Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 21.-st juulist. Stuudios on Kai Vare. Vene veokijuhid blokeerisid Eesti piirile viiva teed protesteerida pikkade piirijärjekordade vastu. Eesti ja teiste Euroopa liidu riikide väike- ja keskmised ettevõtted peaksid rohkem koostööd tegema, et rahvusvaheliseks muutuda. Euroopa Liit tahab tulevikus olla aga keskkonnasõbralike tehnoloogiate lipulaev maailmas ning otsib võimalusi, kuidas seejuures konkurentsivõimet säilitada. Must või aukodanikuks saanud Jõgeva maavanem Aivar Kokk loodab, et piirkonnast kujuneb turismimeka ning soovib, et valitsus jõuaks vene poolega kokkuleppele kalapüügiasjus Peipsi kaluritel tööd ja leiba oleks Rapla kirikumuusika festival pakub kolme nädala jooksul eripalgelist muusikat, suurvormidest uue muusika töötlusteni välja. Korraldajad tunnevad heameelt, et 15 aasta jooksul on festival teeninud hea mainega Eestist kaugemal. Viimase avati mulgi naise kuju, et teadvustada inimestele vana Mulgimaad, mis ulatab ka praegusele Valgamaale. Kassinurmel peetakse eesti muinasajale pühendatud müto festi. Korraldajate sõnul muutub eesti muinasEestis muinasaja uurimine üha populaarsemaks, sest kasulik nii turismi, kultuuri, noorsootöö- kui kehalise liikumise seisukohalt. Ilm on meil öösel ja homme sajuta. Sooja on öösel kuus kuni 12, päeval 20 kuni 25 kraadi. Vene veokijuhid blokeerisid Eesti piirile viiva teed protesteerida pikkade piirijärjekordade vastu piiriületust ootavate veokite järjekordi von Koroidis ehk jaanilinnas on 15 kilomeetrit pikk. Veokijuhid sulgesid Ivangorodi Eesti piirile viiva tee lasevad Narva piiripunkti poole sõita ainult sõiduautodel. Ühe aktsiooni organiseerinud veokijuhi sõnul ähvardasid võimud esialgu protesteerijad miilitsa eriüksuse OMON abil laiali, aga nõustusid lõpuks siiski protesteerijatega läbirääkimisi pidama. Kõneluste tulemused pole praegu teada, vahendab Postimees Online portaali, kas jätta ruumi Euroopa liidus teadvustatakse üha rohkem väike- ja keskmiste ettevõtete rolli, mis toob kasu ka Eesti ettevõtjatele, leiab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes osaleb Euroopa Liidu konkurentsivõimet Me nõukogu mitteametlikul istungil. Sügisel peaks Euroopa komisjon välja tulema oma ettepanekutega, mida saaks väikeste ja keskmiste ettevõtete toetamiseks ära teha Euroopa Liidu tasemel ja mis on liikmesriikide kohustus. Juhan Parts. Euroopa komisjon võib-olla ei liialt palju, ei tahaks ka enda kätte haarata, sellepärast et enamik liikmesriikide jaoks on selge, et väikeste, keskmiste ettevõtlust räägime siis ikkagi, see on suhteliselt eripärane erinevates riikides. Eesti üks seisukoht on need reeglid nendele väikestele ja keskmistele ettevõtetele võiksid olla võrdlemisi sarnased, et teise riigi turule minnes ei tekiks väga suuri kulutusi väikestele ettevõtetele. See on üks suuremaid probleeme kui vaadata tegelikult ja see ei ole ainult mitte Eesti väikeettevõtete, et üsna keeruline on muutuda rahvusvaheliseks, seda nii Euroopa Liidu turul kui ka väljaspool Euroopa Liit ja ja noh, selles osas kõlasid ka mitmeid ettepanekuid, kuidas võiks tegelikult Euroopa Komisjon arvestades oma väga laia esinduste võrku ja tegelikult pakkuda mingisuguseid selliseid reaalsemaid teenuseid reaalsemalt toetas ennekõike jutt käib kolmandatest riikidest väikeettevõtete üks suuremaid takistusi on see, et lihtsalt väga suured kulud on, et seda turgu tundma õppida ja tegelikult just siin võiks olla nii-öelda liikmesriigid, panna õlad kokku, Euroopa Komisjon võiks olla koordineerija, et ikkagi selle selles mõttes aidata, aidata, kas ütleme turgudele siseneda, oma kaupu müüa või sinna investeerida. Selline ettepanek kõlas mitme mitme riigi poolt, kindlasti on üks märkimisväärne oli ka selline, teine väga sissejuhatav arutelu, millest me lähiajal Tal kindlasti saame rohkem kuulda, on kõik ikkagi see, et kuidas nii-öelda, et Euroopa tööstus suudab rakendada keskkonnapuhtaid, tehnoloogiaid otseselt Eestit puudutav kõik, kõik see, kuidas rohkem kasutada ja olla siin Es ees käia ja suunanäitaja ja kogu maailmale, et Euroopa suur ambitsioon Selliste väga puhaste keskkonnatehnoloogiate kasutamine ilmselt on väga kallis ja Eestile ei pruugi üldse taskukohane olla. See on kogu Euroopa probleem, et ühelt poolt me tahame olla puhta keskkonnatehnoloogia, aga samas me ei taha sugugi kaotada konkurentsis. Täna leidis nagu selliseid paarides arutelu eilne kahe Euroopa suurema riigijuhi, Briti peaministri, prantsuse presidendi initsiatiiv, et hakata otsima veel täiendavaid maksuvabastuse just nendele toodetele ja teenustele, mis kasutavad puhtalt keskkonnatehnoloogia idee, mis isenesest on veel esialgu väga segane, aga selliseid suhteliselt julgeid mõtteid praegu Euroopas otsitakse. Peipsi ääres peeti Mustvee linna päevi anti Jõgevamaavanemale Aivar kokale üle linna aukodaniku tiitel. Jaan Lukas annab teada Moskva linnapea Mati Kepp märkis, et Mustla linnas valitsus ja Mustla linnavolikogu otsustasid maavanemale tiitli anda tubli kaasabi eest Mustvee linna arengusse eriti Peipsi sadamate projekti edendamise eest ja samuti ka abi eest Mustveekoolide arengule. Mille poolest on aga Mustvee oma laad, erimine, linn, seda ei küsitud. Värskelt aukodanikud. Kindlasti Mustvee on Peipsi eestipoolse külje pärl. See on koht, kus tulevikus kindlasti saab rajatud suuremad puhkekeskused ja, ja spaad, kuhu inimesed tulevad puhkama ja eks viimased kahel talvel peetud Kalevipoja uisumaraton, mille stardid finišid on Mustvees olnud, on näidanud seda, et see on üks ilus koht, kuhu inimesed tahavad tulla ka talvel ja ja eks kalapüük, et mis on traditsiooniline sellele piirkonnale on ka täna, kui pakub paljudele turistidele ja loodame. Valitsus saab pere poole kokkuleppele, et kalapüük võiks toimuda aastaringselt, sest praegu on hakanud tekkima see moment, kus Peipsi ääres enam kalamehed oma peret ei suuda ära toita. Aga ma usun, et lähevad mõned aastad ja me näeme, et Peipsi äär, mis täna on Eestimaa üks vaesemaid piirkondi on teinud suure arenguhüppe ja näitab seda, milline peab olema üks korralik turismimeka. Sest tihti räägime Guysides, Niilusel, aga oleme unustanud ära, et meil on Euroopa suuruselt neljas järv, kus võiks samamoodi teha turismi, kruvis. Et saaksite veel ise maavanemana must arenguks ära teha? Kui tänaseks on valminud mustadesse sadamate projektid, siis kindlasti üks suur ülesanne on investorite meelitamine Mustvee ja Peipsi piirkonda ja, ja viimased vestlused Norra investoritega näitab seda, et huvi on Põhjamaades olemas. Täna algab Rapla kirikumuusika festival Meelis Kompus uuris, mida sel korral kuulata saab. Festival kestab 11. augustini nelja maakonna kaheksas kirikus ning kolmes mõisas on kavas 16 eripalgelist kontserti. Festivali pressitoimetaja ning muusikateadlane Priit Kuusk ütles esmalt seda, et 15 aastaga on rapla auga ära teeninud Eesti kirikumuusikapealinna tiitli. Rapla on just tänu nendele festivalidele saanud minu meelest lausa rahvusvaheliselt kuulsaks, sest ta on maailma päris tähtsatest muusikafestivalide ja sündmuste kataloogidest ees ka üle ookeani Ameerikasse ja kaugelt väljaspoole Rapla maakonda ta ulatub ja alati ka kõrval naabermaakondadesse ja uhked ettevõtmised on alati. Rabaõhtu ongi see, mida Rapla festival üle kõige tähtsaks peab. Kavas on suurvorme nii näiteks kõlavad täna Rapla kirikus Haydni oratooriumi aasta aja dirigent Erki Pehki juhatusel. FestivaliAga lõpetab Raplamaa oma mehe Andres Uibo autoriõhtu apokalüpsis Symphony. Kaastegev on Siisortes muusikus ja juhatab mõistagi Andres Mustonen. Ent kahe suure õhtu vahele jääb veel palju muudki, tõi Priit Kuusk välja festivali tipphetki. Muidugi endisi tegijaid on aga uute kavadega Sanderson tellust Tallinna barokksolistid vääri sopran on alati olnud festivalil tänavate samamoodi kahes erinevas koosseisus ja väga populaarne akordioniorkestrit Dremolo. Nemad mängivad nüüd kirikutes. Maailmanäituselt on esmakordne kava ja Villu Veski kvartett on esmakordselt festivalil ja väga südamlik kodune kava tuleb siis ka Kait Tamra. Kõigel on kõigega seoses, Rapla kirik saab tema kontserdi endale jälle ühel laupäeval, nädal pärast festivali avaõhtut. No need esinejad on niivõrd seinast seina, kuidas teile endale tundub, kas Rapla kirikumuusika festival on avatud tegelikult kõigele, kas igasugune muusika, igasugused esinejad sobivad kirikusse? Ikka sobivad, sest kaua kannab kohandada, selles mõttes me hakkame Rapla festivaliga ka ikkagi nagu teiste mandrite Euroopa Ameerika kirikutes esitatava kontserdi muusika poole jõudma. Ja me ei ole jäänud nagu enam-vähem kirjastus stiili selles osas. Aga publik, kas piletid on veel lihtne saada või hakkavad üldiselt kohad täis saama kirikutes, sest ega maakirikud on pisikesed. Maakirikud on pisikesed ja siiski kohtade puudust ei ole olnud ja Rapla kui festivalikeskus on ju enam kui 1000 kohaga kirik ja on ka seisukohad siis olemas kirikust väga head kuuldavusega. Kiriku annab ikkagi ka päris tõsisele kontserdi muusikale oma uue dimensiooni, nii et vana tuntud Maarjat või kontsert vala on igatahes väga huvitav kuulata, alati. Helme laululava juures avati pidulikult mulgi naise kuju, Piret rist käis kohal. Mulgi naise kuju pikkuseks on kaks 90 ja olgu kohe ära öeldud, et mulgi naise kuju helmes on pikem kui mulgi mehe kuju. Abjas kuju autoriteks on Lee ja Raul Teder. Mõte püstitada mulgi naise kuju mõnda praegusele Valgamaal olevas muistse Mulgimaa kihelkonda tekkis eelmise aasta sügisel, kui harjas oli mulgi mehe kuju avamine tõrva, linna ning Helme põdrale laia Hummuli vallajuhid arutlesid päris tihedalt selle üle, missuguse omavalitsuse territooriumil võiks mulgi naise kuju olla. Helme valiti sellepärast, et see paik on kolme kihelkonna teede ristumiskoht. Ja otse loomulikult kannab niinimetatud mulgi naine Helme kihelkonna rahvariideid. Helme vallavanem Tarmo Tamm. Inimesed on harjunud, ütlevad, kui räägitakse Viljandi maanteed, ongi Mulgimaa. Meie tahtsime vastukaaluks öelda seda, et ka Valgamaa on üks osa Mulgimaa, need on neli omavalitsust. Valgamaa piirides eksisteerivad. Eesti Raadio uudistele on teada, et järgmine mulgi kuju soovitakse püstitada paistusse. Praegu käib Paistu mulkide seas vaidlus, kas see peaks olema mees või naine. Piret rist. Valgamaa Helme. Jõgeva lähedal kassinurmel jätkub täna-homme eesti muinasajale pühendatud mütoloogia festival Toomas kelkes kaemas. Müttahest 2007 sai alguse eile, kolme päeva jooksul toimub seal rally mäng, õpitoad, mitmesugused seminarid, kontserdid. Festivali peakorraldaja Mati Nuut ütles, et ürituse peateemaks on meie vanem ajalugu. Seda on püütud seostada ka mütoloogiaga. Mütoloogia on muistne maailmakäsitlus ja osati ka teaduseelkäija neil tüüpidel, kas seal muistses aas elasid, neil ei olnud Darwinite, tema ahvinjuutonit ja tema õuna aga saavad ülihästi hakkama. Ajalugu ei ole ainult väljakaevamiste järgi välja tulnud. Savikillud, ütleme folkloori line pool. Mismoodi ühiskonna kord oli, kuidas inimesed nägid seda maailma enda ümber, lahkume praegult, võtame seda mütoloogiat rohkem kui sihukest. Ütleme huvitavat ajaviidet siis omal ajal, ma usun, täiesti, oli inimestel igapäevane suhtlusvorm loodusega. Jah, ta ei ole küll võib-olla puhas arheoloogiline ajalugu, aga, ja selle selle festivali eesmärk nagu ongi jätta mitte teha kuivalt taaskehastust, vaid rikastada seda märksa huvitavamate panustega. Nutt lisas, et viimasel ajal on muutunud ka Eestis muinasaja uurimine ja sellega tegelemine populaarsemaks. Lähinaabritele me siiski järele veel ei jõua. Rootsi Soome siis seal on niisugused seltsingud ja, ja niisugune aktiviteet juba üle 30 aasta vana, isegi riigi poolt toetatakse selliseid grupeeringuid, sest ta on noorsootöö kasulik tervisele, kultuurialane, noorte ettevalmistus ja, ja loomulikult ka väga tugev kasutegur turismist lähtudes. Nüüd ta hästi toimumispaik kassinurme on tähelepanu väärne selle poolest, et seal on üles ehitatud muinaslinnuse fragment. Hooneid peaks veelgi juurde tulema, rääkis nuut. Linnusele pandi nüüd esimesed palgid 2004. aasta kevadel. Aluse saab ka meeldiv, koosta metsaseltsiga samad rollimängijad ja ka ajalooolustiku taas kehastajat tulid, panid oma õla alla ja eesmärk olisi on linnust täiesti välja ehitada. Ehitustöö veel käib, vabatahtlike abil koorime palke ja siis siia kõrvale rajama instituudi räim lavi jooniste järgi tehtud maa targa tare. Metafest 2007 lõpeb homme veel täna õhtul on seal kavas mitu kontserdi. Muuhulgas astub üles ka maailmas ühe vähesena autentset viikingimuusikat viljelev Krauka Taanist. Toomas Kelt, Eesti Raadio Tartu stuudio. Ja nüüd, ilmast, eeloleval ööl on enamasti vähese pilvisusega sademeteta ilm, kohati on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis, sooja on kuus kuni 12. Paari päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, puhub idatuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja tuleb 20 kuni 25 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.