Tere õhtust, kell sai kuus Eesti raadio uudistada. Toimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 30.-st maist toimetaja Anu-Mall Mälberg. Riigikogu kinnitas täna täiendava pensionitõusu, mis tähendab, et keskmine pension on esimesest juulist 3769 krooni. Koalitsiooni eesmärk pensionit nelja aastaga kahekordistada juhtiva varahaldusfirma vihist kapitalijuhtide kinnitusel Ta ootab Eesti majandust ees jahtumisperiood kuid majanduskasv jätkub ning välisinvestoritele jääb Eesti endiselt huvipakkuvaks investeerimispiirkonnaks. Ist Kapitali juhtide hinnangul sai Venemaa tülist Eestiga suurt majanduslikku kahju, sest Lääne investorite usalduse langus on kukutanud Venemaa aktsiate hinda 15 protsenti. Eestil ja Leedul ei ole Ignalina tuumajaama projektis suuri eriarvamusi. Läbirääkimiste teema on majandusminister Juhan Partsi sõnul pigem osaluse suurus tuumajaama projektist. Ülehomme esietendub rahvusooperis Estonia Eesti algupärane ooper Erkki-Sven Tüüri Valenberg. Peaosa laulab Rootsi kuningliku ooperibariton Jesper Traube ja lavastab Dmitri Vertmann Moskva Helicono pärast. Suveõhtutel ja öödel hakkab Harjumaal kehtima kuiv seadus. Välismaalt. Iraan lükkas tagasi ÜRO nõudmise oma tuumaprogrammi peatamiseks juhtivate tööstusriikide G8 gruppi. Välisministrid hoiatasid, et Iraani vastu võidakse rakendada uusi sanktsioone ametivolituste ületamises süüdistada. Raina siseminister sai infarkti. Homme on meil enamasti pilves ilm ja sajab äikesevihma. Sooja tuleb 22 kuni 27 kraadi, rannikul on jahedam. Riigikogu kinnitas täna täiendava pensionitõusu, Uku Toom jätkab. Esimesest juulist suureneb pensioni baasosa 250 rahvapensioni määr 150 krooni võrra, keskmine pension on siis 3769 krooni. Pensionitõusuga ja tõstmisega on rahul kõik, eelkõige muidugi koalitsiooni fraktsioonid. Taavi Rõivas Reformierakonnast. Olgugi, et tegu on ju kõigest erakordse pensionitõusu, mitte uue süsteemiga on ometi tegu selle parlamendi koosseisu siiani kõige tähtsam otsus, aga seal esimene samm, kõikide pensionide kahekordistamine seal nelja aasta jooksul. See pole enam ühe erakonna lubadus vaid see on selgelt kogu valitsus liidu ja opositsiooni ühine tahe. Pensionitõusudest tema senine arutelu nii sotsiaalkomisjonis kui selles saalis siin on andnud selge veendumuse, et sellest saab meie ühine otsus, mille üle võime kõik seadmed tunda. Tõsi, koalitsiooni esindaja tegi ka kriitikat mõningate opositsiooni esindajate osas, nemad nõuavad liiga palju ja ei suuda vaadelda tervikpilti ja riigi võimalusi. Kinnitan, et käesoleva otsusega teoks saav 20 protsendiline tõus on Eesti riigile jõukohane ning samas maksimaalne võimalik tõus 2007.-ks aastaks. Opositsioon seda eelnõud ja üldse kogu pensionäride olukorda siiski proosiliseks ei pea. Marika Tuus keskfraktsioonist. Tänane päev siin riigikogus võiks olla üks selle koosseisu pidulikku maid sest eakate inimeste nimeline heaks tegutsemine ja pensionile erakorraline tõstmine seda kahtlemata ju on. Kahjuks aga varjutab seda rõõmu kerge pettuse maik, sest riigikogu selle koosseisu esimese seaduseelnõuga žessikalt välja ent käidud pensionitõus. Paarsada lisakrooni võetakse paraku teisega aga kohe tagasi. Jõhker maksukolakas ja hinnatõusud, mida pole mainitud isegi koalitsioonileppes tabab aga kõige rängemini just väikese sissetulekuga inimesi, pensionäre, puuetega inimesi, töötuid. Karel Rüütli rahvaliidust oli reserveeritum. Iga seadusemuudatus, millega suudame parandada Eestimaa inimeste heaolu, on, on iseenesest tänuväärne. Rahvaliidu fraktsioon esitas seaduseelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt pensioni baasosa osakaalu tuleks suurendada erandkorras ja üheks aastaks, vaid kindlasti neljal järgmisel aastal. Kahjuks seda muudatusettepanekut ei toetanud just koalitsioonierakonnad. Oleme veendunud, et selline lähenemine pensionisüsteemi õiglasemaks muutmisel on vajalik. Hoiame rauda tules ja ajame oma rida edasi. Rahvaliit soovib pensioni tõstmise protsessi jätkata seni, kuni keskmine vanaduspension ulatub 50 protsendini keskmisest netopalgast. Hoolimata kriitikast toetasid praegust pensionitõusu kõik ja eelnõu sai 89 poolthäält. Aprillirahutustes tekitatud kahju on praeguseks hüvitatud 230000 krooni eest, teatas peaminister Andrus Ansip. Ansip ütles riigikogu infotunnis, et vastavale komisjonile on laekunud 45 kahjutoimikut, neist 25 viimase nelja tööpäeva jooksul. Kaheksa kahju toimiku osas. Komisjon lagedanud positiivse otsuse ning nende alusele on raha kannatanutele välja makstud. Üheksa kahjutoimikut on tagastatud kindlustusseltsidele lisadokumentide saamiseks ja ühe toimiku osas jättis komisjon taotluse rahuldamata. Tallinna algas juhtiva varahaldusettevõtte eest kapital konverents poolt eksamid 2007, kus arutatakse, mis saab balti riikide majandustest pärast buumi edasi. Indrek Kiisler käis konverentsil. Ist käpitajal haldab Ida-Euroopas varasid, mille koguväärtus on ligi 3,8 miljardit dollarit. Kuigi kolme balti riigi majandusele on läinud ülihästi, on nüüd küsimus selles, kui järsult meie majanduskasvu numbrid vähenevad eest käpitali balti piirkonna juht Gert tiivas. Kas see on kogu aeg selge olnud, et kümne-kaheteistkümne protsendilise majanduskasvunäitajad ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlikud? Selge on see, et viimaste aastate tulemused jäävad erandlikult kõrgeks. Vaatame viie või 10 aasta pärast, nii et ma arvan, mis edasi juhtub, on teatav jahenemine, teatav mäe kutsub seda normaliseerimiseks. Et masinad saavad töötada üle võimsusega, küll mõnda, aga, aga siis masinad võivad üle kuumeneda ja võib-olla natuke seda nüüd juhtunud ja nüüd lihtsalt, ma arvan, peaks taastama töö normaalse võimsusega. Hoolimata sellest, et balti riikide majandust ootab ees jahtumisperiood, on siinsed tulud investorite jaoks ikka huvipakkuvad, sest nimelt suuremat kasu töötavatest piirkondadest, nagu näiteks Ukraina, Balkani riigid või Venemaa on balti riikides ka tunduvalt väiksem risk oma raha kaotada. Lisaks pakub ka lähiaastatel kuue seitsmeprotsendiline majanduskasv välisinvestoritele suuri võimalusi. Finantsgrupijuhid märkisid, et üheks suuremaks murelapseks on Eestist saamas töökäte vähesus. Kuidas võiks aga Eesti börsiettevõtetele mõjuda Venemaa ja Eesti vahel puhkenud poliitiline kriis? Fondimänedžer Aivar Abramovitš. Ma võin, George rõhutas, et transiit annab vaid neli protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust ning kui vaadata Tallinna börsil noteeritud firmasid, siis ainult Norma tegevus on laialdaselt seotud Venemaaga. Endine Rootsi keskpanga president Andres Uuslind ütles, et Venemaa on saanud viimasest kriisist suurt majanduslikku kahju. Roos lindi sõnul on Venemaa aktsiaturg viimastel nädalatel kukkunud ligi 15 protsenti ning seal suuresti juhtunud tänu sellele, et Lääne investorite seas on Venemaa kaotamas usaldust. See aga tähendab miljardite dollarite välja voolamist Venemaalt mujale, teistele turgudele. Siit läheme edasi välisuudistega. Vallo kelmsaar. Juhtivate tööstusriikide grupp G8 toetab asjakohaseid Iraani vastaseid meetmeid, kui Iraan eirab ÜRO nõuet oma tuumaprogrammi peatamiseks, märkisid Saksamaal kohtunud G8 riikide välisministrid oma ühisavalduses. Iraani tuumaläbirääkijate juht Ali laritsiooni teatas aga, et Iraan ei peata Nonii rikastamist, sest see ei lahenda tuumaküsimust. Oma avalduse tegi laritsiooni vaid päev enne kohtumist Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Javier Solana. Ka USAs soovib suurendada tööstusriikide survet Iraanile, et Teheran tuumaprogrammi lõpetaks. Venemaa ja mõned teised riigid on aga soovitanud ära oodata Solana ja laritsiooni. Kohtumise tulemused. Ametnike hinnangul sellelt kohtumiselt mingit läbimurret siiski oodata ei ole. Venemaa hinnangul saab Kosovo staatuse küsimuse lahendada ainult Serbia ja Kosovo juhtide otse läbirääkimiste teel Kosovo ja kogusega. Peaküsimust ei saa lahendada New Yorgis, aga Potsdamis, vaid ainult otseläbirääkimistel, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov Potsdamis G8 gruppi välisministrite kohtumisel. Samas tõdeb seda, et seni pole Serbia ja Kosovo liidrite otsekontaktid tulemusi andnud. See pole ainus juhtum, kus konflikti lahendamiseks kulub aastaid. Pooltele tuleb anda aega läbirääkimiste jätkamiseks, ütles Lavrov. ÜRO rikk Martti Ahtisaari on esitanud plaanid, mis näeb lõpptulemusena ette Kosovo iseseisvumise. Ahtisaari hinnangul tuleb Kosovo küsimus lahendada hiljemalt juunikuus, kui lõpeb Saksamaa eesistumisaeg Euroopa liidus, sest vastasel juhul on rahvusvaheline üldsus läbi kukkunud. Ukraina ülemraada katkestas ennelõunal oma istungi, sest opositsioonisaadikud lahkusid saalist, süüdistades valitsusliidu esindajaid saavutatud kokkulepete rikkumises. Pärast viietunnist vaheaega jätkas ülemraada istungit, kuid esialgu olid saalis vaid koalitsioonisaadikud. Veidi hiljem hakkasid saabuma ka Julia Tõmošenko bloki esindajad. Teise opositsioonipartei Meie Ukraina saadikuid ei olnud saalis ka hommikul. President Viktor Juštšenko avaldas lootust, et kõik kokkulepped saavad täidetud. Ühtlasi soovitas ta mitte pöörata tähelepanu avaldustele, milles väidetakse vastupidist. Ukraina valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu käesoleva aasta riigieelarve muutmiseks. See eelnõu näeb ette ka raha eraldamise erakorraliste parlamendivalimiste läbiviimiseks. Ukraina rahandusministri sõnul saadab valitsus seaduseelnõu ülem radale arutamiseks juba täna. Ukraina siseminister koos aiaga täna infarkti, nii teatas ministeeriumi esindaja. Tema sõnul viibib minister haiglas, arstid on suhtlemise temaga ära keelanud. Sotsialistlikku parteisse kuuluv Tšuško sai Ukraina siseministriks mullu detsembris. Väidetavalt oli tema see, kes möödunud nädalal andis miilitsa eriüksusele korralduse peaprokuratuuri hoonesse tungimiseks jõudu kasutada. Opositsioonipoliitikud nõudnud, et siseminister ametivolituste ületamise eest vastutusele võetaks. President Viktor Juštšenko poolt peaprokuröri kohusetäitjaks määratud Viktor Sevtšuk teatas, et siseministri suhtes on algatatud kriminaalasi. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Vilniuses oma Leedu kolleegiga. Kõne all olid Ignalina tuumajaama projekt ja selles osalemise mahud. Küsisime ministrilt, kuivõrd eri meelt Eesti ja Leedu selles suhtes on. Väga suuri erimeelsusi ei ole, aga mille üle nagu arutatakse, esiteks, et saaks selle projektiga nagu edasi minna. Läbirääkimiste teemad on see, et kui suured saavad olema erinevate riikide panused, A-d, et oleks kaasa Poola, siin ei ole erilisi erinevaid nägemusi, c mitte selle projekti osana, aga kindlasti sellega seoses peab olema tatud, et käivituks ka Leedu ja Poola vaheline nii-öelda põhivõrguühendus võimaldaks balti riikide energiasüsteemidel liituda Kesk-Euroopa energiasüsteemiga pikemas perspektiivis kõige konkreetsem, võib-olla selline noh, koht puudutab neid osalusi. Leedu arutab praegu vastavat seadusandlikku akti ja selles seadusandlikus aktis, nagu nähakse ette see minimaalne osalus, mida Leedu tahab endale reserveerida. See on 34 protsenti, see on praeguses nii-öelda projektis ja teadupärast olemas ju peaministrite kunagine selline memorandum, mis määratleb, et nende osalused peaks olema võrdsed. Aga kui leedunud võtab oma seaduseelnõu vastu ja see saab seaduseks, siis on Eestile, Lätile ja Poolale on mõeldud 20 kaheprotsendilised osalused seal. Nojah, et see võib kujuneda selliseks üheks stsenaariumiks, aga ennekõike sõltub see praegu Leedu parlament. Kas Läti on oma seisu? Vahe on öelnud viimasel ajal otseselt ei ole, teksti seisukohalt on enam-vähem eesti omadega praegu sarnased. Vajadused langevad kokku. Kuidas need kõnelused või mõttevahetused edasi arenevad? Mis nüüd, nagu selge on see vähemalt saame olla nagu jooksvalt siin kursi ja avaldada oma seisukohad Leedu seimi menetluses oleva eelnõu kohta, et selles osas on see juuni kuu tõenäoliselt noh, nagu nagu oluline teine küsimus on, homme peaks olema kohtumine ka juba nii-öelda nende ettevõtete tasemel siin Vilniuses saavutatakse Poola kaasamise küsimust. Mingil ajal oleks hädavajalik, et kolm balti riiki ühiselt siis nagu vormistavad selle Poola kaasamise, aga selle kaasamisega seonduvalt peaks olema enam-vähem see nii-öelda stardipauguna, nende nii-öelda osaluste võimalik suurus. Neid ei saa ka üle tähtsustada, sest ega osalus ei tähenda mingit imedemaad, vaid pigem ikkagi näitab kohustusi finantseerimisel. Mis puhul tegelikult preilid selguvad alles lähema aasta-kahe-kolme. Täna on kõik seda meelt, et me vajame pikas perspektiivis põlevkivi kõrval teisi allikaid. Teiseks me vajame seda, et meie head partnerid teeksid oh miinimumi, et meil oleks võimalik liituda Kesk-Euroopa energiasüsteemiga, kui me seda soovime, küllap me seda soovime. Mainekas Pariisi orkester teatas just äsja, et nimetas 2010.-ks aastaks oma muusikadirektoriks Paavo närviteate, vahendas kraanspress. Kammerfilharmoonia kunstiline juht ja frankfurdi raadio sümfooniaorkestri peadirigent. Ka 44 aastane eestlane võtab orkestrijuhi koha üle, sakslasel Christoph Äshnbachilt. Ülehomme esietendub aga rahvusooperis Estonia Eesti algupärane ooper Erkki-Sven Tüüri valemberg. Osaline Rootsist, lavastaja Moskvast jätkab Riina Eentalu. Erkki-Sven Tüür on esimene Eesti helilooja, kes on saanud ooperitellimuse välismaalt Dortmundi teatrist. Erkki-Sven Tüür võttis pakkumise vastu, sest Vallembergi ainestiku andis talle võimaluse panna samale kaalukausile möödunud sajandi kaks kurjuse rezhiimi. Natsismi ja stalinismi. Rootsi diplomaat Raul Vallenberg, kes päästis tuhandeid juute holokaustist, on puutunud kokku mõlema režiimiga ja tema saatus on seni vaatuses. Lavastaja Dmitri Bäckmani sõnul on tüüri ooper unikaalne teos. Algul oli ta ehmunud, sest seal puudus üks liin, mis alati ooperites on. Puudus Sis lüüriline liin kuid süvenedes selgus, et see on olemas vaatajate peaosalise Vallembergi vahel. See tõuseb kõrgemale poliitikast, teatrist ja kõigest ja see teema oluline praegusel ajal. Tüüri muusika on kujundlik, mis on kui Eestis kõige suurem väärtusetest Dmitri Bertmann ja seetõttu häiristada Dortmundi teatri lavastus, kus laval oli realism või pseudorealism. Bertmanni lahendus on kardinaalselt teistsugune. See on nagu kunagi tulevikus, 42. sajandil räägitakse 20.-st sajandist. Mis jääb siis järele. Isiklikud lood jäävad sel aja kvintessents, jutustab lavastaja. Estonia laval pole päris relvi ja ajaloolise mundreid, see on ajastuülene. Erkki-Sven Tüürile on Estonia variant südamelähedasem. Selliseid lugusid ongi sellepärast vaja, et säilitada seda võimalust ajaloost õppida ja mitte ainult poliitiliste, steitmentide ja õpikute kaudu, aga emotsioon maalse kanali kaudu, sellepärast minu meelest on hästi oluline, et niisugustel teemadel läbi kunstivahendite inimesi kõnetada ja selleks, et ta oleks nagu oma sõnumis kuidagi universaalne on hea, kui see abstraktsuse tase on suurem. Peaosalist laulab Rootsi kuningliku ooperi bariton Jesper Taube, kel on raske roll olla laval peaaegu kogu ooperi vältel mida ta ooperist arvab? Jesper Taube kinnitas, et talle muusika meeldib, kuid see pole muusika, mis väga kergesti kätte tuleb. See on suur väljakutse, kuid ka suur nauding, ütles Jesper Taube. Allenberg esietendus rahvusooperis on esimesel juunil, dirigendid on Arvo Volmer ja Risto Joost ja kunstnik Ene-Liis Semper. Tammsaare teater palub teatada, et nende esietendus lembe loode vanas linnas. Eesti teatri- ja muusikamuuseumi siseõues jääb täna vihma tõttu ära. Pilootide kutsed kehtivad kõikidel järgmistel etendustel. Homme, esimesel, teisel, seitsmendal, kaheksandal ja üheksandal juunil kell seitse õhtul. Harju maavanem Verner Lootsmann kehtestas suva ajaks maakonnas alkoholi jaemüügi piirangu kella kaheksast õhtul kaheksani hommikul. Avalduse kohaselt on alkohoolsete jookide jaemüük kõikides Harjumaal asuvates kauplustes, rändkauplustes ja välikohvikutest peatatud esimesest juunist kuni teise septembrini ja nagu öeldud, kella kaheksast õhtul kaheksani hommikul. Maavalitsus teatas, et alkoholimüügi piirang kehtib kogu maakonnas tervikuna ja tingimusteta. Äikesed too on täna elektrita ligi 4000 Eesti Energia klient peamiselt Kagu-Eestis. Eesti Energia jaotusvõrgu pressiesindaja Kristjan Hamburg ütles, et et elektrikatkestused on peamiselt Võru-Tartu- ja Jõgevamaal ja äikesega võivad kaasneda tugevad tormiiilid kuni 25 meetrini sekundis. Ja nüüd siis ilmaennustus. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vihma ja äikest. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, äikese ajal on tugevaid tuuleiile ja sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme Päeval püsib muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab äikesevihma. Puhub põhja- ja suurte tuul 15 kuni vabandust viis kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on meil homme 22 kuni 27, rannikul 15 kuni 20 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille number on 16831 toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.