Kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku tänased sündmused meil ja mujal, mina olen Indrek Kiisler. Kosovo minister kinnitas täna ametlikult provintsi parlament kuulutab Kosovo homme iseseisvaks riigiks. Eesti välispoliitika instituudi juht Andres Kasekamp ütles, et Kosovo homne otsus ei too kaasa Euroopa teiste separatistlike piirkondade samasuguseid samme. Omanike keskliit taunis täna mõne kinnisvaraarendaja soovi tõlgendada võlaõigusseadust nõnda, et pärast ostu-müügilepingu sõlmimist võib ostjalt raha juurde küsida. Pakistani hõimupiirkonnas hukkus valimiskandidaadi büroo lähedal enesetapu terroristi korraldatud autopommi plahvatuses vähemalt 37 inimest. Duma kaardistati täna prügihunnikuid, mida kavatsetakse kevadel ära vedada. Estoniaga kammersaalis esietendub dokumentaaldraama president 1939, mille tegevustik toimub Eesti ja Venemaa nõndanimetatud baaside lepingu sõlmimise päevadel. Etenduses üritatakse avada tookordset Eesti riigijuhtide motiive. Lund ja lörtsi sadama. Homme päeval tõuseb õhutemperatuur miinus kahe kuni pluss kolme kraadini. Kosovo peaminister Hashim Talczy kinnitas täna, et provints kuulutab end homme Serbiast iseseisvaks. Peaministri tänane avaldus on esimene kõrgetasemeline kinnitus, et Kosovo lahkulöömine Serbias toimub tõepoolest seitsmeteistkümnendal veebruaril. Lisaks maniale pole Kosovo iseseisvumist vähemalt kohe valmis tunnustama Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria ja Küpros. Tegemist on kas õigeusklike riikide või ka riikidega, mis kardavad, et nende separatistid saavad Kosovo tegudest innustust. Välispoliitika instituudi juht Andres Kasekamp kinnitas, et Kosovo iseseisvumine ootamatu ja see ei too kaasa teiste külmutatud konfliktide taaspuhkemist. Mujal Euroopa äärealadel. No muidugi see oht on alati olemas, aga samas Euroopa Liidu liikmesriigid on kõik toonitanud, et see ei loo mingisugust pretsedenti ja see on endise Jugoslaavia kodusõdade loogiline lõpp. Ja seda ei saa laiendada seda kogemust mõnede teise piirkonnale, mina näe ohtu, et kohe hakkaks puhkema konflikt mõne teises Euroopa piirkonnas tänu sellele otsusele Mida peaks Euroopa Liit fokuma nüüd Serbiale? Euroopa Liit peab nüüd Serbiat lähemale tõmbama, et anda all mingisugust präänikut. Ma arvan, muidugi kõik ratsionaalset arvestavat serblased saavad sellest aru, aga muidugi see Kosovo küsimus puudutab nende põhiidentiteeti ja on väga oluline nende jaoks ja nad on muidugi nautinud ka Venemaa toetus selles küsimuses. Muidugi me ei tea täpselt, kas Venemaal on tõsi taga selles küsimuses või nad bluffivad. Kui teha siin mingisugused järeldusi, mis võib tähendada endise nõukogude liidu piirkonna jaoks. Seal on Venemaa jaoks nii positiivset kui negatiivset võimalikud tagajärjed. Rahvusvaheline avalikkus on Venemaa kogu aeg toonitanud, et see võib mõjutada halvasti arengud Gruusias, aga tegelikult võiks ju väita, et venelased ise ei peaks sellest olema huvitatud. Sellest on piirkondi Vene Föderatsioonis, mis võivad samamoodi viidata selle presidendile. Ja Tšetšeenia on üks silmapaistvam näide, aga neid on ehk veelgi. Mis muutub igapäevaelus sellepärast, et Venemaa on juba teatanud, et ta blokeerib Kosovo pääsu ÜROsse ja kõikidesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. No ma usun, et siiski Kosovo igapäevane elu muutub paremaks, sest ta on andnud juba nüüd ligi 10 aastat sellises väga ebamäärases olukorras olnud sisuliselt selline Euroopa liidu protektoraat. Nüüd mos on, tuleb natuke rohkem selgust temast taotluses ja seega peaks tema olukord paranema, inimestel peaks olema pisut rohkem optimismi tuleviku suhtes Kosovo tuleviku suhtes. Neljapäevane Eesti Ekspress kirjutas, et kaks aastat tagasi Tallinnas kolmetoalise korteri ostnud mees sattus vastu oma tahtmist juriidilisse vaidlusesse. Maja ehitanud arendaja nõuab tema käest nüüd 750000 krooni juurde ja kohus peab selgitama, kas ostja ikka peab säärase arve kinni maksma. Omanike keskliit tegi täna avalduse, kus nimetas võlaõigusseaduse säärast tõlgendamist kohatuks keskliidu peasekretär Taavi Madiberk. Mõnedel USA esindajatel on siis idee võlaõigusseadust niiviisi väänata, et koduomanikul ei ole enam mingit kindlust oma kodu soetamisel. Kuidas peaks seda seadusesätet, aga siis teie arvates tõlgendama? Seadusesätet peaks peaks tõlgendama nii, et kui ostu-müügileping on juba sõlmitud ja ja vastavalt kohustused täidetud ehk siis summad tasutud siis ei ole enam võimalik muuta ostuhinda, sest see on otseses vastuolus õiguskindlusega ja inimene soetab kodu, peab olema selles kindel, et. Hetkel on see esimeses kohtuastmes ja otseseid, kui selliseid pole veel tulnud. Aga lähtudes Euroopa kohtu praktikast, siis loodame, et õigus kindlasti säilib ja kodu soetaja saab olla kindel, et peale lepingu täitmist ei panda talle lisakohustusi. Mida te soovitate, aga kinnisvaraarendajatele, sest hinnad ju muudkui kukuvad. Kinnisvaraarendajatele soovitaks täpsemalt kalkuleerida oma ärilisi riske, sest kinnisvarasektor on sektor nagu iga teine ja peaks käituma vastavalt turuolukorrale, mitte Besoovima, nende riske panda koduomaniku õlule. Tartumaal otsiti kaardistati suuri prügihunnikuid, et need kevadel suure aktsiooni teeme ära raames minema vedada. Taavi Libe käis uurimas, kuidas prügi kaardistamine edenes. Kuigi maha sadanud lumi raskendab tööd, loodetakse homme Lääne-Tartumaa ja mõnede Jõgevamaa valdadega ühele poole saada. Tartumaa on Lõuna-Eesti maakondadest esimene, mille prügihunnikud tänavu kaardistatud saavad. Väljas on pea 10 ekipaaži, mille liikmeteks nii kohalikud vabatahtlikud kui ka Eestimaa looduse fondi liikmed. Hunnikute ülesleidmine, kaardistamine on Eestimaa looduse fondi tegevjuht Jüri Ott salmi sõnul tänu varasemate aastate kogemustele küllaltki lihtne. Põhiline on, see prügi on ikkagi suurte maanteede äärest metsa sisse pööravad Väike-teede otstes hästi palju on seal, aga ikkagi me sõidame läbi põhimõtteliselt Regio atlase olevat teed ja siis sealt äärest kõik prügi, mis on nii-öelda läbimõõdult suurem, kui üks meeter saab kaardi peale kantud ja eristame siis rehvid, olmeprügi ja suured sellised objektid nagu külmkapid ja suguseid vetsupotid ja pole mingi ehitusjääde. Mõned Tartumaa vallad on oma piirkonna juba kaaristanud. Salmi hinnangul saab nende põhjal väita, et prügi on küll palju, kuid midagi erakordset iseenesest pole. Lava on kohati päris palju, aga kohati on õnneks ka puhtaid kohti, me ei tea veel seda, palju on, eks ole, eramaadele palju riigimaadel seda suhet, et palju on siis nii-öelda mõni mõni talunik lihtsalt näiteks oma nii-öelda maja taha seda asja visanud, mis nii-öelda kaardile ka jääb, aga, aga ma arvan, et enamus on eramaadel muidugi. Viimastel päevadel maha sadanud lumi raskendab oluliselt kaardistajate tööd. Teatud vallad tulemisega, arste ja nii edasi lükata, kus nii-öelda lumekaart näitab, kust me teame, et seda on nii palju maha tulnud, et täna me olemegi peamiselt Tartumaa lääneosas ja ristiti, võtame paar jõgema valdaga ja ka, et kõigil oleks ikkagi tegemist. Kaardistatud prügihunnikut koristatakse vabatahtliku aktsiooni käigus ära kolmandal mail. Kindlasti koristatakse ära vallavalitsuste, riigimetsa majandamise keskuse ning riikliku looduskaitsekeskuse hallatavad maad. Eramaade omanikud peavad prügi ise ära koristama või selle eest maksma. Kui eraomanikud. Ehk siis ei reageeri sellele üleskutsele tema Ma olen prügi ja ta võiks sellega nii-öelda seda teeme ära raames puhtaks teha, siis järgnevad sellised karmimad sanktsioonid keskkonnainspektsiooni poolt siis tulenevalt uuest jäätmeseadusest ehk ta on kohustatud aasta jooksul selle ära koristama. Niiehknaa. Eesti Raadio uudistele Tartus Taavi Libe Leedu vabariigi 90. aastapäeva pidustustel osaleb president Toomas Hendrik Ilves, ütles täna Vilniuses kaitseväe paraadil peetud kõnes. Nii Eestil kui ka Leedul on põhjust oma riigi üle uhkust tunda. Ilves puudutas aga oma kõnes ka energeetikateemat, märkides, et Eesti tervitab Leedu parlamendi president Valdas Adamkus otsust minna tuumaelektrijaama projektiga edasi. Samuti kava rajada energiasillad Poola ja Rootsiga. Neid projekte läbi ei viida, ei ole Balti riigid oma majanduslikes otsustes enam iseseisvad, rõhutas president Ilves. Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus Pakistani valimisi vaatlev sotsiaaldemokraat Marianne Mikko kohtus Raval Pindis Pakistani presidendi Pervez Musharrafiga. Nool avaldas Musharraf kohtumisel Europarlamendi delegatsiooniga veendumust, et valimised tulevad vabad, õiglased, läbipaistvad ja rahulikud. Mikko on ainus Eesti poliitik, kes osaleb vaatlejana Pakistani valimistel. Pakistani loodeosas kärgatas aga mõrvatud opositsiooniliidri pena sir putu Rahvapartei kandidaadi valimisbüroo juures plahvatus, milles hukkus vähemalt 37 inimest. Siseministeerium andmetel oli tegemist enesetapurünnakuga. Terrorist juhtis auto valimiskampaania viimasel päeval kandidaadi büroo juurde kogunenud rahvasumma, kust ta selle õhkis. Kinnitust on leidnud 37 inimese surm. Enam kui 90 inimest on saanud vabata, ütles siseministeeriumi esindaja. Rünnaparaat tšinaari linnas, mis asub afganistani piiri lähedal, toimus kohalike elanike sõnul ajal, kui kandidaadi toetajad olid valimisürituse järelbüroosse suundumas. Kõikab, Aasia ja Lõuna-Osseetia elanikud on Gruusia kodanikud ning gruusia riigil on põhiseaduslik õigus kaitsta oma alasid ja neile elavaid inimesi, teatas täna Gruusia president Mihhail Saakašvili Madutvusina avaldusega, mis väidab, et Venemaal on õigus kaitsta oma kodanikke Gruusia territooriumil. Kui Abhaasias ja Lõuna-Osseetias asub Vene kodanikke, siis nad istuvad seal seadusevastaselt. Gruusia võimud ei tunnista nende vene kodakondsust, ütles riigipea täna kohtumisel välisministriga. Ühelgi riigil pole õigust Gruusia territooriumil gruusia riigi ja valitsuse nõusolekuta kohalikele elanikele oma kodakondsust jagada ning seejärel rääkida vajadusest neid kaitsta, ütles president. Rahvusooper Estonia ja kammersaalis esietendub Katrin Katri Aaslav-Tepandi Tõnu Tepandi kirjutatud dokumentaaldraama president 1939. Kai Vare vahendusel kuulajate lähemalt. Ja. Oma ema. Oma. Dokumentaaldraama president 1939 autorid Katri Aaslav-Tepandi, Tõnu Tepandi on kindlad, et Eesti ajaloo pöördelistes sündmustes tuleb rääkida. Ent põhiküsimus on, kuidas rääkida. President 1939 räägib ühest väga rängast hetkest Eesti ajaloos, kui Eesti riigi juhtkond oli sunnitud siis vastu võtma Nõukogude Liidu nõudmised, tuua Eestisse punaarmee baasid, öö, kus on kolm meest, Kadriorus on siis vabariigi president Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ja peaminister Kaarel Eenpalu. Vaat siis otsustavad, see on selline nii dokumentidel põhinev, aga samas ka minu ja Tõnu Tepandi stsenaariumi kunstiline tõde, nii et ta ei ole päris. Ma ei saa öelda, et see nüüd ajalugu, ta on ikkagi looming. Kui me Tõnuga stsenaariumit kirjutasime arhiivides uurisime ja neid dokumente ja neid autentseid allikaid algdokumente me võtsime vastu sisimas otsuse. Me ei anna hinnanguid. Me pigem püüame aru saada mõista, millises situatsioonis Eesti mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum, ka Soome oli 39. aasta septembriks, kui algasid Nõukogude Liidu ja Saksamaa salakokkuleppe tagajärgede toimetamised. President Konstantin Pätsi mängib Tõnu Tepandi, peaminister Kaarel Eenpalu, Jüri Aarma, ülemjuhataja Johan Laidoneri, Eero Spriit ning NKVD ülekuulaja rollis on Katrin Joukas. Kogu meie tegelaskond, kes siin mängivad, nad ei ole ju nii-öelda riigiteatrites igapäevatöös hoopis teistel erialadel ja juhtivatel kohtadel, nii et neil on olemas ka juhtimiskogemus oma isiklik kogemus, et seda teemat läbi närida. President 1939 järgmised etendused on Rahvusooper Estonia kammersaalis, seitsmeteistkümnendal, 21. 22. ja 23. veebruaril. Öösel pilvisus tiheneb ja hakkab sadama lund, lörtsi, paiguti võib tuisata. Edelatuul tugevneb viie kuni 12 meetrini sekundis, saartel ja rannikul puhanguti kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis ning õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni miinus 10 kraadi. Hommikuks tõuseb õhutemperatuur miinus nelja kuni pluss kahe kraadini. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, lörtsi ja vihma ning on jäite oht. Edela ja läänetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhtupoolikul pöördub tuul kõikjal läände ja loodesse ning nõrgeneb. Õhutemperatuur on homme päeval miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Selline oli päevaga ja 16. veebruaril head õhtut ning kuulmiseni.