Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tartu Ülikooli rektoriks valiti senine maaülikooli rektor Alar Karis, kes sai 198 poolthäält. Selleks läks vaja kolme voorub. Valitsus kiitis heaks eelarvestrateegia, selle järgi on järgmise nelja aasta eelarve maht kokku 415,5 miljardit krooni. Järgmise aasta eelarve kasv on 19 protsenti. Õiguse mõistma Me ei vasta veel ühiskonna õigustatud ootustele, sest menetlusaeg on pikk, ütles riigikohtu esimees Märt Rask. Kohtusüsteemi arutelul Riigikogus. Allkirjastati Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurse projekteerimise leping. Ehitus peaks algama hiljemalt 2009. aasta lõpus. President Toomas Hendrik Ilves andis rahvusooperi balletisolistile loana Georgi noore kultuuritegelase preemia. Pariisi orkestri peadirigendiks valiti Paavo Järvi, ta alustab tööd 2010. aastal. Läti parlament valis riigi presidendiks valdist. Börsi uue presidendi hinnangul tahab ta rohkem tähelepanu pöörata sisepoliitikale. Venemaa süüdistab USAd võidurelvastumise algatamisest ja ilmast. Homme ennelõunal sajab Lõuna-Eestis veel kohati vihma. Puhub põhja- ja kirdetuul ja sooja on 16 kuni 21, tuulele avatud rannikul 12 kuni 15 kraadi. Ülikooli rektoriks valiti senine maaülikooli rektor Alar Karis, tema poolt andis hääle 198 valimiskogu liiget. Tartus, teatab Toomas Kelt. Tartu Ülikooli rektori kohale oli üles seatud kolm kandidaati Tartu Ülikooli professorid Volli Kalm ja Margit Sutrop ning Maaülikooli rektor Alar Karis. Enne valimisi ei julgenud ülikooliga seotud isikud ennustada ühegi kandidaadi selget ülekaalu. Et direktor saaks valitud, tuli ühel kandidaadil koguda vähemalt 150 häält. Täna läks selleks vaja kolme hääletusvooru, esimeses langes välja Margit Sutrop, teises Volli Kalm ning kolmandas valitigi rektoriks Alar Karis. Esimesena välja langenud Margit Sutrop leidis, et alles jäänud kandidaadid on võrdselt tugevad. Ma arvan, et mõlemad kandidaadid on valimisdebattide käigus palju õppinud ja nad on saanud palju avarama pilgu. Rektori valimiseks oli täna tugev ootus, kuna aasta alguses rektor poliitikasse siirdunud Jaak Aaviksoo asemel valimata eelmisel korral rektoriks kandideerinud õppeprorektor Birute Klaas hindas uut rektorit kõrgelt. Ma usun, et Alar Karis on ülikooli rektor, kes suudab ühendada ülikooli erinevad poolused ja tagada selle, et ülikool liiguks edasi toimiva tegusa ülikoolina. Ka rektori kohusetäitja professor Tõnu lehtsaar oli tulemustega rahul. Valitud rektoril on visioon nii Tartu Ülikooli kui Eesti kõrghariduse suhtes üldse. Ta on võimeline tegema selge piirilise ja põhjendatud otsuseid ja mis minule kui psühholoogile on oluline temaga hõlbus suhelda. Rektoriks valitud Alar Karis ütles, et esimese asjana hakata moodustama oma meeskonda, selleks algavad ülikoolis läbirääkimised. Samuti lubas ta täita oma valimislubaduse ja püüda suurendada noorte võimalusi ülikoolis, õppida. Neid on võimalik muuta, et siia tuleks tudengeid, et tuleks rohkem tudengi, tuleks võimekamad tudengid, et need ei läheks kuhugi kaotsi, sellepärast et et meil on sellised riigieksamid või kellelgil pole lubatud kuskil koolis seda riigieksamit teha. Karis lisas, et tõsiselt tuleb mõelda ka ülikooli rahaasjadele. Vaesust ei ole võimalik ümber jagada, tekitab pingeid ja ma arvan, et hektari ülesanne on luua selline keskkond ülikoolis, et siia tekiks rahalisi vahendeid juurde. Uus rektor peaks ametisse astuma esimesest juulist, tema ametisse vannutamise tseremoonia toimub 31. augustil. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Valitsuse tänase istungi üks põhimärksõnu oli eelarvestrateegia, mis heaks kiideti, räägib peaminister Andrus Ansip. Kokku nähakse ette eelarvestrateegia järgi järgneva nelja aasta jooksul tulude mahuks 415,5 miljardit krooni. 2008. aasta eelarve kasvab väga kiiresti enam kui 19 protsenti ja võib arvata, et augustikuus avaldatav sügisprognoos suurendab seda kasvu veelgi ehkki kindel selles olla ei saa. Kui järgneb vaataks aastateks, prognoosime me märksa tagasihoidlikuma eelarve vahendite juurdekasve, sest oleme eelarve strateegiat koostanud lähtudes konservatiivsuse printsiibist. 2009. aastal peaks eelarve kasvama 10 protsenti ja 2011. aastal vaid kuus protsenti. Valitsus kiitis heaks Eesti-Vene valitsustevahelise komisjoni moodustamise ja kahe riigi majanduskoostööleppe. Välisminister Urmas Paet. Ka sellise valitsus otsuse tegemine täna näitab seda, et, et need ei ole ainult tühjad sõnad, kui me räägime sellest, et me sooviksime, et meil oleks kõigi naabritega, sealhulgas Venemaaga normaalsed ja pragmaatilised suhted ja terve rida praktilisi küsimusi, nagu me kõik teame, Eesti-Vene suhetes, on täna kuskil ooteseisundis pole edasi liikunud, nii et kui Venemaa pool on leidnud, et sellise valitsustevahelise komisjoni loomine on nende hinnangul vajalik ja, ja aitaks asju edasi, siis ega meil selle vastu midagi ei ole, nii et me oleme selle sammu nüüd astunud. Nii et eks siis nüüd paistab, kas ja millal ka Vene pool on valmis nendele lepetele alla kirjutama. Heakskiit Venemaa valitsuse poolt lepetele oli mullu sügisel olemas, aga vahepeal on palju juhtunud ja näis, kuidas käitutakse nüüd. Aga veel valitsus toetas ka seadusmuudatuste eelnõud, millega täiendatakse siseriiklikku õigusruumi, mis seondub meie peatse ühinemisega Schengeni konventsiooniga. Siseminister Jüri Pihl. Piirid kaovad ära nende riikide vahel kuritegevus või lihtsamalt üle piiri saada ja need seadused annavad sellised võimalused, kuidas siis rakendada kompensatsioonimehhanism ehk politsei saab juurde õigusi? Reporter oli Uku Toom. Eesti Panga president Andres Lipstok ütles valitsuse eel tarbestrateegiat kommenteerides, et see ei pruugi piisavalt toetada Eesti majanduspoliitika eesmärke. Lipstoki sõnul on eelarvestrateegias 2008 kuni 2011 sätestatud eelarve ülejäägi eesmärk. See on pool protsenti sisemajanduse koguproduktist oluliselt väiksem möödunud sügisel Euroopa liidule ja tema liikmesriikidele antud lubadustest. Eesti pank on seisukohal, et tänavune eelarve ülejääk peab olema võrreldava suurusjärgus. Möödunud aastal saavutatud ka 2006. aastal oli ülejääk 3,8 protsenti SKP-st, teatab BNS. Riigikogu arutas täna kohtukorraldust ja parlamendi ees oli riigikohtu esimees Märt Rask, vahendab Uku Toom. Riigikohtu esimees teatas esmalt kohtu statistikal, puudutades ka riigikohtu rolli. Ühiskonna seisukohalt on tähtsamad vahtu statistilised näitajad, keskmine menetlusaeg ja kohtuotsuste tühistamise protsent eelkõige esimese astme kohtus. Üldistatult saab teha järelduse, et esimese astme kohtutes muutusid 2006. aastal keskmised menetlusajad 2005. aastaga võrreldes lühemaks või jäid samale tasemele kuid nii mõneski kohtus ei mahu Need veel mõistliku aja piiridesse. Seega ei suuda riik veel kõigil juhtudel tagada igaühe põhiõigust, mistõttu ei vasta õigusemõistmine ühiskonna õigustatud ootustele. Märt Rask on oma ettekannetes varem pikemalt rääkinud kriminaal- ja halduskohtumenetluse probleemidest ja täna rääkis ta pikemalt tsiviilkohtumenetlusest. Ta rõhutas vajadust laiendada kohtunike kokkulepete võimalusi ja juhtis ka tähelepanu ühele olulisele tsiviilkohtumenetluse seadustikuga seotud probleemile. See mees on väga mahukas seadus. Tsiviilkohtumenetlust reguleerivate normide suur hulk tekitab mõtte, et menetlus on muutunud asjaks iseeneses. Tavaline keskmiste võimetega inimene ei suuda ilma kõrvalise õigusabita seadusest üles leida isegi neid sätteid, mis võivad temale kaasa tuua menetluslikult ebasoodsad tagajärjed. Ettepanek kaaluga menetlusseadustike ühtlustamise ja lihtsustamise võimalusi, et keskmiste võimetega inimene võiks ilma kõrvalise õigusabita mõista kohtumenetluse olemust ja sisu. See, mida me nägime aprilli lõpus Tallinnas ja Ida-Virumaal, ei olnud mitte lihtsalt kriis, vaid suurim väljakutse Eesti vabariigi julgeolekule viimase 16 aasta jooksul ütles president Toomas Hendrik Ilvest täna Kadriorus, tervitades tänu vastuvõtule kutsutud politseinikke, kaitseliitlasi ja riigiametnikke, kes kuu aja eest puhkenud sündmustes kaitsesid avalikku korda ja riigi julgeolekut. Riigipea kinnitas, et politseinikud, kaitseliitlased, riigiametnikud, said hästi hakkama. Riigiga on ju nagu inimesega. Kui teda proovile ei panda, siis ei saagi teada, kui tõsiseltvõetav ta on. President Ilvese sõnul on Eesti nüüd enesekindlam. See enesekindlus ei tohi meid. Tähendab need, kes soovivad meie riiki halvata, ei ole kadunud. Sestap oleksid Eesti vabariigi ühed suurimad vaenlased meie enda hooletu, rahulolev ja lodev mõtlemine. Et nüüd on ju kõik korras, ütles riigipea. Eesti välisministeerium andis Vene Föderatsiooni suursaadikule Nikolai Uspenski üle noodinoodis kinnitas Eesti veel kord huvitatust kaitseväe kalmistule ümber maetud vastavate säilmete identifitseerimist ning kutsus Vene Föderatsiooni suursaatkonda Tallinnas konstruktiivsele koostööle selle nimel, et Venemaal elavad lähisugulased saaksid ümbermatmistseremoonial ja säilmete identifitseerimiseks osaleda. Alates esimesest juunist kuni kuuenda juuni keskööni tõhustab piirivalve kontrolli Eesti piiril, et vähendada turvalisus riske seoses jalgpalli Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonimängude toimumise ka Tallinnas. Kontrolli tõhustamine võib pikeneda piiriületuse järjekordi, seetõttu palub siseministeerium piirile mõtlevatel inimestel varuda aega ja kannatust. Ja nüüd Lätti, kus valiti täna uus president Riiast, teatab Ragnar Kond. Läbihinnatuim ortopeed, 52 aastane Valdis Zatlersi, keda siin peeti üllatuslikuks presidendikandidaadiks, kogus täna 58 seimi liikme toetuse ja temast saab juuli algul Läti järgmine president. Presidendiks saamiseks piisanuks 51-st häälest. Tesla atlas oli Läti. Praeguse koalitsiooni kompromisskandidaat näitas salajane hääletamine ka seda, et populaarsust kaotav valitsuskoalitsioon on üksmeelel. Peaminister Aigars Kalvitis istus koos teiste valitsuse liikmetega ka ise täna seimi saalis, avaldas kohe pärast valimistulemuste selgumist oma rahulolu. Zatlas on Lätile hea president, ütles Kalvitis president Vaira Vike-Freiberga konnaga hoopis maakonnavisiitidel ja eile andis ta mõista, et kumbki kandidaat pole tema arvates päris hea. Zatlersi vastaskandidaadile, endisele Läti konstitutsioonile, kohtu esimehele ja praegusele juuraprofessorile Aivar endiksile heitis ta ette tema kommunistlikku minevikku ent siis kogus täna 39 seimi liikme toetuse. Valdis Zatlersi pressikonverents pärast hääletustulemuste selgumist kujunes täna seimi saalis üsna ägedaks. Läti ajakirjanikud pommitasid tulevast presidenti küsimustega, mis puudutasid võimalikku maksupettust nimelt olevates atlas oma patsientidelt nii arstina kui ta suure ortopeedia kliiniku juhina võtnud raha ja kingitusi, kuid polevat nende pealt tasuma tulumaksu, mis antakse, ütles täna, et tema hinnangul on kõik seaduslik. Meeskondade veel paigas, pole praeguse presidendi Vaira Vike-Freiberga ja tema kantselei töötajatega kohtunud maadesse atlas. Esmaspäeval. Läti tulevane president leiab, et nüüd peab riigipea rohkem tähelepanu pöörama sisepoliitikale. Zatlersi hinnangul tuleb leida üksmeel koalitsiooni ja opositsiooni vahel ja muuta kogu rahvas sallivaks ametist lahkuva presidendi-Freiberga aktiivsust välispoliitikast ei õnnestu aga ilmselt uuel presidendil ületada, kuigi koostöö balti riikide vahel peab tema hinnangul muutuma tihedamaks. Ja veel sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Kai Vare. Venemaa süüdistab USAd uue võidurelvastumise algatamisest president Vladimir Putini sõnul oli Venemaa teisipäevane raketikatsetus vastuseks USA plaanile paigutada Kesk-Euroopasse raketitõrjesüsteemi. Ta lisas, et Venemaa jätkab oma võimaluste parandamist. Meie Ameerika partnerid on loobunud ballistiliste relvade vastasest kokkuleppest, ütles Putin pressikonverentsil ja lisas, et Moskva hoiatas Washingtoni, et astub strateegilise tasakaalu säilitamise nimel omapoolseid vastusamme. USA plaanib paigutada Poola ja Tšehhi vabariigi territooriumile ketikilbi osad. USA kinnitusel on eesmärk kaitsta ennast Iraanist ja Põhja-Koreast lähtuva võimaliku ohu vastu. Venemaa peab seda ka enda julgeolekut ohustavaks. Ukraina president Viktor Juštšenko lubas ennetähtaegsed valimised välja kuulutada 60 päeva jooksul, kui parlament täna vajalikke seadusemuudatusi heaks ei kiida. President andis parlamendile kaks päeva aega võtta vastu seadused, mis oleksid vajalikud valimiste korraldamiseks septembri lõpus. Ta hoiatas, et vastasel juhul lahkuvad tema toetajad parlamendist ja see tähendab põhiseaduse järgi valimiste toimumist 60-ga päeva jooksul. President Juštšenko peaminister Viktor Janukovitš ja parlamendi esimees Oleksandr Molossi jõudsid pärast pikki vaidlusi kokkuleppele, et valimised toimuvad 30. septembril. Varoshi hinnangul peab ülemus saada kõigi vajalike seadusemuudatuste tegemiseks tööd jätkama ka homme. Valge maja avalikustas täna pikaajalise strateegia kliimamuutustega võitlemiseks. Plaan näeb ette kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamist, aga mitte enne 2008. aasta lõpp. Tehakse ettepanek vabastada tollimaksudest keskkonnatehnoloogia vaatamine ning kutsuda sügiseks kokku enim saastavad riigid, et neid probleeme arutada. Euroopa riigid on avaldanud USAle survet kliimamuutuste vastu võitlemiseks, kuid ühendriigid on seni keeldunud tähtaegade seadmisest. Järgmisel nädalal on juhtivate tööstusriikide ja Venemaa G8 grupil tippkohtumine, kus ka kliimaküsimused taas tõsiselt kõne all. Ja uuesti Eestist. President Toomas Hendrik Ilves andis Kadriorus kätte noore kultuuritegelase preemia, mille vabariigi presidendi kultuurirahastu määras rahvusroog Estonia balletisolistile loannake orgile. President Ilves ütles loana georkile preemiat üle andes, et balletikunsti on Eestis alati kõrgelt hinnatud, kuid selle ala kunstnik võiks isegi sagedamini esile tuua. Preemia anti välja kuuendat korda. Kultuuriministeeriumis kirjutati täna alla Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurse projekteerimise leping. Uku toom käis kohal. Lepingu kirjutasid alla Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru ja arhitektide poolt üks kolmest. Tänud orell kultuuriminister muuseumi probleemidega hästi kursis endine Tartu linnapea Laine Jänes on veendunud, et see on tähtsündmus üle sajandite. Ma usun, et selle muuseumi ehitamine valmis saamine, areng ei mõjuta mitte üksi ainult selle ühe asutuse et ajalugu vaid mõjub väga oluliselt Tartu linna arengule. Aga kindlasti Lõuna-Eesti ja teine Eesti arengule tervikuna. Eesti Rahva Muuseumi direktor rõhutas, et see unistus muuseumihoone ehitusest on saatnud Eesti Rahva muuseumi kogu tema saja-aastase ajaloo kestel. Samal ajal on otsuse tegemise ees täiesti ootamatuid takistusi. Ja kuidas võivad kultuuridevahelised erinevused, mis tunduvad, et on nagu 21. sajandil kadunud ja nii nagu ei olegi, kuidas need võivad kõige väiksema sõnas või detailis äkki mõjutada nii arusaamist Poigo otsustamist ja kõik see protsess oleks olnud nii ilus ja nii õpetlik, kui see oleks õpetanud ka seda, et eestlased suudavad, suudavad või tahavad väga hästi koostööd teha ja just selle koostöö abil jõuda ilusa tulemuseni. Liina Kotme ütles arhitektide nimel, et see projekt on neile väga oluline, rõhutas pikaajalist head koostööd ja ütles ka seda, et praeguse lahendusega on kõik rahul ja et nemad annavad oma parima. Täna allkirjastatud leping näeb ette, et uue hoone ehitamist peab saama alustada hiljemalt 2009. aasta lõpus ning hoone hinnanguline maksumus praegustes hindades on plaanitud 1,1 miljardit krooni. Pariisi orkestri peadirigendiks valiti Paavo Järvi. Järvi pikendas hiljaaegu lepingut Cincinnati sümfooniaorkestri peadirigendina. Ta on ka saksa kammerfilharmoonia kunstiline ja frankfurdi raadio sümfooniaorkestri muusikaline juht, teatab meie Brüsseli korrespondent Katrin Vaga. Pariisi kuulsaim kontserdisaal, salply-l on puupüsti rahvast täis. Virtuoosliku grusiinlannas solisti Liisapati šviili ja orkestrite Parii esituses kõlab imeline Sibeliuse viiulikontsert. Äsja on välja kuulutatud täna dirigendipuldis olevast Paavo Järvist saab Pariisi orkestri peadirigent ning publiku vaimustus orkestri ja dirigendi koostööle on ilmselge. Prantsuse mentaliteet on selline, et keegi tahab grupis mängida, kui tahad olla solistid ja seal asisem solistide orkester. Ja mulle see hästi ei istu. Mulle meeldib kinodele isikupära ja sellist sellist sisemist individuaalsus. Seda seal orkestri väga eriliseks. Paavo Järvi asub ametisse alles 2010. aastal ja ta leping kestab kolm aastat. Pariisi orkestri direktor George Francois Childs ütleb, et Järvis on ühendatud kõik head omadused. See oli pikk otsing, sest rääkisime esimest korda, Paavo Järvi ka kaks aastat tagasi. Jätkasime kõnelusi teatud projektide ja ideede üle ning sai selgeks, et nii nagu tema oleks parim meie orkestrile oleks orkester ka temale sobivaim. Orkestrite Parii on Euroopa üks olulisemaid. Peadirigendi kandidatuur vajas heakskiit kõige kõrgemal tasemel Pariisi linnapea ning prantsuse kultuuriministri poolt. Järvi VII dirigent orkestri neljakümneaastase ajaloo jooksul. Siin on dirigeerinud legendaarsed muusikud, näiteks Herbert von Karajan, Daniel parm, voim ja Schulz, solk. Praegu on orkestri peadirigent Christoph Ethan Bach. Katri maga, Pariis. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, Kesk- ja Lõuna-Eestis pikest. Puhub põhja- ja kirdetuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 16 meetrit sekundis. Äikese ajal on tugevaid tuuleiile ja sooja on öösel 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Lõuna-Eestis on pilvisem ja ennelõunal sajab veel kohati vihma. Puhub põhja- ja kirdetuul seitse kuni 13, puhanguti 17 meetrit sekundis ja sooja on homme 16 kuni 21, tuulele avatud rannikul 12 kuni 15 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.