli seal veel palju, et võib öelda näiteks nõndamoodi, et, et nii-öelda märatsev selline punt oli olemas, kes, kes märatses siis olid nii-öelda kaasajooksikud või need, kes lihtsalt uudishimutsema. Et kogu see mass ei pruukinud üldse olla nii-öelda märatsejad, vaid enamasti vaid inimesed, ka need, kes olid tulnud välja uudishimu pärast. Üks küsimus sulle, Erko, Erko veel, kas, kas kohapeal räägiti ka mingitest nii-öelda jätkuüritustest ettevõtmistest, kas täna näiteks uuesti tulevad need samased inimesed välja plaanivad mingeid muid aktsioone, kas koha peal näiteks eestlased omavahel rääkisid, tuleb ta tuleb mingi omamoodi aktsioon korraldada mingi rahvakogunemine? Suured tänud sulle, Erko selle intervjuu eest ja ilmselt sulle siis varajase unejätku. Ja me oleme nüüd helistanud järgmisele meilse öised sündmuste tunnistajal Eesti Päevalehe reporterina. Holger Roonemaa le tere hommikust, Holger. Tere hommikust. Holger, sa olid eile öösel Tallinnas, mis kellast kellani sa linna peal viibisid? Ma tulin linna peal umbes pool 11 õhtul ja ma läksin ära umbes kella kahe paiku öösel. Kuidas sulle nüüd tagantjärgi neid sündmusi meelde tuletades tundub, kas puhtalt nagu ajakirjaniku töökohalt, mõni hetk sellest õhtust või jõest ka ohtlik? Ohtlikuks sai? Noh, see oli ikka päris kole seal õhtus. Hullem oli minu arvates see, et kaugelt üle poolte inimestest lihtsalt käisid ringi ja naeratasid, irvitasid nagu nautisid seda, mis toimus. Et teised inimesed, kelle, kelle akvedreid sisse visatud, nutsid ja koristasid seal keegi neile abi ei pakkunud. Ja rahvas, kes käis ja nautis nagu turistid, seal tegid fotosid ja sellised rääkisid juttu. Me siin ühest eelmisest intervjuust saime teada, et et ka eestijõmmid, nagu meie intervjueeritav terminit kasutas, olite noh, mingis mõttes nagu olukorra peremehed ja tegite kauplustes, mille aknad sisse olid löödud järelkoristustööd. Kuidas sina vaatate eestlaste ja venelaste käitumist eraldi? Sellel? Ma väga eraldi vaataks, sest et see on küll õige, et Hugo bossi puhul näiteks tuli tõesti jõmmi tapja, surus, et need, need tegelased, kes seal rüüstamas käisid, suhteliselt kin ja aitasin euri kinni hoida. Aga, aga samas näiteks minu enda kõrvad, mingi 14 15 aastased, tõenäoliselt isegi nooremad eesti poisid, võtsid suurid, kipp loopisid neid märulipolitsei poole, kes, kes tuli paigutades ja gaasi lastes lihtsalt loopisid laamendas ja järgmine hetk võtsid riidepoest mingisuguse mannekeeni jala viskasite Olympic kasiino akna sisse siis tulid sealt poekorvidega välja, korvid olid igasuguste erinevates poodides alkoholi täis, sööki täis, käisid ringi, jagasid, et selles mõttes, et selles mõttes eestlaste venelaste suhtumine väga palju erinenud. Ma arvan küll, et sellel hetkel ei olnud enam, ei olnud kindlasti mitte tegemist pronkssõduri pärast Resarlasega. Aga selles rahva masus olemisele oli sul mingil hetkel ka enda turvalisuse pärast tõsine mure. Tegelikult ei pressinud sellel hetkel ei mõelnud selle peale siis neid inimesi oli seal nii palju, kes käis. Aga aga mingit sellist nii-öelda tülitamist ei olnud, et oled sa, oled sa õige mees, oled sa meie pullimees või sa ei ole meie pundi mees, mis sa siin passid? Ei, ei, sellist asja ei olnudki, noh, vahepeal oli küll, et kui seal ma olin, vahepeal on päris üksinda. Et eestlastest võiks sind, ütleme niimoodi, et kui enda ümber hakkas selline skandeerimine rassi Yaras siia peale et siis oli, siis oli küll tunne, et kui ma nüüd nagu suu kinni hoian, et kas siis antakse või ei anta, aga nad läks õnneks. Millise mulje sulle politseinike selline meelekindlus, selle säilitamine või menetlemine jättis, kuidas nad selles mõttes olukorraga toime tulite, kui neile roppusi näkku karjuti, sülitati, suutsid nad jääda rahulikuks. Politsei suutis rahulikuks jääda küll, aga jah lihtsalt mulle nagu natukene hämmingut tekitas, oli see, et see rahva nii kaua aega vabalt laamendada, enne kui midagi juhtub, siis kui lõpuks ma arvan, et see oli märulipolitsei, kes välja tuli. Siis aeti rahvas nagu küllaltki kiiresti laiali. Mis meetmetega laiali aeti, kas kas politseinikud kasutasid siis gaasi peksid kumminuiadega, mida veel? Gaasi kasutati küll mingil hetkel, et mul endalgi oli vahepeal päris päris raske hingata ja silmi lahti hoida ja sisse märulipolitsei, ma ei saanud täpselt aru, et millega nad seal paugutamas käisid, aga see oli ka päris muljetavaldav. Ja, ja siis noh, lihtsalt võeti, võeti rivi suurde suurde vitaja hakati rahvast nagu mööda teed laiali ajama, et see oli nagu selline kõige efektiivsem, mille peale suur osa inimestest lihtsalt minema jookseb. Kas oli ka näha, et keegi justkui nagu organiseeriks või dikteeriks neid öiseid rahutusi oli, oli keegi seal mässajate seas, kes nii-öelda juhtis vägesid? Ja kusjuures lüpsilt tegevused olid sellised küll, et ma panin seda mis on seal Vabaduse platsi servalt hääletusel alsemaga aknaid sisse loobiti loobidzeksakkel sisse, rahvas hülgas huilgas rahulolust või siis natuke aega mööda. Ja siis keegi tuli keegi venelane, Belimine normasse. Tegemist on siis 25 aastane periood ja panid edasi rahvastik, ülejäänud järglased. Aga selliseid suuremaid või väga korrapärast juhtimist ma nagu ei näinud. Aitäh sulle, Holger nende meenutuste eest ja head päeva jätku. Möödunud ööl kella veerand kahe ajal öösel andis BNS teada sellest, et jõhvis märatses vooris noortekamp Me oleme helistanud jõhvi vallavanemale ja küsime kohe sündmustest lähemalt järele, Tauno Võhmar, tere hommikust. Ma sain teid kätte praegu täiesti vallavalitsuse numbri, ma saan aru, et vallavalitsus on on seoses sellega möödunud ööga laupäeva hommikul tööl. Vallavalitsus ei ole tööl, hetkel on meil siin koristaja, mina ja meie õigusnõunik Me koostasime siin ühe akti, aga vallavalitsus ja volikogu kogunes tegelikult täna öösel kell üks erakorraliselt küll, jah. Ja põhjus olid siis loomulikult sündmused jõhvi linnas jäika. Millised need sündmused siis tegelikult oli, olid, meil on üsna hea pilt või, või selline pilt sellest ka telekanalite abil, millised olid sündmused Tallinnas pealinnas. Aga, aga mis toimus jõhvis? No, ega see pilt oli üsna sarnane, mis siin teleülekanded ka Tallinna kohta näitasid võib-olla siis lihtsalt väiksemas mahus, et täpselt samuti kella 90 aeg kogunes siia inimhulk kuni 400 inimest, enamus noored purjus Vene, mina nimetaksin kaagid ja siis selline marateeritsemine läks lahti küll siin 11 aeg ja kestis umbes kella seni, kuni siis politsei koos abijõududega, kelleks olid kaitseliitlastest abipolitseinikud, selle olukorra siis laiali peksis. Kui Tallinnas oli esimese öösündmustel selgelt selliseid initsiaatoreid eestvedajaid, siis kuidas teile tundus neid sündmusi pealt jälgides, kas Jõhvi sündmustel olid ka initsieerida? Ja, ja täpselt samamoodi, kõik käekiri on sama nagu Tallinnas selline kõige piltlikumalt kioski süütamine täpselt sama nagu, nagu näitasid tele, tele pildid Tallinnas Tõnismäel ja, või, või seal kosmose kino juures, nii et kõik sama stsenaariumi järgi taatorid olid siis purjus geide vandaalid, kes siis loopisid kive akendesse ja, ja rüüstasid ja veel, et selle kogunemise eel pooljuhuslikult, siis meie oma vallavalitsuse töötajad sealt maavalitsuse, keldriakende Horvadest nii-öelda leidsid hunniku raudkange, mille nad siis ära korjasid, mis oli juba näha, et ette valmistatud selleks kogunemise ajaks. Kas teile olid ka need korraldajad või eestvedajad, nii-öelda tuttavad on nad jõhvis. Teie kandis seal tuntud. Ei ole täiesti mina, mina neid ei tunne, kedagi esmakordselt nägin ja ja noh, üks selline intsident toimus juba tegelikult kella kolme aeg. Kella kolmandik päeval, kui siin püüti koguneda esimest korda keskväljakule ja, ja sammus üks jõmm ka siia vallavalitsuse hoonesse ja nõudes, et Hadja ja galerii, et noh, kuigi siis vaibus ruttu ära kogunes 50 inimest ja mingi veerand tunni jooksul, kui sellesama jõmmi käest, et selja taha aheldati, oli see grupp laiali, aga õhtune oli juba täiesti läbi interneti ja ja niimoodi mobiilitsi organiseeritult kokku aetud. Kogunemine. Te olete kindlasti tiiru linna peal teinud, millised need kaotused on, millised on, on linnale tekitatud kahjud? Jah, olen teinud suhteliselt, need kaod on sellised lokaalsed siin keskväljaku ümber kõige suuremad purustused, sellesama kaubanduskeskuse tsentraalhoones lõhutud ja suur osa neid panoraamaknaid ja sama samal ajal kõrval maavalitsuse ukse aknad, kabineti aknad ja lähiümbrusest siis murtud maha need liiklust märgid, mille me nüüd hommikul oleme püüdnud asendada ja siis mida ei saa siis hetkeks ära korjanud viadukti, pealt visatud üle viadukti alla kõik kõik teiega v kõik liiklust tegid, noh, õnn, et kuhugi mitte peale sattunud ja siis bussipeatused lõhutud ära ja paar koolimaja akent ka. Nii et noh, hinnanguliselt ka, kui see küsimus niikuinii tuleksid, mis, mis nagu kahju võiks varaliselt olla, siis noh, see suurusjärk jääb siia kuskil poole miljoni kanti, et noh, et me ei räägi siin kümnetest miljonitest. Tallinnas olid olid ka kauplused nii-öelda sõna otseses mõttes monotööride poolt rüüstatud. Kas sama kordus ka jõhvis, kas kas tehti nii-öelda puhtaks? Noh, puhtaks ei jõutud teha, kuna ütleme, kogu selle röövimise ja mara töötamise ajal oli ikkagi politsei järelevalve siin ja järjest neid ju kinni nabiti. Et aga röövida jõuti minu meelest kõige rohkem, see on sportlandi, sportlandi kauplust ja kus kõigepealt lõhuti, ukseklaasid, tungiti sisse ja, ja siis võeti mis võtta, andis sealt kiiresti ja sellega siis minema joosta. Nii, ja kusjuures ma täpsustaks, et Mul oleks küll väga kahju, kui siin tegemist oleks jõhvilastega, et ma tean, et kindlasti neid jõhvilasi oli ka nende hulgas, kes kogunesid. Aga, aga kes siin marodööritsesid, on ka teada, et üsna paljud olid tegelikult saabus autodega nii, nii Narvas kui Kohtla-Järvelt neid noori. Kui palju politsei on teil andmeid, kui palju politsei vahistas inimesi? No suurusjärk on siin üle 40 inimese, nii kohalikud kartad on täis. Kas öö möödus selles mõttes vigastusteta, et nende selle, selle korra korratuste käigus keegi vigastada ei saanud selle kohta mul andmeid ei ole. Selge, suur aitäh. Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar. Meie järgmine vestlus on Tallinna kiirabi juhi Raul Adlase kalt. Tere hommikust, Raul. Tere. Kui me oleme kogu aeg kursis sellega, et politsei on nende sündmustega seoses toonud tööle erijõud ja, ja väljas on erakordselt töötajaid, politseiametnikke, kas sama seis on ka kiirabis, olete te pidanud oma tööd kuidagi ümber korraldama? Nende viimaste sündmustega seoses? Ei ole väga palju kuritäpsusele asja, emotsioon rahaline pool kõrvale, siis iseenesest vigastatute arvu või patsientide arvu järgi on ta üks selline keskmine aastavahetuse või mõne aasta tagune volbriöö, kus, kus umbes samasugune populatsioon ja umbes samasuguseid vigastusi sai. Kriisimeditsiin alati vaatab sellist olukorda tervikuna ja me planeerime oma oma tegevust natukene ette, nii et me ei ei forsseerinud nendel päevadel rohkem meedikuid kui just hädapärast tarvis on, või kui tarvis, selleks et seda olukorda kontrolli alla saada. Kas see tähendab kuidagi mingit teistmoodi tehnilist varustatust, kas see tähendab, et olete nii-öelda valmis pannud mingeid teistsuguseid materjale kui tavalisi tavaliste, tavaliste Valvöödega seoses? Jah, tõepoolest noh, üleüldiselt igasugune selline sündmus algab planeerimisega riskianalüüsiga, milleks valmis olla, on oluline vahe, kas olla valmis mingisugusteks, tulekahjudes plahvatuseks või, või siis samasuguseks selliseks mürgeldamisekse pisi haavadeks, et kui eilne päev või siis ütleme üleeilne päev oli, oli selline esimene ja võib-olla rohkem kulus, kulus jõudu sellele, et selliseid agressiivseid kive, loopivaid, niukseid, tõsimeelseid, kurjategijaid, võid Rabolmeikereid korra korrarikkujaid saada, nagu arstid teda lapitud, siis tänane või eilne öö oli rohkem sellise noorukite noh, niukene nii-öelda ka Fanitsemine rohkem ja, ja seetõttu ka see taktika oli natukene teine. Eile kulus ikkagi väga raskete raskete vigastuste turgutamisele ja stabiliseerimisele, tänane öö oli rohkem selline pisihaavade ja põrutuste arstimine. Ma tahan ühe asja küsida lihtsalt südame rahustuseks, ma jälgisin eile ka venekeelsed uudised ja venekeelset meediat ja ja, ja venekeelsetes teleuudistes räägiti sellest ühest hukkunust kontekstis, kus kohas noormees oli käeraudadega posti külge aheldatud, kaotas seal teadvuse ja suri seal. Kas see jutt on vale? Veelkord, et kuna seda asja uuritakse, siis meditsiini seisukohast oli tegemist tal torke-lõikehaavaga kõik need asjaolud, kust ta selle, selle, kelle käest ma selle sai, eks seda ikkagi nüüd rohkem politsei uurib. Meedikud tegelesid patsiendi õhkrinna ravimisega ehk siis sellega, kui rinna kasteramuga õhku ei pea ja kõik muu ei ole nagu meditsiiniküsimus. Et me küll tema käeraudu hetkel ei näinud, eks siis selgub hiljem, kas nad olid ja kus nad olid. Selge, kas need inimesed on teada ja politsei räägib sellest, et väga paljud olid olid joobes. Kas kiirabi, kes, kes tegeles kannatada saanute ka ju nii-öelda seda joobeseisundit igal juhul tähistab või märgib nii-öelda oma oma oma fikseerimist toimingutes, kui palju palju olid vigastada saanutest joobeseisundis? Kui ise olin tööl, oli joobes inimeste hulk natukene väikesem sesse põhikontingent oli siiski noh, sellised ja natukene 30. natukene vanemad ja tundus selliste suunatud ja organiseeritud tegevust rohkem. Vähemalt raeseal raamatukogu juures, nüüd eilne öö oli ikkagi rohkem selline üheksanda bee kokkutulek suures mastaabis väga noored inimesed ja sealse joobeaste või joonud inimeste hulk oli oluliselt suurem. Tõsi, kuna kontingent oli väga suur üle 400 patsiendi, selles politseifiltris, siis seal kõigile puhumistesti või alkoholi määramist. Sa oled küll kindlasti need inimesed, kes läksid haiglasse. Vajadusel tehti alkoholi analüüs, et või tugineda ikkagi selline töötajate visuaalsele visuaalsele hinnangule, et üks kolmandik nendest oli siis ühe või teise aine joobes. No Raul, kui need inimesed on politseijõudude suhtes pehmelt öeldes väljakutsuvalt käitunud, sest kuidas, kuidas nad mettöötajatega läbi said andsid nad nendel hetkedel juba aru või, või olid nad protestivad ka hiljem? Natukene muutus eile võrreldes üleeilsega, üleeile oli tõepoolest agressioon kõigi vastu, aga suured kivid lendasid ka kiirabiautode ja kiirabitöötajate suunas ja noh, olen töötanud päris pikka aega ei ole hulga sõjameditsiinist siis suhteliselt. Mul endal oli, oli raske üllatus see, kui ma läksin tõesti lömastatud jalaga patsiendile abi andma, kes seal kiunus valu käes ja siis üks kodanik võtab ja viskab kivi meie suunas, et suhteliselt lihtsalt arusaadav selle inimese käitumine, aga ekse massipsühhoos tekitab inimestel selliseid vaimu, vaimu, tervishoid, muudatusi. See oli selles mõttes tagasihoidlik, et meie suhtes agressiooni ei olnud ja, ja ehkki loomulikult kinnipeetavad oma bravuuritsevaid olekus olles siis põrandal käed nööriga kinni olid, olid natuke rahulolematut, pehmelt öeldes, aga siiski meedik käit veidikute tegevuse suhtes, neil agressioon ei olnud jalast jama, haavad kinni, õmmelda ja kinni, mida noh, eks joove natukene seda Brauuri lisas aga, aga põhimõtteliselt me saime asjaga hakkama ja veelkord, et tavaline selline nurk, Noorte hullamise öö, et meil nagu meedi meditsiini mõttes raskeid probleeme ei olnud. Raul, ma tuleks tagasi nende selle joobe juurde, kui palju oli joobes isikute hulgas, keda te fikseerisite neid, kes olid, olid narkootilised joobes. Ma saan teie küsimusest aru, aga ma ei saa teile head vastust anda veel kord, tegemist on kriisimeditsiiniga ja Mei tegeleme prioriteetidega, kui prioriteediks on haav, teadvuse kõikumine, inimesel raske seisu, siis me tegeleme sellega. Joobe määramine või narkootilise joobe määramine ei ole välimeditsiinis prioriteet. Tehakse vajadusel haiglasse laboratooriumi uuringutega, nii, mul puudub praegu selline informatsioon, minema saaks alla. Vot nii mitu inimest olid selle, selle, selle aine joobe, seda ma ei tee, et visuaalsel vaatlusel me võime järeldada kliiniliste leidude järgi, et tal on mingisuguse aina joove võimalik tuleneda suust lõhn, aga ma ei saa öelda, et ta oli sellise sellise promilliga välimeditsiinis ei ole joobe määramine prioriteetsele prioriteet. Inimese elu päästmine või stabiliseerimine. Aga liigse joobe päästmist ei tulnud. Narkootikumi üle doseerimis ei ole ikka kolm neli, mida me suutsime koha peal ära lahendada. Et see, aga noh, neid, kas siis, kui sellist marodööritsesid nagu Tallinnal normaalne foon loomulikult nelja-viiesaja patsiendi või nelja-viiesaja kinni peetud kohta üks kaks narkootikumi üleseeriasse ei ole mingi näitaja, et ei, jah, et alkoholi intoksikatsioone täna öösel ei olnud ühtegi. Arusaadav, mis tüüpilised vigastused olid põhilised, mida teil tuli mida teil tuli siis, mille osas abi osutada, kas, kus ta seal oskate mingeid erinevusi tuua, olid nad tekkinud sellest, et et inimesed olid ennast kuidagi klaasikildudega vigastanud, olid nad saanud vigastusi politsei tegevuse läbi. Jah, et võrreldes eelmise korraga oli nüüd palju rohkem selliseid pisivigastusi, eelkõige siis pea näo piirkonnas. See oli siis selline õhtupoolne aeg, kui, kui ka isiklikud omavaheline nagistamine. Palju oli ka selliseid klaasi lõikehaavu erinevates kehapiirkondades ja muidugi ka siis kinnipidamisel saadud põrutushaavu või põrutusi et sellised pindmised, kerged vigastused täna prevaleerisid raskeid vigastusi nagu eile õnneks ei olnud veel kord. Kui palju oli eile ravila toimetajate hulgas alaealisi, selliseid, kellele te andsite abi ja, ja, või kes siis ka hospordi hospitaliseeriti, kui selliseid oli? No kui me vaatame vanuserühma järgi, siis lastehaiglasse hospitaliseeritud eile kedagi, et kõik ikkagi üle meditsiinis hakkab 14 ja üle selle on siis on siis täisealised, et kõik oleks siiski selles mõttes bioloogiliselt täiskasvanud, et vajasid täiskasvanu arstiabi ja haiglaravi said kaks 30 37 meest. Selge suur aitäh. Ma läksin Raul Adlas aga Tallinna kiirabijuhiga.