Kell sai kaheksa Eesti raadio uudistada, toimetus võtab päeva olulisemad sündmused veel kord kokku stuudios nädabeda. Mall Mälberg. Riigikogu kinnitas täna täiendava pensionitõusu, esimesest juulist tõuseb pensioni baasosa 250 ja rahvapension 150 krooni. Parlamendi riigikaitsekomisjoni juht Mati Raidma nendib, et julgeolekut tema on meile pärast aprillisündmusi palju lähedasemaks saanud ja peab täna esitletud käsiraamatut julgeolekusektori parlamentaarse järelevalve kohta vajalikuks juhtiva varahaldusfirma ees. Kapitalijuhtide kinnitusel ootab Eestit tähenduste ees jahtumisperiood, kuid majanduskasv jätkub ning välisinvestoritele jääb Eesti endiselt huvipakkuvaks investeerimispiirkonnaks. Ülehomme esietendub rahvusooperis Estonia Eesti algupärane ooper Erkki-Sven Tüüri Valenberg. Peaosa laulab Rootsi kuningliku ooperibariton Jesper Taube ja lavastab Dmitri Vertmann Moskva Hälikonna pärast. Iisraeli asepeaminister Simon res kandideerib 13. juunil toimuvatel valimistel presidendiks. Ilmast. Homme on pilves ilm, mitmel pool sajab äikesevihma, sooja tuleb 22 kuni 27 kraadi, rannikul on jahedam. Riigikogu kinnitas täna täiendava pensionitõusu, Uku Toom jätkab. Esimesest juulist suureneb pensioni baasosa 250 rahvapensioni määr 150 krooni võrra, keskmine pension on siis 3769 krooni. Pensionitõusuga ja tõstmisega on rahul kõik, eelkõige muidugi koalitsiooni fraktsioonid. Taavi Rõivas Reformierakonnast. Olgugi, et tegu on ju kõigest erakordse pensionitõusu, mitte uue süsteemiga on ometi tegu selle parlamendi koosseisu siiani kõige tähtsam otsus, aga seal esimene samm, kõikide pensionide kahekordistamine seal nelja aasta jooksul. See pole enam erakonna lubadus vaid see selgelt kogu valitsusliidu ja opositsiooni ühine tahe. Tõsi, koalitsiooni esindaja tegi ka kriitikat mõningate opositsiooni esindajate osas, nemad nõuavad liiga palju ja ei suuda vaadelda tervikpilti ja riigi võimalusi. Kinnitan, et käesoleva otsusega teoks saav 20 protsendiline tõus on Eesti riigile jõukohane ning samas maksimaalne võimalik tõus 2007.-ks aastaks. Opositsioon seda eelnõud ja üldse kogu pensionäride olukorda siiski roosiliseks ei pea. Marika Tuus keskfraktsioonist. Tänane päev siin riigikogus võiks olla üks selle koosseisu pidulikku maid sest eakate inimeste nimel heaks tegutsemine ja pensionile erakorraline tõstmine seda kahtlemata ju on. Kahjuks aga varjutab seda rõõmu kerge pettuse maik, sest riigikogu selle koosseisu esimese seaduseelnõuga žessikalt välja käidud pensionitõus paarsada lisakrooni võetakse paraku teise käega ka kohe tagasi. Jõhker maksukolakas ja hinnatõusud, mida pole mainitud isegi koalitsioonileppes tabab aga kõige rängemini just väikese sissetulekuga inimesi, pensionäre, puuetega inimesi, töötuid. Hoolimata kriitikast toetasid praegust pensionitõusu kõik ja eelnõu sai 89 poolthäält. Samas Riigikogus esitleti täna rahvusvaheliste kaitseuuringute instituudi väljaandena ilmunud käsiraamatut julgeolekuparlamentaarsest järelevalvest. Palusime väljaandele lühikommentaari riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma Alt. Tegemist on väga hea tõlketeosega, kus küllaltki lihtsalt kirjeldatakse lahti julgeolekusektor ja parlamentaarne järelevalve tähendab lihtsalt siis riigikogu rolli taolisel valdkonna kujundamisel, juhtimises ja järelevalves. Noh, tavaettekujutus on julgeolekust ikkagi täitevvõimukeskne midagi sellist ajast või väga vormikandjate kesksed ja ega ka poliitikud tegelikult mõtlevad ja otsivad oma kohta selles maailmas, kui julgeolek vanasti oli seal meist väga kaugel sõna, siis peale hiljutisi sündmusi ma arvan, et kõik me ühiskonnas on adunud, et sellised julgeolekuprobleemi ei ole ainult välisuudiste teema kodus televiisori ees ka nädal on väga ja väga ka meile tähtsad. Tallinnas algas juhtiva varahaldusettevõtte eest kapital, konverents poolt eksamid 2007, kus arutatakse, mis saab balti riikide majandustest pärast buumi edasi. Indrek Kiisler käis konverentsil. Käpitajal haldab Ida-Euroopas varasid, mille koguväärtus on ligi 3,8 miljardit dollarit. Kuigi kolme balti riigi majandusel on läinud ülihästi, on nüüd küsimus selles, kui järsult meie majanduskasvu numbrid vähenevad eest käpitali balti piirkonna juht Gert tiivas. See on kogu aeg selge olnud, et kümne-kaheteistkümne protsendilise majanduskasvunäitajad ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlikud. Selge on see, et viimaste aastate tulemused jäävad teadlikult kõrgeks, kui me vaatame viie või 10 aasta pärast, nii et ma arvan, mis edasi juhtub, on teatav jahenemine, teatav mäe kutsub seda normaliseerimiseks et masinad saavad töötada üle võimsusega küll mõnda aega, aga siis masinad võivad üle kuumeneda ja võib-olla natuke seda nüüd juhtunud ja nüüd lihtsalt, ma arvan, peaks taastama töö normaalse võimsusega. Hoolimata sellest, et balti riikide majandust ootab ees jahtumisperiood, on siinsed tulud investorite jaoks ikka huvipakkuvad sest erinevalt suuremat kasu töötavatest piirkondadest, nagu näiteks Ukraina, Balkani riigid või Venemaa on balti riikides ka tunduvalt väiksem risk oma raha kaotada. Lisaks pakub ka lähiaastatel kuue seitsmeprotsendiline majanduskasv välisinvestoritele suuri võimalusi. Finantsgrupijuhid märkisid, et üheks suuremaks murelapseks on Eestist saamas töökäte vähesus. Kuidas võiks aga Eesti börsiettevõtetele mõjuda Venemaa ja Eesti vahel puhkenud poliitiline kriis, fondimänedžer Aivar Abramovitš jus. Abramovitš rõhutas, et transiit annab vaid neli protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Kui vaadata Tallinna börsil noteeritud firmasid, siis ainult Norma tegevus laialdaselt seotud Venemaaga. Endine Rootsi keskpanga president Andres Uuslind ütles, et Venemaa on saanud viimasest kriisist suurt majanduslikku kahju. Uus lindi sõnul on Venemaa aktsiaturg viimastel nädalatel kukkunud ligi 15 protsenti ning seal suuresti juhtunud tänu sellele, et Lääne investorite seas on Venemaa kaotamas usaldust. See aga tähendab miljardite dollarite välja voolamist Venemaalt mujale, teistele turgudele. Edasi välisuudiseid Reene Leas Iisraeli asepeaminister Shimon peres kandideerib riigi presidendiks valitsev Kadima parteis madis 80 kolmeaastase BRS-i oma kandidaadiks 13. juunil toimuvateks valimisteks. Kuuekümneaastase poliitikukarjääri jooksul on peres olnud praktiliselt kõigis tippametites peale presidendi ametikoha seitse aastat tagasi kandideerida riigipeaks, kuid kaotas siis Masha Katsavile, kes on nüüd vägistamissüüdistuste tõttu sunnitud valimistest kõrvale jääma. Juhtivate tööstusriikide grupp G8 toetab asjakohaseid Nonii vastaseid meetmeid, kui Iraan eirab ÜRO nõuet oma tuumaprogrammi peatamiseks. Nii märkisid Saksamaal kohtunud G8 riikide välisministrid ühisavalduses. Iraani tuumaläbirääkijate juht Alil organisatsiooni teatas aga, et Iraan ei peata uraani rikastamist, sest see ei lahenda tuumaküsimust oma avalduse tegilaritsiooni, vaid päev enne kohtumist Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Javier Solana. Ka USA soovib suurendada tööstusriikide survet Iraanile, et Teheran tuumaprogrammi lõpetaks. Venemaa ja mõned teised riigid on vitanud ära oodata Havier, Solana, Jaalil Arriczani kohtumise tulemused. Iraan on korduvalt väitnud, et vajab tuumaprogrammi energia tootmiseks. USA ja lääneriikide hinnangul kavatseb aga on energiaprogrammi varjus valmistada tuumarelva. Kohus mõistis kukutatud peaministrit Haxintšina Vatra parteid Haybact Hay süüdi valimisseaduse rikkumises. Partei kahele liikmele pandi süüks väiksematele parteidele altkäemaksu maksmist, et mõjutada eelmisel aastal toimunud valimisi. Valimiste tulemused tühistati, hiljem. Vaktsiini võib nüüd oodata. Viieaastane poliitikas osalemise keeld taksin. Vatra kukutati sõjaväelises riigipöördes mullu septembris. Teda süüdistati korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises. Ülehomme esietendub rahvusooperis Estonia Eesti algupärane ooper Erkki-Sven Tüüri Valenberg. Peaosaline on Rootsist, lavastaja Moskvast jätkab Riina Eentalu. Erkki-Sven Tüür on esimene Eesti helilooja, kes on saanud ooperitellimuse välismaalt Dortmundi teatrist. Erkki-Sven Tüür võttis pakkumise vastu, sest Vallembergi ainestik andis talle võimaluse panna samale kaalukausile möödunud sajandi kaks kurjuse rezhiimi. Natsismi ja stalinismi. Rootsi diplomaat Raul Vallemberg, kes päästis tuhandeid juute holokaustist, on puutunud kokku mõlema režiimiga ja tema saatus on seni saladuses. Lavastaja Dmitri Bäckmani sõnul on tüüri ooper unikaalne teos kuid algul oli ta ehmunud, sest seal puudus üks liin, mis alati ooperites on. Puudus Sis lüüriline liin kuid süvenedes selgus, et see on olemas vaatajate ja peaosalise Vallembergi vahel. See tõuseb kõrgemale poliitikast, teatrist ja kõigest ja see teema on väga oluline praegusel ajal. Tüüri muusika on kujundlik, mis on kunstis kõige suurem väärtus, ütles Dmitri Bertmann. Ja seetõttu häiristada Dortmundi teatri lavastus, kus laval oli realism või pseudorealism. Bertmanni lahendus on kardinaalselt teistsugune. See on nagu kunagi tulevikus, 42. sajandil räägitakse 20.-st sajandist. Mis jääb siis järele. Isiklikud lood jäävad sel aja kvintessents, jutustab lavastaja. Estonia laval pole päris relvi ja ajaloolise mundreid, see on ajastuülene. Erkki-Sven Tüürile on Estonia variant südamelähedasem. Selliseid lugusid ongi sellepärast vaja, et säilitada seda võimalust ajaloost õppida ja mitte ainult poliitiliste, steitmentide ja õpikute kaudu, aga emotsioon maalse kanali kaudu, sellepärast minu meelest on hästi oluline, et niisugustel teemadel läbi kunstivahendite inimesi kõnetada ja selleks, et ta oleks nagu oma sõnumis kuidagi universaalne on hea, kui see abstraktsuse tase on suurem. Peaosalist laulab Rootsi kuningliku ooperi bariton Jesper Taube, kel on raske roll olla laval peaaegu kogu ooperi vältel mida ta ooperist arvab? Jesper Taube kinnitas, et talle muusika meeldib, kuid see pole muusika, mis väga kergesti kätte tuleb. See on suur väljakutse, kuid ka suur nauding, ütles Jesper Taube. Vallanbergi esietendus rahvusooperis on esimesel juunil, dirigendid on Arvo Volmer ja Risto Joost ja kunstnik Ene-Liis Semper. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vihma, on äikest. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis äikesega, seal on tugevaid tuuleiile ja sooja on öösel 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval püsib muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab äikesevihma, kohati on sadu tugev. Põhja- ja kirdetuul viis kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on homme 22 kuni 27, rannikul 15 kuni 20 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli toimetaja Mall Mälberg. Kena õhtu jätku.