Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, üheksandast maist. Stuudios on Vallo Kelmsaar. Eesti valitsusasutuste lehtede vastu pandi toime järjekordne küberrünnak. Rahvusvaheliste õigusnormide järgi ei ole küberrünnak karistatav tegu, tõdes justiitsminister Rein lang. Kaitseväe kalmistul. Pronkssõduri juures on täna käinud lilli panemas. Üle tuhandeid on käinud lilli panemas tuhandeid inimesi. Mälestusmärgi ette tekkinud tohutu Lillemägi. Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski pani hommikul pärja kalmistul asuva tundmatu sõduri mälestuskivi juurde. Pronkssõduri teisaldamist ja säilmete ümbermatmist nimetas ta hauarüvetamisega. Euroopa Liit kutsus Venemaad taas üles hoidma vaos oma kriitikat Eesti aadressil. Venemaa president Vladimir Putin hoiatas võidupüha kõnes sõjakangelaste sangarluse alavääristamise eest, mis tema sõnul viib riikidevahelise vaenuni. President Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit Gruusiasse jätkus täna sarja pealinnas batuumis. Vastastikuste majandussuhetele aitaks hoogu anda kolme olulise lepingu sõlmimine, leiab president Ilves. Sarnaselt paljudele Euroopa Liidu linnadele tähistati ka Eestis Euroopa päeva. Rakveres loetakse sel puhul oma lepingut. Eestis puudub riiklik tellimuskunstile, seda leevendab nüüd ühe protsendi seadus, mis koalitsioonis leppesse kirjutati. Kunstnike liidu presidendi Jaan Elkeni sõnul on tähtis jälgida, et see seadus bürokraadid keskseks ei kujuneks. Ilmast. Ilm on lähiajal vahelduva pilvisusega nii öösel kui ka homme päeval sajab kohati hoovihma. Sooja on homme kaheksa kuni 15 kraadi. Eesti valitsusasutuste, veebilehtede ja andmesidevõrkude vastu võeti ette järjekordne suuremahuline küberrünnak, mille eesmärk on blokeerida info levikut välisriikidesse. Justiitsminister Rein Langi sõnul pole küberrünne rahvusvaheliste õigusnormide alusel karistatav tegu. Hanno Tomberg räägib lähemalt. Nakatunud koduarvutitest rünnatakse Eesti valitsusasutuste veebilehekülgi, mille eesmärk on takistada välismaalt lehekülgedele juurdepääsu. Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbe osakonna juhataja Hillar Aarelaid. Selgelt eristatavad sihtmärgid, keda rünnatakse, need on riigiasutuste kodulehed, valitsus, punkti riik, president, rahandusministeerium ja nii edasi. Aarelaiu sõnul rünnatakse valitsusasutuste kodulehekülgi koduarvutitest, mille kasutajad ise ei pruugi seda teada. Enamik nendest rünnakutest on ilmselgelt pärit ikkagi järjekordselt nendest arvutitest, mis on inimese enda teadmata üle võetud ja inimesed, kes meid ründavad, kahjuks ise sellest ei tea mitte midagi. Et kui me vaatame riikide kaupa jaotust, siis mõnisada arvutit Ameerika ühendriikidest ei ole eriline probleem. Aga samas, kuna ründav vate arvud mitte nimistud, nagu vahetatakse pidevalt, siis üles leida need õnnetud 200 kodukasutajad on suhteliselt vaevanõudev. Justiitsminister Rein Langi sõnul on küberrünnakud rahvusvahelise õiguspraktika kohaselt raske kuriteona käsitleda, kuna rahvusvahelises õiguses sei sisaldub. Kui me võtame seaduse analoogia järgi, siis teise riigi sadamate või õhuruumi blokeerimine on ju selge agressioon, aga teise riigi küberruumi blokeerimine või selle kahjustamine ei ole ühegi rahvusvahelise kokkuleppega agressiooniks tunnistatud ja see muudab selle teema väga sensitiivseks ja see on põhjustanud ka laiaulatusliku aruteluni Nato no sees kui ka NATO liikmesriikides sees. See, et NATO liikmesriikide esindajad on meile selles küsimuses appi tulnud, saates siia oma spetsialiste, on muidugi väga tervitatav. Eelmisel nädalal avaldatud Venemaa presidendi kantselei aadressid, kust Eesti andmesidevõrke rünnati, võivad tähendada turvaauke Venemaa enda infosüsteemides. See võib tähendada üht-teist väga negatiivset asja minu jaoks, et Venemaa administratsiooni infosüsteemid ei ole sedavõrd turvalised, et neid ei saaks kasutada ära, neid ei saaks nakatada mingite kuritahtlike rünnete tegemiseks Eesti aadressil. Mõlemad variandid on minu jaoks väga halvad, nii see, kui nad oleks tehtud otseselt nendest arvutitest, kui ka see, et neid arvuteid on saanud kasutada. Hillar Aarelaiu sõnul on küberrünnaku tõrjumiseks kaasatud ka välismaised eksperdid, kuid selle lõpetamine võib aega võtta Eesti-sisest. Andmesidet pole küberrünnak seni häirinud. Raskendatud on valitsusasutuste veebilehekülgedele juurdepääs välismaalt. Täpsustuseks veel nii palju, et praegune suuremahuline küberrünnak sai alguse eile õhtul ja hetk tagasi uurisime. Praeguseks ei ole olukord paranenud. Venemaa tähistab aga täna võidupüha Tallinnas kaitseväe kalmistul on inimvool kestnud kogu päeva ja tõenäoliselt on pronkssõduri juurde lilli viinud kümneid tuhandeid inimesi. Tööpäeva lõpuks oli mälestusmärgi ette kerkinud umbes pooleteise meetri kõrgune Lillemägi. Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski pani pärja kaitseväe kalmistule. Hommikul jätkab Riina Eentalu. Kaitseväe kalmistul oli hommikul rahulik, inimesed tõid lilli, pronkssõduri ümbrus oli kaetud lillevaibaga, nagu me sel päeval oleme harjunud nägema. Paljud kandsid rinnas Georgi ristilinti, oli hästi noori ja väga vanu veterane kõigi oma aumärkidega. Oli neid, kes ikka leinavad omakseid ja sõjas langenud sõpru, nagu see vanem proua, kellega rääkisin. See proua leinab onu ja sõbrannasid ja ikka veel tulevad ka pisarad. Kuidas aga suhtub ta sellesse, et pronkssõdur nüüd kalmistule. Mälestussamba jaoks on see ju ilus koht, ütles proua. Kui ainult skandaalid seda ei lõhuks. Südametunnistust on vaja, ise tuli ta Eestisse, seitsmeteistkümne aastaselt on elanud siin oma elu, keegi pole teda solvanud ja ise pole solvunud. Ainult tervis kipub käest minema, muud midagi. Kella 10 ajal saabus pärg asetama Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski kes sõna tõsises mõttes matus paljude maade ajakirjanike tulva alla. Me peame kõik vääriliselt mälestama meie esivanemaid ja kangelasi olgu siis rahvusmissugune tahes, ütles suursaadik. Küsimusele, missugune on tema seisukoht pronkssõduri teisaldamise suhtes kalmistule, vastas suursaadik. Venemaa juhtkonna üldsuse seisukohta on teada, ütles suursaadik Uspenski. Fakt, et sõjakangelaste mälestusmärkidesse suhtutakse ebaväärikalt, et hauda rüvetatakse, on Mikk, ütles Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski. Kuid tänasel pidupäeval, meie võidupäeval, nagu ta rõhutas, ei tahtnud ta neist tunnetest rohkem rääkida, vaid soovitas mõelda sellele, mille eest isad võitlesid. Täna jõuab lõpule president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit Gruusias. Tänase päeva veetis president ja teda saatev kaaskond batuumis seal toimunut äriseminari avamisel, ütles president. Ilvesetatsiaaria autonoomne vabariik on ärkamas vaikelust ning kujunemas ligitõmbavaks piirkonnaks. Ilves tõdes, et majandus ja kaubandusalasele suhtlemisele Tallinna ja batuumi vahel võiks hoogu anda Eesti Gruusia topeltmaksustamise vältimise leppe jõustumine ning investeeringud, kaitse- ja soodustamise ning maanteetranspordileppe sõlmimine. Kõik need kolm lepet aitaksid kaasa vastastikuses äri suhtlemiseks Parema raamistiku loomisele. Vähemalt esimese lepingu vastu on aktiivselt huvi tundnud ka Eesti firmad, märkis Ilves. Täna kohtus Ilves batuumis kohaliku administratsiooni juhi ja ka sealsete ettevõtjatega. Mall Mälberg jätkab. Atšariaga pole keskvõimul probleeme kui Abhaasia või Põhja-Osseetiaga, siin on kõik korras. Bathumi ise on aga muutunud turvakordonist. Hotelli ei pääse keegi umbes kvartali kaugusel. Kõigel on politsei, kaasa arvatud igal hotellikorrusel ja igas söögipaigas, kus delegatsioonil liiguvad küll. ISIS't tõi meid siia gruusia lennukompanii Boeing. Et nii suur lennud polevat ummis kunagi maandunud. Asfalteeriti enne visiiti kõvasti. Nukk saaks vastuvõtuks kohale ruleerida. Meiega koos sõitis peatumistega president Saakašvili, kes avaldas lennukis lootust, et asfalt on enne meie maandumistlike ära kuivanud. President Ilvese riigivisiit lõpeb täna õhtul kell 11 tuleb Estonian Airi lennuk meile pattumise järele. Enne seda kohtub president Ilves veel kord president Saakašviliga. Visiidi kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti näitas igati oma toetust ja sümpaatiat Gruusiale. Me toetame kõiki gruusia euro ja NATO püüdlusi ja oleme valmis oma kogemusi jagama. President Saakašvili on selline toetus ääretult oluline. Gruusia elab üle rasket aega, tööpuudus on suur, samuti korruptsioon, hinnad tõusevad ja mis kõige tõsisem asi Gruusias käib mitmes piirkonnas sõda. Venemaa on ära lõiganud kõik Gruusiast põhja poole minevat kaubateed, nii et praktiliselt on tegemist kaubandussõjaga. Venemaa suhtub väga valuliselt Gruusia soovi pääseda Venemaa poliitilise mõju alt välja, sest kui Moskva ei kontrolli Gruusiat, ei kontrollida Põhja-Kaukaasiat ja pääsu Kesk-Aasiasse. Mis on alternatiiv Gruusiale seda ei ole, on ainult Euroopasse, sest mida pakuks Venemaa vasall seisu, ütles Gruusia strateegiliste uuringute fondijuht Alexander von teel. See on see, miks Gruusiale on vaja sõpru ja seepärast armastatakse Gruusias Eestit hakkas veel, on olemas ka opositsioon, aga see on nõrk. Peamiselt heidetakse talle ja tema valitsusele ette liigset kiirust ja liiga karme reforme. Aga nagu ütles president Ilves oma kõnes Tbilisi ülikoolis. Ükski reform pole alguses ei kerge ega populaarne seega pole ka Gruusial ilmselt teist teed. Mall Mälberg, Eesti Raadio batuumi. Edasi välissõnumeid Tõnu Karjatse Euroopa Liit kutsus Venemaad üles hoidma vaos oma kriitikat Eesti aadressil seoses Nõukogude monumendi teisaldamisega Tallinnas. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul peab Vene valitsus mõistma, et Eesti ei kujuta endast mingit ohtu. Ka Euroopa Parlamendi president Hans-Peter Ring ütles, et Moskva ei tohiks sekkuda Eesti siseasjadesse. Tema sõnul peaks tema tegema lõpu nõudmistele, et Eesti valitsus tagasi astuks. Venemaa president Vladimir Putin hoiatas oma võidupüha kõnes, et sõjakangelaste sangarluse alavääristamine, nende jaoks püstitatud mälestusmärkide leotamine viib riikide ja rahvastevahelise vaenu ning usaldamatuseni. Tema sõnutsi tuleb iga sõja põhjust otsida eeskätt rahuajavigades ja valearvestustes. Venemaa presidendi arvates on pealised ohud konfrontatsiooni ja ekstremismi ideoloogias. Ka nüüd pole tema sõnul need ohud vähenenud. Ta avaldas veendumust, et üksnes ühine vastutustunne ja võrdväärne partnerlus suudavad neile väljakutsetele vastu seista. Minskis asuv Eesti saatkonna juures kogunenud meeleavaldajad süütasid Eesti lippu ja sodisid seda svastikatega. Interfaxi teatel tuli kohale Nõukogude Liidu lippude ja antifašistlike plakatitega ligi 80 inimest. Miilitsat toimuvat ei takistanud. Riias asuva võidu monumendi juurde on praegu kogunenud 7000 inimest. Õhtul peaks seal toimuma ilutulestik, siis võib see arv kasvada kahekordseks. Riias suuremaid vahejuhtumeid polnud. Hommikul hoidis politsei ära paremäärmuslaste ja võidupüha tähistajate kokkupõrke, võttes vahi alla kolm provokaal autorit. Leedus kogunes antagolmise sõjaväekalmistule teise maailmasõja ohvreid mälestama sadakond inimest. Vahejuhtumeid ei esinenud. Peterburis Eesti konsulaadi juures ajas miilits laiali Eesti-Vene suhete normaliseerumist pooldava meeleavalduse. Tegemist oli Peterburi koduloouurijate seltsi miitinguga. Nad läksid laiali pärast seda, kui kohale hakkas tulema kremli-meelse äärmusrühmituse Naši noori, kes kavatsevad samas korraldada oma väljaastumise. Läti seimi väliskomisjon otsustas esitada Eestit toetava deklaratsiooni parlamendile vastuvõtmiseks. Otsuse poolt hääletas kuus komisjoni liiget. Komisjonilt heakskiidu saanud deklaratsiooniga väljendab Seim toetust Eesti valitsusele, toonitades, et on alati Eesti valitsuse otsuseid austanud. NATO õhurünnak tappis Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis 21 tsiviilisikut. Nende seas oli ka naisi ja lapsi. Sellest andis teada Helmandi provintsiga Warner. Nato teatel võis aga kuberner viidata ess angiini lähedal toimunud lahingule, milles hukkus ka üks koalitsioonivägede sõdur. USA sõjaväe esindaja kinnitas, et On ohvritest kuulnud, kuid tema teada on hukkunud vaid Talibani sõdurid. Paljudes Euroopa linnades tähistati täna Euroopa päeva ka Eestis, Rakveres oli kohal Ago Gaškov. Täna loeti tõenäoliselt esimest korda maailmas, et roomalepingud ehk siis need lepingud, mis sõlmiti 50 aastat tagasi ja millega pandi alus praegusele Euroopa liidule, seda tehti Rakvere keskväljakul, alustati kell üheksa ja mahuka dokumendi ettelugemine lõpeb tõenäoliselt kell seitse õhtul. Ja ka Rakvere linnapea Andres Jaadla Rooma lepingute ettelugemine Rakvere keskväljakul on mõnes mõttes kiiksuga asi, miks ta seal ette võtsite, kuna sellel aastal me tähistame Rooma lepingute viiekümnendat aastapäeva, siis märgime seda sellel viisil ära ja ütlusega rõhutama seda, et me Eestina oleme ikkagi väikse liikmesriigina uue liikmesriigina rahvaliidu liige ja miks mitte sellist dokumenti ette lugeda, mille kohta me eeldame, et on ju sisuliselt selline kohmakas juriidiline, aga ette lugedes tuleb välja küll. Ma arvan, et me siin, Rakveres teeme seda asja niimoodi vahvalt ja rõõmuga ja see üritus ise peab kandma sellist lahedat või sellist mõtet. Chefs for fun, et lihtsalt Rakvere võtab kätte ja teeb ära. Lepingud olid lugemas väga mitmesugused inimesed, nende seas oli riigikogu liikmeid ja oli ka täitsa tavalisi Rakvere Lacing. Mina küsisin riigikogu keskfraktsiooni aseesimehelt ja kunagiselt Rakvere linna pealt Toomas Varekilt. Mida tema sellest üritusest arvavad? Iga üritus, mis annab täiendavat informatsiooni inimestele juba kas või selle kaudu, et see kontingent, kes Loeb, teatud osa, see ju tunneb ka huvi selle rooma lepingu vastu ja see teave, mis sealt edasi läheb ja tähelepanu Euroopa päevale minu meelest Rakvere on teinud järjekordselt väga ürituse. Just tänasel 2007. aasta üheksandal mail Ja Biden jätkab samal teemal Olev Kenk Euroopa päev paides meelitas hoolimata kohatisest paduvihmast kultuurikeskuse juurde sadu koolinoori, kuid oli ka üksikuid vanemaid inimesi. Tuldi üksi ja klassikaupa. Miks räägivad Türi ja Paide koolide õpilased Marili Kõiv ja Getter Luciano? Lihtsalt noh, vaatama, et mis seal toimub, näeb, et nüüd saab joonistada ja meisterdada ja mingit paremat auhinna, nii et noh, põnev on kõigile, ma usun. Mis te arvate, kas Eestil on pigem kasulik kuuluda Euroopa liitu või mitte? Pigem kasuliku. Muidugi kui te küsite, miks siis ma jätan selle vastand. Meiegi näed, on kuskil nagu see, et noh, et see on kõigi suur Euroopa liiget nagu kindlam seal sees olla, väljas olla. Suurel laval diskuteeriti selle üle, mis on Euroopast kasu olnud. Järvamaa vanem Üllar Vahtramäe võrdleb Euroopa liitu vihmavarjuga, mida ei lähe küll iga päev tarvis kuid ometi on kindel tunne, kui see on meil olemas. Need viimased sündmused, mis on Eestis toimunud, on näidanud väga hästi seda, et kui ma oleksin olnud üksi, oleks olnud, tundub raskem ennast välja pääseda. Aga Euroopa Liit on näidanud siin oma solidaarsust Eesti ja eestlastega ja see on tegelikult see tunne, mida ei saa mitte midagi mõõta. Mine, kellega võrrelda. Konkreetset kasu on saanud ka Järvamaa kohasid paistab Paide gümnaasium, mis on saanud Euroopa liidu toel väga kauni sisemuse ja välimuse. Mõne aasta tagasi sai kogu Järvamaa valdade tänavavalgustus rekonstrueeritud Euroopa liidu toel. Meie ettevõtjatele kaupadele on vaba liikumine Euroopa liidu piires küttega teine väärtus, mida võib-olla tõesti IGA PÄEV nagu ei mõtle selle peale. Aga kui selle peale mõelda, selgeks teha, siis on see suur väärtus. Türi kultuuritöötaja Andrei saba mere oskab kasu välja tuua oma igapäeva. Tööst lähtuvalt ka üks väga hea asi on Euroopa Liidu väikelinnade ühendus tõuse laas, millele tänu on Türi võitnud endale ääretult palju koostööpartnereid erinevatest Euroopa Liidu väikelinnades. Olev Kenk Eesti raadiole paidest. Eesti Kunstnike Liit pidas täna suurkogu liidu presidendiks, valiti tagasi maalikunstnik Jaan Elken, suurkogul käis Riina Eentalu. Jaan Elken on rahul, et ühe protsendi seadus nüüd lõpuks koalitsioonileppes sees. Protsendikunstiseaduse raames tellitakse paljudes riikides nendesse avalikesse ruumidesse, mis ehitatakse riigi ja omavalitsuste raha eest ka teatud protsendi eest kunsti, olgu siis interjööri või eksterjööri ehk kunst on juba eelarvesse sisse arvestatud. Jaan Elkeni sõnul tuleb nüüd jälgida, et seadust oleks kunstniku, mitte bürokraatiakeskne. Mitte ei kasvataks selliste ametnike armeed, kes selle siis nii-öelda selle boonuse ära sööksid ja kunstnik oleksin väike, väike hüpiknukk, et meie peame nüüd siin seda jälgima, see on üks asi, teine asi on see, et kindlasti on olukord, kus MTÜ nagu loomeliit kunstnik liit on, et meie, meie kolmes opereeritavad galeriis oleme sunnitud mõistlikult renti võtma näiteks hobusega galeriile, kes pakub, eksju, 12 kuud aastase fantastilist näituseprogramm nii vaateakna kaudu 24 tundi ööpäevas, tegelikult siis ütleme vaatajale piletivaba, siis kunstnik on sulle eest renti sunnitud maksma, sest et riigi tugi meile on 90000 ühe galerii pealt aastas. See on koomiline, kui me teame, et suusakoondise määrdemeister saab preemiaks 500000. Et prioriteedid on raudselt paigast ära. Ühe protsendi seadus tähendab Ki riiklikku tellimust, disel tähendab riiklikku tellimust, aga ühe protsendi seadus loob sellise taasloob, ütleme sellise monumentaalkunsti oma heas mõttes, et asjad ei pea olema ainult selline niisugune nõukogude taak taga, eks. Aga me tahame, et meie galeriid saaks ka toetustega. Hoopis teine kunstiprotsess, mis on avalikus ruumis tedakil kirjutas Aleksander Jakovlev sirbis, et peaksite dialoog valitsusega või valitsusringkondades mõistlik on tal olema tihedam. Kuidas teie seda näete, kui eelmine aasta toimus loomulikult kohtumine valitsusega ja peaministriga, siis lubati meile sellist regulaarselt vähemalt sellisel tasandil, et meie mured ära kuuldakse, kahjuks ei jätkunud, võib-olla see on, mõnes mõttes on see praegune sotsiaalne kriise ühiskonna kriis, mis ikkagi Eestis on, et annab ka siukse märgi, et tegelikult on vaja kõik ära kuulata kõik segmendid ühiskonnas, et mitte ainult mitte ainult arendajate poliitikute ja investorite häält kuulda võtta. Kui valitsus oskaks jälgida ühiskonnas peale poliitika keelega teisi tasandeid usuksid teisedki suudavad ühiskonnas toimuvaid märke analüüsida ja omas keeles neile tähelepanu juhtida siis oleksid ehk mitmedki ebameeldivad üllatused olemata. Juba sellegipärast võiks valitsus ka kunstnikega dialoogi pidada. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja on udu. Puhub loode ja läänetuul neli kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on üks kuni kuus kraadi. Homme päeval Päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub läänekaartetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis, homme õhtupoolikul tuul nõrgeneb. Sooja tuleb homme kaheksa kuni 15 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16810 kuulmiseni.