Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab mõned päeva sündmused veel kord kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Riigikogu erakorraline istungjärk arutas roheliste algatusel energeetikaküsimusi ja ettepanekud kohustada valitsust uuendama kütuste ja energiamajanduse arengukava. Koalitsioon osales arutelul, kuid põhjustas Romney puudumise tõttu istungjärgu katkemise enne roheliste erakonna eelnõu väljahääletamist. Eelnõu arutelu jätkub sügisel. Riik kaalub oma osalusest loobumist lennufirmas, Estonian Air. Otsus vajab veel põhjalikku analüüsi. President Toomas Hendrik Ilves toonitas täna oma mõttekojast, et kui Eesti ei investeeri senisest rohkem arendusse teadusse ja laiemalt haridusse siis meie vahemaa Euroopa jõukamate riikidega ei vähene, vaid pigem kasvab. Tallinna kammermuusikafestival, mis algab 20. augustil, tutvustab traditsiooni kohaselt Eesti väljapaistvaid muusikuid. Afganistani suline Taliban vabastas täna kaks lõunakorealastest pantvangi. Homme sajab mitmel pool hoovihma ja äikest. Sooja tuleb 26 kuni 31 kraadi, saartel on jahedam. Tänaga sündis Kundas selle aasta soojarekord 31,4 kraadi. Riigikogu tänasel erakorralisel istungjärgul arutleti roheliste algatusel Eesti energiamajandust ja selle tulevikku. Uku toom annab ülevaate. Kui alustada lõbust, siis läks kõik nii hästi nagu minna sai, istungjärk toimus, arutelu oli ja isegi ootamatult sisukas, võrreldes mõnede analoogiliste Parlamendi aruteludega. Ja lõpuks roheliste eelnõu jäi hääletamata, kuigi see oli komisjoni ettepanek ja loomulikult oleks taga läbi läinud, aga enne istungjärk katkestati ja kõik jätkub sügisel. Küsimused püsivad päevakorral, aga nüüd sisu juurde. Roheliste põhisõnum oli selles, et Eesti energiamajanduse arengukavad vajavad täiendamist, jaga olemasolevaid ei täideta. Neid endid süüdistati väga korduvalt selles, et esitatud eelnõud on toored ja küsiti, miks ikkagi selline kiirustamine ja erakorralise istungjärgu kokkukutsumine. Valdur Lahtvee põhjendas seda asjaoludega, et peaminister on kohe-kohe alla kirjutamast dokumentidele, mille allakirjutamiseks tal volitusi ei ole. Eesti energiamajanduse arengus ei naha täna ette majanduslike arendamistega riigi osalemised otse või läbi riigi omanduses oleva energiaettevõtte teiste riikide tuumaenergiaprojektides. Pikaajalist kava täpsustab Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 kuni 2015 näeb ette kodumaise tarbimise katmist ainult kohalike tootmisvõimsustega. Vastupidiselt neile selgelt sõnastatud eesmärkidele on valitsus või õigemini valitsusjuht asunud sõlmima lepinguid osalemaks Leedu uue tuumaelektrijaama ehitamiseks, ilma et selleks oleks selgeid suuniseid ja volitus volitusi riigikogult ja ilma riigikogu ja erinevaid energia valdkonnas tegutsevaid huvigruppe teavitamata. Reformierakonna esindajad kinnitasid, et nende erakond toetab Eesti ühinemist Ignalina projektidega. Kuid nagu ütles Jürgen Ligi, pole selles kõiges võetud veel mingeid kohustusi. Eestikas osaleb seal või mitte, ta jääb see jaam sinna niikuinii, nii et parem on osaleda, sellepärast on valitsus tegelenud mitte kohustuste võtmisega. Pange tähele, õppige riigi toimimisnatukene vaid kavatsuste protokolli misega, mingit lõplikku lepingut, mis võtaks kohustus, ei ole kavatsenud peaminister alla kirjutama. Kogu roheliste initsiatiivi suhtes väljendati täna üsna karmilt Hannes Astok. Energeetikaga tuleb tegeleda tõsiselt, kahjuks menetleda eelnõud Reformierakonna poolt oodatud tõsist suhtumist meile ei paku. Roheliste esitatud eelnõu ja seletuskiri kubisevad pooltõdedest ja pisivaledest, mis ei ole hea algus arukale debatile ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Kui ma siin kolleeg Lahtvee käest küsisin, miks see eelnõu on esitatud, tõida kaks põhjendust, ma ei hakka neid kordama, aga kui te neid nelja punkti loete, siis te vastust ühestki neljast punktist nendele kahele probleemile ei leia. Kirjutanudki juba siis nii, et peaministril polegi õigust kuskile alla kirjutanud mitte kunagi esitanud riigikogu otsuse kohta võid teinud ka mingi muu etama, kui need ettepanekud on tegemata. Valitsuskoalitsiooni eestseisus arutas täna Estonian Airiga seotud riik tahab oma 30 neljaprotsendilisest osalusest lennufirmas loobuda. Peamiseks tõukeks Estonian Airi mullune kahjum 60 miljonit krooni. Tõnu Karjatse jätkab. Nagu rõhutas peaminister Andrus Ansip, kaaluti eestseisuses praeguse vähemusosaluse plusse ja miinuseid. Mingit otsust vastu ei võetud. On olnud teatud huvilisi, kes on küsinud, kas riik oleks valmis neid aktsiaid müüma. Me ei saa seda öelda lihtsalt ilma igasuguse analüüsita. Täna me otsustasimegi, et majandus-kommunikatsiooniministeerium valmistab ette põhjaliku analüüsi ja kui see analüüs on tehtud ning kui mõnel kaasaktsionäril või ka kolmandal isikul on huvi neid aktsiaid osta siis me oleme valmis juba täpsemalt ja konkreetsemalt. Vasta. Aktsiate ostueesõigus on Ansipi sõnul ettevõtte kaasaktsionäridele Skandinaavia lennukompaniile SAS, kellel on praegu 49 protsenti Estonian Airi aktsiatest ja investeerimisette võtta del Kress kool, kes omab 17 protsenti lennufirmast. Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esimees Riigikogus Mart Laar märkis, et vähemusosaluse müügiga võib-olla ka veidi hiljaks jääda. Me tõdesime loomulikult ette, kui oleks seda müüki tahtnud, Geostada oleks seda tegelikult olnud ilmselt teha varem, see otsustamatus on ühtteist negatiivset ilmselt Eestile maksma läinud praegusel hetkel ütelda, kas need plussid-miinused, et sellest hetkest, kui see vastase ilmselt oleks olnud positiivne, on üsna palju juba vett merre voolanud ja me peame vaatama, milline see olukord tegelikult on, milline on õiguslikud kohustused siis meil lepingutes ega kujunenud ja siis saab langetada otsuse. Kuid nagu ka prantslane pise ütles, on kahju, et jõutud vanem selles osas kokkuleppele. Peaminister Ansipi hinnangul oleks müügist saadavate tuludega võimalik suurendada Tallinna lennujaama läbivate reisijate hulka. Tallinna lennuvälja konkurentideks ei ole kindlasti mitte ainult Wanda Arlanda ja Kastrupi lennuväli, vaid viimasel ajal, kõige suuremaks konkurendiks on Riia lennuväli. Me oleme Riia lennuväljaga päris hästi konkureerinud meie lennujaama tasuda. Kahe aasta tagune pea kahekordne alandamine andis küllalt hea efekti, kuid riik võiks näiteks enda kanda võtta lennujaama turvalisusega seotud kulutuste kandmise ja see võimaldaks lennujaama tasusid veelgi vähendada. Ja see tähendaks kindlasti Tallinnat õhuteed mööda külastavate inimeste arvu kasvu. Täna kogunes mas Paslepa presidendi mõttekoda, mis seekord keskendus teadus-majandus- ja innovatsiooniküsimustele ning nende seostele. President Toomas Hendrik Ilves ütles mõttekoja nõupidamist kokkuvõttes, et kui Eesti ei invest eri senisest rohkem arendusse teadusesse, laiemalt haridusse, siis meie vahemaa Euroopa jõukamate riikidega ei vähene, vaid pigem kasvab. Riigipea rõhutas, et Eesti tuleb teha ahvatlevaks elukeskkonna, mitte maksukeskkonnana. Jätkame välisuudistega. Tõnu Karjatse. Rühmitus Taliban vabastas kaks Lõuna-Korea pantvangipunane, rist andis naised Kasne linnas Korea võimude hoole alla. Tunnistajate sõnul suutsid nad ise kõndida ja paistsid olevat terved. Lõuna-Korea välisministeerium kinnitas samuti pantvangide vabastamist. Taliban röövis 23 Lõuna-Korea kristlast eelmisel kuul. Kaks pantvangi võetud meest on juba tapetud. Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski vabastas ametist kahe väiksema koalitsioonipartneri ministrid. Muutus tähendab Kaczynski sõnul koalitsioonile puht oma otsusest andis Kaczynski teada juba laupäeval. Erakorralised parlamendivalimised toimuvad peaministri sõnul hiljemalt novembris. Kaczynski sõnul plaanib tema seaduse ja õigluse partei taas võimule tulla. Läti linna Bauska valitsus otsustas Nõukogude sõduritele pühendatud kivist mälestusmärgi viia senisest asukohast kesklinnas kogukonna surnuaeda. Pausco linnavolikogu juhi sõnul tuli mälestusmärgi liigutamise mõte valitsusväliselt organisatsioonilt. Omavalitsus sai vastava ettepanekuga kirja juba eelmisel aastal ja arutas teemat selle aasta alguses. Läti parlamendiliikmete sõnul pole tegemist poliitilise otsusega, ameti tekitab see pahameelt paljudes linnaelanikes. Bauska vabastanute mälestusmonument pandi oma praegusele kohale 1900 kaheksakümnendatel aastatel. Monumendi ümberpaigutamisega alustati üheksandal augustil ja tööd peaksidki lõppema septembri alguses. Maailma looduse fondi WWF-i värske raporti kohaselt Läänemerest kuuendik surnud WTF-i andmetel on 70000 ruutkilomeetrit Läänemerest hapnikupuuduse tõttu sellises olukorras, et mingisugune elu pole seal võimalik. Loodushunt peab suurimaks saasteallikaks põllumajandust. Fondi Läänemereosakonna juhataja Johan lamp süüdistab murettekitava olukorras ka Euroopa liitu ja selle põllumajandustoetuste süsteemi. 20. augustil algab järjekordne juba kolmas Tallinna kammermuusika festival. Täna tutvustati pressikonverentsil festivali kava sellest räägib festivali kunstiline juht Pille Lill. Eks meil see mõte on kogu aeg ikka üks tutvustada väga väikese aja jooksul Eesti publikule jagab publikule siis väljastpoolt Eestit eesti muusikuid, Eesti praegusel hetkel kõige väljapaistvamaid instrumentalist, kes ikka astuksid üles selle nädala jooksul ja pakuksid meile naudingut läbi muusika. Kontserdipaigad on enamus aastaid kogu aeg samad ikka Rootsi-Mihkli kirik, Jaani kirik ja raekoda. Kaheli eelmisel aastal on olnud meil siis kaks preemiat, mille on välja pannud härra Tunne Kelam ja Loort Kaarlil, kes on ka ühtlasi meie fondi patrooniks. Sellel aastal on esimest korda toetajaks firma ja saanud Vendor Eesti, kes on välja pannud siis preemia noorele dirigendile ja eelmised preemiad on siis noorele lauljale jaanuarile, muusikule ja kõik on eesti tippmuusikud ja selle tõttu ka festivalil niisugune moto. Eesti tippmuusikute paraad. Täiesti on võimalus saada väga pisikese aja jooksul ülevaate Eesti paremikust. Kundas sündis täna pärastlõunal sel aasta soojarekordsoojarekord mõõdeti kolme kella kolme ja nelja vahel ja Eesti kõigi aegade soojarekord tuletame veel kord meelde, mõõdeti 92. aasta augustis Võrus 35,6 kraadi. Ja nüüd ilmateade eelolevaks ööks ja homseks. Algaval ööl on mandril vähese saartel vahelduva pilvisusega ilm, saartel võib sadada kohati hoovihma, on äikeseoht. Mõnel pool on udu. Sooja on öösel 14 kuni 20 kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb 26 kuni 31 saatel, järene rannikul 20 kuni 25 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu. Jätku.